26.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

C 126/53

Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa elektroonilise side ühtne turg”

2014/C 126/13

I POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

tervitab komisjoni ettepaneku üldeesmärki liikuda elektroonilise side ühtse turu loomise poole. Sellel turul on kodanikel ja ettevõtjatel ilma piiriüleste piirangute või põhjendamatute lisakuludeta juurdepääs kõikjal liidus pakutavatele elektroonilise side teenustele ning elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad ettevõtjad võivad tegutseda ja neid teenuseid pakkuda olenemata nende endi või klientide asukohast ELis;

2.	rõhutab strateegiaga „Euroopa 2020” ja Euroopa digitaalse tegevuskavaga taotletavat eesmärki saavutada kasvav, edukas ja dünaamiline digitaalne ühtne turg, mis tuleb kasuks kõigile majandusharudele;

3.	toonitab elektroonilise side võrkude ühenduvuse ja tugevama turu integratsiooni olulisust ettevõtjate ja tarbijate jaoks, ning tõstab esile suuri võimalusi, mida digitaalne ühtne turg Euroopa ühiskonna jaoks tervikuna pakub;

4.	juhib samas tähelepanu sellele, et elektroonilise side Euroopa õigusraamistiku kohandamisel tuleb piisaval määral arvesse võtta liikmesriikide ja piirkondade tegelikke ja õiguslikke tingimusi;

palub arvesse võtta, et tingituna ELi sisesest digitaalsest lõhest, puudulikust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristust, erinevatest lähtetingimustest, tugevatest erinevustest majanduslikus ja sissetulekute olukorras liikmesriikide sees ja nende vahel on võimalik digitaalset ühiskonda edasi arendada ja järkjärgulist lähenemist saavutada vaid erinevate kiirustega järkjärgulise tegutsemise kaudu;

6.	juhib tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis on juba eeskirjad, mille eesmärk on kaotada lairibaühenduse kättesaadavuse erinevus linnade ja maapiirkondade vahel; kogu ELi hõlmavate eeskirjade puhul tuleb arvesse võtta liikmesriikide lähteolukordade erisugusust;

meenutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on võtmeroll võrdse juurdepääsu tagamisel taskukohase hinnaga lairibaühendusele piirkondades, kus turumehhanismid seda tagada ei suuda, katseprojektide läbiviimisel digitaalse lõhe ületamiseks, ning uute kodanikukesksete avalike e-teenuste l arendamisel;

tuletab meelde, et maapiirkondades, mida eraettevõtjad käsitavad vähe tulutoovana, on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused sunnitud osalema digitaalse taristu rahastamises; Selleks, et tagada kõigile kodanikele kõigis piirkondades võrdne juurdepääs uuele tehnoloogiale, kutsub komitee komisjoni üles toetama omavalitusi nende rahastamispüüdlustes, lubades ühelt poolt struktuurifondide kasutamist digitaalse taristu rahastamiseks kõigis ELi piirkondades ning teiselt poolt käsitlema digitaalse juurdepääsu projekte hõredalt asutatud maapiirkondades üldist majandushuvi pakkuvate teenustena;

9.	kritiseerib sellega seoses Euroopa ühendamise rahastu raames aastateks 2014–2020 lairibaühenduse väljaehitamisele eraldatud vahendite vähesust;

10.	nendib, et ka kiudoptiliste võrkude kiire väljaehitamine viimases etapis on hädavajalik samm selleks, et võimaldada ka mobiilsidevõrkudes andmeedastuse koormuse juhtimist vastavate ruuterite kaudu püsivõrkudesse;

11.	on seisukohal, et kogu ELi hõlmava reguleerimisega ei tohi tekitada halvemaid konkurentsitingimusi suhteliselt väikese rahvaarvu ja pindalaga liikmesriikidele;

12.	kinnitab oma seisukohta, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis on kõigile avatud infoühiskonna alus, peaks vastama kõigi kodanike, sh sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste vajadustele;

13.	rõhutab, et kõnealuses määruses sätestatud isikuandmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas kehtivate Euroopa Liidu ja riikide õigusaktidega, sealhulgas eeskätt vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ;

