12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 55/196

P7_TA(2013)0219

Finantsvastutus, mis on seotud nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on EL ***I

Euroopa Parlamendi 23. mail 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on Euroopa Liit, seotud finantsvastutuse kindlaksmääramise raamistik (COM(2012)0335 – C7-0155/2012 – 2012/0163(COD)) (1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2016/C 055/41)

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on Euroopa Liit, seotud finantsvastutuse kindlaksmääramise raamistik

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)

Lissaboni lepingu jõustumisega on liit omandanud ainupädevuse investeeringute kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks. Liit on juba lepinguosaline energiaharta lepingus, milles on sätestatud investeeringute kaitse.

(1)

Lissaboni lepingu jõustumisega on liit omandanud ainupädevuse investeeringute kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks. Liit , nagu ka liikmesriigid, on juba lepinguosalised energiaharta lepingus, milles on sätestatud investeeringute kaitse.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Lepingud, milles sätestatakse investeeringute kaitse , sisaldavad tavaliselt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, mis võimaldab kolmanda riigi investoril esitada nõude riigi vastu, kuhu ta on investeeringu teinud. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine võib viia otsusega mõistetud rahalise hüvitise maksmiseni. Lisaks tekivad igal juhul seoses vahekohtumenetlusega ja nõude vastu kaitsmisega vältimatult märkimisväärsed kulud.

(2)

Põhjendatud juhtudel võivad Euroopa Liidu sõlmitavad tulevased investeeringute kaitse lepingud sisaldada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismi, mis võimaldab kolmanda riigi investoril esitada nõude riigi vastu, kuhu ta on investeeringu teinud. Investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine võib viia otsusega mõistetud rahalise hüvitise maksmiseni. Lisaks tekivad igal juhul seoses vahekohtumenetlusega ja nõude vastu kaitsmisega vältimatult märkimisväärsed kulud.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3a)

Kui investeerimislepingutes pakutud kaitsestandardid peaksid märgatavalt ületama liidus ja enamikus liikmesriikides tunnustatud vastutusriski piire, ei saa finantsvastutust nõuetekohaselt juhtida. Seega peaksid liidu tulevased lepingud pakkuma välisinvestoritele sama kõrget kaitsetaset, kuid mitte kõrgemat kaitsetaset kui see, mida liidu õigusaktidega ja liikmesriikide õigusaktide ühiste üldpõhimõtetega pakutakse liidust pärinevatele investoritele.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3b)

Finantsvastutuse välispiiride kindlaksmääramine vastavalt käesolevale määrusele seondub ka liidu seadusandliku võimu kindlustamisega, mida kasutatakse aluslepingutes sätestatud ja seaduspärasuse suhtes pädevuste raames, mida Euroopa Kohus kontrollib, ja neid ei tohi põhjendamatult piirata väljaspool aluslepingutega loodud tasakaalustatud süsteemi määratletud võimaliku vastutusriskiga. Euroopa Kohus on vastavalt kinnitanud, et liidu vastutus seadusandlike aktide eest, eelkõige koostoimes rahvusvahelise õigusega, peab olema kitsalt piiritletud ning seda ei saa kasutada süü selge tõendamiseta  (2) . Liidu sõlmitavates tulevastes investeerimislepingutes tuleks neid liidu seadusandliku võimu kaitsemeetmeid austada ning nendega ei tohiks kehtestada rangemaid vastutusstandardeid, mis võimaldaksid hoida kõrvale Euroopa Kohtu määratletud standarditest.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Kui kohaldatava kohtlemise rahvusvaheline vastutus lasub liidul, eeldatakse temalt rahvusvahelise õiguse kohaselt, et ta maksab ebasoodsate otsustega mõistetud hüvitised ja kannab vaidluse kulud. Ebasoodne otsus võib tuleneda kas liidu enda kohaldatud kohtlemisest või liikmesriigi kohaldatud kohtlemisest. Seega oleks ebaõiglane, kui otsusega mõistetud hüvitise ja vahekohtu kulud makstaks liidu eelarvest, kui kohtlemist on kohaldanud liikmesriik. Seepärast tuleb liidu õiguse kohaselt ja ilma, et see piiraks liidu rahvusvahelist vastutust, jagada finantsvastutus liidu ja kohaldatud kohtlemise eest vastutava liikmesriigi vahel käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumide alusel.

(4)

Kui kohaldatava kohtlemise rahvusvaheline vastutus lasub liidul kui juriidilisel isikul , eeldatakse temalt rahvusvahelise õiguse kohaselt, et ta maksab ebasoodsate otsustega mõistetud hüvitised ja kannab vaidluse kulud. Ebasoodne otsus võib tuleneda kas liidu enda kohaldatud kohtlemisest või liikmesriigi kohaldatud kohtlemisest. Seega oleks ebaõiglane, kui otsusega mõistetud hüvitise ja vahekohtu kulud makstaks Euroopa Liidu eelarvest ( liidu eelarvest), kui kohtlemist on kohaldanud liikmesriik. Seepärast tuleb liidu õiguse kohaselt ja ilma, et see piiraks liidu rahvusvahelist vastutust, jagada finantsvastutus liidu enese ja kohaldatud kohtlemise eest vastutava liikmesriigi vahel käesoleva määrusega kehtestatud kriteeriumide alusel.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)

Finantsvastutus tuleks määrata üksusele, kes vastutab kohtlemise eest, mis leitakse olevat vastuolus lepingu asjaomaste sätetega. See tähendab, et liit peaks kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist on kohaldanud liidu institutsioon, asutus või amet. Asjaomane liikmesriik peaks kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist on kohaldanud liikmesriik. Ent kui liikmesriik toimib viisil, nagu on nõutud liidu õigusaktidega, näiteks võttes üle liidu vastu võetud direktiivi, peaks liit kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist nõutakse liidu õigusaktidega. Määrusega on vaja ette näha ka võimalus, et üksikjuhtumi puhul võidakse käsitleda nii liikmesriigi kohaldatud kohtlemist kui ka liidu õigusaktidega nõutud kohtlemist. See hõlmab kõiki meetmeid, mida on võtnud liikmesriigid ja Euroopa Liit .

(6)

Finantsvastutus tuleks määrata üksusele, kes vastutab kohtlemise eest, mis leitakse olevat vastuolus lepingu asjaomaste sätetega. See tähendab, et liit ise peaks kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist on kohaldanud liidu mis tahes institutsioon, asutus, amet või muu juriidiline isik . Asjaomane liikmesriik peaks kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist on kohaldanud see liikmesriik. Ent kui liikmesriik toimib viisil, nagu on nõutud liidu õigusaktidega, näiteks võttes üle liidu vastu võetud direktiivi, peaks liit ise kandma finantsvastutust, kui asjaomast kohtlemist nõutakse liidu õigusaktidega. Määrusega on vaja ette näha ka võimalus, et üksikjuhtumi puhul võidakse käsitleda nii liikmesriigi kohaldatud kohtlemist kui ka liidu õigusaktidega nõutud kohtlemist. See hõlmab kõiki meetmeid, mida on võtnud liikmesriigid ja liit . Sellisel juhul peaksid liikmesriigid ja liit kandma finantsvastutust konkreetse kohtlemise eest, mida kumbki neist on kohaldanud.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6a)

Kui liikmesriik tegutseb vastuolus liidu õiguses nõutud toimimisviisiga, näiteks kui liikmesriik ei suuda võtta üle liidu vastuvõetud direktiivi või ületab liidu vastuvõetud direktiivi sätteid selle rakendamisel riiklikus õiguses, peaks liikmesriik selle tagajärjel kandma finantsvastutust asjaomase kohtlemise eest.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Teisest küljest kui liikmesriik kannab vaidlusest tulenevat võimalikku finantsvastutust, on põhimõtteliselt asjakohane lubada sellisel liikmesriigil esineda vastustajana kohtlemise kaitsmisel, mida ta on investori suhtes kohaldanud. Käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt on see võimalik. Sellel on märkimisväärne eelis, sest liidu eelarvet ja vahendeid ei koormataks isegi ajutiselt protsessi kulude või asjaomase liikmesriigi vastu tehtud otsusega mõistetud võimaliku hüvitisega.

(8)

Teisest küljest kui liikmesriik kannab vaidlusest tulenevat võimalikku finantsvastutust, on põhimõtteliselt õiglane ja asjakohane lubada sellisel liikmesriigil esineda vastustajana kohtlemise kaitsmisel, mida ta on investori suhtes kohaldanud. Käesolevas määruses sätestatud korra kohaselt on see võimalik. Sellel on märkimisväärne eelis, sest liidu eelarvet ja liidu mitterahalisi vahendeid ei koormataks isegi ajutiselt protsessi kulude või asjaomase liikmesriigi vastu tehtud otsusega mõistetud võimaliku hüvitisega.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)

Teatavatel tingimustel on liidu huvide asjakohase kaitsmise tagamise eesmärgil oluline, et liit esineb ise vastustajana vaidlustes mis on seotud liikmesriigi kohaldatud kohtlemisega. See võib olla nii eelkõige siis, kui vaidlus on seotud liidu kohaldatud kohtlemisega, kui selgub, et liikmesriigi kohaldatud kohtlemist on nõutud liidu õigusaktidega, kui on tõenäoline, et samasuguseid nõudeid võidakse esitada teiste liikmesriikide vastu või kui juhtum on seotud lahendamata õigusküsimustega, mille lahendamine võib mõjutada võimalikke tulevasi kaebusi teiste liikmesriikide või liidu vastu. Kui vaidlus käsitleb osaliselt liidu kohaldatud või liidu õigusaktidega nõutud kohtlemist, peaks liit esinema vastustajana nõuete puhul, mis käsitlevad liikmesriigi kohaldatud kohtlemist, kui sellist kohtlemist käsitlevad nõuded ei ole vähetähtsad, võttes arvesse sellega seotud võimalikku finantsvastutust ja tõstatatud õigusküsimusi.

(10)

Teatavatel tingimustel on liidu huvide asjakohase kaitsmise tagamise eesmärgil oluline, et liit võib ise esineda vastustajana vaidlustes, mis on seotud liikmesriigi kohaldatud kohtlemisega. See võib olla nii eelkõige siis, kui vaidlus on seotud liidu kohaldatud kohtlemisega, kui selgub, et liikmesriigi kohaldatud kohtlemist on nõutud liidu õigusaktidega, kui samasuguseid nõudeid on esitatud teiste liikmesriikide vastu või kui juhtum on seotud õigusküsimustega, mille lahendamine võib mõjutada praeguseid või võimalikke tulevasi kaebusi teiste liikmesriikide või liidu vastu. Kui vaidlus käsitleb osaliselt liidu kohaldatud või liidu õigusaktidega nõutud kohtlemist, peaks liit esinema vastustajana nõuete puhul, mis käsitlevad liikmesriigi kohaldatud kohtlemist, kui sellist kohtlemist käsitlevad nõuded ei ole vähetähtsad, võttes arvesse sellega seotud võimalikku finantsvastutust ja tõstatatud õigusküsimusi.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

On asjakohane, et komisjon otsustab käesolevas määruses sätestatud raamistiku põhjal, kas vastustajana peaks esinema liit või liikmesriik.

(12)

Toimiva süsteemi loomiseks peaks komisjon otsustama käesolevas määruses sätestatud raamistiku põhjal, kas vastustajana peaks esinema liit või liikmesriik , ning teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu mis tahes sellisest otsusest oma käesoleva määruse rakendamist käsitleva aastaaruande osana .

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)

Samamoodi, kui liikmesriik esineb vastustajana on asjakohane, et hoiab komisjoni kursis juhtumi arengutega ja et komisjon saab vajaduse korral nõuda, et vastustajana esinev liikmesriik võtab liidu huvidega seotud küsimustes teatava seisukoha.

(14)

Samamoodi, kui liikmesriik esineb vastustajana, on asjakohane, et ta hoiab komisjoni kursis juhtumi arengutega ja et komisjon saab vajaduse korral nõuda, et vastustajana esinev liikmesriik võtab liidu ülekaalukaid huvisid mõjutavates küsimustes teatava seisukoha.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)

Liikmesriik võib igal ajal nõustuda sellega, et ta võtab finantsvastutuse juhul, kui tuleb maksta hüvitis. Sellisel juhul võivad liikmesriik ja komisjon leppida kokku perioodiliste maksete tegemises kulude katmiseks ja hüvitise maksmises. Selline nõusolek ei tähenda, et liikmesriik nõustub sellega, et vaidlusalune nõue on põhjendatud. Komisjonil peab olema võimalik võtta vastu otsus , millega nõutakse liikmesriigilt, et ta tagab selliste kulude maksmise. Juhul kui vahekohus mõistab otsusega kulud liidu kasuks, peaks komisjon tagama, et kõik kulude ettemaksed hüvitatakse asjaomasele liikmesriigile viivitamata.

(15)

Ilma et see piiraks vahekohtu menetluste tulemusi, võib liikmesriik igal ajal nõustuda sellega, et ta võtab finantsvastutuse juhul, kui tuleb maksta hüvitis. Sellisel juhul võivad liikmesriik ja komisjon leppida kokku perioodiliste maksete tegemises kulude katmiseks ja hüvitise maksmises. Selline nõusolek ei tähenda ühelgi õiguslikul viisil , et liikmesriik nõustub sellega, et vaidlusalune nõue on põhjendatud. Komisjon võib sellisel juhul võtta vastu otsuse , millega nõutakse liikmesriigilt, et ta tagab selliste kulude maksmise. Juhul kui vahekohus mõistab otsusega kulud liidu kasuks, peaks komisjon tagama, et kõik kulude ettemaksed hüvitatakse asjaomasele liikmesriigile viivitamata.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Teatavatel juhtudel võib olla asjakohane saavutada kokkulepe, et vältida kulukat ja tarbetut vahekohtumenetlust. On vaja sätestada kord selliste kokkulepete tegemiseks. Selline menetlus peaks lubama komisjonil, kes tegutseb kontrollimenetluse kohaselt, saavutada juhtumi puhul kokkulepe, kui see on liidu huvides. Kui juhtum on seotud liikmesriigi kohaldatud kohtlemisega, on asjakohane, et komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel toimuks tihe koostöö ja konsultatsioonid. Liikmesriigile peaks igal ajal jääma vabadus saavutada juhtumi puhul kokkulepe tingimusel, et ta võtab täieliku finantsvastutuse ja et selline kokkulepe on kooskõlas liidu õigusaktidega ega ole liidu huvidega vastuolus.

(16)

Teatavatel juhtudel võib olla asjakohane saavutada kokkulepe, et vältida kulukat ja tarbetut vahekohtumenetlust. On vaja sätestada tõhus ja kiire menetlus selliste kokkulepete tegemiseks. Selline menetlus peaks lubama komisjonil, kes tegutseb kontrollimenetluse kohaselt, saavutada juhtumi puhul kokkulepe, kui see on liidu huvides. Kui juhtum on seotud liikmesriigi kohaldatud kohtlemisega, on asjakohane, et komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahel toimuks tihe koostöö ja konsultatsioonid , sealhulgas seoses kokkuleppemenetluse korraga ning rahalise hüvitise suurusega . Liikmesriigile peaks igal ajal jääma vabadus saavutada juhtumi puhul kokkulepe tingimusel, et ta võtab täieliku finantsvastutuse ja et selline kokkulepe on kooskõlas liidu õigusaktidega ega ole liidu kui terviku huvidega vastuolus.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)

Komisjon peaks pidama tihedaid konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga, et saavutada kokkulepe finantsvastutuse jaotamise üle. Kui komisjon otsustab, et liikmesriik vastutab ja liikmesriik ei nõustu selle otsusega, peaks komisjon maksma otsusega mõistetud hüvitise, kuid adresseerima liikmesriigile otsuse, milles palutakse tal maksta asjaomased summad koos kohaldatava intressiga Euroopa Liidu eelarvesse. Makstav intress tuleks kehtestada [nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse ( EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (muudetud kujul)) artikli 71 lõike 4] kohaselt. Aluslepingu artikli 263 kohaldamine on võimalik juhtudel, kui liikmesriik leiab, et otsus ei täida käesolevas määruses sätestatud kriteeriume.

(18)

Komisjon peaks pidama tihedaid konsultatsioone asjaomase liikmesriigiga, et saavutada kokkulepe finantsvastutuse jaotamise üle. Kui komisjon otsustab, et liikmesriik vastutab ja liikmesriik ei nõustu selle otsusega, peaks komisjon maksma otsusega mõistetud hüvitise, kuid adresseerima liikmesriigile otsuse, milles palutakse tal maksta asjaomased summad koos kohaldatava intressiga liidu eelarvesse. Makstav intress tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse ( EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju)  (3) artikli 78 lõike 4 kohaselt. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 kohaldamine on võimalik juhtudel, kui liikmesriik leiab, et otsus ei täida käesolevas määruses sätestatud kriteeriume.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)

Liidu eelarves tuleks ette näha nende kulutuste katmine, mis tulenevad aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest, milles on sätestatud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine. Kui liikmesriigil lasub käesoleva määruse kohaselt finantsvastutus, peaks liidul olema võimalik kas asjaomase liikmesriigi osamakseid akumuleerida enne asjaomase kulutuse tegemist või teha vastav kulutus kõigepealt ja asjaomane liikmesriik teeb hiljem tagasimakse. Mõlema kõnealuse mehhanismi kasutamine peaks olema eelarvemenetluses võimalik, sõltuvalt sellest, mis on teostatav, eelkõige ajalisest seisukohast. Mõlema mehhanismi puhul tuleks liikmesriigi tehtavaid osamakseid või tagasimakseid käsitleda Liidu eelarve sihtotstarbelise sisetuluna. Kõnealusest sihtotstarbelisest sisetulust tulenevad assigneeringud peaks vastavate kulude katmise kõrval olema kõlblikud ülekandmiseks muudesse liidu eelarve osadesse, millest nähti ette algsed assigneeringud teise mehhanismi raames vastavate kulutuste rakendamiseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)

vahekohtumenetluse kulud – vahekohtu tasud ja kulud ning esindamise kulud ja kulud, mille vahekohus on nõude esitaja kasuks otsusega välja mõistnud;

b)

vahekohtumenetluse kulud – vahekohtu ja arbitraažiasutuse tasud ja kulud ning esindamise kulud ja kulud, mille vahekohus on nõude esitaja kasuks otsusega välja mõistnud;

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)

vaidlus – nõue, mille nõude esitaja on esitanud Euroopa Liidu vastu lepingu kohaselt ja mille kohta vahekohus teeb otsuse;

c)

vaidlus – nõue, mille nõude esitaja on esitanud Euroopa Liidu või liikmesriigi vastu lepingu kohaselt ja mille kohta vahekohus teeb otsuse;

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – punkt ja (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ja)

liidu ülekaalukad huvid – mis tahes järgmine olukord:

 

 

i)

tõsises ohus on sellise lepingu investeerimist käsitlevate sätete järjekindel ja ühtne kohaldamine või rakendamine, mille suhtes on alustatud investori ja riigi vahelist vaidlust ja milles liit on osaline;

 

 

ii)

liikmesriigi meede võib minna vastuollu liidu tulevase investeerimispoliitika arenguga;

 

 

iii)

vaidlusest võib tuleneda märkimisväärne finantsmõju liidu eelarvele kas kõnealusel aastal või mitmeaastase finantsraamistiku osana.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võtab komisjon vastu otsuse, milles määratakse kindlaks asjaomase liikmesriigi finantsvastutus lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt.

2.   Käesolevas määruses sätestatud juhtudel võtab komisjon vastu otsuse, milles määratakse kindlaks asjaomase liikmesriigi finantsvastutus lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt. Sellisest otsusest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Niipea kui komisjon saab nõude esitajalt teate, milles see väljendab oma kavatsust algatada lepingu sätete kohaselt vahekohtumenetlus, teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile.

Niipea kui komisjon saab nõude esitajalt teate, milles see väljendab oma kavatsust algatada vahekohtumenetlus või niipea kui komisjoni teavitatakse taotlusest konsultatsioonideks või nõudest liikmesriigi vastu , teatab ta sellest asjaomasele liikmesriigile ja teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõude esitaja eelnevast taotlusest konsultatsioonideks, teatest, milles nõude esitaja väljendab oma kavatsusest algatada vahekohtumenetlus liidu või liikmesriigi vastu 15 päeva jooksul alates teate saamisest, sealhulgas nõude esitaja nimest, väidetavalt rikutud lepingusätetest, asjaomasest majandussektorist, kohtlemisest, millega väidetavalt rikuti lepingut, ja kahjude eest nõutavatest summadest .

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)

on tõenäoline, et sama lepingu raames esitatakse samasuguseid nõudeid teiste liikmesriikide vastu ja komisjon on kõige sobivam institutsioon tagamaks nõuete vastu tulemusliku ja järjekindla kaitse; või

c)

sama lepingu raames on esitatud samasuguseid nõudeid või taotlusi samasuguseid nõudeid puudutavateks konsultatsioonideks teiste liikmesriikide vastu ja komisjon on kõige sobivam institutsioon tagamaks nõuete vastu tulemusliku ja järjekindla kaitse; või

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)

vaidluses tõestatakse reguleerimata õigusküsimusi , mis võivad korduda muudes vaidlustes liidu sama või muu lepingu raames, mis käsitleb liidu või teiste liikmesriikide kohaldatud kohtlemist .

d)

vaidluses tõstatatakse tundlikke õigusküsimusi , mille lahendamine võib mõjutada kõnealuse lepingu või muude lepingute tulevast tõlgendamist .

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.     Kui liit kavatseb vastavalt komisjoni lõike 2 kohasele otsusele või lõikes 1 sätestatud vaike-eeskirjale esineda vastustajana, on selline otsus vastustaja staatuse kohta siduv nii nõude esitajale kui vahekohtule.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Komisjon teatab teistele liikmesriikidele ja Euroopa parlamendile kõikidest vaidlustest, milles käesolevat artiklit kohaldatakse ja kuidas seda kohaldatakse.

4.   Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõikidest vaidlustest, milles käesolevat artiklit kohaldatakse ja kuidas seda kohaldatakse.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)

teatab komisjonile kõikidest olulistest menetlustoimingutest ja peab regulaarselt konsultatsioone ning igal juhul alati siis, kui komisjon seda nõuab; ning

b)

teatab komisjonile viivitamata kõikidest olulistest menetlustoimingutest ja peab regulaarselt konsultatsioone ning igal juhul alati siis, kui komisjon seda nõuab; ning

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Komisjon võib igal ajal nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks teatava seisukoha vaidluses tõstatatud õigusküsimustes või liidu huve puudutava mis tahes muu aspektiga seoses .

2.    Kui liidu ülekaalukad huvid seda nõuavad, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist igal ajal nõuda, et see liikmesriik võtaks teatava seisukoha vaidluses tõstatatud õigusküsimustes või muudes õigusküsimustes, mille lahendamine võib mõjutada kõnealuse lepingu või muude lepingute tulevast tõlgendamist .

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2a.     Kui komisjoni nõue ohustab asjaomase liikmesriigi arvamuse kohaselt tema tulemuslikku kaitsmist, alustab ta konsultatsioone, eesmärgiga leida vastuvõetav lahendus. Kui vastuvõetavat lahendust ei leita, võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt konkreetse õigusliku seisukoha võtmist.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Kui lepingus või selles viidatud eeskirjades on ette nähtud võimalus vahekohtuotsuses sisalduva õigusliku aspekti tühistamiseks, edasikaebamiseks või läbivaatamiseks, võib komisjon, kui ta leiab, et kokkuleppe järjekindla või korrektse tõlgendamise huvides on see põhjendatud, nõuda liikmesriigilt , et ta esitaks sellise tühistamis-, edasikaebamis- või läbivaatamistaotluse. Sellises olukorras kuuluvad komisjoni esindajad delegatsiooni ning nad võivad väljendada kõnealuse õigusliku aspektiga seoses liidu seisukohti.

3.   Kui lepingus või selles viidatud eeskirjades on ette nähtud võimalus vahekohtuotsuses sisalduva õigusliku aspekti tühistamiseks, edasikaebamiseks või läbivaatamiseks, võib komisjon, kui ta leiab, et kokkuleppe järjekindla või korrektse tõlgendamise huvides on see põhjendatud, pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist nõuda, et see liikmesriik esitaks sellise tühistamis-, edasikaebamis- või läbivaatamistaotluse. Sellises olukorras kuuluvad komisjoni esindajad delegatsiooni ning nad võivad väljendada kõnealuse õigusliku aspektiga seoses liidu seisukohti.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 3a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.     Kui asjaomane liikmesriik keeldub esitamast tühistamis-, edasikaebamis- või läbivaatamistaotlust, teavitab ta sellest komisjoni 30 päeva jooksul. Sellisel juhul võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse liikmesriigilt tühistamis-, edasikaebamis- või läbivaatamistaotluse esitamist.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)

komisjon esitab liikmesriigile kõik menetlusega seotud dokumendid, et tagada võimalikult tulemuslik kaitsmine; ning

c)

komisjon esitab liikmesriigile kõik menetlusega seotud dokumendid , teavitab liikmesriiki kõigist olulistest menetlustoimingutest ning teavitab liikmesriiki viivitamata kõigist menetlustoimingutest ja peab liikmesriigiga konsultatsioone siis, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb , et tagada võimalikult tulemuslik kaitsmine; ning

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon teavitab regulaarselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu esimeses lõigus osutatud vahekohtumenetluse arengutest.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Kui liit esineb vastustajana vaidluses, mis käsitleb kohtlemist, mida on täielikult või osaliselt kohaldanud liikmesriik, ning komisjon leiab, et vaidluse lahendamine kokkuleppe teel on liidu huvides, konsulteerib ta kõigepealt asjaomase liikmesriigiga. Liikmesriik võib samuti algatada selliseid konsultatsioone komisjoniga.

1.   Kui liit esineb vastustajana vaidluses, mis käsitleb kohtlemist, mida on täielikult või osaliselt kohaldanud liikmesriik, ning komisjon leiab, et vaidluse lahendamine kokkuleppe teel on liidu huvides, konsulteerib ta kõigepealt asjaomase liikmesriigiga. Liikmesriik võib samuti algatada selliseid konsultatsioone komisjoniga. Liikmesriik ja komisjon tagavad vastastikuse mõistmise õiguslikust olukorrast ja võimalikest tagajärgedest ning väldivad mis tahes lahkarvamusi seoses juhtumi lahendamisega kokkuleppe teel.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Juhul kui liikmesriik ei ole vaidluse lahendamisega kokkuleppe teel nõus, võib komisjon vaidluse lahendada, kui liidu ülekaalukad huvid seda nõuavad.

3.   Juhul kui liikmesriik ei ole vaidluse lahendamisega kokkuleppe teel nõus, võib komisjon vaidluse lahendada, kui liidu ülekaalukad huvid seda nõuavad. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu asjakohase teabe komisjoni otsuse kohta vaidlus lahendada, eelkõige selle põhjendusest.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 3a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3a.     Kui liikmesriik esineb vastustajana vaidluses, mis puudutab üksnes tema ametivõimude kohaldatud kohtlemist, ning otsustab vaidluse lahendada kokkuleppe teel, teatab ta komisjonile kokkuleppekorra eelnõust ja teavitab komisjoni läbirääkimistest ja kokkuleppe rakendamisest.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Kui liit esineb artikli 8 kohaselt vastustajana ja komisjon leiab, et asjaomase, otsusega mõistetud või kokkuleppel põhineva hüvitise peaks kas täielikult või osaliselt maksma asjaomane liikmesriik artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel, kohaldatakse lõigetes 2–5 sätestatud menetlust.

1.   Kui liit esineb artikli 8 kohaselt vastustajana ja komisjon leiab, et asjaomase, otsusega mõistetud või kokkuleppel põhineva hüvitise peaks kas täielikult või osaliselt maksma asjaomane liikmesriik artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud menetlust. Seda menetlust kohaldatakse ka siis, kui liit, kes esineb artikli 8 kohaselt vastustajana, on vahekohtumenetluses edukas, kuid peab kandma vahekohtumenetlusest tulenevad kulud.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.   Kolme kuu jooksul alates lõpliku otsusega mõistetud või kokkuleppega seotud hüvitise maksenõude kättesaamisest võtab komisjon vastu asjaomasele liikmeriigile adresseeritud otsuse, milles määratakse kindlaks kõnealuse liikmesriigi makstav summa.

3.   Kolme kuu jooksul alates lõpliku otsusega mõistetud või kokkuleppega seotud hüvitise maksenõude kättesaamisest võtab komisjon vastu asjaomasele liikmeriigile adresseeritud otsuse, milles määratakse kindlaks kõnealuse liikmesriigi makstav summa. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellisest otsusest ja selle finantspõhjendusest.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.   Kui asjaomane liikmesriik ei vaidlusta komisjoni otsust ühe kuu jooksul, maksab asjaomane liikmesriik liidu eelarvesse otsusega mõistetud või kokkuleppega seotud hüvitise hiljemalt kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust. Asjaomane liikmesriik on kohustatud maksma intressimäära, mida kohaldatakse muude liidu eelarve võlgnevuste suhtes.

4.   Kui asjaomane liikmesriik ei vaidlusta komisjoni otsust ühe kuu jooksul, maksab asjaomane liikmesriik liidu eelarvesse otsusega mõistetud või kokkuleppega seotud hüvitise võrdväärses summas hiljemalt kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsust. Asjaomane liikmesriik on kohustatud maksma intressimäära, mida kohaldatakse muude liidu eelarve võlgnevuste suhtes.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Komisjon võib võtta vastu otsuse, milles nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt maksete tegemist liidu eelarvesse seoses vahekohtumenetlustest tulenevate kuludega , kui ta leiab, et liikmesriik on kohustatud maksma otsusega mõistetud hüvitise artiklis 3 sätestatud kriteeriumide alusel .

1.    Kui liit esineb artikli 8 kohaselt vastustajana ja kui ei ole vastavalt artiklile 11 sõlmitud kokkulepet, võib komisjon võtta vastu otsuse, milles nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt ettemaksete tegemist liidu eelarvesse seoses vahekohtumenetlustest tulenevate prognoositavate või tekkinud kuludega. Selline otsus maksete kohta on proportsionaalne, võttes arvesse artiklis 3 sätestatud kriteeriume .

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigi tagasimakset või makset liidu eelarvesse otsusega mõistetud hüvitise või kokkuleppega määratud summa või kulude maksmiseks käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna [nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse ( EÜ , Euratom) 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 18] tähenduses. Seda võib kasutada kulutuste katmiseks, mis tulenevad aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest, milles on ette nähtud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine või selliste assigneeringute täiendamine, mis algselt olid ette nähtud otsusega mõistetud hüvitise või kokkuleppega seotud hüvitise või kulude katmiseks.

Liikmesriigi tagasimakset või makset liidu eelarvesse otsusega mõistetud hüvitise või kokkuleppega määratud summa või kulude , sh käesoleva määruse artikli 18 lõikes 1 nimetatud kulude maksmiseks käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna määruse ( EL , Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 4 tähenduses. Seda võib kasutada kulutuste katmiseks, mis tulenevad aluslepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutest, milles on ette nähtud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine või selliste assigneeringute täiendamine, mis algselt olid ette nähtud otsusega mõistetud hüvitise või kokkuleppega seotud hüvitise või kulude katmiseks.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Komisjoni abistab [määrusega [2010/197 COD] loodud investeerimiskokkulepete komitee]. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

1.   Komisjoni abistab investeerimiskokkulepete komitee , mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1219/2012, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks  (4). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Komisjon esitab korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta aruande. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Järgmised aruanded esitatakse iga kolme aasta järel.

1.   Komisjon esitab korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta üksikasjaliku aruande. Aruanne sisaldab kogu asjakohase teabe, mille hulka kuulub nimekiri, kus on ära toodud liidu või liikmesriikide vastu esitatud nõuded, vastavad menetlused, kohtuotsused ja finantsmõju vastavatele eelarvetele. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Järgmised aruanded esitatakse iga kolme aasta järel , välja arvatud juhul, kui pädev eelarveasutus, mis koosneb Euroopa Parlamendist ja nõukogust, otsustab teisiti .

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1a.     Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule nimekirja, kus on ära toodud nõude esitajate taotlused konsultatsioonideks, nõuded ja vahekohtu otsused.

(1)  Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile tagasi uueks läbivaatamiseks (A7-0124/2013).

(2)   Euroopa Kohtu 9. septembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C–120/06 P ja C-121/06 P, FIAMM ja Fedon vs nõukogu ja komisjon, (EKL [2008], lk I-6513).

(3)   ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(4)   ELT L 351, 20.12.2012, lk 40.