(-1)

Kuna Skagerrak on ainus liikmesriikide ja kolmandate riikide ühine veeala, mida ei reguleerita kalanduskokkuleppega selliselt, et kohaldataks kvoote ja kolmandatel riikidel oleks kogu saagi lossimise kohustus, on asjakohane kehtestada Skagerraki suhtes kohaldatavaid tehnilisi ja kontrollimeetmeid käsitlevad erieeskirjad, mis erinevad liidus üldiselt kohaldatavatest eeskirjadest. [ME 1]

(1)

2. detsembril 2011 Euroopa Liidu ja Norra vahel 2012. aasta kohta peetud kalandusläbirääkimiste tulemusel tuleks muuta teatavaid Skagerraki suhtes kohaldatavaid tehnilisi ja kontrollimeetmeid, et parandada kalavarude kasutamise mudeleid ja võimaluse korral ühtlustada Euroopa Liidu ja Norra õigusnorme.

(2)

Euroopa Liidu ja Norra vahel 28. juunil 2012 peetud kalandusläbirääkimiste käigus täpsustati Skagerrakis kohaldatavaid ühiseid tehnilisi ja kontrollimeetmeid ning selliste liikide loetelu, mis on hõlmatud kogu saagi lossimise kohustusega, samuti ka ajakava, mille kohaselt hõlmatakse kõnealused liigid järkjärgult lossimise kohustusega. Komisjonil peaks olema võimalik asjaomaste sidusrühmade ja töörühmaga konsulteerides liike loetelust eemaldada. Uusi liike ei tohiks lubada lisada seni, kuni on teostatud käesoleva määruse jõustumise järgne meetmete esimene hindamine. [ME 2]

(2a)

Kehtivate eeskirjade muutmine jooksval kvoodiaastal koormaks kalandussektorit liigselt. Seetõttu tuleks muudatused kohaldada järgmise täieliku kvoodiaasta alguses. Käesoleva määrusega kehtestatavaid eeskirju tuleks seega kohaldama hakata 1. jaanuarist 2014. [ME 3]

(3)

Skagerrakis kohaldatavaid tehnilisi meetmeid on vaja muuta, et vähendada juhupüügi ja saagi tagasiheite mahtu, kuna need mõjuvad halvasti mere bioloogiliste ressursside jätkusuutlikule kasutamisele.

(4)

Kõigi püügi piirnormidega hõlmatud kalavarude suhtes on vaja kehtestada saagi lossimise kohustus, välja arvatud selliste liikide ja püütud kalade puhul, mille ellujäämise kõrge määr vette tagasi heitmisel on teaduslikult tõestatud või sellisel juhul, kui soovimatute liikide saagist eraldamise toiming on kalurite jaoks põhjendamatult töömahukas.

(5)

Kogu saagi lossimise süsteemi tõttu on vaja oluliselt muuta praegust kalandust ja asjaomase kalandussektori majandamist. Seepärast tuleks saagi lossimise kohustus kehtestada järkjärgult.

(6)

Noorkalade kaitseks, kalandusturu toimimiseks ja selle tagamiseks, et kalavarude kaitse seisukohalt alamõõduliseks liigitatud kalade püügist ei saadaks ebaõiglast kasu, peaks sellise saagi käitlemine olema piiratud kalajahu, lemmikloomatoidu või muude kui inimtoiduks ettenähtud toodete või heategevuslike eesmärkidega.

(7)

Selleks et järk-järgult kõrvaldada saagi tagasiheide, tuleks tõhustada püügivahendite selektiivsust, nähes ette püügivahendite muudatusi, suurendades sealhulgas põhjalähedaste kalade püügil võrgusilma üldist alammõõtu, kuid lubades erandkorras kasutada kõnealuses püügipiirkonnas samasuguse selektiivsusega püügivahendeid, sealhulgas selekteerimisseadmeid. [ME 4]

(8)

Uute tehniliste meetmete optimaalse kasutamise ning nõuetekohase järelevalve ja kontrolli tagamiseks on vaja piirata püügivahendite kasutamist Skagerrakis.

(9)

Selleks et käsitleda vastuolu Skagerraki ja selle naaberpiirkondade suhtes kohaldatavate õigusaktide vahel ning tagada Skagerraki jaoks kehtestatud tehniliste meetmete eeskirjade järgimine, on vaja samuti vaja võtta teatavad meetmed, et reguleerida olukordi, kus teataval püügireisil kalalaev ühendab oma Skagerrakis toimuva püügitegevuse kalapüügiga sellistes piirkondades, mille suhtes ei kohaldata Skagerraki jaoks vastu võetud uusi tehnilisi meetmeid.

(10)

Eesmärgiga tagada vastavus käesolevas määruses sätestatud meetmetele tuleks vastu võtta erikontrollimeetmed lisaks nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (3) sätestatud meetmetele.

(11)

Arvestades, et Skagerrak on üsna väike püügipiirkond, kus peamiselt väikesed kalalaevad sooritavad lühikesi püügireise, tuleks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 17 nõutud eelteatise kasutamist laiendada kõikide selliste laevade suhtes, mille kogupikkus on 10 m või rohkem, ning püügipiirkonda arvesse võttes tuleks eelteatised esitada kaks tundi varem.

(12)

Selleks et teostada kalapüügi nõuetekohast järelevalvet, kontrollides eelkõige, et kõigi püügi piirnormidega hõlmatud kalavarude saagi lossimise kohustusest merel on kinni peetud, on vaja, et liikmesriigid seavad sisse Skagerraki püügipiirkonnas tegutsevate laevade pardale paigaldada elektroonilise kaugseiresüsteemi. Elektrooniline kaugseiresüsteem peab põhinema automaatsel kontrollil, andmekäitlus peab toimuma kooskõlas andmekaitseeeskirjadega ja andmed tuleb teha teadusuuringute tarvis kättesaadavaks. Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist hinnatakse kontrollimeetmete tulemuslikkust, konsulteerides asjaomaste sidusrühmade, komisjoni ning seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi töörühmaga, millele on osutatud Euroopa Liidu ja Norra vahel peetud kalandusalaste nõupidamiste 3. detsembri 2010. aasta lõppotsuste kooskõlastatud protokollis (edaspidi „kooskõlastatud protokoll”). Kogutud teabe alusel peaks komisjon hindama, kas individuaalseid kordasid ühtlustav ulatuslik kontrollisüsteem on asjakohane. [ME 5]

(13)

Uute tehniliste meetmete järgimise tagamiseks tuleks asjaomastel liikmesriikidel kindlaks määrata Skagerraki jaoks kontrolli- ja inspekteerimismeetmed ning kaasata kõnealused meetmed oma vastavasse riiklikku kontrollimeetmete programmi.

(14)

On vaja kehtestada Skagerraki püügipiirkonda läbivatele laevadele esitatavad nõuded, et tagada uute tehniliste meetmete järgmine.

(15)

Tuleks ette näha sätted, mille alusel hindab komisjon korrapäraselt tehniliste meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust. Oleks asjakohane, et kõnealune hindamine põhineb asjaomaste liikmesriikide aruannetel.

(16)

Selleks et hõlbustada kogu saagi lossimise kohustusega seotud selektiivsemat kalapüüki, on asjakohane vabastada Skagerraki püügipiirkonnas tegutsevad laevad nõukogu 18. detsembri 2008. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (4) III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrast.

(17)

Kaluritele on vaja tagada teatav paindlikkus Skagerraki uue korraga kohanemiseks. Järelikult ei tuleks pidada ülepüügiks nõukogu 6. mai 1996. aasta nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (5) kehtestatud lubatud paindlikkust kvootide ühest aastast teise ülekandmisel.

(18)

Selleks et võtta õigeaegselt ja proportsionaalselt arvesse tehnika ja teaduse arengut ning tagada teatavate meetmete paindlikkus ja võimaldada nende täiustamist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, et täpsemalt kindlaks määrata erandid, mille puhul on lubatud teatavate kalavarude kalade tagasi vette heitmine juhtudel, kui see on kasulik varude jätkusuutliku taastumise seisukohalt, ning et muuta I lisa seoses ajakava ja kogu saagi lossimise kohustusega hõlmatud kalavarudega, ning II lisa seoses kalavarude alammõõduga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 6]

(19)

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 6]

(20)

Selleks et tagada ühtsed tingimused ning kiiresti reageerida kalapüügi tegelikkusele ja kättesaadavale teaduslikule teabele, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et rakendada tehnilise iseloomuga sätteid, milles käsitletakse püügivahendite selektiivsuse taseme määratlemist ja elektroonilise kaugseiresüsteemi suhtes kohaldatavaid miinimumnõudeid. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(21)

Skagerrakis teatavate liikide teataval ajal laeva pardal hoidmise keelu ja käesoleva määruse reguleerimisala tõttu on vaja teha teatavad muudatused nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määruses (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) (7) ja määruses (EÜ) nr 1342/2008.

(22)

Määrusi (EÜ) nr 850/98 ja (EÜ) nr 1342/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

a)

„lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist väikesed püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta;

b)

„kalavaru alammõõt” – konkreetse liigi mõõt, mis põhineb täiskasvanud isendi suurusel ning millest väiksema saagi müüki piiratakse ning selliseid kalu saab kasutada üksnes kalajahu, lemmikloomatoidu ja muude kui inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamiseks; [ME 10]

c)

„traalnooda, põhjanooda või muu samalaadse veetava võrgu võrgusilma suurus” – kalalaeva pardal oleva noodapära või võrgupikenduse võrgusilma venitatud ava suurus; [ME 11]

d)

„noodapära” – noodapära kitsas tähenduses;

e)

„võrgupikendus” – pärapikend, nagu see on määratletud komisjoni 6. detsembri 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 3440/84 (mis käsitleb seadiste kinnitamist traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete võrkude külge) (9) lisas;

f)

„põhjatraal” – ühe või mitme kalalaeva poolt aktiivselt mööda merepõhja veetav püügivahend, mis koosneb koonuse- või püramiidikujulisest võrgust (traali kere), mis on tagant suletud noodapäraga, mille suue avatakse merepõhjaga kontaktis olevate traallaudade abil horisontaalselt või kahe kalalaeva vahelise vahemaa abil, kui seda tõmbavad kaks laeva;

g)

„põhjanoot” – kahe pika trossiga (noodatrossid) juhitav ühe või mitme laeva poolt veetav haardnoot, mis tänu oma konstruktsioonile ajab kalad nooda avause poole. Võrkpüünis, mis oma kujult ja suuruselt sarnaneb põhjatraaliga, koosneb kahest pikast tiivast, kerest ja noodapärast;

h)

„piimtraal” – traalnoot, mis koosneb avatud horisontaalsest teras- või puittorust, talast ja põhjakettidega, ketimatiga või ketipöörlejaga varustatud võrgust, mida laeva mootor veab mööda põhja; [ME 12]

i)

„pelaagiline traal” – ühe või mitme kalalaeva poolt vahemises veekihis veetav püügivahend, mille esiots koosneb suurte võrgusilmadega võrgust, mis ajab kalasaagi võrgu tagumisse otsa, mis koosneb väikeste võrgusilmadega võrgust, mille püügisügavust kontrollitakse võrgusondiga ning horisontaalset suuet kontrollitakse traallaudade abil, mis tavaliselt ei ole merepõhjaga kontaktis;

j)

„pelaagilised ja tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid” – heeringas, makrell, kilu, põhjaputassuu, Norra tursik, tobias või stauriid;

ja)

„elektrooniline kaugseiresüsteem” – liikmesriigi ametiasutuste rakendatav süsteem, mille abil jälgitakse kalastustegevust; [ME 13]

jb)

„andmete kogumis- ja edastamisseadmed” – süsteem, mille abil kogutakse andmeid ja edastatakse need elektroonilisele kaugseiresüsteemile ning mis hõlmab sisetelevisioonikaameraid, globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS), sensoreid ja saatjaid. [ME 14]

a)

I lisas loetletud kalavarudesse kuuluvad kalad;

b)

sellistest kalavarudest pärit alammõõdust väiksem saak ning

c)

kalad muudest kalavarudest.

a)

tohib kasutada püügivahendeid, millel on sama selektiivsus kui lõikes 1 sätestatud vahenditel, mis on kinnitust leidnud katsepüügireiside käigus või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hinnangus;

b)

tohib pelaagiliste või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liikide püügiks kasutada traale, mille võrgusilma suurus on 32 mm või väiksem ; kuid kui 32 mm, tingimusel et pardal olev pardalolev saak koosneb rohkem 50 % mis tahes ajal püügiretke jooksul alla 80 % ulatuses ühest või mitmest pelaagilisest või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigist , peab kalalaev sadamasse tagasi pöörduma . [ME 21]

a)

alates 1. jaanuarist 2014 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem alates 1. jaanuarist 2015 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 15 meetrit või rohkem ;

b)

alates 1. juulist 2015 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem alates 1. juulist 2016 liidu kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem .

1.

Sõna „Skagerrak” jäetakse välja artikli 4 lõike 4 punkti a alapunktist ii, artiklist 35 ja IV lisa pealkirjast.

2.

Artikkel 38 jäetakse välja.

3.

X lisa B osa pealkiri asendatakse järgmisega:

1.

Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud püügikoormuse reguleerimise korda ei kohaldata Skagerraki suhtes alates 1. jaanuarist 2013 2014 .”[ME 26]

2.

Artikli 12 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui Skagerrak jäetakse püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja vastavalt artikli 11 lõike 1 teisele lõigule, ei võeta maksimaalse lubatud püügikoormuse määramisel enam arvesse püügikoormust, mida võib seostada Skagerrakiga ning millega arvestati lähtetaseme püügikoormuse kehtestamisel.”

a)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikest 3, kui üle 75 % käesoleva määruse artikli 3 kohasest kalavarude kvoodist on ära kasutatud enne selle kehtivuse aasta 31. oktoobrit, võib liikmesriik, kellele on eraldatud selline kvoot, taotleda komisjonilt luba lossida samasse kalavarusse kuuluvaid lisakoguseid, mis arvatakse kõnealuse kalavaru kvoodist maha järgmisel aastal, näidates taotletava täiendava koguse suuruse (laenamine) ning

b)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõikest 2 võib liikmesriik, kellele on eraldatud vastav kvoot, paluda komisjonilt enne selle kvoodi kohaldamise aasta 31. oktoobrit peatada osa kõnealusest kvoodist, et kanda see üle järgmisse aastasse (ülekandmine).

i)

2013 2014 . aastal 20 % vastavast kvoodist,

ii)

2014 2015 . aastal 15 % vastavast kvoodist ning

iii)

2015 2016 . aastal 10 % vastavast kvoodist. [ME 27]