14.	peab kahetsusväärseks, et määruse ettepaneku üle ei toimunud avalikku konsultatsiooni, kus kõik osalised oleksid saanud konkreetselt kavandatavate õiguslike muudatuste kohta oma arvamust avaldada;

15.	on veendunud, et ulatuslikke ettepanekuid on vaja põhjalikult kontrollida ja peab seetõttu Euroopa Komisjoni ajakava, mille kohaselt hakatakse määrust rakendama 1. juulist 2014, äärmiselt ambitsioonikaks;

ELi ühtne luba

16.	tervitab põhimõtteliselt ELi ühtse üldloa kehtestamist, millega soovitakse lihtsustada eri riikide killustatud loa andmise menetlust, et saavutada õiguslik terviklikkus ja prognoositavus asjaomaste ettevõtjate jaoks;

17.	palub tagada, et ELi ühtse loa andmise menetlus ei suurendaks õiguslikku ebakindlust ega vähendaks regulatiivsete meetmete prognoositavust;

18.

märgib, et elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühist reguleerivat raamistikku käsitleva direktiivi 2002/21/EÜ kavandatav muutmine tähendab pädevuste ulatuslikku üleandmist Euroopa Liidule, mis koormab riikide reguleerivaid asutusi; eeskätt Euroopa Komisjoni õigus nõuda riikide reguleerivate asutuste meetmete eelnõude tagasivõtmist, piirab tugevalt nende tegutsemisvõimalusi;

19.	palub tagada, et ainult päritoluliikmesriigi reguleerivale asutusele kuuluv õigus peatada või tühistada Euroopa elektroonilise side ettevõtja õigused (artikli 6 lõige 1) ei tooks kaasa allapoole suunatud reguleerimise võidujooksu ega süvendaks meelepärase kohtualluvuse valimise nähtust;

Raadiospektri kasutamise koordineerimine

20.	rõhutab, et raadiospekter on napp avalik hüve;

21.	jagab komisjoni seisukohta, et raadiospektri tõhus haldamine on oluline teenusepakkujatele juurdepääsu lihtsustamiseks ning innovatsiooni ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks;

22.	märgib, et Euroopa Komisjonile antav õigus kehtestada raadiospektri haldamise siduvaid ajakavasid, samuti komisjoni õigus nõuda riikide reguleerivatelt asutustelt kavandatavate parandusmeetmete tagasivõtmist, tähendab raadiospektri haldamise raames ulatuslikku pädevuste üleandmist Euroopa Liidule;

23.	kordab oma juba 2008. aastal telekommunikatsioonisektori reformipaketi puhul väljendatud kahtlusi – mida praegune määruse eelnõu ei ole suutnud kõrvaldada – , kas ELile raadiospektri haldamise osas täiendavate pädevuste üleandmine on õige samm

24.	tuletab meelde, et raadiospektripoliitka programmi meetmed, sh inventuur aastaks 2015, ei ole veel lõpule viidud ning neid tuleks esmalt hinnata;

25.	märgib, et raadiospektri kasutuse Euroopa tasandi regulatsiooni takistavad liikmesriikide õiguslikud ja tehnilised kohustused, mille kaotamine on võimalik vaid keskpikas ja pikas perspektiivis;

26.	juhib tähelepanu sellele, et raadiospektri ja raadiospektri eraldamise menetluse üle-euroopalise ümberkorralduse puhul tuleb arvesse võtta litsentsilepinguid, mille kehtivusaeg on kuni 20 aastat;

27.	kuna mõnedes liikmesriikides on nn digitaalse dividendi II raadiospektri eraldamine juba kavandamisel ja see toimub eeldatavasti 2014. aasta lõpus/2015. aasta alguses, leiab komitee, et enne määruse kehtestamist on vaja liikmesriikide vastavates asutustes seda teemat kindlasti veel selgitada;

28.	rõhutab, et liikmesriikidel ja piirkondadel peab olema piisav raadiospektri reserv innovaatiliste rakenduste jaoks;

29.	peab oluliseks kasutada ära tehnoloogilised ja õiguslikud võimalused spektri ühiskasutuseks, innovaatilised uued tehnoloogiad, nagu kognitiivne raadio, ultralairiba ja valge spekter, et saavutada sel viisil raadiospektri tõhusam kasutus;

30.	väljendab muret selle üle, et õigusraamistiku kavandatav muutmine võib kaasa tuua raadiospektri eraldamise viivituse järgneva 12–18 kuu vältel;

31.

sellest kahtlusest tingituna ei toeta komitee Euroopa Komisjon kavandatavaid meetmeid raadiospektri haldamise ühtlustamiseks ning juhib tähelepanu sellele, et austades liikmesriikide suveräänsust raadiospektri valdkonnas, on võimalik tagada raadiospektri kooskõlastatud haldamine rahvusvaheliste lepingute teel;

32.	kutsub üles enne Euroopa raadiospektri korra kehtestamist esmalt välja selgitama raadiospektri eraldamise vastavate kavade ning tähtaegade praeguse olukorra kogu ELis, et töötada selle teabe põhjal välja raadiospektri eraldamise pikaajaline ühtne menetlus;

33.	soovitab, et sealjuures määratletaks esmalt kogu ELi hõlmava võrgutaristu poliitika jaoks strateegilise tähtsusega raadiospektripoliitika põhivaldkond, ning teeb ettepaneku keskenduda mobiilsidevõrkudele, vastavatele võrgujuurdepääsu võimalustele, nagu WLAN, ja kogu ELi hõlmavale LTE võrgule;

34.	näeb mobiilsidespektrile keskendumises ka subsidiaarsuse põhimõtte järgimist, kuna siis eraldatakse ELi üleselt vaid selliseid raadiospektreid, mille puhul on selle tegevuse tulemusena oodata tegelikku tõhususe suurenemist;

35.	tervitab kindlalt ettepanekut lihtsustada avalike RLAN-ühenduste kasutamist, mis toob kaasa üldkasutatavate internetiühenduste ulatuslikuma leviku;

36.	märgib, et silmatorkamatute väikese levialaga traadita pääsupunktide pakkumise ja käitamise üldloasüsteem – komisjoni tehniliste näitajate määratluse järgi – piirab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõju avaldamise võimalusi;

Võrgu neutraalsus ja lõppkasutajate õigused

37.	tervitab komisjoni kavatsust tagada elektroonilise side teenuste lõppkasutajate õiguste ühtlustamise kaudu see, et kogu ELi kodanikel ja pakkujatel oleksid võrreldavad õigused ja kohustused ning et nad saaksid võrreldavatel tingimustel teenuseid piiriüleselt pakkuda ja kasutada;

38.	nõustub seatud eesmärgiga võimaldada lõppkasutajatele mittediskrimineerivat juurdepääsu sidevõrkudele ja -teenustele, mida pakuvad teises liikmesriigis asuvad ettevõtjad;

39.	tervitab komisjoni jõupingutusi tugevdada tarbijakaitset ja kasutajate õigusi elektroonilise side valdkonnas sellega, et tarbijaid teavitatakse põhjalikult hindadest ja teenuste osutamise tingimustest;

40.	on seisukohal, et võrgu neutraalsuse põhimõte on oluline eeltingimus, et võimaldada innovaatilist internetti, millel on avatud, dünaamiline ja terviklik struktuur, ja tagada ühesugused võimalused Euroopa kodanike ja ettevõtjate huvides;

41.	jagab Euroopa Parlamendi seisukohta, et võrgu neutraalsuse valdkonna lahendusettepanekuid on võimalik ellu viia vaid Euroopa ühtse lähenemisviisi abil, ja tervitab seepärast põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni algatust esitada ettepanekud kõnealuse valdkonna reguleerimiseks;

42.

rõhutab, et interneti avatus on keskne konkurentsivõimet, majanduskasvu, sotsiaalset arengut ja innovatsiooni soodustav tegur, mis on toonud kaasa internetipõhiste rakenduste, sisu ja teenuste erakordse arengutaseme ning seeläbi ka sisu ja teenuste pakkumise ning nõudluse märkimisväärse kasvu, ning et internet on teadmiste, ideede ja teabe vaba liikumise väga oluline kiirendaja, sh riikides, kus juurdepääs sõltumatutele massiteabevahenditele on piiratud;

43.

nõustub Euroopa Parlamendiga täiesti selles, et võrgu neutraalsusest ja parima võimaliku edastuse põhimõttest kõrvalekaldumine võib tuua mitmesuguseid negatiivseid tagajärgi – nt konkurentsivastane käitumine, innovatsiooni takistamine, arvamusvabaduse ja meedia pluralismi piiramine, tarbijate vähene teadlikkus ja eraelu puutumatuse rikkumine – ning see kahjustaks majandust, tarbijaid ja demokraatlikku ühiskonda tervikuna;

44.	on veendunud, et Euroopa Komisjoni ettepaneku artikkel 23 ei vasta selliselt mõistetavale võrgu neutraalsuse põhimõttele, ja soovitab need eeskirjad põhjalikult ümber töötada;

45.	juhib tungivalt tähelepanu ohule, et juurdepääsu ja sisu pakkujate vaheliste kokkulepetega kõrgema teenusekvaliteediga eriteenuste osutamise kohta võidakse piirata võrgu neutraalust;

46.

kardab, et artikli 23 lõike 2 kohaldamine toob kaasa finantsiliselt tugevate ettevõtjate eelistava kohtlemise või siis halvemad tingimused väiksematele sisu pakkujatele ja lõppkasutajatele. Komitee hoiatab selle eest, et ei rikutaks e-juurdepääsetavuse kui interneti arhitektuuri aluspõhimõtet, ei piirataks interneti innovaatilist potentsiaali ega ohustaks kultuurilist mitmekesisust võrgus;

47.	toetab nõudmist, et internetiteenuste pakkujad ei blokeeri, ei diskrimineeri, ei riku ega halvenda ühegi kasutaja võimalusi kasutada juurdepääsuteenust, et kasutada, saata, postitada, vastu võtta või pakkuda mis tahes sisu, rakendust või teenust algallikast või sihtkohast sõltumatult;

48.

tervitab seepärast kindlalt teatava sisu, rakenduste või teenuste blokeerimise, aeglustamise, halvendamise või diskrimineerimise keeldu (artikli 23 lõige 5), ent juhib tähelepanu sellele, et kavandatud erandid oma ebamäärasuse ja õigusliku ebaselgusega muudavad selle põhimõtte tõenäoliselt suuremas osas tähendusetuks;

49.

kardab, et mõistlike andmeedastuse haldamise meetmete õiguslikult ebaselge määratlus võib seada ohtu võrgu blokeerimise – iseenesest tervitatava – välistamise ning et selle piiramatu laiendamine õigusnormide rakendamisele (artikli 23 lõike 5 punkt a) ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte ega andmekaitse nõudmistega;

50.	soovitab juba kehtivaid norme silmas pidades kaaluda mõistlike andmeedastuse haldamise meetmete kohta kavandatavate eeskirjade vajalikkust;

51.	toetab Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada sobivate meetmetega tarbijakaitset, kujundada elektroonilise side turg läbipaistvamaks ja lihtsustada turu osaliste jaoks juurdepääsu siduvale ja arusaadavale teabele;

52.

tuletab meelde, et Euroopa telekommunikatsiooni õigusraamistiku rakendamise käigus loodud riikide õigusaktides arvestatakse mitmesuguseid olulisi riiklikke iseärasusi, ning kutsub seda kaalutlust silmas pidades üles korraldama üksikasjaliku konsultatsiooni riikide reguleerivate asutuste ja tarbijakaitseorganisatsioonidega;

53.	märgib, et kavandatav lõppkasutajate õiguste ühtlustamine ei tohi kaasa tuua liikmesriikides kehtiva kaitsetaseme langust, ning soovitab Euroopa Komisjonil kaaluda lõppkasutajate õiguste tugevdamist minimaalse ühtlustamise kaudu;

Rändlus

54.

tervitab kindlalt reguleeritud rändlusteenuste tariifide ülempiiri vähendamist ja passiivsete rändlusteenuste tasuta edastamist. Komitee toetab Euroopa Komisjoni eesmärki takistada põhjendamatult nõutavaid lisatasusid ja saavutada tarbijate huvides ühtsed hinnad riigisisestele ja riikidevahelistele ühendustele;

55.	toetab Euroopa Komisjoni eesmärki saavutada kahe- ja mitmepoolsete rändluslepingute võimaluse abil riigisiseste tasude kehtimine nii riigisiseste kui ka reguleeritud rändlusteenuste eest;

