24.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 436/54


P7_TA(2013)0458

Paranduseelarve projekt nr 8/2013 (PEP 2a) – maksete assigneeringute suurendamine mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja maksete assigneeringute puudujääk 2013. aasta eelarves

Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta paranduseelarve projekti nr 8/2013 kohta, III jagu – Komisjon (14871/2013 – C7-0387/2013 – 2013/2227(BUD))

(2016/C 436/13)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtestuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) (1),

võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal (2),

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3),

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (4),

võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 8/2013, mille komisjon esitas 25. septembril 2013. aastal (COM(2013)0669),

võttes arvesse 30. oktoobril vastu võetud ja 31. oktoobril 2013. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 8/2013 kohta (14871/2013 – C7-0387/2013),

võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0371/2013),

A.

arvestades, et 2013. aasta paranduseelarve projektiga nr 8/2013 suurendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 maksete assigneeringuid kokku 3,9 miljardi euro võrra, et katta täitmata vajadused kuni aasta lõpuni, et varem võetud ja praegused juriidilised kohustused saaksid täidetud, rahalised karistused ära hoitud ning et abisaajad saaksid vahendid, millega seotud kulukohustuste assigneeringud on Euroopa Parlament ja nõukogu liidu ametliku poliitika raames heaks kiitnud juba varasemate aastate eelarvetes;

B.

arvestades, et täiendavaid maksete assigneeringuid taotletakse täitmata kulukohustuste määra vähendamiseks ning selleks, et vältida ebatavaliselt suure maksmata arvete määra ülekandumist 2014. aastasse;

C.

arvestades, et paranduseelarve projektiga 8/2013 täiendatakse paranduseelarve projekti nr 2/2013, mille komisjon esitas 2013. aasta märtsis, mille maht oli 11,2 miljardit eurot ja mille eelarvepädevad institutsioonid kiitsid 2013. aasta septembris heaks vaid osaliselt – 7,3 miljardi euro ulatuses;

D.

arvestades, et 2013. aastasse tuli üle kanda 16,2 miljardi euro suuruses summas (2007.–2013. aasta) ühtekuuluvuspoliitikaga seotud maksetaotlusi, mida ei olnud 2012. aasta lõpuks välja makstud, mis vähendas 2013. aasta eelarves käesoleva aasta vajaduste katmiseks kättesaadavate maksete summat; arvestades, et see summa peaks 2013. aasta lõpuks ulatuma 20 miljardi euroni, eeldusel et paranduseelarve projekt nr 8/2013 võetakse täies mahus vastu;

E.

arvestades, et 27. juunil 2013. aastal kõrgeimal poliitilisel tasandil Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni vahel 2014.–2020. aasta finantsraamistiku kohta saavutatud poliitiline kokkulepe hõlmas nõukogu poliitilist kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, millega tagada liidu 2013. aasta kohustuste täielik täitmine, võtta ametlikult vastu 7,3 miljardi euro suurune paranduseelarve projekt 2/2013 ning võtta põhjendatud maksete assigneeringute puudujäägivältimiseks viivitamata vastu veel üks paranduseelarve projekt, mille komisjon esitab varasügisel;

F.

arvestades, et finantsmääruse artikli 41 lõike 2 kohaselt on komisjon maksete vajaduste üldise aastalõpu läbivaatuse raames uurinud sisemiste ümberpaigutuste võimalusi ja teinud ettepaneku paigutada koondümberpaigutuse raames ümber 509,8 miljonit eurot;

G.

arvestades, et Euroopa Parlament seab oma 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis mitmeaastase finantsraamistiku määruse või 2014. aasta eelarve heakskiitmise sõltuvaks täiendava paranduseelarve projekti vastuvõtmisest nõukogu poolt varasügisel;

1.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon esitas 25. septembril 2013. aastal paranduseelarve projekti nr 8/2013, millega suurendatakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1a, 1b, 2, 3a, 3b ja 4 maksete assigneeringuid kokku 3,9 miljardi euro võrra juba paranduseelarve projektis nr 2/2013 kavandatud üldise tasemeni; rõhutab, et kui paranduseelarve projekt nr 8/2013 vastu võetakse, on maksete ülemmäär saavutatud;

2.

tuletab meelde, et paranduseelarve projekt nr 8/2013 kujutab endast vastavalt kõigi kolme institutsiooni varasematele lubadustele paranduseelarve projekti nr 2/2013 teist osa, mille puhul on tegemist miinimumiga, mida on vaja liidu juriidiliste kohustuste ja varasemate kohustuste täitmiseks 2013. aasta lõpuks, et vältida rahalisi karistusi ja vähendada täitmata kulukohustuste summat;

3.

on seisukohal, et nagu komisjon on korduvalt öelnud, võimaldab paranduseelarve projekti nr 8/2013 täies mahus vastuvõtmine liidul täita 2013. aasta lõpuks kõik oma juriidilised kohustused; on aga mures selle pärast, et kuigi makseid suurendatakse kokku 11,2 miljardi euro võrra (paranduseelarve projekt nr 2/2013 ja paranduseelarve projekt nr 8/2013), on – nagu komisjon 26. septembril 2013. aastal toimunud viimatisel maksete teemalisel institutsioonidevahelisel kohtumisel märkis – ikkagi oodata, et järgmisse aastasse tuleb siiski üle kanda umbes 20 miljardi euro eest 2007.–2013. aasta ühtekuuluvusprogrammidega seotud maksetaotlusi; rõhutab, et olukord on kriitiline ka muude programmide puhul, mis ei kuulu rubriiki 1b;

4.

tuletab meelde, et paranduseelarve projekti nr 8/2013 vastuvõtmine nõukogu poolt oli osa 2014.–2020. aasta finantsraamistikku käsitlevast poliitilisest kokkuleppest ja sellega on seega täidetud vaid üks neist kolmest tingimusest, mille Euroopa Parlament seadis nõusoleku andmisele mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohta, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis;

5.

nõustub nõukogu tehtud 14,8 miljoni euro suuruse kärpega üksnes seetõttu, et see summa täiendaks paranduseelarve projekti nr 2/2013 esialgset 11,2 miljardit eurot; rõhutab sellega seoses, et Euroopa Parlament jääb kindlaks oma põhimõttele, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi sarnaste erivahendite rahastamiseks tuleks kasutada uusi – nii kulukohustuste kui ka maksete – assigneeringuid, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid;

6.

tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 314 lõike 3 kohane nõukogu seisukoht on ettevalmistav akt ja kehtib alates selle vastuvõtmise kuupäevast; annab teada, et peab paranduseelarve projekti nr 8/2013 käsitlevat nõukogu seisukohta, mille nõukogu ametis olev eesistuja esitas Euroopa Parlamendile 31. oktoobril 2013, ELi toimimise lepingu artikli 314 lõigete 3 ja 4 tähenduses kehtivaks alates selle vastuvõtmisest 30. oktoobril 2013; ei poolda sellele lisatud „otsuses“ sisalduvat klauslit, millega nõukogu püüab seada paranduseelarve projekti nr 8/2013 käsitleva seisukoha kehtivuse tingimuseks selle, et Euroopa Parlament kiidab heaks kokkuleppe mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta ja nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 9/2013 kohta, ning jätab asjaomase klausli tähelepanuta;

7.

kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve projekti nr 8/2013 kohta heaks;

8.

teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 8/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


(1)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(2)  ELT L 66, 8.3.2013.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(4)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.