30.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/1

—

kiidab heaks noorte tööhõive paketi püüdena esitada mitu konkreetset meedet, millega aidata liikmesriikidel leida lahendust vastuvõetamatult kõrgele noorte tööpuuduse määrale ja sellest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele;

—

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määravat rolli tööpuuduse vähendamiseks võetavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, noortele võimaluste pakkumisel ning heade tavade jagamise toetamisel;

—

juhib samas tähelepanu sellele, et väga oluline on noorte ja noorsoo-organisatsioonide aktiivne osalemine elluviivate strateegiate ühises väljatöötamises;

—

võttes arvesse teema pakilisust, kutsub komitee Euroopa Ülemkogu üles jõudma kokkuleppele rakendada noorte tööhõive algatust juba 2013. aastal;

—

kutsub Euroopa Komisjoni üles andma lõpliku kuju praktika kvaliteediraamistikule, looma õpipoisiõppe liidu ning esitama ettepaneku uue EURESe määruse kohta;

—

kutsub komisjoni üles toetama ja täiendama liikmesriikide kutseõppepoliitilisi meetmeid, esitades soovituse kujul ettepaneku õpipoisiõppe kvaliteedi miinimumnõuete kohta ELi tasandil, et lihtsustada üle Euroopa omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist.

Raportöör

Toscana maavanem Enrico ROSSI (IT/PES)

Viitedokumendid

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noorte tööhõive suurendamine”

COM(2012) 727 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ametipraktika kvaliteediraamistiku loomine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohaselt tööturu osapooltega korraldatava üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp”

COM(2012) 728 final

1.

tervitab Euroopa Komisjoni tehtud jõupingutusi noorte tööpuuduse vastase võitluse hoogustamiseks, sest kahtlemata on tegemist ühe tõsiseima probleemiga, mis Euroopa Liidul tuleb lahendada. Selleks on vaja kiireloomulist kooskõlastatud ja süstemaatilist poliitilist tegutsemist (1) ning probleemi lahendamiseks piisavate vahendite eraldamist;

2.

kiidab heaks noorte tööhõive paketi (2) püüdena esitada mitu konkreetset meedet, millega aidata liikmesriikidel leida lahendust vastuvõetamatult kõrgele noorte tööpuuduse määrale ja sellest tulenevale sotsiaalsele tõrjutusele;

3.

peab positiivseks kahesuunalist lähenemisviisi (liikmesriikidele esitatavad soovitused ja kooskõlastamine, algatused ja meetmed ELi tasandil), mille esitas komisjon teatises „Noorte tööhõive suurendamine”. Samal ajal rõhutab komitee vajadust võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid ELi, liikmesriikide ja piirkondade tasandil, hoides täiel määral kinni subsidiaarsuse põhimõttest;

4.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määravat rolli tööpuuduse vähendamiseks võetavate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, noortele võimaluste pakkumisel ning heade tavade jagamise toetamisel. Samas juhib komitee tähelepanu sellele, et väga oluline on noorte ja noorsoo-organisatsioonide aktiivne osalemine elluviivate strateegiate ühises väljatöötamises;

5.

tervitab 7.–8. veebruari 2013. aasta toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastuvõetud otsust eraldada 6 miljardit eurot noorte tööhõive algatusele, mis on avatud kõigile piirkondadele (NUTS II tasand), milles noorte tööpuuduse määr ületab 25 %. Komitee arvates annavad ettenähtud ressursid küll julgustust, ent on siiski veel ebapiisavad, et saada probleemiga hakkama kogu selle ulatuses,

6.

võttes arvesse teema pakilisust, kutsub komitee Euroopa Ülemkogu üles jõudma kokkuleppele rakendada noorte tööhõive algatust juba 2013. aastal;

7.

on seisukohal, et märkimisväärne osa algatuse „Noorte tööhõive” vahenditest tuleks eraldada kohalike ja piirkondlikele omavalitsustele, et luua neile paremad võimalused noorte tööhõivet edendavate algatuste rakendamiseks viisil, mis vastab kõige paremini kohalikele oludele;

8.

kutsub Euroopa Komisjoni üles andma lõpliku kuju praktika kvaliteediraamistikule, looma õpipoisiõppe liidu ning esitama ettepaneku uue EURESe määruse kohta;

9.

rõhutab horisontaalse, kooskõlastatud ja jätkusuutliku lähenemisviisi olulisust rakendamisprotsessis, et tagada kõigi strateegiliste algatuste („Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” (3), „Noorte liikuvus” (4), „Innovatiivne liit” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava”) ning nende ja 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika koostoime;

10.

toetab jõuliselt strateegiat „Euroopa 2020” ja selle vahendeid ning jõupingutusi tööhõivealaste eesmärkide saavutamiseks, sh kooli poolelijätnute arvu vähendamine, kutsub liikmesriike üles tugevdama strateegias määratletud majanduskasvu ja innovatsiooni teel jätkamist ning pooldab eri valitsemistasandite koostöö tõhustamist. Sellega seoses rõhutab komitee kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esmatähtsat rolli strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel ning vajadust eri valitsemistasandite koostöö järele riiklike reformikavade elluviimisel;

11.

rõhutab, kui oluline on tegeleda otsustavalt Euroopas nende noorte olukorraga, kes ei tööta, õpi ega osale koolituses, ning hinnata probleemist tekkivaid kulusid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, võttes arvesse nende mõju ühiskonnale ja majandusele ning tagajärgi ja (ühiskonda ja demokraatiat ähvardavaid) ohte, mis kaasnevad kõnealuste noorte puuduliku iseseisvumisega. Lisaks leiab komitee, et noorte tööturule integreerimata jätmise nähtus sõltub tööhõiveasutuste töö tõhususest ning haridus- ja töömaailma suhetest ning sellest, kuivõrd aktiivselt tegutsevad antud valdkonnas vabatahtlike ja kolmanda sektori organisatsioonid. Kuid oluline on märkida, et suurimat kasu saadakse siis, kui kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tööhõivetalitused ning nõustamis- ja haridusasutused teevad omavahel koostööd;

12.

paneb tähele, et parimad tulemused noorte tööhõive vallas sünnivad riikides, kus noortel on võimalus läbida kvaliteetne ametipraktika, kus on hästi toimivad õpipoisiõppe süsteemid (5), mis on koolitus- ja tööhõivesüsteemi lahutamatu osa. Komitee leiab ka, et see on nii, kui tööhõiveteenused on tõhusad. Sellega seoses rõhutab komitee, kui oluline on tuua esile ELi tasandil tööotsijate jaoks juba olemasolevate avalike suunamis- ja toetussüsteemide ja -teenuste häid tavasid. Komitee on lisaks seisukohal, et võimaluse piires tuleks tööhõiveteenustesse ja kutsenõustamisprotsessi kaasata võimalikult suur hulk kohalikke noorteorganisatsioone;

13.

tervitab nn noortegarantiid, mille kohaselt noored saavad nelja kuu jooksul pärast kooli või töösuhte lõpetamist hea tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas. Noorte töötuse vähendamine on Euroopa tuleviku võtmeväljakutse;

14.

jälgib väga tähelepanelikult noortegarantii elluviimist ning tuletab meelde, et tegemist on väga kuluka vahendiga, mistõttu liikmesriigid ja iseäranis suurtesse finantsraskustesse sattunud liikmeriigid vajavad olulist toetust ELilt, et suuta garantiikava ellu viia;

15.

kordab, kui oluline on laiendada meetme ulatust nii, et sellest saaksid kasu kuni 30aastased ja ka kõrghariduse omandanud ning mitte ainult kuni 25aastased noored;

16.

jälgib, et institutsioonidevahelistel läbirääkimistel Euroopa Ülemkogul 7.–8. veebruaril 2013 kokkulepitud noorte tööhõive algatust käsitlevate Euroopa Sotsiaalfondi uute sätete üle kohaldatakse kõnealusest instrumendist vahendite määramisel paindlikumaid tingimusi sellistes küsimustes nagu kaasrahastamise määrad või ettemaksed, et saaks senisest tõhusamalt ja nõuetekohasemalt vastata raskele olukorrale, millega seisavad kõnealuses vallas silmitsi piirkonnad. Samuti palub komitee, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi teavitataks piisavalt aegsasti nimetatud algatuse toimimisviisist ja algatuse mõlema rahastamiskanali kaudu eraldatavatest rahamääradest, et nendega saaks arvestada noorte tööpuuduse vastu võitlemise tegevuskavade ja tagatisskeemide koostamisel omavalitsustes;

17.

ergutab liikmesriike ja pädevaid asutusi rakendama koolituskavasid, millega toetatakse ja ennetatakse noorte üleminekut koolist tööle, et vältida olukorda, kus noored jääksid liiga kaua haridus- ja kutseõppesüsteemi õppima ilma tulevikuväljavaadeteta. Varasema tööturule pääsemisega peab aga kaasnema võimalus naasta koolitusele, et parandada oma oskusi või elukestva õppe raames ümber õppida. Samal ajal soovitab komitee koostada ja rakendada piirkondlikke tööturu- ja kutseõppestrateegiaid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, haridus- ja koolitusvaldkonnas tegutsevate organite ning riiklike tööhõiveametite ja ettevõtlusmaailmaga, et lihtsustada tööturule kaasamist integreeritud majandussüsteemide kontekstis;

18.

rõhutab pakilist vajadust käsitleda ka noorte töötuse soolist mõõdet, kuna noored naised on suurema tõenäosusega ebakindlas töösuhtes ja kannatavad isegi praktikakohtadel soolise palgalõhe tagajärgede ning samuti sobivate töö- ja eraelu ühitamise meetmete puudumise all. Seetõttu kutsub komitee üles, et noorte tööhõive edendamise kõigi mehhanismide puhul võetaks arvesse riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke olusid ning probleemi soolist mõõdet;

19.

meenutab, et õpipoisiõppe programmid lihtsustavad märkimisväärselt üleminekut koolist tööle, võimaldades noortel omandada töökogemusi töökohal toimuva väljaõppe raames ja teoreetilisi teadmisi väljaspool töökohta tänu ettevõtete ja koolitusasutuste kaasamisele õppetsüklisse. Seetõttu julgustab komitee liikmesriike edendama duaalseid või selliseid õpipoisiprogramme, kus õppimine toimub vaheldumisi ettevõttes ja koolis, sh kõrghariduses;

20.

toetab võimalust võtta pädevuste jaotust austades vastu ühine raamistik, et viia liikmesriikides olemasolevad duaalse kutseõppe süsteemid omavahel vastavusse, et saada õpipoisiõppe kontseptsioonist võimalikult palju kasu ning selgitada välja parimad vahendid selle ellurakendamiseks;

21.

kutsub komisjoni üles toetama ja täiendama liikmesriikide kutseõppepoliitilisi meetmeid, esitades soovituse kujul ettepaneku õpipoisiõppe kvaliteedi miinimumnõuete kohta ELi tasandil, et lihtsustada üle Euroopa omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamist;

22.

hindab kõrgelt Euroopa Õpipoisiõppe Liidu (European Alliance for Apprenticeships) rajamise teel tehtud edusamme, et luua kasulik vahend, millega vastata nõudlusele oskuste ja teadmiste järele ja pakkuda sobiv võrdlusraamistik omandatud kvalifikatsioonide võrdlemiseks;

23.

toetab komisjoni ettepanekut edendada koostööviise, millega julgustatakse duaalse hariduse arendamist ja levitamist. Koostöösse tuleb aga kaasata üleriigilisel tasandil hariduse, kutseõppe ja tööhõivepoliitika eest vastutavad ametiasutused, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, Euroopa Sotsiaalfondi haldavad ametiasutused ning ettevõtjate ja sotsiaalpartnerite esindajad. Eesmärgiks on selgitada asjaomase liikmesriigi tööturul ja koolisüsteemis välja sobivad strateegiad õpipoisiõppe tugevdamiseks ja viisid, kuidas kasutada tõhusalt Euroopa Sotsiaalfondi riiklikke eraldisi duaalse kutseõppe süsteemide kavandamisel ja rakendamisel;

24.

sedastab, et parimad tulemused tööhõive ja õppimise vallas sünnivad siis, kui tehakse ladusat koostööd kõigi asjaosaliste vahel (6). Seetõttu teeb komitee liikmesriikidele ettepaneku soodustada üldharidus- ja kutsekoolide, muude haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja tööhõiveteenuseid pakkuvate asutuste tõhusat koostööd. Seda on võimalik saavutada erinevate kultuuriliste ja struktuuriliste meetmete ning kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes vajaduse korral pakutavate finants- ja maksustiimulite abil;

25.

peab vajalikuks arvestada VKEde erivajadustega, kes võiksid omakorda aidata noortel tööturul nõutavaid oskusi omandada, ent kellel on vaid piiratud vahendid ja kes seisavad sageli silmitsi üha suurenevate korralduslike, bürokraatlike ja kultuuriliste takistustega;

26.

peab vajalikuks, et riigi või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hallatavad tööhõiveorganid ja -ametid peaksid edendama noortele ametipraktika korraldamist. Neile tuleks anda järelevalvevolitused ja nad peaksid täitma ametipraktika järelevalvega seotud ülesandeid. Institutsioonilist raamistikku tuleks vastavalt kohandada;

27.

tuletab meelde, et isegi kui ametipraktika on lühike, peaks see olema kasulik õppeperiood, mis võimaldab noortel võimalikult kiiresti tööturule siseneda ja kindla töökoha saada. Sel põhjusel peavad ametipraktikad olema kvaliteetsed nii õppesisu kui ka sotsiaalkaitse seisukohast. Seetõttu kutsub komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma noortele võimalikult palju ametipraktika kohti, et nad saaksid paremini tutvuda paljude erinevate elukutsete ja ametitega. Komitee on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad anda eeskuju kvaliteetsete praktikaprogrammide rakendamisel, ja soovitab seetõttu, et nad täidaksid koostöös haridusasutustega juhirolli praktikantide vastuvõtmisel ja värbamisel ning luues võimalusi koostöö tegemiseks ettevõtlussektoriga, et noored kaasataks kiiresti tööturule;

28.

tõdeb, et paljudes liikmesriikides on ametipraktika vahendit väärkasutatud ning sellest on saanud odava või lausa tasuta tööjõu värbamise võimalus. Ametipraktikat kasutatakse sageli korrapäraste töölepingute asendamiseks, paljudel juhtudel just töökoormuse tipp-perioodidel;

29.

märgib, et praktika määratluses tuleks seda vahendit väärtustada kui õppeprotsessi, mille käigus tutvutakse tööga. Lisaks leiab komitee, et õiges määratluses peaks see valdkond olema laialt määratletud, hõlmates suunamist, koolitamist ja tööd;

30.

toetab jõuliselt ELi osa Euroopa tasandil tunnustatud kvaliteedistandardite kindlaksmääramisel. ELi tasandi lahendusel oleks ka selged eelised praktikantide ELi-sisese ja -välise liikuvuse suurendamisel ning ELi tööturu paremal integreerimisel;

31.

kiidab komisjoni ettepanekuid Euroopa praktika kvaliteediraamistiku kohta ning kõiki meetmeid, mis hõlbustavad noorte sisenemist tööturule;

32.

ärgitab tungivalt võtma kiiresti vastu Euroopa soovituse praktika kohta, milles tuleks Euroopa tasandil kõigile liikmesriikidele ühised miinimumstandardid määratleda. Soovituses tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki praktikaliike, mitte piirduda ainult praktikaga vabal turul (õppetööväline praktika);

33.

loodab, et (üksikutes liikmesriikides) võetakse vastu miinimumnõuded, nagu praktikandi ja vastuvõtva organisatsiooni ning võimalik, et ka koolitusasutuse ja praktika rakendamist edendava subjekti vahel sõlmitav kirjalik leping, mis hõlmab selliseid aspekte nagu kutsealane ja õppe-eesmärk, kestus, tööaeg ja kohasel juhul ka sotsiaalkindlustus ja töötasu või hüvitis. Lepingus kindlaksmääratud õppesisu tagamiseks peaks vastuvõttev organisatsioon määrama praktikantidele juhendajaid või mentoreid, kellel oleksid asjakohased erialased ja praktikategevusega kooskõlas olevad teadmised ja oskused;

34.

soovitab tagada, et praktika toimumise kord oleks praktikandi jaoks läbipaistev, ning rõhutab, kui oluline on näha ette kulude õiglane kompenseerimine (või hüvitis). Seda võiks rahastada Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja see võiks olla tõeline kvaliteedi tagaja, et suurendada vastastikkust kasu nii noore kui ka ettevõtte jaoks, tingimustes, kus austatakse praktikandi inimväärikust;

35.

kordab, et praktikandi vastuvõtja peab vastama sellistele kohustuslikele nõuetele nagu sotsiaalkindlustus-, tervishoiu- ja ohutusnõuded töökohal, puudega inimestega seotud sätted jms;

36.

rõhutab, et nende teadmiste ja oskuste kohta, mida praktikant praktika käigus saab, oleks vaja ametlikku sertifikaati;

37.

toetab komisjoni ettepanekut kutsekvalifikatsioonide direktiivi ajakohastamise kohta (7), mis laiendab direktiivi reguleerimisala, et hõlmata teistes liikmesriikides sooritatud praktikat. Komitee soovitab ka uurida, kas direktiiv ei peaks hõlmama mitte ainult sellist praktikat, mis on reguleeritud kutsealale pääsemise tingimuseks, vaid ka avatud turu ja õppeprogrammi kuuluvat praktikat;

38.

näeb noorte töötajate geograafilist liikuvust olulise vahendina, mis võib aidata lahendada kohalikke vastuolusid tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel. Selleks võib teatud sektoris (nt praktika käsitöö- või turismisektoris) konkreetsete kriteeriumide alusel välja töötatud praktika olla tõhus vahend liikuvuse toetamiseks, mille eesmärk on noorte naasmine oma kodupiirkondadesse, kus neil on tänu omandatud paremale kvalifikatsioonile suuremad võimalused leida tööd. See on eriti oluline selleks, et säilitada territoriaalne ühtekuuluvus ja aidata piirkondi, mis seisavad vastakuti selliste demograafiliste väljakutsetega nagu elanikkonna vananemine või rahvastiku vähenemine;

39.

loodab, et järgmiseid liikuvust toetavaid Euroopa programme nagu ettepaneku „Erasmus kõigi jaoks” raames kavandatud programme rahastatakse piisavalt ja jätkusuutlikult, et noored saaksid üha varakumalt osa oma akadeemilisest või rakenduslikust haridusest saada välismaal, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade noorte eriolukorda;

40.

toetab komisjoni otsust muuta Euroopa tööturuasutuste võrgustik tulemusele suunatud töökohtade otsimise ja pakkumise vahendiks ning arendada edasi algatust „Sinu esimene EURESi töökoht”, et aidata 18–30aastastel ELi kodanikel leida tööd teises liikmesriigis;

41.

peab vajalikuks tagada võimalus, et lisaks ELi haridusprogrammidele oleks nii Euroopa Sotsiaalfondist kui ka riikide ja/või piirkondade fondidest võimalik eraldada raha. Kõnealuste vahenditega tuleks edendada konkreetseid liikuvuskavasid, mis tagaksid kõigile ELi noortele liikuvuse võrdsetel tingimustel, sõltumata nende elukohast, ning ärgitada liikmesriikide tööturuameteid koostama programme, milles reklaamitakse EURESe süsteemi pakutavaid võimalusi ja kaasama selle tööturuametite tavapärasesse tegevusse;

42.

kiidab selliseid oskuste määratlemiseks tehtud algatusi nagu ülevaade oskuste kohta ELis ja Euroopa oskuste pass. Nende vahendite abil saab nimelt paremini vastata nõudlusele sobivate teadmiste ja oskuste järgi ning aidata pakkuda õiget kvalifikatsiooni viiteraamistikku, milles võetakse arvesse mitte ainult ametliku õppe, vaid ka mitteametliku ja informaalse õppe raames omandatud teadmisi ja oskusi;

43.

julgustab liikmesriike kujundama ja rakendama sellist poliitikat ja vahendeid, mis toetavad noorte ettevõtete loomist, sh andes laenudele ja liisingulepingutele tagatisi ning laenudele madalamaid intressimäärasid ning kasutades mikrokrediidi võimalusi;

44.

peab esmatähtsaks luua akadeemilise ja töömaailma vahel sild ning kasutada selliseid vahendeid nagu noortele ettevõtjatele suunatud Erasmuse programm, mis on osutunud tõhusaks vahendiks ettevõtluse edendamisel. Komitee on seda juba oma varasemas arvamuses rõhutanud (8);

45.

jagab komisjoni seisukohta, et suure tööhõivepotentsiaaliga strateegilistele sektoritele (tervishoiu-, sotsiaalkaitse-, rohelise majanduse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoritele) on oluline anda tugev impulss nii ettevõtete loomisel kui ka tööhõive edendamisel üldiselt. Piirkondlikul tasandil võib olla otsustav roll pädevuste arendamisel valdkondades, mis selles piirkonnas on juhtpositsioonil ja kus tööhõivevaated on head;

46.

peab äärmiselt oluliseks seda, et tööturule õnnestuks integreerida turvalisuse ja paindlikkuse mõisted (flexicurity), leides tasakaalu tööandjate vajaduse vahel paindliku tööjõu järele ja töötajate endi vajaduse vahel saada üha ebakindlamas töökeskkonnas turvalisust ja kaitset;

47.

rõhutab, et koostöö kohaliku ja piirkondliku tasandi institutsioonidega on noorte tööhõive poliitika üldise kavandamise ja haldamise konkreetse strateegia kujundamise jaoks oluline. Selleks võiksid noorte tööhõive poliitika uuenduslikud ja integreeritud juhtimisviisid avaliku asutuse, noorte põlvkonna ja ettevõtlusmaailma vahelise silla toetamise kasulikud olla;

48.

rõhutab vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täiel määral uute algatuste väljatöötamisse ja elluviimisse, kuna nemad on kõige asjakohasem tasand kohalike ja piirkondlike nõuete ja vajaduste ning seega ka tööhõive ja noortele suunatud programmidega seotud küsimuste hindamiseks;

49.

tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad juba praegu suurel määral tööhõive-, haridus- ja koolituspoliitika elluviimise eest. Samal ajal avaldab komitee kahetsust, et Euroopa Komisjoni teatises ei ole konkreetselt mainitud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste volitusi (9) eelnimetatud valdkondade poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel;

50.

soovitab, et praktika peab noorte tööhõive paketi ja noorte tagatissüsteemide laiema edendamise raames leidma oma koha ja saama ELilt vajalikku toetust, et ELi noorte tööhõivet soodustavate poliitikameetmete raames saaks tegeleda suurima Euroopa ühiskonna ees seisva väljakutsega: kuidas vältida põlvkondadevahelist lõhet ja tunnustada noorte õigust võimalusele saada täielikult iseseisvaks.

51.

peab esmatähtsaks suunata ulatuslikud koolitusressursid ettevõtluse ergutamisse noorte seas. Ergutamine peab olema suunatud tärkavatele sektoritele, mis on välja selgitatud erinevates majanduslikku üldraamistikku kuuluvates piirkondlikes strateegiates. Euroopa ühiskonna kasvu allikas peitub omandatud teadmistes ja noorte õppimisvalmiduses. Kogemused peaksid neile õpetama, et tuleb takistada noorte ettevõtjate suundumist lühiperspektiivis majanduslikult ammenduvatesse sektoritesse. Seetõttu ja keeruka majanduskontekstiga ühiskonnas on vaja „õpetada õppima”, kasutades koolitusmeetmeid, mis võimaldavad noortel jõuda ettevõtte loomise mõttest ettevõtte projekti tegeliku teostamiseni. Seejuures on esmatähtis rahastus. Selleks peaksid liikmesriigid eraldama oma vastavastest instrumentidest protsendiosa, kohaldades noorte tööpuuduse tasemega otseselt seotud koefitsiente, mis võimaldab noorte ettevõtjate esitatud projektide rahastamist soodsatel tingimustel.