56.	peab oluliseks, et lõppkasutajate võimalus loobuda kehtivast riigisisesest rändlusteenuse tasust vastutasuna muude pakutavate eeliste eest ei tohi võimaldada regulaarset kõrvalehoidmist rändlusteenuste pakkumisest riigisisese hinnaga;

57.	palub tagada, et kehtestatavad üldsuunised mõistliku kasutamise kriteeriumide kohaldamiseks võimaldaksid lõppkasutajal olla kindel, et ta saab teistes liikmesriikides jätkata oma päritoluriigis tekkinud tarbimisharjumusi;

58.	juhib tähelepanu riigisiseste ühenduste võimaliku (tasalülitava) hinnatõusu ohule ning kutsub Euroopa Komisjoni üles seda aspekti määruse (EL) nr 531/2012 hindamisel eriti arvesse võtma;

59.	märgib, et kahe- või mitmepoolseid rändluslepinguid tuleb kriitiliselt kontrollida selles suhtes, kas nad piiravad konkurentsi või kas on oht, et nad tugevdavad turul jõuliste pakkujate konkurentsipositsiooni;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

60.

on seisukohal, et määruse ettepanek sisaldab arvukalt meetmeid, mille subsidiaarsuse põhimõttele vastavust tuleb põhjalikult kontrollida, nt raadiospektri reguleerimise ja eraldamise menetluse õiguste üleandmine, komisjonile vetoõiguse andmine Euroopa ettevõtjate (Euroopa elektroonilise side ettevõtja) suhtes võetavate meetmete puhul ja nõue standardiseeritud virtuaalse võrgule juurdepääsutoote kohta, mille tagajärjena võib kaduda osalejate juurdepääsuliini füüsilise eraldamise kohustus

61.

juhib tähelepanu sellele, et määruse valimine õigusakti liigiks ja rakendusaktide vastuvõtmise õigus, et ühtlustada spektri kättesaadavust, selle eraldamise ajakava ja spektri kasutusõiguste kestust (määruse ettepaneku III peatükk – 1. jagu – Raadiospektri kasutamise koordineerimine ühtsel turul), tekitab küsimusi proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse osas;

62.	on jätkuvalt seisukohal, et ettepanek sisaldab mitmeid eraldiseisvaid teemasid, mille sobivust, vajalikkust ja asjakohasust digitaalse ühtse turu loomise jaoks tuleb veel eraldi kontrollida;

63.	teeb järelduse, et nimetatud kahtluste tõttu paljudes aspektides ei ole komisjoni ettepanek veel vastuvõtmiseks valmis;

64.	teeb ettepaneku jõustada rändlustasude kaotamise eeskirjad ettenähtud ajakava järgi ning ülejäänud meetmeid pärast konsultatsiooni olulisemate osalistega ja esitatud vastuväiteid arvesse võttes kontrollida ja need ümber töötada.

II MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

Artikli 2 lõige 15

Motivatsioon

Mõiste määratlus muutub mittevajalikuks, kuna tehakse ettepanek jätta artikli 23 lõike 2 vastav säte.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 14 – Juurdepääs raadio-kohtvõrkudele

1. Riikide pädevad asutused lubavad pakkuda juurdepääsu üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja võrku raadio-kohtvõrkude kaudu ning kasutada sellise juurdepääsu pakkumiseks ühtlustatud raadiospektrit üksnes üldloa olemasolul.

1. Riikide pädevad Pädevad avalikud asutused lubavad pakkuda juurdepääsu üldsusele elektroonilist sidet pakkuva ettevõtja võrku raadio-kohtvõrkude kaudu ning kasutada sellise juurdepääsu pakkumiseks ühtlustatud raadiospektrit üksnes üldloa olemasolul.

2. Riikide pädevad asutused ei takista üldsusele elektroonilist sidet pakkuvaid ettevõtjaid võimaldamast üldsusele juurdepääsu nende võrkudesse raadio-kohtvõrkude kaudu, mis võivad paikneda lõppkasutaja ruumides, eeldusel, et üldloa tingimused on täidetud ja lõppkasutaja on andnud selleks eelnevalt oma teadliku nõusoleku.

2. Riikide pädevad Pädevad avalikud asutused ei takista üldsusele elektroonilist sidet pakkuvaid ettevõtjaid võimaldamast üldsusele juurdepääsu nende võrkudesse raadio-kohtvõrkude kaudu, mis võivad paikneda lõppkasutaja ruumides, eeldusel, et üldloa tingimused on täidetud ja lõppkasutaja on andnud selleks eelnevalt oma teadliku nõusoleku.

3. Üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad ei piira ühepoolselt

a)	lõppkasutajate õigust liituda kolmandate isikute pakutavate vabalt valitud raadio-kohtvõrkudega;

lõppkasutajate õigust lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu selliste ettevõtjate võrkudele raadio-kohtvõrkude kaudu, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, mis koondavad ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

a)	lõppkasutajate õigust liituda kolmandate isikute pakutavate vabalt valitud raadio-kohtvõrkudega;

4. Riikide pädevad asutused ei piira lõppkasutajate õigust lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu oma raadio-kohtvõrkudele, sealhulgas ka kolmandate isikute selliste algatuste alusel, mis koondavad ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks.

4. Riikide pädevad Pädevad avalikud asutused ei piira lõppkasutajate õigust lubada teistele lõppkasutajatele vastastikku või üldisemalt juurdepääsu oma raadio-kohtvõrkudele, sealhulgas ka koondavad ühte eri lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ja teevad need üldsusele kättesaadavaks. kolmandate isikute selliste algatuste alusel, mis

5. Riikide pädevad asutused ei piira üldise juurdepääsu pakkumist raadio-kohtvõrkudele,

5. Riikide pädevad Pädevad avalikud asutused ei piira üldise juurdepääsu pakkumist raadio- kohtvõrkudele,

a)	kui seda pakuvad riigiasutused oma ruumides või nende vahetus läheduses ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega;

kui see põhineb valitsusväliste organisatsioonide või riigiasutuste algatustel, millega eri koondatakse lõppkasutajate raadio-kohtvõrgud ühte ning tehakse need vastastikku või üldisemalt kättesaadavaks, sealhulgas vajaduse korral raadio-kohtvõrgud, millele pakutakse avalikku juurdepääsu vastavalt alapunktile a.

a)	kui seda pakuvad riigiasutused oma ruumides või nende vahetus läheduses ja kui tegemist on neis ruumides pakutavate avalike teenuste tugiteenustega;

6. Ettevõtjat, riigiasutust või muud lõppkasutajat ei peeta üldsusele elektroonilist sidet pakkuvaks ettevõtjaks üksnes selle alusel, et ta pakub avalikku juurdepääsu raadio-kohtvõrkudele, kui juurdepääsu selline pakkumine ei ole ärilist laadi või kui tegemist on vaid mõne muu sellise äritegevuse või avaliku teenuse tugiteenusega, mis ei sõltu signaalide edastamisest sellistes võrkudes.

Motivatsioon

Paljudes liikmesriikides haldavad juurdepääsu raadio-kohtvõrkudele kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, mitte riigi tasandi asutused.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 23 – Vabadus pakkuda juurdepääsu avatud internetile ja vabadus seda kasutada ning andmeedastuse mõistlik haldamine

1. Lõppkasutajatel on vabadus pääseda juurde teabele ja sisule ja seda levitada ning kasutada vabalt valitud rakendusi ja teenuseid internetiühenduse teenuse kaudu.

Lõppkasutajatel on vabadus sõlmida internetiühenduse teenuste pakkujatega lepinguid, mis käsitlevad andmemahtusid ja kiirusi, ning kasutada vastavalt andmemahtusid käsitlevatele lepingutele internetisisu, rakenduste ja teenuste pakkujate pakkumisi.

1. Lõppkasutajatel on vabadus pääseda juurde teabele ja sisule ja seda levitada ning kasutada vabalt valitud rakendusi ja teenuseid internetiühenduse teenuse kaudu.

2. Lõppkasutajatel on samuti vabadus leppida üldsusele elektroonilist sidet pakkuvate ettevõtjate või sisu, rakenduste ja teenuste pakkujatega kokku parema teenusekvaliteediga eriteenuste pakkumises.

Lõppkasutajatele eriteenuste osutamise eesmärgil võivad sisu, rakenduste ja teenuste pakkujad ning üldsusele elektroonilist sidet pakkuvad ettevõtjad sõlmida üksteisega lepinguid, et edastada seotud andmemahtusid või -liiklust teatava teenusekvaliteedi või spetsiaalse võimsusega eriteenustena. Eriteenuste osutamine ei kahjusta korduvalt ega pidevalt internetiühenduse teenuste üldkvaliteeti.

3. Käesolev artikkel ei piira nende liidu või siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis on seotud edastatud teabe, sisu, rakenduse või teenuste õiguspärasusega.

3 2. Käesolev artikkel ei piira nende liidu või siseriiklike õigusaktide kohaldamist, mis on seotud edastatud teabe, sisu, rakenduse või teenuste õiguspärasusega.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabaduste kasutamist lihtsustab täielik teabe esitamine vastavalt artikli 25 lõikele 1, artikli 26 lõikele 2 ja artikli 27 lõigetele 1 ja 2.

4 3. Lõigetes Lõikes 1 ja 2 sätestatud vabaduste kasutamist lihtsustab täielik teabe esitamine vastavalt artikli 25 lõikele 1, artikli 26 lõikele 2 ja artikli 27 lõigetele 1 ja 2.

5. Lepingus kokkulepitud internetiühenduse teenuse andmemahtude või kiiruste piires ei piira internetiühenduse teenuste pakkujad lõikes 1 sätestatud vabadusi, blokeerides juurdepääsu teatavale sisule, rakendustele või teenustele, muutes need aeglasemaks, halvendades nende kvaliteeti või neid diskrimineerides, välja arvatud juhtudel, kui osutub vajalikuks kohaldada mõistlikke andmeedastuse haldamise meetmeid. Mõistlikud andmeedastuse haldamise meetmed on läbipaistvad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et

5 4. Lepingus kokkulepitud internetiühenduse teenuse andmemahtude või kiiruste piires ei piira internetiühenduse teenuste pakkujad lõikes 1 sätestatud vabadusi, blokeerides juurdepääsu teatavale sisule, rakendustele või teenustele, muutes need aeglasemaks, halvendades nende kvaliteeti või neid diskrimineerides,.välja arvatud juhtudel, kui osutub vajalikuks kohaldada mõistlikke andmeedastuse haldamise meetmeid. Mõistlikud andmeedastuse haldamise meetmed on läbipaistvad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja vajalikud selleks, et Erandid on lubatud ainult selleks, et

a)	rakendada õigusnormi või kohtuotsust või hoida ära või takistada raskeid kuritegusid;

b)	säilitada võrgu, selle kaudu osutatavate teenuste ja lõppkasutajate lõppseadmete terviklikkus ja turvalisus;

c)	takistada pealesunnitud teabe edastamist lõppkasutajatele, kes on eelnevalt nõustunud nende piiravate meetmetega;

d)	vähendada miinimumini võrgu ajutist või erakorralist ülekoormust, tingimusel et samaväärset liiki andmeedastust käsitletakse ühtmoodi.

a)	rakendada õigusnormi või kohtuotsust või hoida ära või takistada raskeid kuritegusid;

b a)	säilitada võrgu, selle kaudu osutatavate teenuste ja lõppkasutajate lõppseadmete terviklikkus ja turvalisus;

c b)	takistada pealesunnitud teabe edastamist lõppkasutajatele, kes on eelnevalt nõustunud nende piiravate meetmetega;

d c)	vähendada miinimumini võrgu ajutist või erakorralist ülekoormust, tingimusel et samaväärset liiki andmeedastust käsitletakse ühtmoodi.

Andmeedastuse mõistlik haldamine hõlmab vaid selliste andmete töötlemist, mis on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

Punktide a), b) ja c) kohased meetmed peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja vajalikud. Andmeedastuse mõistlik haldamine Nende rakendamine hõlmab vaid selliste andmete töötlemist, mis on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed.

Motivatsioon

Erikokkulepped internetiühenduse teenuste ja sisu pakkujate vahel eriteenuste osutamise kohta on vastuolus võrgule vaba juurdepääsu ja mittediskrimineerimise põhimõtetega. Lisaks on oht, et finantsiliselt tugevatele ettevõtetele saab osaks eelistav kohtlemine võrreldes väiksemate pakkujatega.

Ebaselge mõiste „andmeedastuse mõistlik haldamine” võib välja jätta, kui määruses sätestatakse selgelt defineeritud erandid. Erandeid puudutavad sätted, mis oma ebaselguse ja piiritlematuse tõttu võivad vastuollu minna blokeerimist ja diskrimineerimist välistavate põhimõtetega, tooksid kaasa märkimisväärse õigusliku ebakindluse.

Muudatusettepanek 4

Artikli 24 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Artikkel 24 – Teenusekvaliteedi kaitsemeetmed	Artikkel 24 – Teenusekvaliteedi kaitsemeetmed
1. Riikide reguleerivad asutused jälgivad hoolikalt ja tagavad, et lõppkasutajad saavad tõhusalt kasutada artiklite 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vabadusi, et täidetakse artikli 23 lõiget 5 ning et jätkuvalt on kättesaadaval mittediskrimineerivad internetiühenduse teenused, mille kvaliteet peegeldab tehnoloogia arengut ja mida ei kahjusta eriteenused. Nad jälgivad koostöös muude riikide pädevate asutustega ka eriteenuste mõju kultuurilisele mitmekesisusele ja innovatsioonile. Riikide reguleerivad asutused esitavad komisjonile ja BERECile iga-aastase aruande teostatud järelevalve ja tähelepanekute kohta.	1. Riikide reguleerivad asutused jälgivad hoolikalt ja tagavad, et lõppkasutajad saavad tõhusalt kasutada artiklite 23 lõigetes lõikes 1 ja 2 sätestatud vabadusi, et täidetakse artikli 23 lõiget 5 ning et jätkuvalt on kättesaadaval mittediskrimineerivad internetiühenduse teenused, mille kvaliteet peegeldab tehnoloogia arengut ja mida ei kahjusta eriteenused. Nad jälgivad koostöös muude riikide pädevate asutustega ka eriteenuste mõju kultuurilisele mitmekesisusele ja innovatsioonile. Riikide reguleerivad asutused esitavad komisjonile ja BERECile iga-aastase aruande teostatud järelevalve ja tähelepanekute kohta.

Motivatsioon

Muudatus tuleneb artikli 23 kohta esitatud muudatusettepanekust.

Muudatusettepanek 5

Artikli 35 lõike 2 punkt c

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

– c)	lõikele 5 lisatakse punkt aa:

– c)	lõikele 5 lisatakse punkt aa:

„aa)

teha otsuse, milles nõutakse asjaomaselt riigi reguleerivalt asutuselt meetme eelnõu tühistamist, ja lisada sellele konkreetsed ettepanekud meetme eelnõu muutmiseks, kui kavandatud meetme eesmärk on määruses [XXX/2014] nimetatud Euroopa elektroonilise side ettevõtjale kohustuse kehtestamine, selle muutmine või tühistamine.”;

„aa)

Motivatsioon

Regioonide Komitee ei ole nõus artikli 35 lõike 2 punktiga c seotud pädevuste üleandmisega. Regioonide Komitee arvates piisab senise raamdirektiivi artikli 7a lõikes 5 komisjonile jäetud võimalusest esitada soovitusi.

Muudatusettepanek 6

Artikli 37 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

3. Individuaalsel tasandil võivad lõppkasutajad, keda teenindab käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutav rändlusteenuse pakkuja, loobuda taotluse esitamise korral omal tahtel ja sõnaselgelt eelisest, mida toob teatava jaemüügipaketi raames reguleeritud rändlusteenuste eest võetav riigisisese teenuse tasu, vastutasuna kõnealuse teenusepakkuja pakutavate muude eeliste eest. Rändlusteenuse pakkuja tuletab neile lõppkasutajatele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mis nad loobumisega kaotavad. Riikide reguleerivad ametiasutused kontrollivad eelkõige seda, et käesolevas artiklis sätestatud võimalusi kasutavad rändlusteenuse pakkujad ei rakendaks tavarežiimist kõrvalehoidmist põhjustavaid äritavasid.

Motivatsioon

Vajalikke samme rändlusteenuste tasude vähendamiseks ei tohi õõnestada sellega, et ettevõtjad võivad täpsemalt määratlemata „muude eeliste” pakkumisega oma kohustustest kõrvale hoida.

Brüssel, 31. jaanuar 2014

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO