26.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/322


P7_TA(2013)0313

Euro kasutuselevõtmine Lätis 1. jaanuaril 2014 *

Euroopa Parlamendi 3. juuli 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014 (COM(2013)0345 – C7-0183/2013 – 2013/0190(NLE))

(Konsulteerimine)

(2016/C 075/46)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0345),

võttes arvesse komisjoni 2013. aasta lähenemisaruannet (COM(2013)0341) ja Euroopa Keskpanga 2013. aasta juuni lähenemisaruannet Läti kohta,

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 2013. aasta lähenemisaruandele Läti kohta (SWD(2013)0196),

võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni euroala laienemise kohta (1),

võttes arvesse oma 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendiga konsulteerimise meetodi parandamise kohta euroala laienemisega seotud menetlustes (2),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0183/2013),

võttes arvesse kodukorra artiklit 83;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0237/2013),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklis 140 määratletakse püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamine selle alusel, kuidas liikmesriik on täitnud järgmisi kriteeriume: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine, riigi rahanduse stabiilsus, kinnipidamine vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest ning liikmesriigi poolt saavutatud vastastikuse lähenemise ja tema Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindlus, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes (Maastrichti kriteeriumid);

B.

arvestades, et Läti on täitnud Maastrichti kriteeriumid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 140 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 13) lähenemiskriteeriumide kohta;

C.

arvestades, et raportöör külastas Lätit, et hinnata kõnealuse riigi valmisolekut euroalaga liitumiseks;

D.

arvestades, et Läti rahvas on teinud finantskriisist jagusaamiseks erakordseid pingutusi ning on pöördunud tagasi konkurentsivõime ja majanduskasvu teele;

1.

kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.

toetab euro kasutuselevõttu Lätis 1. jaanuaril 2014. aastal;

3.

märgib, et komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) andsid oma hinnangu ülemaailmse finantskriisi ajal, mis on mõjutanud paljude teiste liikmesriikide nominaalse lähenemise väljavaateid ning on eelkõige käivitanud inflatsioonimäärade olulise tsüklilise languse;

4.

märgib eriti, et ülemaailmne finantskriis tabas Lätit rängalt vaesuse, tööpuuduse ja demograafiliste arengute näol; nõuab tungivalt Lätilt ja tema ELi partneritelt rangete makromajanduslike usaldatavusnõuete rakendamist, et vältida kriisi eel kogetud jätkusuutmatuid kapitalivooge ja laenukoormuse kasvutrende;

5.

märgib, et Läti täidab kriteeriume Läti valitsuse ja rahva kindlameelsete, usutavate ja püsivate pingutuste tulemusena; juhib tähelepanu sellele, et makromajandusliku ja finantsolukorra üldine jätkusuutlikkus sõltub edaspidi tasakaalustatud ja kaugeleulatuvate reformide rakendamisest, mille eesmärk on distsipliin koos solidaarsuse ja pikaajaliste jätkusuutlike investeeringutega nii Lätis kui ka kogu majandus- ja rahaliidus tervikuna;

6.

märgib, et EKP väljendas 2013. aasta lähenemisaruandes teatavat muret selle üle, kas Läti majanduslik lähenemine on pikaajaliselt jätkusuutlik; rõhutab eelkõige aruandes sisalduvaid järgmisi avaldusi ja soovitusi:

rahaliiduga liitumine tähendab rahapoliitilistest ja vahetuskursiga seotud vahenditest loobumist ning suurendab sisemise paindlikkuse ja vastupidavuse tähtsust; seepärast tuleks ametivõimudel kaaluda, kuidas 2009. aastast alates võetud meetmete kõrval veelgi tugevdada nende käsutuses olevaid tsüklilisi kõikumisi tasandavaid alternatiivseid poliitikavahendeid;

Lätil tuleb vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti tingimustele jätkata oma rahanduse põhjalikku konsolideerimist, rakendada rahanduslikku raamistikku, mis aitab tulevikus vältida tagasipöördumist tsüklilisi kõikumisi tugevdava poliitika juurde, ja täita selleks vajalikke tingimusi;

institutsioonilise keskkonna suhteline nõrkus ja asjaolu, et varimajanduse olgugi küll vähenevat osakaalu hinnatakse endiselt suhteliselt suureks, põhjustavad lisaks riigi tulude vähenemisele ka konkurentsimoonutusi, kahjustavad Läti konkurentsivõimet ja vähendavad riigi atraktiivsust välismaiste otseinvesteeringute sihtkohana, kahandades seeläbi pikaajalisi investeeringuid ja tootlikkust; on seisukohal, et neid probleeme tuleb võtta tõsiselt, eriti kui praegused suundumused inflatsiooni ja rahavoogude osas peaksid pöörduma; leiab siiski, et nimetatud probleemid ei muuda üldist positiivset hinnangut euro kasutuselevõtule Lätis;

7.

kutsub Läti valitsust tulevast võimalikku makromajanduse tasakaalustamatust ja hinnastabiilsust ähvardavaid ohtusid silmas pidades jätkama konservatiivset rahanduspoliitikat ja stabiilsusele suunatud poliitikat muudes valdkondades, samuti likvideerima komisjoni hoiatusmehhanismi käsitlevas aruandes täheldatud tasakaaluhäired; märgib, et hindade stabiilsus Lätis sõltub väga palju toorainehindade kõikumistest tulenevalt madalast energiatõhususest ja ühest allikast pärit importenergia suurest osakaalust riigisiseses tarbimises; palub Läti valitsusel neid puudujääke vähendada ja rohkem pingutada kõigi ELi 2020. aasta strateegia riiklike eesmärkide täitmiseks;

8.

on mures Läti kodanike praeguse vähese toetuse pärast euro kasutuselevõtule; kutsub Läti valitsust ja ametiasutusi üles suhtlema aktiivsemalt Läti kodanikega, et tagada euro kasutuselevõtule suurem üldsuse toetus; kutsub Läti valitsust ja ametiasutusi üles jätkama teabe- ja kommunikatsioonikampaaniat, et jõuda kõigi Läti kodanikeni;

9.

kutsub Läti valitsust üles tegelema struktuursete puudujääkidega tööturul asjakohaste struktuuri- ja haridusreformide abil; eelkõige palub Läti valitsusel tegeleda vaesuse taseme ja tuluerinevuste suurenemise küsimustega;

10.

tõdeb, et Läti pangandussektor on olnud viimasel kolmel aastal stabiilne; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et ülemaailmse finantskriisi esimesel etapil sattus panganduse ärimudel tõsisesse ohtu; toonitab, et üksnes ELi ja IMFi päästepakett aitas tollal Läti rahandussüsteemi kokkuvarisemist ära hoida; on rahul hiljutiste reformidega, mille eesmärk on tugevdada mitteresidentide hoiuste turul tegutsevate Läti pankade tegevuse reguleerimist; kutsub Läti ametiasutusi üles jätkuvalt tagama range järelevalve nende pankade üle ja piisavate täiendavate riskijuhtimismeetmete rakendamise; lisaks kutsub Läti ametiasutusi säilitama ettevaatust pankade vara ja nõuete ning kohustuste tähtaegade lahknevuste suhtes, kuna need võivad ohustada finantsstabiilsust;

11.

kutsub Läti ametiasutusi üles jätkama praegust praktiliste ettevalmistuste kurssi, et tagada sujuv eurole üleminek; kutsub Läti valitsust looma sobivad kontrollimehhanismid selle tagamiseks, et eurole üleminekut ei kasutataks ära varjatud hinnatõusudeks;

12.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

13.

ei ole rahul sellega, et Euroopa Parlamendi arvamus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 140 paluti esitada äärmiselt lühikese aja jooksul; palub komisjonil ja euro kasutuselevõtmist kavandavatel liikmesriikidel jätta piisavalt aega, et parlament saaks esitada oma arvamuse põhjalikumate ja kaasavamate arutelude tulemusena;

14.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

15.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, eurorühmale ning liikmesriikide valitsustele.


(1)  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 249.

(2)  ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 251.