24.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 436/106

P7_TA(2013)0470

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend *

Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (COM(2011)0841 – C7-0014/2012 – 2011/0414(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(2016/C 436/25)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0841),

—	võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 203, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0014/2012),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

—	võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0327/2012),

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

Käesolevas määruses on sätestatud eelarveline juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2013. aasta eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 18 tähenduses (*1) , ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvealast pädevust.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1b)	Rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisel peaks juhtpõhimõtteks olema kulutuste rakendamise ja kvaliteedi parandamine, tagades samas rahaliste vahendite optimaalse kasutamise.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1c)	Oluline on tagada rahastamisvahendi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja juurdepääsu rahastamisvahendile.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)

Tšornobõli katastroof 1986. aastal rõhutas tuumaohutuse olulisust kogu maailmas. Fukushima Daiichi katastroof 2011. aastal kinnitas vajadust jätkata jõupingutusi tuumaohutuse parandamiseks, et vastata kõrgeimatele standarditele. Elanikkonna elu ja tervist ähvardava ohu kõrvaldamiseks vajalike ohutustingimuste loomiseks peaks Euroopa Aatomienergiaühendusel (edaspidi „ühendus“) olema võimalik toetada tuumaohutust kolmandates riikides.

(3)

Tšornobõli katastroof 1986. aastal rõhutas tuumaohutuse olulisust kogu maailmas. Fukushima Daiichi katastroof 2011. aastal kinnitas , et kõik reaktorid põhjustavad tuumaohtu ning seetõttu on vaja jätkata jõupingutusi tuumaohutuse parandamiseks, et vastata kõrgeimatele standarditele , mis kajastavad uusimaid tavasid, eelkõige juhtimise ja õigusliku sõltumatuse osas . Nii kaua kui käitatakse olemasolevaid tuumaelektrijaamu ja ehitatakse uusi, peaks käesoleva vahendi eesmärk olema tagada, et tuumaohutuse tase abisaavates riikides kajastaks Euroopa ohutusstandardeid, et neist peetakse kinni ja et peamiseks prioriteediks oleks sõltumatute järelevalveasutuste toetamine. Elanikkonna elu ja tervist ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks vajalike ohutustingimuste loomiseks peaks Euroopa Aatomienergiaühendusel (edaspidi „ühendus“) olema võimalik toetada tuumaohutust kolmandates riikides.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)	Euroopa Liidul, kes tegutseb oma liikmesriikidega ühise poliitika ja strateegiate alusel, on ainsana kriitiline mass, et reageerida üleilmsetele probleemidele, ning Euroopa Liidul on ka kõige paremad võimalused , et koordineerida koostööd kolmandate riikidega.

(4)

Mitmed riigid maailmas kaaluvad või kavandavad tuumaelektrijaamade ehitamist, mis toob kaasa mitmeid probleeme ja vajaduse edendada asjakohast tuumaohutuskultuuri ja juhtimissüsteeme. Vaja on leida mooduseid liidu piiri lähistele rajatavate tuumaelektrijaamade ohutuse ja julgeoleku parandamiseks, eriti siis, kui puudub poliitiline koostöö liiduga. Sellega seoses tuleks kõigis asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides viia läbi vastupidavustestid, et avastada võimalikud turvariskid, ja viivitamata tuleks võtta meetmed nende ärahoidmiseks. Euroopa Liidul, kes tegutseb oma liikmesriikidega ühise poliitika ja strateegiate alusel ning teeb koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega , on head võimalused koordineerida koostööd kolmandate riikidega. Esmatähtis peaks olema sõltumatute järelevalveasutuste toetuse tagamine ja nende riikide reguleerivate asutuste ning mitmepoolsete piirkondlike ja rahvusvaheliste struktuuride toetamine, mis võib tugevdada usaldust ja edendada standardite kohaldamist eksperthinnangute vahetamise mehhanismide kaudu. Sellega seoses peaks komisjon Euroopa Parlamenti korrapäraselt teavitama kolmandate riikide kavadest tuumaohutuse valdkonnas kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamise tagamiseks ja edendamiseks võttis Euroopa Liidu nõukogu vastu25. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Euroopa Liidu nõukogu võttis samuti vastu19. juuli 2011. aasta direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Nimetatud direktiivid ja liidus tuumaohutusele ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisele seatud kõrged nõuded on näited, mida võib kasutada, et julgustada kolmandaid riike võtma vastu sama kõrgeid nõudeid.

(6)

Tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamise tagamiseks ja edendamiseks võttis Euroopa Liidu Nõukogu25. juuni 2009. aastal vastu direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik. Komisjoni 4. oktoobri 2012. aasta teatises Euroopa Liidu tuumajaamade riskide ja ohutuse igakülgse hindamise (nn vastupidavustestide) ja sellega seotud meetmete kohta rõhutatakse vajadust seda raamistikku tugevdada. Lisaks võttis Euroopa Liidu Nõukogu19. juuli 2011. aastal vastu direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Nimetatud direktiivid ja liidus tuumaohutusele ning radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisele seatud kõrged nõuded on näited, mida võib kasutada, et julgustada kolmandaid riike võtma vastu sama kõrgeid nõudeid.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)	Ühendusel on eelkõige vaja jätkata jõupingutusi tuumamaterjali tõhusate kaitsemeetmete rakendamise toetamiseks kolmandates riikides, toetudes ühenduse enda kaitsemeetmetele Euroopa Liidus.

(10)

Ühendusel on eelkõige vaja jätkata jõupingutusi tuumamaterjali tõhusate kaitsemeetmete rakendamise toetamiseks kolmandates riikides, toetudes ühenduse enda kaitsemeetmetele Euroopa Liidus. Liidu ekspertide kasutamine kolmandate riikide abistamiseks tuumavaldkonnas on samuti oluline selleks, et hoida kõrgetasemelisi teadmisi liidus.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12a)

Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis aastateks 2014–2020 (Horisont 2020) (1) ning eelnimetatud programmi täiendavas Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis (2014–2018) (2) pööratakse erilist tähelepanu rahvusvahelisele koostööle ja ELi suhetele kolmandate riikidega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata inimressursside arendamisele.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12b)

Liikmesriigid ning rahvusvahelised, piirkondlikud ja kohalikud organisatsioonid peaksid aitama tagada ELi tuumaohutusvaldkonna abi ühtsuse, kooskõlastatuse ja täiendavuse, et vältida kattumist ja topeltrahastamist.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Euroopa Liit rahastab meetmeid, millega edendatakse kolmandates riikides tuumaohutuse kõrget taset, kiirguskaitset ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

1. Püütakse saavutada järgmised erieesmärgid:

(a)	tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine ja kõrgeimate tuumaohutusstandardite ja kiirguskaitse rakendamine;

a)	tõhusa tuumaohutuskultuuri ja tuumaohutuse juhtimise edendamine ja kõrgeimate tuumaohutusstandardite ja kiirguskaitse rakendamine;

(b)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine, endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine;

b)	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine, endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine kolmandates riikides ;

(c)	raamistike ja metoodikate väljatöötamine tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamiseks kolmandates riikides.

c)	raamistike ja metoodikate väljatöötamine tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamiseks kolmandates riikides.

2. Edusamme eelmainitud erieesmärkide saavutamisel hinnatakse järgmiste tulemusnäitajate põhjal:

(a)	asjaomaste Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vastastikuse eksperdihinnangu missioonide raames kindlaks tehtud probleemide arv ja tähtsus;

a)	asjaomaste Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vastastikuse eksperdihinnangu missioonide raames kindlaks tehtud probleemide arv ja tähtsus;

aa)	määr, mille ulatuses abi saanud riigid kujundavad välja kõige kõrgema tuumaohutuse taseme, mis on tehniliselt, regulatiivselt ja operatiivselt võrdväärne ELis nõutavate tasemetega;

(b)	kasutatud tuumkütuse, tuumajäätmete ja dekomisjoneerimise strateegiate, asjaomase õigus- ja reguleeriva raamistiku ning projektide rakendamise väljatöötamise hetkeseis ;

b)	kasutatud tuumkütuse, tuumajäätmete ja dekomisjoneerimise strateegiate väljatöötamise hetkeseis , endiste tuumaobjektide ja -rajatiste arv ja neis vajamineva saneerimise ulatus ning asjaomane õigus- ja reguleeriv raamistik ja projektide rakendamine ;

(c)	asjaomaste IAEA tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete aruannetes kindlaks tehtud probleemide arv ja tähtsus.

c)	asjaomaste IAEA tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete aruannetes kindlaks tehtud probleemide arv ja tähtsus;

ca)	pikaajaline mõju keskkonnale;

3. Komisjon tagab, et võetud meetmed on kooskõlas partnerriigi jaoks koostatud Euroopa Liidu üldise strateegilise poliitikaraamistikuga ning eelkõige tema arengu- ja majanduskoostöö poliitika ja programmide eesmärkidega.

3a. Eespool esitatud lõikes 1 toodud eesmärgid saavutatakse eelkõige järgmiste meetmete abil:

a)	toetus reguleerivatele asutustele, et tagada nende sõltumatus, pädevus ja areng, ning investeerimiseks inimressurssidesse;

b)	toetus meetmetele, millega tugevdatakse ja rakendatakse õigusraamistikku;

c)	toetus selliste ohutuse hindamissüsteemide väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis põhinevad nõuetel, mis on võrdväärsed Euroopa Liidus kohaldatavate nõuetega;

d)	koostöö järgmistes valdkondades: teadmiste, kogemuste ja oskuste arendamine, õnnetusjuhtude ohjamine ja ennetamine, strateegiad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks ning strateegiad tuumarajatiste tegevuse lõpetamiseks.

Meetmete keskseks osaks peab olema teadmussiire (ekspertteadmiste vahetamine, nii praeguste kui tulevaste haridus- ja koolitusprogrammide toetamine tuumaohutuse valdkonnas), et tugevdada saavutuste jätkusuutlikkust.

4. Käesoleva määrusega toetatud erimeetmed ja tuumaohutusalase koostöö suhtes kohaldatavad kriteeriumid on kindlaks määratud lisas.

5. Käesoleva määruse alusel antav finants-, majandus- ja tehniline abi täiendab muude arengukoostöö rahastamisvahendite raames antavat Euroopa Liidu abi.

5. Käesoleva määruse alusel antav finants-, majandus- ja tehniline abi täiendab muude arengukoostöö rahastamisvahendite raames antavat Euroopa Liidu abi Horisont 2020 ning eelnimetatud programmi täiendavat Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) .

5a. Käesoleva rahastamisvahendi raames antakse abi eelisjärjekorras ühinemiseelse abi vastavalt määrusele … (3) ja vastavalt määrusele … (4) toetust saavatele riikidele.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Strateegiadokumentide eesmärk on luua Euroopa Liidu ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning liidu eesmärkide, põhimõtete ja poliitikaga.	3. Strateegiadokumentide eesmärk on luua Euroopa Liidu , liikmesriikide ja asjaomase partnerriigi või -piirkonna koostööks sidus raamistik, mis on kooskõlas käesoleva määruse reguleerimiseseme ja reguleerimisalaga ning liidu eesmärkide, põhimõtete ja välis- ja sisepoliitikaga .

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon peab kiitma strateegiadokumendi heaks kooskõlas ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Strateegiadokumendid võidakse vaadata läbi vahekokkuvõtte tegemise ajal või olenevalt vajadusest sama menetluse kohaselt. Siiski ei nõuta seda menetlust strateegia uuenduste korral, mis ei mõjuta algseid prioriteetseid valdkondi ega dokumendis sätestatud eesmärke.	5. Komisjon peab kiitma strateegiadokumendi heaks kooskõlas ühise rakendusmääruse artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Strateegiadokumendid tuleb läbi vaadata vahekokkuvõtte tegemise ajal või olenevalt vajadusest sama menetluse kohaselt. Siiski ei nõuta seda menetlust strateegia uuenduste korral, mis ei mõjuta algseid prioriteetseid valdkondi ega dokumendis sätestatud eesmärke , kui nende rahaline mõju ei ületa ühise rakendusmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärasid .
	Strateegiadokument tuleb esitada Euroopa Parlamendile, kes esitab oma hinnangu vahekokkuvõtte raames.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja suunavad rahaeraldised, nii üldised kui ka prioriteetse valdkonna kohta ning sealhulgas eraldamata vahendite mõistlik reserv; rahaeraldised võidakse esitada vastavalt vajadusele vahemiku või miinimumina.

2. Mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, selged, spetsiifilised ja läbipaistvad tulemusnäitajad ja suunavad rahaeraldised, nii üldised kui ka prioriteetse valdkonna kohta ning sealhulgas eraldamata vahendite mõistlik reserv , ilma et see piiraks eelarvepädeva institutsiooni volitusi ; rahaeraldised võidakse esitada vastavalt vajadusele kas vahemiku või miinimumina. Mitmeaastastes sihtprogrammides sätestatakse eeskirjad tegevuse kattumise vältimiseks ja saadaolevate rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse üldjuhul partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse sidusrühmad, selleks et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi eest ja soodustada riiklike arengustrateegiate toetamist.

3. Mitmeaastased sihtprogrammid koostatakse võimaluse korral partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, kuhu kaasatakse sidusrühmad, selleks et tagada asjaomase riigi või piirkonna piisav omalus protsessi eest ja soodustada riiklike arengustrateegiate toetamist. Mitmeaastastes sihtprogrammides võetakse arvesse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tööprogrammi tuumaohutuse ja jäätmekäitluse valdkonnas.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vajaduse korral tehakse mitmeaastastes sihtprogrammides sama menetluse kohaselt muudatusi, võttes arvesse asjakohaste strateegiadokumentide läbivaatamist,. Siiski ei ole kontrollimenetlus nõutud mitmeaastaste sihtprogrammide muudatuste korral, mis seisnevad tehnilistes kohandustes, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetse valdkonna eraldiste raames või eelarve suurendamises või vähendamises alla 20 % algsest eelarvemahust , juhul kui need muudatused ei mõjuta algseid prioriteetseid valdkondi ega dokumendis sätestatud eesmärke. Nimetatud tehnilistest kohandustest tuleb ühe kuu jooksul anda teada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	5. Vajaduse korral tehakse mitmeaastastes sihtprogrammides sama menetluse kohaselt muudatusi, võttes arvesse asjakohaste strateegiadokumentide läbivaatamist,. Siiski ei ole kontrollimenetlus nõutud mitmeaastaste sihtprogrammide muudatuste korral, mis seisnevad tehnilistes kohandustes, assigneeringute ümberjaotamises prioriteetse valdkonna eraldiste raames või esialgse eraldise suurendamises või vähendamises ühise rakendusmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäära piires , juhul kui need muudatused ei mõjuta algseid prioriteetseid valdkondi ega dokumendis sätestatud eesmärke. Nimetatud tehnilistest kohandustest tuleb ühe kuu jooksul anda teada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	Kui väheoluliste muudatuste kogusumma või mõju eelarvele ületab väikesemahulise rahastamise künniseid, mis on sätestatud ühise rakendusmääruse artikli 2 lõikes 2, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlust.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4a
	Aruandlus
	1. Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammud ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kahe aasta aruande koostöö tegemise kohta.
	2. Aruanne sisaldab teavet kahel eelmisel aastal rahastatud meetmete kohta, järelevalve ja hindamise tulemuste kohta ning eelarveliste kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmise kohta, mis on esitatud riigi, piirkonna ja koostöövaldkonna kaupa, ning kolmandate riikide kavade kohta tuumaohutuse valdkonnas.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5a
	Liidu abi sidusus ja täiendavus
	1. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse sidusus liidu välistegevuse muude valdkondade ja rahastamisvahenditega, samuti liidu muude asjakohaste poliitikavaldkondadega.
	2. Liit ja liikmesriigid tagavad oma asjakohaste toetusprogrammide koordineerimise, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust toetuse andmisel ja poliitilise dialoogi pidamisel kooskõlas kehtestatud suunistega tegevuse koordineerimise tugevdamiseks välisabi valdkonnas ning poliitika ja menetluste ühtlustamiseks. Kooskõlastamine hõlmab korrapäraseid konsultatsioone ja tihedat asjakohase teabe vahetamist toetusperioodi erinevate etappide ajal.
	3. Liit võtab koos liikmesriikidega vajalikud meetmed, et tagada nõuetekohane kooskõlastamine ja koostöö mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, kaasa arvatud (kuid mitte ainult) Euroopa finantseerimisasutused, rahvusvahelised finantseerimisasutused, ÜRO asutused, fondid ja programmid, erasektori ja poliitilised sihtasutused ning liiduvälised rahastajad.

Muudatusettepanek 33/rev

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks aastatel 2014–2020 on 631 100 000 eurot.	1. Lähtesumma käesoleva määruse rakendamiseks aastatel 2014–2020 on 225 321 000 eurot.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piirides .	2. Euroopa Parlament ja nõukogu… kinnitavad iga-aastased assigneeringud , ilma et see piiraks selle määruse sätete kohaldamist, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 ning sätestatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline XX/201Z institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta .

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Toetatud erimeetmed

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks võidakse toetada järgmisi meetmeid.

(a)	Tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine ja kõrgeimate tuumaohutusstandardite ja kiirguskaitse rakendamine kõigil tasanditel, eelkõige järgneva abil:

a)	Tõhusa tuumaohutuskultuuri ja tuumaohutuse juhtimise kehtestamine ja edendamine ning praeguseid uusimaid tavasid kajastavate kõrgeimate tuumaohutusstandardite ja kiirguskaitse rakendamine kõigil tasanditel, eelkõige järgneva abil:

—	reguleerivatele asutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele toetuse andmise jätkamise ning õigusraamistiku tugevdamise abil, eriti litsentsimistegevuse puhul, sealhulgas tulemuslike ja laiaulatuslike ohutus- ja riskianalüüside (stressitestid) läbivaatamine ja järelmeetmed ;

—

reguleerivatele asutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele toetuse andmise jätkamise ning õigusraamistiku tugevdamise abil, eriti litsentsimistegevuse puhul, sealhulgas vajalike meetmete läbivaatamine ja rakendamine, et tagada tuumarajatiste ohutus tasemel, mis vastab tehniliselt, regulatiivselt ja operatiivselt ELi parimatele tavadele ;

—	tõhusa õigusraamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine;

—	tõhusa ja läbipaistva õigusraamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine;

—	reguleerivate asutuste ja nendevaheliste piirkondlike ja rahvusvaheliste koostööstruktuuride sõltumatust, vastutustundlikkust ja mõjujõudu tagavate tõhusate tuumaohutuse juhtimissüsteemide edendamine;

—

tõhusa korra kehtestamine, et ära hoida radioloogiliste tagajärgedega avariisid ning nende toimumise korral leevendada selliseid tagajärgi (näiteks keskkonnaseire radioaktiivsete heidete korral, leevendus- ja saneerimismeetmete kavandamine ja rakendamine), ning hädaolukorras tegutsemise kavandamise, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise, tsiviilkaitse ning rehabilitatsioonimeetmete jaoks;

—

—	tuumaenergia käitajate toetamine erandjuhtudel eri- ja hästi põhjendatud tingimustel laiulatuslike ohutus- ja riskianalüüside (stressitestid) järelmeetmete raames.

—	koostöö tuumaenergia käitajatega erandjuhtudel eri- ja hästi põhjendatud tingimustel laiulatuslike ohutus- ja riskianalüüside (vastupidavustestid) järelmeetmete raames;

—	tuumkütusetsükliga, tuumkütuse käitlemise ja kiirguskaitsega seotud teabe, hariduse ja kutsekoolituse edendamine tuumaenergia valdkonnas.

(b)	Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine, endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine, eriti järgneva abil:

b)	Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine, endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine, eriti järgneva abil:

—

koostöö kolmandate riikidega kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas (st transport, eeltöötlus, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine), sealhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku käitlemise eristrateegiate ja -raamistike väljatöötamine;

—

—	olemasolevate rajatiste dekomisjoneerimise, endiste tuumarajatiste ja uraanikaevanduste pärandi saneerimise ning veealuste radioaktiivsete objektide ja meres olevate ainete kogumise ning käitlemise strateegiate ja raamistike väljatöötamine ja elluviimine;

—	olemasolevate rajatiste dekomisjoneerimise, endiste tuumarajatiste ja uraanikaevanduste pärandi saneerimise ning veealuste radioaktiivsete objektide ja meres olevate ainete kogumise ning käitlemise strateegiate ja raamistike väljatöötamine ja elluviimine;

—	vajaliku õigusraamistiku ja meetodite (sealhulgas tuumaalase kohtuekspertiisi meetodid) kehtestamine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas lõhustuvat materjali käsitlevaks nõuetekohaseks aruandluseks ja selle kontrolliks riigi ja käitajate tasandil;

—	vajaliku õigusraamistiku ja meetodite (sealhulgas tuumaalase kohtuekspertiisi meetodid) kehtestamine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas lõhustuvat materjali käsitlevaks nõuetekohaseks aruandluseks ja selle kontrolliks riigi ja käitajate tasandil;

—

rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus, suutlikkuse suurendamine ning koolitus tuumaohutuse ja -uuringute valdkonnas.

—

rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus, suutlikkuse suurendamine ning koolitus tuumaohutuse ja -uuringute valdkonnas.

ba)	Abi, et tagada reguleerijate, tehnilise abi organisatsioonide ja käitajate kõrgel tasemel pädevus ja eriteadmised (ilma konkurentsi moonutamata) käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

—	regulatiivsete asutuste, tehnilise abi organisatsioonide ja tuumarajatiste käitajate töötajate hariduse ja koolitamise pidev toetamine (ilma konkurentsi moonutamata);

—	asjakohaste koolitusteenuste väljatöötamise edendamine.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Kriteeriumid – 1. Üldkriteeriumid

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.	Üldkriteeriumid

1.	Üldkriteeriumid

—	Koostöö võib hõlmata maailma kõiki kolmandaid riike (riike, mis ei ole ELi liikmesriigid).

—	Koostöö peaks hõlmama kõiku kolmandaid riike (riike, mis ei ole ELi liikmesriigid) vastavalt käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkidele .

—	Eelisjärjekorras on läbirääkijariigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid. Eelistatakse piirkondlikku lähenemisviisi.

—	Eelisjärjekorras on läbirääkijariigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid. Eelistatakse piirkondlikku lähenemisviisi.

—	Suure sissetulekuga riigid kaasatakse üksnes selleks, et võimaldada erandlike meetmete rakendamist, näiteks pärast ulatuslikku tuumakatastroofi, kui see on vajalik ja asjakohane.

—

Suure sissetulekuga riigid kaasatakse üksnes selleks, et võimaldada erandlike meetmete rakendamist, näiteks pärast ulatuslikku tuumakatastroofi, kui see on vajalik ja asjakohane. Käesolevas määruses loetakse „suure sissetulekuga riikideks“ nõukogu määruse (EÜ) nr 1934/2006 (5) I lisas loetletud riike ja territooriumeid.

—	Ühine seisukoht ja vastastikune kokkulepe kolmandate riikide ning Euroopa Liidu vahel tuleks kinnitada komisjonile esitatava ametliku taotlusega, mis on asjaomase valitsuse jaoks siduv.

—	Ühine seisukoht ja vastastikune kokkulepe kolmandate riikide ning Euroopa Liidu vahel tuleks kinnitada komisjonile esitatava ametliku taotlusega, mis on asjaomase valitsuse jaoks siduv.

—

Euroopa Liiduga koostööd teha soovivad kolmandad riigid peavad täielikult järgima tuumarelvade leviku tõkestamise põhimõtteid. Samuti peavad nad olema IAEA raames asjaomaste tuumaohutuse või -julgeoleku konventsioonide osalisriigid või astuma samme, mis näitavad nende kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega. Koostöö Euroopa Liiduga võib olla eeldus asjaomaste konventsioonidega liitumisele või liitumiseks vajalike meetmete lõpuleviimiseks. Kiireloomulistel juhtudel võidakse erandkorras näidata üles paindlikkust selle põhimõtte kohaldamise suhtes.

—

Euroopa Liiduga koostööd teha soovivad kolmandad riigid peavad täielikult järgima tuumarelvade leviku tõkestamise põhimõtteid. Samuti peavad nad olema IAEA raames asjaomaste tuumaohutuse või -julgeoleku konventsioonide osalisriigid või astuma samme, mis näitavad nende kindlat kavatsust liituda nimetatud konventsioonidega. Koostöö Euroopa Liiduga tuleks siduda asjaomaste konventsioonidega liitumise ja nende rakendamise tingimusega. Kiireloomulistel juhtudel võidakse erandkorras näidata üles paindlikkust selle põhimõtte kohaldamise suhtes , kui meetme võtmata jätmine suurendaks tõenäoliselt ohtu liidule või selle kodanikele .

—	Koostööeesmärkide täitmise ja selle üle järelevalve tagamiseks peab abi saav kolmas riik nõustuma võetud meetmete hindamise põhimõttega. Hindamine võimaldaks teha järelevalvet ja kontrollida vastavust kokkulepitud eesmärkidele ning võib olla eeldus ühenduse rahalise toetuse maksmise jätkumisele.

—	Koostööeesmärkide täitmise ja selle üle järelevalve tagamiseks peab abi saav kolmas riik nõustuma võetud meetmete hindamise põhimõttega. Kontrollitav ja pidev vastavus kokkulepitud eesmärkidele peaks olema eeldus ühenduse rahalise toetuse maksmise jätkumisele.

—	Käesoleva määruse kohaselt tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas toimuva koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine.

—	Käesoleva määruse kohaselt tuumaohutuse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete valdkonnas toimuva koostöö eesmärk ei ole tuumaenergia edendamine või olemasolevate tuumaelektrijaamade eluea pikendamine .

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Kriteeriumid – 2. Riigid, kus on tuumaenergia tootmisvõimsus – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riikide puhul, mis on juba saanud kasu ühenduse rahalistest vahenditest, sõltub lisakoostöö hinnangust nendele meetmetele, mida rahastatakse ühenduse eelarvest, ning uute vajaduste nõuetekohasest põhjendamisest. Hindamise käigus peaks olema võimalik täpsemalt kindlaks määrata koostöö olemus ja summad, mida nendele riikidele tulevikus antakse.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Kriteeriumid – 3. Riigid, kus puudub tuumaenergia tootmisvõimsus – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riikide puhul, kes soovivad arendada tuumaenergia tootmisvõimsust olenemata sellest, kas neil on uurimisreaktorid või mitte, ja mille puhul tõstatub õigel hetkel sekkumise küsimus, tagamaks, et tuumaohutust ja tuumavaldkonna ohtude tõrjumist edendatakse paralleelselt tuumaenergia tootmisvõimsuse töökava väljatöötamisega, eriti võttes arvesse reguleerivate asutuste ja tehnilist tuge pakkuvate organisatsioonide tegevuse tugevdamist , tuleb koostöö puhul arvestada tuumaenergia arendamise programmi usaldusväärsust, tuumaenergia kasutamist käsitleva valitsuse otsuse olemasolu ning esialgse tegevuskava koostamist.

Riikide puhul, kes soovivad arendada tuumaenergia tootmisvõimsust olenemata sellest, kas neil on uurimisreaktorid või mitte, ja mille puhul tõstatub õigel hetkel sekkumise küsimus, tagamaks, et tuumaohutust ja tuumavaldkonna ohtude tõrjumist edendatakse paralleelselt tuumaenergia tootmisvõimsuse töökava väljatöötamisega, eriti võttes arvesse tuumaohutuse juhtimise ning reguleerivate asutuste ja tehnilist tuge pakkuvate organisatsioonide sõltumatuse ja võimekuse tugevdamist. Koostöö puhul tuleb arvestada tuumaenergia arendamise programmi usaldusväärsust, tuumaenergia kasutamist käsitleva valitsuse otsuse olemasolu ning esialgse tegevuskava koostamist.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Prioriteedid – esimene lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Elanikkonna elu ja tervist ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks vajalike ohutustingimuste loomiseks ning selle tagamiseks, et tuumamaterjali ei kasutata muudel eesmärkidel, kui see on ette nähtud, on koostöö suunatud eeskätt tuumavaldkonda reguleerivatele asutustele (ja tehnilist tuge pakkuvatele organisatsioonidele) . Eesmärk on tagada nende tehniline pädevus ja sõltumatus ning õigusraamistiku tugevdamine, eriti litsentsimistegevuse puhul, sealhulgas tulemuslike ning laiaulatuslike ohutus- ja riskianalüüside (stressitestid) läbivaatamine ja järelmeetmed.

Käesoleva instrumendi kohaselt on koostöö suunatud eeskätt tuumavaldkonda reguleerivatele asutustele (ja tehnilist tuge pakkuvatele organisatsioonidele) , eesmärgiga tagada nende tehniline pädevus ja sõltumatus ning õigusraamistiku tugevdamine, eriti litsentsimistegevuse puhul, sealhulgas tulemuslike ning laiaulatuslike ohutus- ja riskianalüüside (vastupidavustestid) läbivaatamine ja järelmeetmed. See peaks looma vajalikud ohutustingimused elanikkonna elu ja tervist ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks ning selle tagamiseks, et tuumamaterjali ei kasutata muudel eesmärkidel, kui see on ette nähtud.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Prioriteedid – teine lõik

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostööprogrammi muud prioriteedid, mida arendatakse käesoleva määruse kontekstis, hõlmavad järgmist:

—	litsentsimine;

—	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku ja ohutu käitlemise strateegiate ja raamistike väljatöötamine ja rakendamine;

—	kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundliku ja ohutu käitlemise strateegiate ja raamistike väljatöötamine ja rakendamine;

—	olemasolevate rajatiste dekomisjoneerimine, endiste tuumarajatiste ja uraanikaevanduste pärandi saneerimine, samuti veealuste radioaktiivsete objektide ning meres olevate ainete kogumine ja käitlemine, kui need on elanikkonnale ohtlikud.

—	olemasolevate rajatiste dekomisjoneerimine, endiste tuumarajatiste ja uraanikaevanduste pärandi saneerimine, samuti veealuste radioaktiivsete objektide ning meres olevate ainete kogumine ja käitlemine, kui need on elanikkonnale ohtlikud;

—	selle tagamine, et tuumamaterjali ei kasutata muudel eesmärkidel, kui see on ette nähtud.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Lisa – Prioriteedid – kolmas lõik

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Koostööd kolmandate riikide tuumarajatiste käitajatega kaalutakse eriolukorras nn stressitestide järelmeetmete raames. Nimetatud koostöö hulka ei kuulu seadmete tarnimine.	Koostööd kolmandate riikide tuumarajatiste käitajatega kaalutakse eriolukorras nn vastupidavustestide järelmeetmete raames. Nimetatud koostöö hulka ei kuulu seadmete tarnimine ning muu tegevus või abi, mida käitaja võiks osta ja peaks ostma kaubanduslikel alustel, et täita regulatiivseid ohutusstandardeid .

(*1) ELT …

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014-2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus 1982/2006/EÜ (ELT L …).

(2) Nõukogu … määrus (Euratom) nr …/… Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (ELT …).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013 ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kohta (IPA II) (ELT L …).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) nr …/2013, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L …).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega, ja arenguriikidega, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1905/2006 kohaldamisalasse ja millele on suunatud meetmed, mis ei ole ametlik arenguabi (ELT L 405, 30.12.2006).