15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 114/42

1.

täheldab, et Lissaboni lepingus on sätestatud Euroopa Liidu rolli suurendamine kolmandate riikide kodanike rändepoliitika valdkonnas eesmärgiga tagada rändevoogude tõhus haldamine, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine ning ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse ärahoidmine. Sellest tulenevalt sätestatakse aluslepingus, et andes Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad meetmeid seoses riiki sisenemise, riigis viibimise ja selle territooriumil vabalt liikumise tingimustega ning seavad viisade ja pikaajaliste elamislubade väljastamist reguleerivaid standardeid, sealhulgas perekonna taasühinemise sätteid. Seoses kolmandate riikide kodanike integratsiooniga võib märkida, et lepingus on selgesõnaliselt sätestatud, et EL võib kehtestada meetmeid liikmesriikide toetuseks, ent selle eesmärk ei ole liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamine;

2.

märgib, et liikmesriikidel on vastutus nende kolmandatest riikidest pärit sisserändajate arvu kindlaks määramise eest, kes sisenevad vastuvõtva riigi territooriumile töö eesmärgil. Kuigi sisserändajate integratsioon kuulub enamikus liikmesriikides eelkõige riigiasutuste pädevusvaldkonda, on just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused need, kes kannavad põhivastutust integratsioonipoliitika rakendamise eest sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, majutus või tööturg;

3.

tuletab meelde, et Stockholmi programmis, milles määratletakse ELi prioriteedid õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkondades aastateks 2010-2014, tunnistatakse positiivset panust, mida hästi hallatud rändevood võivad avaldada õiglase ja kaasava ühiskonna ja konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamisel ning rõhutab, kui oluline on tõhustada seaduslike sisserändajate sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist integratsiooni selleks, et tagada rände positiivne mõju nii sisserändajatele kui ka vastuvõtvatele ühiskondadele;

4.

täheldab uuesti, et uues kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa töökavas hinnatakse sisserände panust ELi arengu jaoks positiivseks ja tehakse ettepanekud sisserändajate paremaks integreerimiseks. Euroopa Komisjon käsitleb integratsiooni kui arenevat protsessi, mis kuulub eri valitsemistasandite ühisesse vastutusalasse, ning kutsub asjaomaseid osalejaid jätkama jõupingutusi vastavalt toimunud arengutele ja tegema pidevat koostööd;

5.

leiab, et üks praegustest Euroopa ees seisvatest väljakutsetest on elanikkonna vananemine, mis koos praegu valitseva üleilmse majanduskriisiga toob endaga kaasa kvalifitseeritud töötajate nappuse, mille otseseks tagajärjeks on Euroopa majandusarengu, konkurentsivõime, loovuse ja innovatsioonivõime vähenemine. Antud kontekstis aitab teadustöö, õpingute, koolituse, vabatahtliku tegevuse, vahetusprogrammides osalemise või „au pair”’ina töötamise eesmärgil riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike vastuvõtmine katta inimkapitali vajadust;

6.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa riikides valitseb paljudes sektorites tööjõu nappus ja on vabu ametikohti, mida ei suudeta täita liikmesriikide või ELi asjakohase kvalifikatsiooniga töötajatega, eelkõige sellistes sektorites nagu tervishoid, täppisteadused ja tehnoloogia;

7.

täheldab uuesti, et inimkapitali tugevdamine on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” üks selgelt väljendatud poliitiline eesmärk;

8.

toob välja, et direktiivis 2005/71/EÜ sätestatakse kiirmenetlus nende kolmandate riikide teadlaste vastuvõtmiseks, kes on sõlminud vastuvõtulepingu liikmesriigi poolt heaks kiidetud teadusasutusega. Vastuvõtulepingus kinnitatakse, et tegemist on nõuetekohase uurimisprojektiga ning et asjaomasel teadlasel on projekti edukaks läbiviimiseks vajalik pädevus, piisavad vahendid ja tervisekindlustus. Lisaks tagatakse teadlastele võimalus viibida oma uurimisprojekti raames teise liikmesriigi territooriumil ning tegeleda õpetamisega kooskõlas asjaomase riigi seadustega;

9.

märgib, et direktiivis 2004/114/EÜ kehtestatakse siduvad sätted kolmandate riikide üliõpilaste vastuvõtmiseks. Direktiivi kohaldamine õpilastele, vabatahtlikele ja tasustamata praktikantidele on jäetud liikmesriikide otsustada. Juhul, kui üliõpilased vastavad seatud tingimustele, on neil õigus taotleda elamisluba, teatud õigused töötamiseks ning nad võivad õpingute eesmärgil liikuda ühest liikmesriigist teise;

10.

täheldab, et tasustatud praktikantide või „au pair”’ina töötavate isikute vastuvõtmise kohta puudub direktiiv ja et liikmesriikidel puuduvad nende töö reguleerimiseks ühtlustatud või isegi sarnased õigusraamistikud. Lisaks sellele ei ole neist suurem enamus ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni koduabiliste kohta, mis jõustub 2013. aasta septembris;

11.

märgib, et käesolev arvamus põhineb Regioonide Komitee varasematel arvamustel ning selle eesmärk on teha teatavaks komitee seisukohad selle kohta, kuidas reguleerida ELis kolmandate riikide kodanike teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud ja tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse või „au pair”’ina töötamise eesmärgil riiki vastuvõtmist ja riigis viibimist. Samuti sisaldab arvamus ettepanekuid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsemaks kaasamiseks sellesse teemasse ja direktiivi tõhusaks rakendamiseks;

12.

rõhutab, et kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise poliitika peab olema kooskõlas ELi selliste põhiväärtustega nagu inimõiguste ja mitmekesisuse austamine, võitlus diskrimineerimise vastu, võrdsete võimaluste ja sallivuse edendamine. Samuti peab nimetatud poliitika olema kooskõlas ELi poliitikaga ühtekuuluvuse, tööhõive, arengu, välissuhete ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas;

13.

leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine on kvaliteetsete demokraatlike süsteemide jaoks määrava tähtsusega ja et see on ELi kultuuri põhisaavutus ja selle lahutamatu osa;

14.

leiab, et mitmetasandilise valitsemise meetod on kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja riigis viibimise osas tulemuste saavutamiseks kõige sobivam. See lähenemisviis peab olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, millel põhineb ELi, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö;

15.

on veendunud, et konkreetsete tulemuste saavutamiseks peab iga sisserände valdkonna algatus põhinema strateegilistel eesmärkidel ja kolmandate riikidega ühistel kohustustel. Jõupingutused muuta EL kolmandate riikide kodanike jaoks ligitõmbavamaks ja ligipääsetavamaks peavad toimuma dialoogis kõnealuste riikidega ning kooskõlas ELi välispoliitika eesmärkide ja välispiiridel toimuva rände meetmetega, nagu need on kindlaks määratud ELi rännet ja liikuvust käsitlevas uuendatud üldises lähenemisviisis;

16.

on seisukohal, et vaja on kõrvaldada kehtiva õigusraamistiku puudused, et julgustada kolmandate riikide teadlaste ja üliõpilaste liikuvust ja ärgitada neid ELi suunduma. Rändevoogude suurenemine ja sellega kaasnev võimalus saada juurde kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu aitaks katta ELi vajadusi;

17.

toetab direktiivi ettepanekut COM(2013) 151, mille eesmärk on parandada neile kolmandate riikide kodanikele kohaldatavat õigusraamistikku, kes soovivad ELi siseneda ja seal ajutiselt viibida kauem kui kolm kuud teadustöö ja õpingute eesmärgil, kogemuste omandamiseks ja/või eri tegevustes osalemiseks oma pädevuste ja oskuste parandamiseks, eelkõige teadlase, üliõpilase, vabatahtliku, tasustatud või tasustamata praktikandi või „au pair”’ina;

18.

toetab ELi tema püüdlustes jääda üliõpilaste ja teadlaste jaoks tõmbekeskuseks. ELil on märkimisväärne potentsiaal nende pädevuste ja taristute näol, mis on vältimatult vajalikud rahvusvaheliste eksperdikeskuste arendamiseks eri teadussektorites ja -harudes. Kui EL soovib siiski rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeliseks jääda, peavad liikmesriigid suurendama oma majandus- ja teaduskoostööd ning võtma ühtlasi vastu ühiseid programme ja eesmärke. Võttes arvesse, et maailma muud piirkonnad muutuvad omakorda üliõpilaste, teadlaste ja kõrge kvalifikatsiooniga võõrtööliste jaoks üha atraktiivsemaks, peaks EL nende rühmade Euroopasse meelitamiseks tegelema ka tõhusalt eespool loetletud puudustega;

19.

leiab, et direktiiv on sobiv õiguslik vahend praeguse süsteemi puuduste kõrvaldamiseks ja samuti sidusa õigusraamistiku tagamiseks. See võimaldab kehtestada ühiseid siduvaid eeskirju seoses riiki sisenemise tingimuste, menetluste ja lubadega, ent jätab samas liikmesriikidele direktiivi rakendamisel vajaliku tegevusvabaduse;

20.

avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei viita otseselt alt-üles suunatud mudeli vastuvõtmisele ning et teostatud mõjuhinnangus ei võeta arvesse konkreetseid piiranguid, mille kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja riigis viibimise poliitika seab eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

21.

on rahul, et kõigi asjaomaste kolmandate riikide kodanike kategooriate jaoks luuakse ühine raamistik. Süsteem, mis meelitaks tõhusalt ligi andekaid sisserändajaid, peab tingimata põhinema ühistel ja lihtsustatud tingimustel ja nõuetel;

22.

tunnistab vajadust luua läbipaistev ja kooskõlastatud õigusraamistik kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja riigis viibimise tingimuste reguleerimiseks, kui soovitakse muuta ELi nende riikide kodanike jaoks atraktiivsemaks ja ligipääsetavamaks. ELi õigusaktid peavad hõlmama riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimusi, viisasid ja pikaajalisi elamislubasid, seaduslikult ELi liikmesriigis viibivate kolmandate riikide kodanike õigusi ning sätteid, mis reguleerivad nende liikumist ELis;

23.

väljendab rahulolu sellega, et direktiivi ühtseid sätteid kohaldatakse tasustatud praktikantidele ja „au pair”’ina töötavatele isikutele ning leiab, et nendele kahele kategooriale õigusliku seisundi andmine pakub vajaliku tagatise nendesse rühmadesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike võrdseks kohtlemiseks;

24.

toetab menetluslike tagatiste kehtestamist seoses elamisloa andmise või selle andmisest keeldumisega (artikkel 29);

25.

tervitab meetmeid, millega edendatakse ELi-sisest liikuvust kõigi asjaomaste rühmade puhul, ja täheldab, et selliste ELi liikuvusmeetmeid sisaldavates programmide nagu Erasmus Mundus ja Marie Curie stipendiumide saajatele kehtestatakse soodsamad eeskirjad (artikkel 29);

26.

on nõus elamisloa saamise menetluste lihtsustamisega ja peab positiivseks liikmesriikidele seatud kohustust pakkuda teavet riiki vastuvõtmise ja seal elamise tingimuste kohta (artikkel 30);

27.

toetab seda, et tasu taotluste menetlemise eest määratakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel (artikkel 31);

28.

on rahul sellega, et õigust vastuvõtva riigi kodanikega võrdsele kohtlemisele tunnistatakse kõigi rühmade puhul seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele, välja arvatud elamispinna saamisega seotud menetlused (artikli 21 punkt 2);

29.

toetab sätteid, mille kohaselt on üliõpilastel õigus töötada vastuvõtvas riigis vähemalt 20 tundi nädalas ja teadlaste pereliikmetel on juurdepääs tööturule ning samuti mille kohaselt võivad üliõpilased jääda pärast oma õpingute läbimist töö otsimise eesmärgil maksimaalselt 12 kuuks asjaomasesse liikmesriiki;

30.

kiidab heaks artiklite 32 ja 33 sätted vajalike statistiliste andmete kogumise kohta, et määrata kindlaks selliste kolmandate riikide kodanike arv, kellele on väljastatud luba uue direktiivi alusel;

31.

peab oluliseks asjaolu, et teadlastele ei kohaldata ühtse loa direktiivis 2011/98/EÜ sätestatud piiranguid seoses sotsiaalkindlustusega;

32.

peab integreeritud lähenemisviisi vältimatult vajalikuks selleks, et saavutada direktiivi eesmärgid ja peamine suunitlus, milleks on rahvusvahelises keskkonnas konkurentsivõimeline Euroopa majandus. Jõupingutused kolmandate riikide inimkapitali ligimeelitamiseks ei tohiks piirduda kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja riigis viibimise tingimustega, vaid toetama samal ajal ka meetmeid, mis on vajalikud nende integreerimiseks kohalikku ühiskonda. See võib hõlmata väga erinevaid tegevuspoliitikaid, sealhulgas näiteks haridus, tööhõive, tervishoid või majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

33.

ärgitab liikmesriike looma asjakohase õigusraamistiku, et tagada tasustatud praktikantide ja koduabiliste („au pair”’ide) võrdne kohtlemine, ning kutsub liikmesriike üles võtma vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni koduabiliste kohta;

34.

on seisukohal, et mitmetasandilise valitsemise rakendamine on esmatähtis eeltingimus kolmandate riikide kodanike liimesriiki sisenemise ja seal viibimise süsteemi edukaks reguleerimiseks. Komitee rõhutab, et andekate sisserändajate ligimeelitamisele suunatud poliitika tõhus elluviimine eeldab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivset osalemist direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate isikute rühmade liikuvuse edendamisel. Kolmandate riikide kodanike ELi sisenemise ja seal viibimise tingimuste määratlemine ning sellest tulenevalt nende vastuvõtmine ja integreerimine liikmesriikides on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks väga tähtis tegevusvaldkond. Piirkondlikel asutustel on otsustav roll sobivate tingimuste loomisel selleks, et kolmandate riikide sisserändajatel oleks juurdepääs teabele ja teenustele seoses hariduse, tervishoiu, tööhõive, eluaseme ja muude avalike teenustega;

35.

on veendunud, et sidusa Euroopa lähenemisviisiga peaks kaasnema tasuvusanalüüs, et võtta arvesse uute sätete rakendamisest liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks kaasnevat rahalist ja halduskoormust. Komitee tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ühendav lüli, mille kaudu sisserändajad võivad luua tugeva ja konstruktiivse suhte vastuvõtva ühiskonnaga; See ülesanne võib tekitada aga lisakulusid piirkondadele ja linnadele, kes peavad sageli integratsiooniprobleemidega tegelema, mis on eriti keeruline, ent veelgi vajalikum nõrgas majandusolukorras ja tõsiste eelarvepiirangute ajal.