17.5.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 139/59

Arvamus „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks”

2013/C 139/11

REGIOONIDE KOMITEE

—	kordab, et peab vältimatult vajalikuks Euroopa tasandi algatust ELis enim puudustkannatavate isikute toetamiseks, et saavutada eesmärk, mille Euroopa Liit omale strateegias „Euroopa 2020” seadis – vabastada 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest;

—	peab asjakohaseks programmi õigusliku aluse muutmist (ELi toimimise lepingu artikkel 174), ent teeb ettepaneku kehtestada alates 2014. aastast kahene õiguslik alus, mis tugineks ka ELi toimimise lepingu artiklile 39, et tagada järjepidevus ja seos ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega;

—

tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust laiendada praeguse Euroopa toiduabiprogrammi põhieesmärki ning leiab, et enim puudustkannatavate isikute toiduabi ühendamine kodutuse ja laste vaesuse leevendamise meetmetega ning selle koordineerimine ESFiga annab võimaluse viia ellu mitmekülgseid meetmeid ning samal ajal tegeleda erinevate põhivajaduste puhul ilmnevate puudujääkide tekkega;

—	on rahul sellega, et komisjoni ettepanekus antakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus võtta aktiivne roll abivajajatele abi jagamisel;

—

lükkab tagasi põhimõtte, mille kohaselt oleks liikmesriikide osalus meetmes vabatahtlik, kuna selline põhimõte võiks jätta kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ilma abifondi kasutamise võimalusest ilma ühegi kaasava ja demokraatliku koostöömehhanismita ELi või riiklikul tasandil ning võtmata seejuures arvesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise tähendust riigi tasandist madalamal tasandil;

—	leiab, et majanduskriisist mõjutatud piirkondades ja ühtekuuluvuspiirkondades tuleks programmi rahastada täielikult ELi rahastamisvahenditest, kuna see on õigustatud Euroopa kodanike, piirkondade ja rahvaste ühtekuuluvuse väljendusena;

—	toonitab, et kavandatud rahastamistase on liiga madal, olles märkimisväärselt madalam eraldiste praegusest tasemest (– 30 % komisjoni ettepanekus ja koguni – 40 % nõukogu ettepanekus), ning kutsub üles säilitama eraldiste taseme vähemalt praegusel tasemel.

Raportöör

Ossi MARTIKAINEN (FI/ALDE), Lapinlahti vallavolikogu esimees

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks

COM(2012) 617 final/2

I. POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

kordab, et peab vältimatult vajalikuks Euroopa tasandi algatust ELis enim puudustkannatavate isikute toetamiseks, et saavutada eesmärk, mille Euroopa Liit omale strateegias „Euroopa 2020” seadis – vabastada 2020. aastaks vähemalt 20 miljonit inimest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest. See eesmärk on muutunud üha ajakohasemaks, kuna 2011. aastal olid vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 119,6 miljonit inimest ehk 6 miljonit rohkem kui 2009. aastal. See kaugenemine strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest muudab veelgi mõistetamatuks asjaolu, et 7.–8. veebruaril 2013. aastal kohtunud Euroopa Ülemkogu tegi ettepaneku vähendada 1 miljardi euro võrra enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abifondi eelarvet;

2.	peab asjakohaseks programmi õigusliku aluse muutmist (ELi toimimise lepingu artikkel 174), ent teeb ettepaneku kehtestada alates 2014. aastast kahene õiguslik alus, mis tugineks ka ELi toimimise lepingu artiklile 39, et tagada järjepidevus ja seos ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega;

3.	rõhutab subsidiaarsuse põhimõtte olulisust tõhusa tegevuskava koostamisel enim puudustkannatavate isikute abistamiseks;

kritiseerib Euroopa Komisjoni ettepaneku sidususe puudumist strateegiaga „Euroopa 2020”, kuna ettepanekus ei viidata sugugi vaesuse ohus olevate inimeste arvule, ehkki tegemist on ühega kolmest strateegias „Euroopa 2020” kasutatud näitajast sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise ELi eesmärgi hindamiseks;

peab oluliseks ja arusaadavaks, et komisjon on esitanud 1) uue õigusliku aluse, millega välditakse Euroopa Kohtu nenditud vastuolu toiduabina jaotatavate toiduainete hankimisel turult, ja 2) uue ulatuslikuma programmi, millega luuakse raamistik abimeetmete jätkumisele ja parandatakse samas meetmete tulemuste jätkusuutlikkust ja mõjusust;

6.	leiab, et enim puudustkannatavate isikute toiduabi ühendamine kodutuse ja laste vaesuse leevendamise meetmetega ning selle koordineerimine ESFiga annab võimaluse viia ellu mitmekülgseid meetmeid ning samal ajal tegeleda erinevate põhivajaduste puhul ilmnevate puudujääkide tekkega;

tervitab Euroopa Komisjoni kavatsust laiendada praeguse Euroopa toiduabiprogrammi põhieesmärki, ent on tõsiselt mures, et kui pikendada loetelu vaesuse aspektidest, mida püütakse uue enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi abil lahendada, siis see ainult vähendab programmi lõppmõju, eriti kuna Euroopa Ülemkogu ettepaneku kohaselt võidakse vahendeid kärpida ligikaudu 30 % võrra (3,5 miljardit eurot toiduabiprogrammile aastateks 2007–2013 ja 2,5 miljardit eurot aastateks 2014–2020);

8.	tuletab meelde, et ESFi haldusmenetlused on paljudel juhtudel osutunud sidusrühmade tasandil keeruliseks, ning kutsub enim puudustkannatavate isikute põhivajadustele suunatud vahendi puhul üles vältima tarbetult üksikasjalikku reguleerimist;

9.	leiab, et muu hulgas majanduskriisi püsimise tõttu ei tohiks kasutada enim puudustkannatavatele isikutele suunatud abivahendi rahastamiseks ESFi vahendeid, vaid see vajab oma pikemaajalist rahastamist, eraldades selleks vajalikud vahendid mitmeaastase finantsraamistiku 2. rubriigist;

10.

on rahul sellega, et komisjoni ettepanekus antakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus võtta aktiivne roll abivajajatele abi jagamisel, ning leiab, et see aktiivne roll võib osaliselt vähendada halduskoormust ja -menetlusi riigi ja ELi tasandil, kuna kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad oma tegevuses riigi ja ELi seadusandlusel põhinevaid hästi välja arendatud menetlusi ja auditeerimiseeskirju;

11.

tuletab meelde, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) strateegias „Tervishoid 21 – tervis kõigile 21. sajandil” rõhutatakse tungivat vajadust vähendada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust kogu rahvastiku tervise parandamiseks. Samas nõuab WHO just eriti enim puudustkannatavate ja haiguse all kannatavate inimeste heaks võetavate meetmete koondamist, terviseteenuste vajakajäämiste kaotamist ning tervishoiualase ja sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemist (WHO 51. assamblee deklaratsiooni „Tervishoid 21” sissejuhatuse punkt II);

12.

märgib, et kuigi enim puudustkannatavate isikute toiduabiprogramm oma uuel kujul on seotud muude sotsiaalse integratsiooni ja solidaarsusvahenditega, on selle taust ja varasem toimimine ÜPP osana olnud täielikult õigustatud, kuna sisuliselt on ÜPP eesmärk tagada ELi kodanikele piisav ja taskukohane toit (ELi toimimise lepingu artikli 39 lõike 1 punkt e) ning kindlustada toiduainetega varustamine (artikli 39 lõike 1 punkt d);

13.	leiab seepärast, et ka uutes programmides tuleb säilitada võimalus kasutada põllumajandustoodete mis tahes ülejääke (sekkumisvarud). Ülejääkide kasutamist ei tohiks aga siiski maha arvata enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi eelarvest;

14.

peab oluliseks, et kavandatud määruses esitatakse komisjonile, riiklikele ametiasutustele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele selged eeskirjad ning antakse neile võimalus tegeleda täheldatavate puudujääkidega, sest tegemist on ELi legitiimsuse ja kodanike usalduse seisukohast tavalisest tundlikuma tegevusvaldkonnaga, mille vajalikkuse, toimimise ja tulemuste osas ollakse eri liikmesriikides ja nende piirkondades eri seisukohtadel;

15.

16.	leiab, et majanduskriisist mõjutatud piirkondades ja ühtekuuluvuspiirkondades tuleks programmi rahastada täielikult ELi rahastamisvahenditest;

17.	kutsub institutsioone üles arvestama sellega, et kaasrahastamine võib viia selleni, et vahend jääb kasutusele võtmata, kuigi paljude piirkondade majanduslik ja sotsiaalne olukord seda nõuaks;

18.

kutsub kooskõlas varasema arvamusega komisjoni üles jätkuvalt hindama meetmele eraldatud rahastamisvahendite piisavust ning meenutab, et pidas juba rahastamise varasemat taset (500 miljonit eurot aastas) ebapiisavaks. Nüüd on vajadus eri põhjustel vaid kasvanud ning seega on kavandatud rahastamistase liiga madal, olles märkimisväärselt madalam eraldiste praegusest tasemest (– 30 % komisjoni ettepanekus ja koguni – 40 % nõukogu ettepanekus). Komitee kutsub üles säilitama eraldiste taseme vähemalt praegusel tasemel;

Komitee üksikasjalikud põhjendused ja poliitilised soovitused

19.	tunnistab, et piisav, mitmekülgne ja tervislik toit on paljudes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates lepingutes ja deklaratsioonides kinnitatud põhiõigus, mis tuleb tagada kõigile ELi kodanikele ja elanikele kõigil tasanditel;

20.

märgib, et enim puudustkannatavate isikute kehv toitumine tuleneb mitmetest erinevatest, kuid ka omavahel seotud nähtustest, nagu:

—	demograafiline areng ning globaalsed muutused põllumajandustoodete turgudel ja põllumajandus- ja kaubanduspoliitikas;

—	puudused põllumajandustoodete siseturu toimimisel ja toiduainete väärtusahela läbipaistmatus;

—	toiduainete tootmiseks sobiva maa vähenemine ja selle liigne kasutamine energiakultuuride tootmiseks;

—	mitmed ELi meetmed ja bürokraatlikud takistused põllumajandustoodete ja -saaduste omatarbeks või vähesel määral turule toomiseks;

—	struktuurimuutused paljudes maapiirkondades;

—	majanduskriisi mõjud tööhõivele ja ostujõule;

—	töötus ja sellest tulenev ulatuslikum perede ja laste vaesus;

—	ELi naaberpiirkondade ebastabiilsus;

21.	leiab, et nende ulatuslike ja mitmetahuliste probleemide lahendamiseks on vaja ka tõhusat ELi poliitikat ja rahastamist;

22.

leiab, et liidu kodanike piisava ja mitmekülgse toitumise tagamine peab jätkuvalt olema ÜPP keskne põhiülesanne. Komitee innustab reformima põllumajanduspoliitikat nii, et toiduainete hinna kujunemine turgudel on läbipaistev ning et esmase põllumajandustootmise elujõulisus säilib kõigis ELi piirkondades;

23.	leiab, et kuigi turgude arenemine ning viimaste aastate saagitasemete areng ja muutused tarbimisharjumustes on vähendanud põllumajandustoodete ülejääki, võib ülejääk koguneda ka tulevikus ning selle kasutamine enim puudustkannatavate isikute abistamiseks oleks oluline ELi legitiimsuse seisukohast;

24.

rõhutab eespool esitatud punkti 12 põhjendamiseks seda, et ÜPP on olnud algusest peale üks ELi poliitika põhivaldkondi ning ka jääb selleks. Selle hõlmamisega uue vahendi õiguslikku alusesse (kahene õiguslik alus) tagataks enim puudustkannatavatele isikutele suunatud abi jätkumine pikas perspektiivis hoolimata asjaolust, et praegused väljakutsed võivad panna pikaajalise koormuse ELi muude poliitikavaldkondade, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus, rahastamisele;

25.

tuletab meelde, et ELi piirkondade sotsiaal-majanduslik olukord erineb ka liikmesriikide sees, ning leiab, et kavandatud programm on vajalik selleks, et täiendada Euroopa ühtekuuluvuse ja solidaarsuse huvides liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetavaid meetmeid. Selles mõttes põhineb kavandatud programm kindlalt ELi ühistel väärtustel ja Euroopa integratsiooni põhimõttel;

26.

peab oluliseks eri eesmärkide ühendamist uue fondi raames, et vältida vaesuse ja tõrjutuse põhjuseid, sest kodutus, kehv toitumine ja lastega perede sotsiaalne puudus on omavahel seotud. Komitee tuletab siiski meelde, et uuele vahendile eelnenud programmid keskendusid toitumisele, mille puudusest on selgelt saanud veelkord tõeline ja pikaajaline probleem paljudes piirkondades. Seepärast kutsub komitee liikmesriike ja piirkondi üles rõhutama programmide rakendamisel toiduabi tähtsust ning aitama kodanikel seeläbi kasu saada ka kodutuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamise meetmetest ja programmidest;

27.

märgib eespool esitatud punktide 16–18 põhjendamiseks seda, et:

—	enim puudustkannatavatele isikutele suunatud programmi rahastamine täielikult ELi eelarvest kõige ebasoodsamate tingimustega piirkondades on õigustatud Euroopa kodanike, piirkondade ja rahvaste ühtekuuluvuse väljendusena;

—

kavandatud vahendi kaasrahastamise ideele võib läheneda kahest vaatenurgast. Ühelt poolt võib kaasrahastamine mõnel juhul suurendada programmide tõhusust ning riiklike ja piirkondlike asutuste pühendumust. Teiselt poolt võib see mõnel puhul vähendada huvi programmis osalemise vastu ning tähendada seeläbi paljude piirkondade jaoks vajalike võimaluste vähenemist. Komitee rõhutab, et praeguses majandusolukorras on tõenäolisem teine stsenaarium, ning innustab institutsioone seepärast kaaluma uuesti 85 %st kaasrahastamise määra;

—

eraldiste vähendamine 30–40 % võrreldes praeguse tasemega on lühinägelik, sest varasematel aastatel kasutusel olnud enim puudustkannatavate isikute toiduabiprogrammi järelmeetmetes ja sidusrühmade kohtumiste aruannetes on leitud, et vajalik eraldiste tase oleks ligikaudu 680 miljonit eurot aastas. See tähendaks seda, et täiendavat rahastamist on vaja peaaegu sama suures ulatuses, kui praegusest rahastamistasemest on kavas kärpida.

II MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Preambul

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 3 ja artikli 39 lõiget 1,

Motivatsioon

Motivatsioon sisaldub arvamuse esimese osa punktides 2 ja 12 („Poliitilised soovitused”).

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 7

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi.	Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon rakendusaktidega kehtestama koguvahendite iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat meetodit, mis kajastab vaesuse ja materiaalse puudusega seotud erinevusi, sealhulgas suhtelist vaesuspiiri.

Motivatsioon

Kuna suhteline vaesus on strateegias „Euroopa 2020” kasutatud näitaja ja seda kasutab Eurostat, tuleks seda kasutada ka uue abifondi raames.

Muudatusettepanek 3

Põhjenduse 8 järele uus põhjendus

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	Selleks, et vastata kõige tõhusamal ja asjakohasemal viisil enim puudustkannatavate isikute vajadustele, ja kooskõlas ühise strateegilise raamistikuga tuleks partnerluse põhimõtet kohaldada abifondi kõigis etappides.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 35

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära. Auditeerimisvajaduse hindamisel tuleks iga meetme puhul arvestada ka välja töötatud avaliku sektori auditeerimistavasid ja volitusi, mida asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad võetavate meetmete ja neid toetavate tegevuste puhul juba kohaldada. Samuti tuleks arvesse võtta seda, kas meedet rakendavate partnerorganisatsioonide tegevus kuulub avaliku sektori rahastamise ja sellega seotud auditeerimistavade alla, ning organisatsiooni tegevuse ulatust ja kogemust.

Muudatusettepanek 5

Artikli 4 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.	Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid aktiivses koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega enim puudustkannatavatele isikutele tervislikke ja võimalikult mitmekülgseid toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu.

Muudatusettepanek 6

Artikli 5 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Abifondilt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös.	Abifondilt saadavat toetust rakendatakse jagatakse selle mõju maksimeerimiseks komisjoni, ja liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning asjaomaste partnerorganisatsioonide tihedas koostöös.

Motivatsioon

Õigusakti ettepaneku II lisas (lk iii) esitatud mõjuaruandes kirjeldatakse Euroopa toiduabiprogrammi kolme eri juhtimissüsteemi, mida on ELi liikmesriikides kasutatud, ning millest mõnesse on otseselt kaasatud ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, nagu ka abisaajatele lähemal asuvad partnerorganisatsioonid.

Muudatusettepanek 7

Artikli 5 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega.	Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige ELi meetmetega tervishoiupoliitika valdkonnas, näiteks ELi kolmanda mitmeaastase tervishoiu valdkonna tegevusprogrammiga aastateks 2014–2020.

Motivatsioon

Oma arvamuses CdR 67/2012 rõhutas komitee, et „jätkusuutlikus tervishoiupoliitikas tuleb alati arvesse võtta tervist edendavaid ja haigusi ennetavaid tegureid, nagu sotsiaalne olukord, eluviis, kultuur, haridus, keskkonnamõjud ja sotsiaalsed raamtingimused”.

Muudatusettepanek 8

Artikli 5 lõige 8

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.	Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil ning konsulteerides mõjuhinnangute läbiviimisel tihedalt ja korrapäraselt meetmeid rakendavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning parterorganisatsioonidega.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 5 – lõike 12 järele uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	Eluasemega seotud tõrjutuse nähtuste tüpoloogia (ETHOS) võiks olla toetuse andmise üks kriteerium.

Motivatsioon

Kodutuse ja tõrjutuse nähtustesse suhtutakse ja neid lahendatakse Euroopa Liidu riikides erinevalt. ETHOSe tüpoloogia tugineb põhjalikule analüüsile selle kohta, millised on praegu kasutusel olevad riiklikud määratlused ja tegelikkus, millega organisatsioonid iga päev kokku puutuvad.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 5 – lõike 12 järele uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
	Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja partnerorganisatsioonid aitavad kaasa võitlusele toiduainete raiskamise vastu tarneahela kõigis etappides, sealhulgas toiduainete jagamisel, ning juhendavad abisaajaid asjakohaselt.

Motivatsioon

Euroopa Liit peab tegelema toidu raiskamise probleemiga, nagu seda nõudis Euroopa Parlament oma 19. jaanuari 2012. aasta resolutsioonis. Tasub märkida, et komisjoni hinnangul tekib terve tarneahela ulatuses ligikaudu 190 kilogrammi toidujäätmeid ühe eurooplase kohta aastas. Kavandatud meetmed raiskamise vastu võitlemiseks võiksid olla järgmised: selgitada ELi õigusaktidel põhinevaid põllumajandustoodete ja toiduainete märgistusi, näiteks „kõlblik kuni” ja „parim enne”; vaadata läbi põllumajandustoodete (eelkõige puu- ja köögiviljade) turustamisstandardeid käsitlevad ELi õigusaktid, et soodustada sortimata puu- ja köögiviljade pakkumist; ning nõuda suurtelt jaemüügikettidelt müümata jäänud toiduainete annetamist.

Muudatusettepanek 11

Artikli 6 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.	Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 3 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa.

Muudatusettepanek 12

Artikli 6 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud kriteeriume:

(a)	suhteline vaesuspiir, st nende inimeste hulk, kes elavad leibkondades, mille keskmine sissetulek on alla 60 % riigi keskmisest sissetulekust;

(a)	elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a) (b)

elanikkond, kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(b)	elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

(b) (c)

elanikkond, kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

Muudatusettepanek 13

Artikli 11 järele uus artikkel

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Riiklik järelevalvekomitee:

1.	Liikmesriigid loovad riikliku järelevalvekomitee, et tagada oma rakenduskava tõhus elluviimine.

2.	Piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning vaesuse vastu võitlemise organisatsioone hõlmav riiklik järelevalvekomitee tegutseb partnerluses puudustkannatavate inimeste huve esindavate organisatsioonidega ja puudustkannatavatele abi jaotamisse kaasatud organisatsioonidega.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 15 – lõike 3 järele uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(4)	Komisjon esitab enne 2018. aasta märtsi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele fondi tegevuse kohta vahehindamise;

Muudatusettepanek 15

Artikli 17 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.

Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik seoses toiduainete ja kaupade jagamisega oma jaotustavade ja tingimustega sobival viisil, nagu näiteks postrid või voldikud, milles tutvustatakse meedet ja selle jaoks Euroopa Liidult saadud toetust ning antakse teavet teistele sama eesmärki toetavatele meetmetele juurdepääsu kohta. Selleks tuleks kasutada vahendeid, milles on ühendatud teave, suunised ning ühiskonna- ja tööellu integreerumise protsessid ühelt põlvkonnalt teisele üle kanduva vaesuse vastu võitlemiseks.

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga parandatakse algset sõnastust, laiendades teavitamise üldist perspektiivi kõigile teistele eesmärki toetavatele meetmetele. See võimaldab neid kodanikele pakutava abi struktuure siduda muude sätetega, mille eesmärk on parandada kodanike elutingimusi. Kaupade ja toiduainete jagamine peaks sotsiaal- ja tööolude parandamise ressursside olukorrast mõjutatutele pakkuma foorumi aktiivseks osalemiseks.

Muudatusettepanek 16

Artikli 21 lõike 3 esimene lõik

Komisjoni ettepaneku tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.	Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste lõplike abisaajate jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.

Motivatsioon

Fond on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, kes moodustavad laiema abi vajavate isikute kategooria kui üksnes kodutud või lapsed. Muu hulgas artikli 2 lõigetes 1 ja 7, artiklis 3 ja artikli 21 lõikes 4 viidatakse selgesõnaliselt enim puudustkannatavatele isikutele. Muudatusettepanekuga soovitakse seega muuta määrus sidusamaks.

Muudatusettepanek 17

Artikli 24 lõike 1 punkt a

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(a)	kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a)	kodutute või laste lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

Motivatsioon

Vt muudatusettepaneku 16 motivatsioon.

Muudatusettepanek 18

Artikli 24 lõike 1 punkt b

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

(b)

(juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b)

juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele lõplikele abisaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

Motivatsioon

Vt muudatusettepaneku 16 motivatsioon.

Brüssel, 11. aprill 2013

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO