Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mootorsõidukite mürataseme kohta (COM(2011)0856 – C7-0487/2011 – 2011/0409(COD))

P7_TC1-COD(2011)0409

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. veebruaril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, mootorsõidukite mürataseme kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluste kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus peab olema tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selleks on loodud põhjalik Euroopa Liidu mootorsõidukite tüübikinnituse süsteem , kuna maanteesõidukid on transpordisektori suurim müraallikas . Mootorsõidukite ja nende heitgaasisüsteemide tüübikinnitusele esitatavad tehnilised nõuded seoses lubatud müratasemetega on vaja ühtlustada, et vältida liikmesriigiti erinevate nõuete vastuvõtmist ning tagada siseturu nõuetekohane toimimine, tagades samal ajal inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kõrge taseme ning parema elukvaliteedi ja tervise . Samuti peaks komisjon koostama mõjuhinnangu õhusaaste- ja mürataseme suhtes kehtivate märgistamistingimuste kohta. Selles mõjuhinnangus tuleks võtta arvesse käesoleva määrusega hõlmatud eri tüüpi sõidukeid (sealhulgas elektrisõidukid) ning mõju, mida selline märgistamine võib avaldada autotööstusele. Märgistamine on kasulik vahend tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ja nende õiguste kaitsmiseks seoses läbipaistvusega enne sõiduki ostmist . [ME 1]

(1a)

ELi tüübikinnituse nõudeid juba kohaldatakse CO2-heiteid käsitlevate liidu õigusaktide raames, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi õigusakte muu hulgas järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (3) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames (4) , Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (5) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist (6) . Tehnilised nõuded, mida kohaldatakse CO2-heidete ja saasteainete heite piirnorme käsitlevate liidu õigusaktide raames, peaksid olema kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse müra vähendamist käsitlevate õigusaktide raames. Seetõttu tuleks ELi tüübikinnituse nõuded kehtestada nii, et see kahetine eesmärk kindlalt saavutataks. [ME 2]

(1b)

Liiklusmüra kahjustab tervist mitmel viisil. Pikaajaline müra võib kurnata organismi varusid, häirida võimet reguleerida organite funktsioone ja piirata seega nende toimimist. Liiklusmüra on potentsiaalne riskitegur selliste haiguste tekkimiseks nagu kõrgevererõhutõbi ja südameinfarkt. Liiklusmüra mõju tuleks täiendavalt uurida, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/49/EÜ (mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega) (7) sätetest. [ME 3]

(2)

Nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiviga 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (8) ühtlustati mootorsõidukite ning nende ja heitgaasisüsteemide lubatud mürataset käsitlevad liikmesriikide erinevad tehnilised nõuded, et luua siseturg ja tagada selle toimimine. Siseturu head toimimist ning kogu Euroopa Liidus õigusakti ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist silmas pidades on kohane asendada see direktiiv määrusega.

(3)

Käesolev määrus on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (9) alusel kohaldatavas tüübikinnitusmenetluses.

(4)	Direktiivis 70/157/EMÜ viidatakse müra käsitlevale ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (millega Euroopa Liit on ühinenud) eeskirjale nr 51 (10), milles kirjeldatakse müra mõõtmise katsemeetodit.

(5)

Direktiivi 70/157/EMÜ on pärast selle vastuvõtmist mitmel korral oluliselt muudetud. Kõige hiljutisem mootorsõidukite müra piirnormide vähendamine 1995. aastal ei andnud eeldatud tulemusi. Uuringud näitasid, et direktiivi alusel kasutatud katsemeetod ei peegeldanud enam tegelikku linnaliikluse sõidustiili. Täpsemalt, nagu osutati 1996. aasta rohelises raamatus tulevase mürapoliitika kohta (11), alahinnati selle katsemeetodi puhul rehvide veeremismüra osa kogumüras.

(6)

Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada direktiivis 70/157/EMÜ sätestatud kohustuslikust meetodist erinev meetod. See meetod peaks põhinema ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni müra töörühma (GRB) 2007. aastal avaldatud meetodil, mis sisaldab standardi ISO 362 2007. aasta versiooni (12). Komisjonile esitati nii vana kui ka uue katsemeetodi seiretulemused. Lisaks peaks komisjon eelmisele katsemeetodile omaste puudujääkide kaotamiseks esitama 24 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule mõjuhinnangu veeremi seadmestiku tõhusa panuse kohta sõidukite mürataseme vähendamisel, keskendudes teekatte mõjule, ning selle konkreetse valdkonna teadusuuringute alaste vajaduste kohta, et võtta vastu uus Euroopa katsemeetod, mis võtab arvesse ka teekatte tähtsust. [ME 4]

(7)

Tavapäraste liiklustingimuste korral peetakse mürataseme mõõtmise uut katsemeetodit usaldusväärseks, halvimate võimalike tingimuste korral tekkiva müra puhul aga vähem usaldusväärseks. Seetõttu tuleb selles määruses kehtestada mürataset käsitlevad lisasätted. Nende sätetega nähakse ette ennetavad nõuded, mille eesmärk on hõlmata sõidutingimusi tegelikes liiklusoludes väljaspool tüübikinnituse sõidutsüklit. Need sõidutingimused on keskkonna seisukohalt asjakohased ja tuleb tagada, et sõidukimüra, mis tekib tegelikult tänaval sõites, ei erineks märkimisväärselt sellest, mida konkreetse sõiduki puhul võib tüübikinnituse katse tulemusena eeldada.

(8)

Ka tuleb selle määrusega veelgi vähendada müra piirnorme. Määruses tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (13) ning millega kehtestati mootorsõidukite rehvidele uued rangemad müraga seotud nõuded ja milles rõhutati vajadust ühtse ja tervikliku lähenemisviisi järele, et käsitleda maanteemüra probleemi, võttes sealjuures arvesse teepindade märkimisväärset osatähtsust maanteemüra tekkes . Selline horisontaalne lähenemisviis vähendab tõhusamalt üldist liiklusmüra võrreldes sektoripõhise ja vertikaalse meetodiga. Rahvatervisega seotud eesmärgiks tuleks pidada ka liiklusmüra vähendamist, võttes Samuti tuleb arvesse võtta uuringuid, milles osutatakse liiklusmürast tingitud pahameelele ja tervisemõjudele (14) (15), ning nendega seotud kuludele ja tuludele (16). Käesolevas määruses tuleb samuti arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (17) . Komisjon peaks tagama rehvide märgistamise seoses nende müratasemega. Lisaks tuleks võrrelda transpordiliike nende tekitatava liiklusmüra alusel. [ME 5]

(8a)	Komisjon peaks avaldama nn vaikse maantee suunised, mis on mõeldud maanteeametitele, et neil oleks kasulik vahend jätkusuutlikuma maantee infrastruktuuri nõuete järgimiseks. [ME 6]

(8b)

Kuuenda keskkonnaalase tegevuskavaga sätestati keskkonnaalase poliitikakujundamise raamistik liidus ajavahemikuks 2002–2012. Tegevuskavas nõuti, et müra valdkonna meetmetega vähendataks märkimisväärselt nende inimeste arvu, keda kahjustab regulaarselt ja pikaajaliselt keskmisel tasemel müra, eelkõige liiklusmüra. [ME 7]

(8c)

Tehnilised meetmed sõidukite müra vähendamiseks on seotud muude erinevate nõuetega, näiteks nõudega vähendada müra ja saasteainete õhku paiskamist ning suurendada ohutust, säilitades samal ajal kõnealuse sõiduki majandusliku kasuteguri. Kõigi nõuete üheaegne järgimine ja nende vahel tasakaalu säilitamine viib autotööstuse tihtipeale tegelikult teostatava piirini. Autoarendusel on tänu uute innovaatiliste materjalide ja meetodite kasutusele üha uuesti õnnestunud seda piiri edasi lükata. Innovaatiliste lahenduste leidmiseks tuleks seadusandlikult ette näha selge ja ajaliselt realistlik raamistik. Käesoleva määrusega kehtestatakse see raamistik ning seeläbi luuakse otsene stiimul ühiskonna vajadusi järgivaks innovatsiooniks, piiramata samas autotööstusele nii vajalikku majanduslikku vabadust. [ME 8]

(8d)

Mürasaaste on eelkõige konkreetse kohaga seotud probleem, millele on siiski vaja leida üleeuroopaline lahendus. Müratasemega tegeleva jätkusuutliku poliitika esimeseks sammuks peaksid olema meetmed müraallikate vähendamiseks. Müraallikas, milleks on käesoleva määruse rakendusalasse jääv mootorsõiduk, on määratluse kohaselt liikuv sõiduk, nii et üksnes siseriiklikest meetmetest ei piisaks. [ME 9]

(8e)	Infrastruktuuri arendamiseks ja parandamiseks saab võtta olulisi meetmeid viisil, mis vähendab sõidukite mürataset nii palju kui võimalik, näiteks müratõkete laiaulatusliku kasutamise abil. [ME 10]

(9)	Vähendada tuleb üldisi piirnorme mootorsõidukite kõikide müraallikate puhul, sealhulgas jõuülekandeseadme kaudu õhu sissevoolu ja heitgaasisüsteemi puhul, võttes arvesse rehvide osa müra vähendamises, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 661/2009.

(9a)

Mürataseme alase teabe jagamine tarbijatele, autoparkide haldajatele ja ametiasutustele võib mõjutada ostuotsuseid ja kiirendada üleminekut vaiksemale sõidukipargile. Et anda tarbijatele vajalikku teavet, peaks tootja jagama kooskõlas ühtlustatud katsemeetoditega sõidukite mürataset käsitlevat teavet müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides. Sõiduki müratasemest tuleks tarbijat teavitada märgise abil, mis sarnaneb CO2-heiteid, kütusekulu ja rehvimüra käsitleva teabe jaoks kasutatavate märgistega. [ME 11]

(9b)	Teave müra kohta, sealhulgas katseandmed, tuleks teha kättesaadavaks ja selgelt esitada müügikohtades ning sõidukite reklaamväljaannetes. [ME 18]

(9c)	Liiklusmüra vähendamiseks võiksid ametiasutused kehtestada meetmed ja stiimulid vaiksemate sõidukite ostu ja kasutuselevõtu kiirendamiseks. [ME 12]

(9d)

Sõidukite müratase sõltub osaliselt keskkonnast, kus sõidukid liiguvad, ning eelkõige maanteede infrastruktuuridest ja arukast maanteeliikluse korraldusest. Seetõttu tuleks kaaluda integreeritud lähenemisviisi kasutamist, eelkõige mürarikkamates linnapiirkondades ning kui on vaja lühiajalisi meetmeid. [ME 13]

(9e)

Sõiduautode puhul on sõitmisel keskmise kiirusega alla 45 km/h ülekaalus mootori- ja heitgaasisüsteemi müra, suurema sõidukiiruse korral aga rehvimüra ja tuulest tingitud müra. Rehvimüra ja tuulest tingitud müra tekitatakse olenemata mootori liigist ja võimsusest. Alates 1970. aastatest on mootorid muutunud sõidukite arendamise käigus tunduvalt vaiksemaks, kuid keskmiselt on suurenenud nende võimsus ja mass. Raskemate mootorite ning sõiduohutuse parandamise tagajärjel on kogu sõiduk muutunud raskemaks, millega on kaasnenud rehvide kokkupuutepinna vajalik laienemine, et parandada sõiduki stabiilsust. Selle pinna iga laiendamine toob kaasa sõiduki rehvimüra suurenemise. [ME 14]

(9f)

Müra on mitmetahuline probleem, sellel on palju allikaid ja tegureid, mis mõjutavad inimeste kuuldavat heli ja inimestele avaldatavat kahju. Liiklusmüra vähendamise õigusaktides tuleb neid aspekte käsitleda, võttes arvesse mootori, sõiduki ja rehvide müra, teekatet, sõiduviisi ja liikluskorraldust, ning neid aspekte tuleb käsitleda sellistes õigusaktides nagu määrus (EÜ) nr 1222/2009 ning direktiiv 2002/49/EÜ. [ME 15]

(10)

Keskkonna seisukohalt kasulikud omadused, mida eeldatakse elektri- ja hübriidelektrisõidukitelt, on märkimisväärselt vähendanud nende sõidukite müra. Selle tulemusena on kadunud oluline kuuldava heli allikas, mis peale teiste liiklejate on vajalik eelkõige pimedatele ja vaegnägijatest jalakäijatele ning jalgratturitele, andes neile teada sõiduki lähenemisest, juuresolekust või eemaldumisest. Seetõttu arendab tööstus helisüsteeme, et korvata elektri- ja hübriidelektriautode kuuldava heli puudumist. Lähenevast sõidukist teavitavate helisüsteemide toimimine, kui sellised süsteemid sõidukile paigaldatakse, tuleb ühtlustada. Samas peaks niisuguste süsteemide paigaldamine jääma sõidukitootjate valikuvõimaluseks.

(10a)

Komisjon peaks uurima aktiivsete ohutussüsteemide võimalikkust vaiksemates sõidukites, näiteks hübriid- ja elektrisõidukites, et järgida paremini eesmärki suurendada linnades vähem kaitstud liiklejate, nagu pimedate, vaegnägijate ja -kuuljate, jalgratturite ja laste ohutust. [ME 16]

(10b)

Sõidukite müratase avaldab otsest mõju liidu kodanike elukvaliteedile, eelkõige linnapiirkondades, kus elektriline või allmaaühistransport, rattasõit ja jala käimine on vähe arenenud või puuduvad täiesti. Samuti tuleks arvesse võtta ühistranspordi kasutajate arvu kahekordistamise eesmärki, mille Euroopa Parlament kehtestas oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava kohta (18) . Komisjon ja liikmesriigid peaksid subsidiaarsuse põhimõtet järgides edendama ühistransporti, jala käimist ja rattasõitu, eesmärgiga vähendada linnades mürasaastet. [ME 17]

(10c)

Sõiduki müratase sõltub osaliselt selle kasutamisest ja nõuetekohasest ostujärgsest hooldamisest. Sellega seoses on vaja tõsta liidu kodanike teadlikkust selle kohta, kui oluline on sõita sujuvalt ja kinni pidada igas liikmesriigis kehtivatest kiirusepiirangutest. [ME 19]

(11)

Euroopa Liidu tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide lihtsustamiseks kooskõlas CARS 21 2007. aasta aruandes (19) esitatud soovitustega on asjakohane võtta katsemeetodi puhul käesoleva määruse aluseks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 51, mis käsitleb müra, ja heitgaasisüsteemi varusummutisüsteemi puhul eeskiri nr 59, mis käsitleb summutisüsteeme (20).

(12)

Et komisjon saaks asendada kohandada käesoleva määruse tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele nr 51 ja 59, kui uue katsemeetodiga seotud piirnormid on neis eeskirjades kehtestatud, või kohandada neid nõudeid teaduse ja tehnika arengule, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte seoses käesoleva määruse lisade katsemeetodeid ja müratasemeid käsitlevate sätete muutmisega , et muuta käesoleva määruse lisasid, mis käsitlevad ELi tüübikinnitusmenetlusi seoses sõidukitüüpide ja heitgaasisüsteemide müratasemega, mootorsõidukite müra mõõtmise meetodite ja vahenditega, summutisüsteemidega, suruõhumüraga, toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisega, katsekoha nõuetega, mõõtmismeetoditega müratasemeid käsitlevatele lisasätetele ning elektri- ja hübriidelektriautode kuuldavust tagavate meetmetega . Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldaks ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase konsulteerimise , sealhulgas ekspertide tasandil . Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 20]

(12a)

Käesoleva määruse teemaks oleva müraallika mürataseme vähendamise potentsiaal on väiksem võrreldes rehvidega kokkupuutuva teekatte müra vähendamise potentsiaaliga. Teekatte mürataseme vähendamist oleks tehniliselt palju lihtsam saavutada. Juba olemasolevate asfaltisortidega, nagu poorne asfalt, müra summutavate omadustega asfalt või müraoptimeeriv asfalt, mis on integreeritud terviklikku lähenemisviisi, mis kombineerib erinevaid lihtsaid ehitusmeetmeid, on võimalik juba praegu lokaalselt müra vähendada 10 db võrra. Määruses ei kohaldata kõnealust tulemuslikku lähenemisviisi kohalike müraallikate suhtes, sest see koormaks tugevalt riigieelarvet, eriti kohalike ametiasutuste eelarvet. Fiskaalkriisi ajal oleks selle seisukohaga raske välja tulla ning pealegi puudutaks see regionaal- ja struktuuripoliitikat. [ME 21]

(13)	Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse uus õiguslik raamistik, tuleks direktiiv 70/157/EMÜ kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse tehnilised ja haldusnõuded ELi tüübikinnituse andmiseks kõikidele artiklis 2 viidatud uutele sõidukitele seoses nende mürataseme ja heitgaasisüsteemidega ning seoses sellistele sõidukitele ette nähtud osade ja seadmete müümise ja kasutuselevõtuga.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M1-, M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes ning sellistele sõidukitele konstrueeritud ja valmistatud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	„sõiduki tüübikinnitus” – sõidukitüübi tüübikinnitus seoses müraga;

„sõidukitüüp” –

a)	vastavalt II lisa punktile 4.1.2.1. katsetatud sõidukite puhul direktiivi 2007/46/EÜ II lisa B osas määratletud rühm sõidukeid;

vastavalt II lisa punktile 4.1.2.2. katsetatud sõidukite puhul selline rühm sõidukeid, mis ei erine oluliselt järgmistes aspektides:

i)	kere kuju või materjalid (eriti mootoriruum ja selle helipidavus);

ii)

mootori tüüp (otto- või diiselmootor, kahe- või neljataktiline, kolb- või rootormootor), silindrite arv ja maht, sissepritsesüsteemi tüüp, klappide paigutus, mootori pöörlemiskiirus S või elektrimootori tüüp. Sõidukeid, millel on sama tüüpi mootor, kuid erinev jõuülekandearv, võib käsitleda sama tüüpi sõidukitena.

Kui eespool mainitud erinevused tulenevad erineva katsemeetodi kasutamisest, tuleb neid erinevusi siiski käsitleda tüübimuutusena. [ME 22]

3.	„maksimaalne mass” – tehniliselt lubatud maksimaalne mass, mis on sõidukitootja poolt ette nähtud. Erandina punktist 3 võib maksimaalne mass olla suurem kui siseriiklike haldusasutuste lubatav maksimaalne mass;

4.	„mootori nimivõimsus” – kilovattides väljendatud ja vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 85 (21) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni meetodi järgi mõõdetav mootorivõimsus;

„standardvarustus” – sõiduki põhikonfiguratsioon, sealhulgas kõik lisanduvad funktsioonid, millega ei kaasne konfiguratsiooni ega varustatuse taseme lisaspetsifikatsioone, kuid sõidukil on olemas kõik funktsioonid, mis on nõutavad direktiivi 2007/46/EÜ IV lisas või XI lisas nimetatud õigusaktide kohaselt;

6.	„juhi mass” – 75 kilogrammile vastav mass juhiistme võrdluspunktis;

„töökorras sõiduki mass” (mro) – tootja spetsifikatsioonidele vastava standardvarustusega sõiduki mass, sealhulgas juhi, kütuse ja vedelike mass.

Massi hulka arvatakse ka paigaldatud kere, kabiini, haakeseadise, varuratta (varurataste) ja tööriistade mass.

Kütusemahuti(d) peab (peavad) olema täidetud vähemalt 90 % ulatuses selle (nende) mahutavusest.

„mootori nimipöörlemiskiirus” (S) – deklareeritud mootorikiirus min-1 (pööret minutis – rpm), mille juures mootor saavutab suurima kasuliku võimsuse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 85, või mootori suurim pöörlemiskiirus, kui suurim kasulik võimsus saavutatakse mitmel pöörlemiskiirusel;

9.	„massivõimsuse indeks” (PMR) – numbriline suurus, mis arvutatakse II lisa punktis 4.1.2.1.1 esitatud valemi järgi;

10.

„võrdluspunkt” – üks alljärgnevatest punktidest:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul:

i)	eesmootoriga sõidukitel sõiduki esiosa;

ii)	keskmootoriga sõidukitel sõiduki keskosa;

iii)	tagamootoriga sõidukitel sõiduki tagaosa.

b)	M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul mootori serv, mis on kõige lähemal sõiduki esiosale.

11.	„sihtkiirendus” – kiirendus linnaliikluses, osalise gaasi vajutamisega; see saadakse statistikauuringutest;

12.	„võrdluskiirendus” – nõutav kiirendus kiirenduskatse ajal katserajal;

13.	„ülekandearvu kaalutegur” (k) – dimensioonita numbriline suurus, mida kasutatakse kahe ülekandearvu – kiirenduskatsel ja püsikiiruskatsel saadud ülekandearvu – ühendamiseks;

14.	„osaline võimsustegur” (kP) – dimensioonita numbriline suurus, mida kasutatakse sõidukite kiirenduskatse ja püsikiiruskatse tulemuste kaalutud kombinatsiooni jaoks;

15.	„eelkiirendus” – joonte AA' ja BB' vahel stabiilse kiirenduse saavutamiseks enne võrdlusjoont AA' kiirenduskontrollseadme paigutamine, nagu on kirjeldatud II lisa 1. liite joonisel 1;

16.	„fikseeritud ülekandearvud” – selline ülekandekontroll, kus ülekanne ei saa katse ajal muutuda;

17.

„summutisüsteemide või nende osade konstruktsioonitüüp” – summutisüsteemid või nende osad, mille alljärgnevad omadused on kõik samad:

a)	heitgaaside vool läbi absorbeeriva kiudmaterjali sellise materjaliga kokkupuutumise ajal;

b)	kiudude liik;

c)	sideaine omadused (vajaduse korral);

d)	kiu keskmised mõõtmed;

e)	puistematerjali minimaalne puistetihedus, kg/m3;

f)	maksimaalne kokkupuutepind gaasivoolu ja absorbeeriva materjali vahel;

18.	„summutisüsteem” – mootorsõiduki mootori ja heitgaasisüsteemi tekitatud müra vähendamiseks vajalike osade terviklik komplekt;

19.

„eri tüüpi summutisüsteemid” – summutisüsteemid, mis erinevad üksteisest märkimisväärselt vähemalt ühe alljärgneva omaduse poolest:

a)	osade kaubanimed või kaubamärgid;

b)	osade koostismaterjalide omadused, välja arvatud osade kattekihid;

c)	osade kuju või suurus;

d)	vähemalt ühe osa tööpõhimõtted;

e)	osade kooste;

f)	summutisüsteemide või osade arv;

20.	„varusummutisüsteem või selle osad” – sõidukil kasutamiseks ette nähtud punktis 17 määratletud summutisüsteemi mis tahes osa, välja arvatud tüübi osa, mis oli sõidukile paigaldatud käesoleva määruse kohase tüübikinnituse saamiseks esitamise ajal;

21.	„sõiduki helihoiatussüsteem” – hübriidelektrisõiduki ja elektrisõiduki süsteem, mis annab sõiduki liikumise kohta teavet jalakäijatele ja vähem kaitstud liiklejatele;

21a.	„müügikoht” – sõidukite ladustamise ja tarbijatele müümise koht; [ME 23]

21b.	„tehnilised reklaamväljaanded” – tehnilised juhendid, brošüürid, voldikud ja kataloogid paberkandjal, elektroonilises vormis või internetis, samuti veebisaidid, mida kasutatakse üldsusele sõidukite reklaamimiseks. [ME 24]

Artikkel 4

Liikmesriikide üldised kohustused

1. Liikmesriigid ei või lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemiga seotud põhjustel keelduda ELi tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse andmisest mootorsõiduki tüübile või heitgaasisüsteemi või sellise süsteemi eraldi seadmestikuna käsitletava osa tüübile, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	sõiduk vastab I lisas sätestatud nõuetele;

b)	heitgaasisüsteem või selle osa, mida käsitletakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 25 määratletud tähenduses eraldi seadmestikuna, vastab käesoleva määruse X lisa nõuetele.

2. Liikmesriigid ei või lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemiga seotud põhjustel keelduda ühegi sellise sõiduki registreerimisest või keelata ühegi sellise sõiduki müüki, kasutuselevõttu või kasutamist, mille müratase ja heitgaasisüsteem vastavad I lisa nõuetele.

3. Liikmesriigid ei või lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemiga seotud põhjustel keelata heitgaasisüsteemi või selle direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 punktis 25 määratletud tähenduses eraldi seadmestikuna käsitletava osa turuletoomist, kui nimetatud heitgaasisüsteem või selle osa vastab tüübile, millele on tüübikinnitus antud kooskõlas käesoleva määrusega.

3a. Sõidukite tehnoülevaatusel mõõdavad liikmesriigid mürataset sõiduki ELi tüübikinnitusse märgitud andmete põhjal. [ME 25]

Artikkel 4a

Järelevalve

Liikmesriigid tagavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (22) oma turgude tõhusa järelevalve. Nad viivad piisaval määral läbi asjakohaseid tooteomaduste kontrollimisi vastavalt käesoleva määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele. [ME 26]

Artikkel 5

Tootjate üldised kohustused

1. Tootjad peavad tagama, et sõiduk, selle mootor ja mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja monteeritud nii, et sõiduk vastaks tavapärasel kasutamisel käesoleva määruse nõuetele, vaatamata paratamatule vibratsioonile.

2. Tootjad peavad tagama, et mürasummutussüsteem on konstrueeritud, valmistatud ja koostatud nii, et see oleks piisavalt korrosioonikindel, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi ja piirkondade erinevaid ilmastikutingimusi . [ME 27]

3. Tootja vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõikide aspektide ja toodangu nõuetelevastavuse tagamise eest, olenemata sellest, kas tootja on otseselt kaasatud sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõikidesse etappidesse või mitte.

Artikkel 6

Piirnormid

II lisas sätestatud katsetingimustes arvestatakse tavapäraseid sõidutingimusi ja sõiduki muudele olulistele osadele kehtestatud katsenõudeid, mis on juba hõlmatud määrusega (EÜ) nr 661/2009. II lisa sätete kohaselt mõõdetud ja lähima täisarvuni ümardatud müratase ei tohi ületada III lisas esitatud piirnorme. [ME 28]

Artikkel 7

Läbivaatamisklausel

Komisjon korraldab kolme aasta jooksul viib pärast käesoleva määruse III lisa kolmandas veerus 1. etapi kohta viidatud kuupäeva üksikasjaliku uuringu, et teha kindlaks, kas müra piirnormid on asjakohased. Uuringu järelduste põhjal võib komisjon vajaduse korral esitada ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks läbi III lisas osutatud müra piirnormide läbivaatamise. Läbivaatamine hõlmab mõju hindamist, mis sisaldab autotööstuse ja eelkõige sellest sõltuvate tööstusharude mõju üldist hindamist, võttes arvesse teiste määruste mõju, näiteks CO2 - heidete vähendamise ja ohutuste alaste määruste mõju mootorsõidukite müratasemele. Sellise läbivaatamise ja mõjuhinnangu põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepaneku muuta käesolevat määrust viisil, mis on konkurentsi seisukohast võimalikult erapooletu . III lisa neljanda veeru 2. etapis osutatud piirväärtused jõustuvad kuus aastat pärast mõjuhinnangu kinnitamist ja komisjonipoolse läbivaatamise lõppu . [ME 29]

Vastavalt esimesele lõigule esitatud käesoleva määruse muudatusettepanekute puhul võetakse arvesse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kehtestatud uusi standardeid ja eelkõige standardit ISO 10844:2011. [ME 30]

Artikkel 8

Mürataset käsitlevad lisasätted

1. Lõikeid 2–6 ja käesoleva lõike teist lõiku kohaldatakse sisepõlemismootoriga M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes.

Sõiduk vastab automaatselt X lisa nõuetele, kui sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele tehnilised dokumendid, mis tõendavad vahet sõiduki mootori maksimaalsel ja minimaalsel pöörlemissagedusel BB' 1 ≤ 0,15 x S katsetingimuse puhul, mis kuuluvad VIII lisa punktis 3.3 määratud mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavasse mõõtepiirkonda, arvestades II lisas sätestatud tingimusi.

N1-kategooria sõidukite suhtes ei kohaldata mürataset käsitlevaid lisasätteid, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	mootori töömaht ≤ 660 cm3 ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks (PMR) ≤ 35;

b)	nimikoormus ≥ 850 kg ning sõiduki maksimaalse lubatud massiga arvutatud massivõimsuse indeks (PMR) ≤ 40. [ME 31]

Sõiduk loetakse vastavaks X lisa nõuetele, kui sõidukitootja esitab tüübikinnitusasutusele tehnilised dokumendid, millest ilmneb, et joonel BB′ (23) mõõdetud sõiduki mootori maksimaalse ja minimaalse pöörlemiskiiruse vahe ei ole suurem kui 0,15 × S ühegi katsetingimuse puhul, mis kuulub VIII lisa punktis 3.3 määratud mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavasse mõõtepiirkonda, arvestades II lisas sätestatud tingimusi.

N1-kategooria sõidukid jäetakse mürataset käsitlevate lisasätete kohaldamisalast välja, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	mootori töömaht ei ületa 660 cm3 ja sõiduki suurima lubatud massi alusel arvutatud massivõimsuse indeks (PMR) ei ole suurem kui 35;

b)	kasulik koormus on vähemalt 850 kg ja sõiduki suurima lubatud massi alusel arvutatud massivõimsuse indeks (PMR) ei ole suurem kui 40. [ME 32]

2. Sõiduki tekitatav müra tavapärastel sõidutingimustel, mis erinevad II lisas kirjeldatud tüübikinnituskatse tingimustest, ei või katse tulemusest ebamõistlikult suurel määral erineda. [ME 33]

3. Sõidukitootja ei tohi üksnes käesolevas määruses sätestatud müranõuete täitmise eesmärgil tahtlikult muuta, kohandada ega kasutusele võtta ühtki mehaanilist, elektri-, soojus- ega muud seadet või protseduuri, mis ei ole kasutusel tavapärasel sõitmisel, kui on kohaldatavad mürataset käsitlevate lisasätete tingimused. Nendele meetmetele osutatakse tavapäraselt kui „tsükli muutmisele” (cycle beating). [ME 34]

4. Sõiduk peab vastama käesoleva määruse VIII lisa nõuetele.

5. Tüübikinnituse taotluses peab tootja esitama VIII lisa 1. liites toodud näidisele vastava kinnituse ja koos sellega asjakohased katsetulemused , et sõidukitüüp, millele tüübikinnitust taotletakse, vastab artikli 8 lõigete 1 ja 2 nõuetele. [ME 35]

Artikkel 8a

Tarbijatele suunatud teave

Sõidukite tootjad ja levitajad tagavad, et iga sõiduki müratase detsibellides (dB(A)) vastavalt ühtlustatud tüübikinnituse katsemeetoditele oleks müügikohas ja tehnilistes tutvustusmaterjalides esitatud nähtaval kohal.

Komisjon esitab pärast põhjaliku mõjuhinnangu läbiviimist kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku tarbijate teavitamise kohta. Kõnealune ettepanek võidakse lisada kehtivasse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/94/EÜ, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel (24) . [ME 36]

Artikkel 8b

Teekatte klassifikatsioon ja kvaliteet

Järgides direktiivis 2002/49/EÜ sätestatud läbivaatamise tähtaegu, hindab komisjon võimalust kehtestada teede klassifikatsioonisüsteem, mis iseloomustab tavapärast veeremismüra igal teel Euroopa Liidus, ning esitab vajaduse korral kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku.

Komisjon kaalub, kas tema ettepanekusse tuleks lisada nõue, et liikmesriigid jagaksid direktiivis 2002/49/EÜ ette nähtud strateegilistes mürakaartides teavet teekatte kvaliteedi kohta. [ME 37]

Artikkel 9

Sõiduki helihoiatussüsteem

Tootjad paigaldavad sõidukitele helihoiatussüsteemi. Helihoiatussüsteemi tekitatav heli on pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peab olema sõiduki käitumusele selgelt iseloomulik ja võib kõlada samamoodi kui tootjad otsustavad sõidukitele paigaldada helihoiatussüsteemi, samasse kategooriasse kuuluv sisepõlemismootoriga varustatud ja samades tingimustes kasutatava sõiduki hääl. Samuti peavad olema täidetud X lisa IX lisa nõuded.

Komisjon hindab ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vajadust määruse läbivaatamiseks, võttes muu hulgas arvesse seda, kuidas aktiivsed ohutussüsteemid aitavad paremini saavutada linnapiirkondade vähem kaitstud liiklejate ohutuse suurendamise eesmärki võrreldes sõiduki helihoiatussüsteemidega, ning esitab vajaduse korral kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, milles nähakse ette sõidukitesse paigaldatud helihoiatussüsteemi maksimaalne müratase. [ME 66]

Artikkel 10

Lisade muutmine

1. Selleks et kohandada käesoleva määruse tehnilisi nõudeid vastavalt tehnika ja teaduse arengule, on komisjonil on õigus I–XI lisa I, II ja IV–XII lisa muutmiseks võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte. [ME 39]

2. Kui katsemeetodiga seotud piirnormid määratakse kindlaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 51, kaalub hindab komisjon võimalust asendada III lisas sätestatud tehniliste nõuete asendamist tehnilised nõuded otseviitega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 51 ja 59 vastavatele nõuetele , tingimusel et selle tulemuseks ei ole liidu keskkonna- ja tervishoiunormide nõrgendamine ning esitab, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu arvamust, vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku III lisa muutmiseks seadusandliku tavamenetluse kohaselt . [ME 40]

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. [ME 41]

2. Artikli 10 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva vastu artikli 10 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakte viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast . Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist . [ME 42]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus See ei mõjuta juba kehtivate jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 43]

4. Kohe kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 10 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 10 lõikega 1, jõustub ainult üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka ja nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse esita vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel ühe algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada. [ME 44]

Artikkel 12

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusaktist teatamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva Euroopa Komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles nimetatud kuupäeval.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, siis õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid põhjendama. [ME 45]

Artikkel 13

Kiirmenetlus

1. Artikli 10 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 11 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest esitada vastuväiteid. [ME 46]

Artikkel 14

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei muuda kehtetuks enne artiklis 16 sätestatud kuupäeva sõidukitele või süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikule antud ELi tüübikinnitusi.

2. Tüübikinnitusasutused jätkavad tüübikinnituse laienduste andmist nimetatud sõidukitele, süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikule direktiivi 70/157/EMÜ tingimuste alusel.

3. Kuni … (25) ei pea artikli 8 nõuetele vastama järjestik-hübriidajamiga sõidukid, millel on täiendav jõuülekandesüsteemiga mehaaniliselt ühendamata sisepõlemismootor.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1. Direktiiv 70/157/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda vastavalt XII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates … (26).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 191, 29.6.2012, lk 76.

(2) Euroopa Parlamendi 6. veebruari 2013. aasta seisukoht.

(3) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(4) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(5) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(6) ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

(7) EÜT L 189, 18.7.2002, lk 12.

(8) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16.

(9) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(10) ELT L 137, 30.5.2007, lk 68.

(11) COM(1996)0540.

(12) ISO 362-1, Measurement of noise emitted by accelerating road vehicles – Engineering method – Part 1: M and N categories, ISO, Genf, Šveits, 2007.

(13) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(14) Knol, A. B., Staatsen, B. A. M., Trends in the environmental burden of disease in the Netherlands 1980–2020, RIVM report 500029001, Bilthoven, Madalmaad, 2005; http://www.rivm.nl/bibliotheek/rapporten/500029001.html.

(15) Maailma Terviseorganisatsiooni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring „Burden of disease from environmental noise, quantification of healthy life years lost in Europe”; http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/environment-and-health/noise/publications/2011/burden-of-disease-from-environmental-noise.-quantification-of-healthy-life-years-lost-in-europe.

(16) Valuation of Noise – Position Paper of the Working Group on Health and Socio-Economic Aspects, Euroopa Komisjon, keskkonna peadirektoraat, Brüssel, 4. detsember 2003; www.ec.europa.eu/environment/noise/pdf/valuatio_final_12_2003.pdf.

(17) ELT L 342, 22.12.2009, lk 46.

(18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0584.

(19) CARS 21: A Competitive Automotive Regulatory System for the 21st Century, 2006: http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/automotive/files/pagesbackground/competitiveness/cars21finalreport_en.pdf.

(20) ELT L 326, 24.11.2006, lk 43.

(21) ELT L 326, 24.11.2006, lk 55.

(22) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(23) Nagu on näidatud käesoleva määruse II lisa 1. liite joonisel 1.

(24) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 16.

(25) Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(26) Kaks aastat pärast käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeva.

I LISA

ELi tüübikinnitus seoses sõidukitüübi müratasemega

1.	SÕIDUKITÜÜBILE ELi TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
1.1.	Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohase tüübikinnitustaotluse seoses sõidukitüübi müratasemega esitab sõidukitootja.
1.2.	Teatise näidis on esitatud 1. liites.
1.3.	Sõidukitootja peab esitama katsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele seda sõidukitüüpi esindava sõiduki, millele tüübikinnitust taotletakse.
1.4.	Tehnilise teenistuse nõudel tuleb esitada ka heitgaasisüsteemi näidis ja mootor, mille silindrimaht ja nimivõimsus on vähemalt sama suured kui sellele sõidukile paigaldatud mootoril, millele tüübikinnitust taotletakse.
2.	MÄRGISTUS
2.1.	Heitgaasi- ja sisselaskesüsteemi osadele, välja arvatud kinnitusvahenditele ja torudele, peab olema kantud:
2.1.1.	süsteemide ja nende osade tootja kaubamärk või kaubanimi;
2.1.2.	tootja esitatud kaubanduslik kirjeldus.
2.2.	Märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ka siis, kui süsteem on sõidukile paigaldatud.
3.	SÕIDUKITÜÜBILE ELi TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE
3.1.	Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse ELi tüübikinnitus direktiivi 2007/46/EÜ artikli 9 lõike 3 ja vajaduse korral artikli 10 lõike 4 alusel.
3.2.	ELi tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 2. liites.
3.3.	Igale tüübikinnituse saanud sõidukitüübile antakse direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa kohaselt tüübikinnitusnumber. Liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.
4.	TÜÜBIKINNITUSTE MUUDATUSED
	Käesoleva määruse kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklite 13, 14, 15 ja 16 ning artikli 17 lõike 4 sätteid.
5.	TOODANGU VASTAVUSE KONTROLLIMISE KORD
5.1.	Meetmed toodangu vastavuse kontrollimise kord võetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 12 sätestatud korras.
5.2.	Erisätted
5.2.1.	Käesoleva määruse VI lisas sätestatud katsed vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 2.3.5 osutatud katsetele.
5.2.2.	Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 3 viidatud kontrollimise tavapärane sagedus on kord kahe aasta jooksul.
5.2.2a.	III lisa tabelis sätestatud piirväärtusi kohaldatakse mõistliku lubatud kõikumisega mõõtmise ajal. [ME 47]

1. liide

Direktiivi 2007/46/EÜ (1) I lisa kohane teatis nr … sõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses lubatud mürataseme ja heitgaasisüsteemiga

Alljärgnev teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või voldituna A4 formaati. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel ja eraldi seadmestikul on elektroonilised juhtimisseadised, tuleb esitada nende tehnilised andmed.

0. Üldnõuded

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):

0.3.1.

Märgistuse asukoht:

0.4.

Sõidukikategooria (c):

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.8.

Koostetehas(t)e aadress(id):

1. Sõiduki konstruktsioonist tulenevad üldised omadused

1.1.

Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

1.3.3.

Veoteljed (arv, paiknemine, ühendus):

1.6.

Mootori asukoht ja asend:

2. Massid ja mõõtmed (e) (kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.4.

Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.

Kere/pealisehitiseta šassii puhul

2.4.1.1.

Pikkus (j):

2.4.1.2.

Laius (k):

2.4.2.

Kere/pealisehitisega šassii puhul

2.4.2.1.

Pikkus (j):

2.4.2.2.

Laius (k):

2.6.

Kerega töökorras sõiduki mass või kabiiniga šassii mass, juhul kui tootja ei paigalda keret (koos standardvarustusega, sealhulgas jahutusvedeliku, õlide, kütuse, tööriistade, varuratta ja juhiga) (o) (maksimaalne ja minimaalne väärtus):

3. Jõuseade (q)

3.1.

Tootja:

3.1.1.

Tootja mootorikood: (märgitud mootorile, või muu identifitseerimistunnus):

3.2.

Sisepõlemismootor

3.2.1.1.

Tööpõhimõte: ottomootor/diiselmootor, neljataktiline/kahetaktiline (2)

3.2.1.2.

Silindrite arv ja paigutus:

3.2.1.2.3.

Tööjärjekord:

3.2.1.3.

Mootori töömaht (s): cm3

3.2.1.8.

Suurim kasulik võimsus (t): kW pöörlemiskiirusel min-1 (tootja teatatud väärtus)

3.2.4.

Kütusetoide

3.2.4.1.

Karburaator(id): jah/ei (3)

3.2.4.1.2.

Tüüp/tüübid:

3.2.4.1.3.

Paigaldatud karburaatorite arv:

3.2.4.2.

Sissepritsega (ainult diiselmootorid): jah/ei (4)

3.2.4.2.2.

Tööpõhimõte: otsesissepritse/eelkambri/keeriskambriga (5)

3.2.4.2.4.

Pöörlemissageduse regulaator

3.2.4.2.4.1.

Tüüp:

3.2.4.2.4.2.1.

Katkestuspunkt koormatud seisundis: min-1

3.2.4.3.

Sissepritsega (üksnes ottomootor): jah/ei (6)

3.2.4.3.1.

Tööpõhimõte: sisselaskekollektor (lõõr-/harg-) (7)/otsesissepritse/muu (täpsustada) (8)

3.2.8.

Sisselaskesüsteem

3.2.8.4.2.

Õhufilter, joonised või

3.2.8.4.2.1.

Mark (margid):

3.2.8.4.2.2.

Tüüp (tüübid):

3.2.8.4.3.

Sisselaskesummuti, joonised või

3.2.8.4.3.1.

Mark (margid):

3.2.8.4.3.2.

Tüüp (tüübid):

3.2.9.

Heitgaasisüsteem

3.2.9.2.

Heitgaasisüsteemi kirjeldus ja/või joonis:

3.2.9.4.

Väljalaskesummuti(d):

Esi-, kesk- ja tagasummuti kohta: konstruktsioon, tüüp, märgistus, vajaduse korral välismüra jaoks: mürasummutus mootoriruumis ja mootoril:

3.2.9.5.

Väljalaskeava asukoht:

3.2.9.6.

Kiudmaterjale sisaldav väljalaskesummuti:

3.2.12.2.1.

Katalüüsmuundur: jah/ei (9)

3.2.12.2.1.1.

Katalüüsmuundurite ja elementide arv:

3.3.

Elektrimootor

3.3.1.

Tüüp (mähis, ergutusvool):

3.3.1.1.

Maksimaalne tunnivõimsus: kW

3.3.1.2.

Tööpinge: V

3.4.

Muud mootorid või nende kombinatsioonid (andmed selliste mootorite osade kohta):

4. Jõuülekanne (v)

4.2.

Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne):

4.6.

Ülekandearvud

Käik

Käigukasti jõuülekandearvud

(mootori ja käigukasti väljundvõlli pöörete arvu suhted)

Peaülekande ülekandearv (ülekandearvud)

(käigukasti väljundvõlli ja veoratta pöörete arvu suhe)

Summaarsed ülekandearvud

Kõrgeim CVT korral (10)

…

Madalaim CVT korral (10)

Tagasikäik

4.7.

Sõiduki maksimaalne kiirus (ja selle saavutamiseks kasutatav käik) (km/h) (w):

6. Vedrustus

6.6.

Rehvid ja rattad

6.6.2.

Veereraadiuste ülemine ja alumine piir

6.6.2.1.

Esimene telg:

6.6.2.2.

Teine telg:

6.6.2.3.

Kolmas telg:

6.6.2.4.

Neljas telg:

jne

9. Kere/pealisehitis (ei kohaldata M1-kategooria sõidukite puhul)

9.1.

Keretüüp:

9.2.

Kasutatud materjalid ja ehitusmeetod:

12. Muu

12.5.

Andmed kõikide mootori juurde mittekuuluvate mürasummutusseadmete kohta (kui neid ei ole käsitletud teistes punktides):

Lisateave maastikusõidukite korral:

1.3.

Telgede ja rataste arv:

2.4.1.

Kere/pealisehitiseta šassii puhul

2.4.1.4.1.

Pealesõidunurk (na): … kraadi

2.4.1.5.1.

Eemaldumisnurk (nb): … kraadi

2.4.1.6.

Kliirens (direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punkti 4.5 kohaselt)

2.4.1.6.1.

Telgede vahe:

2.4.1.6.2.

Esitelje/esitelgede all:

2.4.1.6.3.

Tagatelje/tagatelgede all:

2.4.1.7.

Teekumeruse ületusnurk (nc): … kraadi

2.4.2.

Kere/pealisehitisega šassii puhul

2.4.2.4.1.

Pealesõidunurk (na): … kraadi

2.4.2.5.1.

Eemaldumisnurk (nb): … kraadi

2.4.2.6.

Kliirens (direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punkti 4.5 kohaselt)

2.4.2.6.1.

Telgede vahe:

2.4.2.6.2.

Esitelje/esitelgede all:

2.4.2.6.3.

Tagatelje/tagatelgede all:

2.4.2.7.

Teekumeruse ületusnurk (nc: … kraadi

2.15.

Paigaltliikumise võime kallakul (haagiseta sõiduk): …%

4.9.

Diferentsiaalilukk: jah/ei/vajaduse korral (11)

Kuupäev, failinimi

(1) Käesolevas teatises kasutatavad punktide numbrid ja joonealused märkused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktidele ja joonealustele märkustele. Käesoleva määruse jaoks ebaolulisi punkte ei ole esitatud.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Mittevajalik maha tõmmata.

(4) Mittevajalik maha tõmmata.

(5) Mittevajalik maha tõmmata.

(6) Mittevajalik maha tõmmata.

(7) Mittevajalik maha tõmmata.

(8) Mittevajalik maha tõmmata.

(9) Mittevajalik maha tõmmata.

(10) Sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast.

(11) Mittevajalik maha tõmmata.

2. liide

ELi tüübikinnitustunnistuse näidis

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Ametiasutuse tempel

Teatis, milles käsitletakse

—	tüübikinnitust (1)

—	tüübikinnituse laiendamist (2)

—	tüübikinnituse andmisest keeldumist (3)

—	tüübikinnituse tühistamist (4)

sõiduki/osa/eraldi seadmestiku (5) tüübi puhul, võttes arvesse direktiivi …/…/EL, mida on viimati muudetud direktiiviga …/…/EL.

Tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):

0.3.

Andmed tüübi määramiseks, kui sõiduk/osa/eraldi seadmestik kannab vastavat märgistust (6) (7)

0.3.1.

Märgistuse asukoht:

0.4.

Sõidukikategooria (8):

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.7.

Osade ja eraldi tehnilise seadmestiku korral ELi tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.

Koostetehas(t)e aadress(id):

II JAGU

Lisateave (vajaduse korral): vt 3. liide

Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

Katseprotokolli kuupäev:

Katseprotokolli number:

Märkused (vajaduse korral): vt 3. liide

Koht:

Kuupäev:

Allkiri:

Lisatud on loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Mittevajalik maha tõmmata.

(4) Mittevajalik maha tõmmata.

(5) Mittevajalik maha tõmmata.

(6) Mittevajalik maha tõmmata.

(7) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole tüübikinnituse tunnistusega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga ‘?’ (nt ABC??123??).

(8) Nagu see on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas.

3. liide

Sõiduki- ja katseandmed (1)

Sõiduki kaubanimi või kaubamärk

Sõidukitüüp

2.1.

Täismass koos poolhaagisega (kui on kohaldatav)

Tootja nimi ja aadress

Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress

Mootor:

5.1.

Tootja:

5.2.

Tüüp:

5.3.

Mudel:

5.4.

Maksimaalne nimivõimsus (EMK): … kW kiirusel … min-1 (rpm)

5.5.

Mootoriliik: nt ottomootor, diiselmootor (2)

5.6.

Tsüklid: kahetaktiline või neljataktiline (kui on kohaldatav)

5.7.

Silindri töömaht (kui on kohaldatav)

Jõuülekanne: käsikäigukast/automaatkäigukast (3)

6.1.

Käikude arv

Seadmed:

7.1.

Väljalaskesummuti:

7.1.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas)

7.1.2.

Mudel:

7.1.3.

Tüüp: … vastavalt joonisele nr …

7.2.

Sisselaskesummuti:

7.2.1.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas)

7.2.2.

Mudel:

7.2.3.

Tüüp: … vastavalt joonisele nr …

7.3.

Kaitsekatte elemendid

7.3.1.

Sõidukitootja määratletud müraisolatsioonielemendid

7.3.2.

Tootja või volitatud esindaja (kui on olemas)

7.4.

Rehvid

7.4.1.

Rehvimõõdud (telje kaupa):

Mõõdud:

8.1.

Sõiduki pikkus (lveh): … mm

8.2.

Gaasipedaali vajutamise punkt: … m enne joont AA'

8.2.1.

Mootorikiirus käigul i joonel:

AA'/PP' (2) … min-1 (rpm)

BB' … min-1 (rpm)

8.2.2.

Mootorikiirus käigul (i+1) joonel:

AA'/PP' (2) … min-1 (rpm)

BB' … min-1 (rpm)

8.3.

Rehvi(de) tüübikinnituse number:

Kui ei ole teada, tuleb esitada järgmised andmed:

8.3.1.

Rehvitootja

8.3.2.

Rehvitüübi kaubanduslik(ud) kirjeldus(ed) (telje kaupa) (nt ärinimi, kiirusindeks, koormusindeks): …

8.3.3.

Rehvimõõdud (telje kaupa): …

8.3.4.

Tüübikinnituse number (kui on olemas): …

8.4.

Liikuva sõiduki müratase:

Katsetulemus (Lurban): … dB(A)

Katsetulemus (Lwot): … dB(A)

Katsetulemus (Lcruise): … dB(A)

kP – tegur: …

8.5.

Seisva sõiduki müratase:

Mikrofoni asend ja suund (vastavalt II lisa liite 1 joonisele 2)

Seisva sõiduki katsetulemus: … dB(A)

8.6.

Suruõhust tulenev müratase:

Katsetulemus

—	sõidupidur: … dB(A)

—	seisupidur: … dB(A)

—	rõhuregulaatori toime ajal: … dB(A)

Kuupäev, millal sõiduk esitati tüübikinnituse saamiseks:

10.

Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus:

11.

Tehnilise teenistuse välja antud katseprotokolli koostamise kuupäev:

12.

Tehnilise teenistuse välja antud katseprotokolli number:

13.

Tüübikinnitusmärgi asukoht sõidukil

14.

Asukoht

15.

Kuupäev

16.

Allkiri

17.

Käesolevale dokumendile lisatakse järgmised eespool osutatud tüübikinnitusnumbriga tähistatud dokumendid:

…

mootori ja mürasummutussüsteemi joonised ja/või fotod, skeemid ja plaanid

mürasummutussüsteemi asjakohaselt identifitseeritud koostisosade loetelu

18.

Tüübikinnituse laiendamise põhjus:

19.

Märkused

(1) I lisa 1. liites esitatud teavet ei ole vaja korrata.

(2) Mittestandardse mootori kasutamise korral tuleb see ära märkida.

(3) Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

Mootorsõidukite müra mõõtmise meetodid ja vahendid

MÕÕTMISMEETODID

1.1.

Tüübikinnituseks esitatud sõidukitüübi mürataset mõõdetakse kahel käesolevas lisas kirjeldatud meetodil: sõiduki liikudes ja seistes (1). Sõiduki puhul, mille sisepõlemismootor sõiduki seistes ei tööta, mõõdetakse mürataset ainult sõiduki liikudes.

Sõidukite puhul, mille lubatud maksimaalne mass on suurem kui 2 800 kg, tuleb V lisas esitatud nõuete kohaselt mõõta ka seisva sõiduki suruõhumüra, kui vastav piduriseade kuulub sõiduki koosseisu.

1.2.

Mõlemad punktis 1.1 nimetatud katsete tulemusena mõõdetud väärtused tuleb kanda katseprotokolli ja vormile, mille näidis on I lisa 3. liites.

MÕÕTERIISTAD

2.1.

Akustilised mõõtmised

Mürataseme mõõtmiseks kasutatav seade peab olema täppismüramõõtur või samaväärne mõõtesüsteem, mis vastab 1. klassi seadmetele kehtestatud nõuetele (sealhulgas soovitatud tuulevari, kui seda kasutatakse). Neid nõudeid kirjeldatakse Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) standardi „IEC 61672-1:2002: Täppismüramõõturid” teises väljaandes.

Mõõtmistel tuleb kasutada müramõõturi tundlikkusastet „kiire” ja A-sageduskorrektsiooni, mida samuti kirjeldatakse standardis IEC 61672-1:2002. Kui kasutatakse A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutaseme perioodilise seirega süsteemi, ei tohi näitude võtmise intervall olla üle 30 ms (millisekund).

Mõõteriistu tuleb hooldada ja kalibreerida riistade tootja juhiste kohaselt.

2.2.

Nõuetelevastavus

Helimõõteriistade nõuetelevastavust tõendab kehtiv vastavustunnistus. Need tunnistused loetakse kehtivaks, kui standardile vastavust on helikalibreerimisseadme puhul kinnitatud eelneva 12 kuu jooksul ja seadmetesüsteemi puhul eelneva 24 kuu jooksul. Vastavuskatsed peab korraldama laboratoorium, mis on volitatud tegema kalibreerimistöid asjakohaseid standardeid järgides.

2.3.

Kogu müramõõtesüsteemi kalibreerimine mõõteseansi jaoks

Iga mõõteseansi algul ja lõpul kontrollitakse kogu müramõõtesüsteemi helikalibreerimisseadmega, mis vastab vähemalt IEC 60942:2003 kalibreerimisseadmete 1. klassi täpsusnõuetele. Ühegi lisareguleerimiseta peab näitude erinevus olema väiksem kui 0,5 dB või sellega võrdne. Kui see näit on suurem, tuleb pärast eelmiste rahuldavate tulemuste saamist võetud näidud kõrvale jätta.

2.4.

Kiiruse mõõtmise seadmed

Mootorikiirust mõõdetakse ±2 % või parema täpsusega mõõteriistade abil mootorikiirustel, mis on katseteks ette nähtud.

Kui kasutatakse pidevmõõteseadmeid, tuleb sõiduki maanteesõidu kiirust mõõta vähemalt ± 0,5 km/h täpsusega seadmete abil.

Kui katsetamisel kasutatakse sõltumatuid kiirusemõõtmisi, peab seadmestik vastama vähemalt ± 0,2 km/h täpsuse nõudele.

2.5.

Meteoroloogilised instrumendid

Katse ajal keskkonnatingimuste seireks kasutatavate meteoroloogiliste instrumentide hulka peavad kuuluma järgmised seadmed, mille täpsusaste on vähemalt selline, nagu alljärgnevalt loetletud:

—	temperatuuri mõõtmise seadme puhul ±1 oC;

—	tuule kiiruse mõõtmise seadme puhul ± 1,0 m/s;

—	õhurõhu mõõtmise seadme puhul ±5 hPa;

—	suhtelise niiskuse mõõtmise seadme puhul ±5 %.

MÕÕTMISTINGIMUSED

3.1.

Katsekoht (2) ja keskkonnatingimused

Katsekoht peab olema valdavalt tasane. Katseraja pind peab olema kuiv. Katsekoht peab olema selline, et kui selle pinnale asetatakse keskpunkti (mikrofonijoone PP' (3) ja sõidukirea CC' (4) keskjoone ristumiskohta) väike igasse suunda levitav müraallikas, ei ületa sfäärilise hajumise kõrvalekalded ±1 dB.

See tingimus loetakse täidetuks, kui tagatud on vastavus järgmistele nõuetele:

a)	raja keskpunktist 50 m raadiuses asuval alal ei ole suuri peegeldavaid objekte, nt tarasid, kaljusid, sildu või ehitisi;

b)	katserada ja -koha pind on kuivad ning seal ei ole absorbeerivaid materjale, nt lahtist lund või prahti;

c)	mikrofoni läheduses ei ole takistusi, mis võiksid mõjutada helivälja, ning mikrofoni ja müraallika vahel ei ole inimesi. Mõõtmise vaatleja peab asuma selliselt, et ta ei mõjuta mõõtmise näitu.

Mõõtmisi ei tehta halbades ilmastikuoludes. Peab olema tagatud, et tuulepuhangud ei mõjuta tulemusi.

Meteoroloogilised instrumendid tuleb paigutada katseala kõrvale 1,2 m ± 0,02 m kõrgusele. Mõõtmiste ajal peab keskkonna õhutemperatuur olema vahemikus + 5 oC kuni + 40 oC.

Katseid ei tehta, kui heli mõõtmise ajavahemikus ületab tuule kiirus (k.a puhanguline) mikrofoni kõrgusel 5 m/s.

Temperatuuri, tuule kiirust ja suunda, suhtelist niiskust ja õhurõhku näitavad representatiivsed väärtused registreeritakse heli mõõtmise ajavahemikus.

Mürataseme tippväärtused, millel ei ole ilmset seost sõiduki üldise mürataseme näitajatega, jäetakse arvesse võtmata.

Taustamüra tuleb mõõta 10 sekundi vältel vahetult enne ja pärast sõidukikatseid. Mõõtmised tuleb teha samade mikrofonidega ja samades mikrofoni asukohtades, mida kasutatakse katse ajal. Registreerida tuleb A-sageduskorrektsiooniga maksimaalne mürarõhutase.

Taustamüra (sh tuulemüra) peab olema katsetatava sõiduki tekitatud A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutasemest vähemalt 10 dB võrra madalam. Kui keskkonna müra ja mõõdetud müra erinevus on vahemikus 10–15 dB(A), tuleb katsetulemuste arvutamiseks müratasememõõturi näitudest lahutada vastav parandus, nagu on näidatud järgmises tabelis.

Keskkonna müra ja mõõdetud müra erinevus dB(A)	10	11	12	13	14	15
Parandus dB(A)	0,5	0,4	0,3	0,2	0,1	0,0

3.2.

Sõiduk

3.2.1.

Katsetatav sõiduk valitakse selliselt, et kõik turule lastavad sama tüüpi sõidukid vastavad käesoleva määruse nõuetele see on tüüpiline turule lastavatele sõidukitele vastavalt tootja juhistele . Mõõtmised tuleb teha haagiseta, välja arvatud sõidukite puhul, mida ei ole võimalik lahti haakida. Mõõtmisel tuleb kasutada sõidukeid, mille katsemass mt on määratud vastavalt järgmisele tabelile: [ME 48]

Sõidukikategooria	Sõiduki katsemass (mt)
M1	mt = mro
N1	mt = mro
N2, N3	mt = 50 kg/kW mootori nimivõimsus Lisakoormus sõiduki katsemassi saavutamiseks tuleb asetada tagumise veosilla (veosildade) kohale. Lisakoormus võib olla kuni 75 % tagasillal lubatavast maksimaalsest massist. Katsemassi saavutamisel on lubatud ±5 % hälve. Kui lisakoormuse raskuskeset ei saa joondada tagasilla keskmega, ei või sõiduki katsemass ületada koormuseta sõiduki esisilla ja tagasilla koormuste summat koos lisakoormusega. Enam kui kahe sillaga sõidukite katsemass peab olema sama mis kahe sillaga sõidukitel.
M2, M3	mt = mro – meeskonnaliikme mass (kui on asjakohane)

3.2.2.

Rehvide veeremismüra on sätestatud määruses (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite üldist ohutust. Katsetamisel kasutatavad rehvid peavad olema sõidukile tüüpilised, need valib sõidukitootja ja need registreeritakse käesoleva määruse I lisa 3. liites. Rehvid peavad vastama ühele sõiduki originaalvarustuses määratud rehvimõõtudest. Rehvid peavad olema turul saadaval kas praegu või tulevikus sõidukiga samal ajal (5). Rehvid peavad olema täidetud sõidukitootja poolt sõiduki katsemassi jaoks soovitatud rõhuni. Rehvimustri sügavus peab vastama vähemalt õigusaktides nõutavale sügavusele.

3.2.3.

Enne mõõtmist tuleb mootor viia tavapärasesse töökorda.

3.2.4.

Kui sõidukil on rohkem kui kaks veoratast, katsetatakse seda veorežiimil, mis on mõeldud tavalisel teel kasutamiseks.

3.2.5.

Kui sõidukil on automaatse käivitusseadmega ventilaator(id), siis selle süsteemi töörežiimi mõõtmiste ajal ei muudeta.

3.2.6.

Kui sõiduk on varustatud kiudmaterjale sisaldava heitgaasisüsteemiga, tuleb heitgaasisüsteem enne katsetust IV lisas esitatud nõuete kohaselt konditsioneerida.

KATSEMEETODID

4.1.

Liikuvate sõidukite müra mõõtmine

4.1.1.

Üldised katsetustingimused

Katserajal märgitakse maha kaks joont AA' ja BB', mis on paralleelsed joonega PP' ning on sellest vastavalt 10 m eespool ja 10 m tagapool.

Mõlemal pool sõidukit ja igal käigul tehakse vähemalt neli mõõtmist. Reguleerimiseks võib kasutada eelnevaid mõõtmisi, kuid neid ei võeta arvesse.

Mikrofon peab asuma raja võrdlusjoonest CC' 7,5 m ±0,05 m kaugusel ja maapinnast 1,2 m ±0,02 m kõrgusel.

Võrdlustelg vaba välja tingimuste jaoks (vt IEC 61672-1:2002) peab olema horisontaalne ja asuma sõidukijoone CC' suunaga risti.

4.1.2.

Sõidukite erilised katsetingimused

4.1.2.1.

M1- ja M2-kategooria sõidukid ≤ 3 500 kg, N1

Sõiduki keskjoone teekond peab kogu katse vältel järgima võimalikult täpselt joont CC' alates joonele AA' lähenemisest kuni hetkeni, mil sõiduki tagaosa ületab joone BB'. Kui sõidukil on rohkem kui kaks veoratast, katsetatakse seda veorežiimil, mis on mõeldud tavalisel teel kasutamiseks.

Kui sõidukil on manuaalne abikäigukast või mitme käiguga telg, kasutatakse tavapärase linnasõidu käigukangiasendit. Kõikidel juhtudel välditakse aeglaste manöövrite, parkimise või pidurdamise jaoks mõeldud ülekandearve.

Sõiduki katsemass peab vastama punkti 3.2.1 tabelis esitatud näitajale.

Katsekiirus vtest on 50 km/h ± 1 km/h. Katsekiirus tuleb saavutada selleks hetkeks, mil võrdluspunkt on joonel PP'.

4.1.2.1.1.

Massivõimsuse indeks (PMR)

PMR määratakse järgmiselt:

PMR = (Pn/mt) × 1 000; tulemus esitatakse ühikutes [kW/1 000 kg]

Massivõimsuse indeksit (PMR) kasutatakse kiirenduse arvutamiseks.

4.1.2.1.2.

Kiirenduse arvutamine

Kiirendust arvutatakse ainult ≤ 3 500 kg massiga M1-, N1- ja M2-kategooria sõidukite korral.

Kõik kiirendused arvutatakse katserajal sõiduki erinevatel kiirustel (6). Esitatud valemeid kasutatakse väärtuste awot i, awot i+1 ja awot test arvutamiseks. Sõiduki kiirus joonel AA' või PP' registreeritakse hetkel, mil sõiduki võrdluspunkt ületab joone AA' (vAA') või PP' (vPP'). Kiirus joonel BB' registreeritakse, kui sõiduki tagaosa ületab joone BB' (vBB'). Kiirenduse määramiseks kasutatav meetod tuleb katseprotokollis ära märkida.

Sõiduki võrdluspunkti määratluse tõttu arvestatakse sõiduki pikkust (lveh) järgmises valemis eri viisidel. Kui võrdluspunkt on sõiduki esiosas, siis l = lveh, kui keskel, siis l = ½ lveh, ja kui taga, siis l = 0.

4.1.2.1.2.1

Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja muutuva ülekandearvuga käigukastiga (CVT (7)) sõidukite puhul, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega, on arvutuskäik järgmine:

awot test = ((vBB'/3,6)2 – (vAA'/3,6)2)/(2 * (20 + l))

awot test, mida kasutatakse käiguvaliku määramiseks, peab olema nelja awot test, i keskmine iga arvesse mineva katsesõidu puhul.

Võib kasutada eelkiirendust. Gaasipedaali vajutamise punkt enne joont AA' tuleb sõiduki- ja katseandmetes üles märkida (vt I lisa 3. liide).

4.1.2.1.2.2.

Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga (CVT) sõidukite puhul, mida katsetatakse fikseerimata ülekandearvudega, on arvutuskäik järgmine:

awot test, mida kasutatakse käiguvaliku määramiseks, peab olema nelja awot test, i keskmine iga arvesse mineva katsesõidu puhul.

Kui ülekandesüsteemi töö kontrollimiseks katsenõuete täitmise eesmärgil võib kasutada punktis 4.1.2.1.4.2 kirjeldatud seadmeid või vahendeid, arvutatakse awot test järgmise valemi abil:

awot test = ((vBB'/3,6)2 – (vAA'/3,6)2)/(2 * (20 + l))

Võib kasutada eelkiirendust.

Kui punktis 4.1.2.1.4.2 kirjeldatud seadmeid või vahendeid ei kasutata, arvutatakse awot test valemiga:

awot_test PP-BB = ((vBB'/3,6)2 – (vPP'/3,6)2)/(2 * (10 + l))

Eelkiirendust ei kasutata.

Gaasipedaali vajutamise koht on seal, kus sõiduki võrdluspunkt ületab joone AA'.

4.1.2.1.2.3.

Sihtkiirendus

Sihtkiirendus aurban määrab tüüpilise kiirenduse linnaliikluses ja see saadakse statistilistest uuringutest. See on sõiduki massivõimsusest (PMR) sõltuv funktsioon.

Sihtkiirendus aurban saadakse järgmiselt:

aurban = 0,63 * log10 (PMR) – 0,09

4.1.2.1.2.4.

Võrdluskiirendus

Võrdluskiirendus awot ref määrab vajaliku kiirenduse kiirenduskatse ajal katserajal. See on sõiduki massivõimsusest (PMR) sõltuv funktsioon. See funktsioon on sõidukikategooriate puhul erinev.

Võrdluskiirendus awot ref saadakse järgmiselt:

awot ref = 1,59 * log10 (PMR) – 1,41, kui PMR ≥ 25

awot ref = aurban = 0,63 * log10 (PMR) – 0,09, kui PMR < 25

4.1.2.1.3.

Osaline võimsustegur kP

Osalist võimsustegurit kP (vt punkt 4.1.3.1) kasutatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite kiirenduskatse ja püsikiiruskatse tulemuste kaalutud kombinatsiooni jaoks.

Muudel juhtudel peale üheainsa käigu katsetamise tuleb väärtuse awot test asemel kasutada väärtust awot ref (vt punkt 3.1.3.1).

4.1.2.1.4.

Ülekandearvu valimine

Katse jaoks ülekandearvude valimine sõltub kiirenduspotentsiaalist awot gaasi põhjavajutamisel; see põhineb võrdluskiirendusel awot ref, mis on vajalik kiirenduse katsetamiseks gaasi vajutamisel täiesti põhja.

Mõnedel sõidukitel võivad olla ülekande jaoks erinevad tarkvaraprogrammid või režiimid (nt sportlik, talvine, kohastuv). Kui sõidukil on erinevad režiimid arvestatava kiirenduse saavutamiseks, peab sõidukitootja tehnilisele teenistusele usutavalt tõendama, et sõidukit on katsetatud režiimil, millel saavutatakse kiirendusele awot ref lähim kiirendus.

4.1.2.1.4.1.

Käsikäigukasti, automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseeritud ülekandearvudega

Ülekandearvu on võimalik valida järgmistel tingimustel:

a)	kui üks konkreetne ülekandearv võimaldab kiirendust hälbega ±5 % võrdluskiirendusest awot ref, mis ei ületa 3,0 m/s2 2,0 m/s2 , tuleb katse teha selle ülekandearvuga;

kui ükski ülekandearvudest ei võimalda nõutavat kiirendust, tuleb võrdluskiirendusest suurema kiirenduse jaoks valida ülekandearv i ja võrdluskiirendusest väiksema kiirenduse jaoks ülekandearv i+1. Kui kiirendus ülekandearvul i ei ületa 3,0 m/s2 2,0 m/s2 , tuleb katsetamiseks kasutada mõlemat ülekandearvu. Kaalumissuhe võrdluskiirenduse awot ref suhtes arvutatakse järgmiselt:

k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))

kui ülekandearvu i kiirendusväärtus ületab 3,0 m/s2 2,0 m/s2 , tuleb kasutada esimest ülekandearvu, mis annab alla 3,0 m/s2 2,0 m/s2 kiirenduse, välja arvatud juhul, kui ülekandearv i+1 annab kiirenduseks vähem kui aurban. Sel juhul tuleb kasutada kahte käiku, st käike i ja i+1 ja i+1 , kaasa arvatud käiku i, mille puhul kiirendus ületab 3,0 m/s2 2,0 m/s2 . Muudel juhtudel teisi käike ei kasutata. Katse ajal saavutatud kiirendust awot test kasutatakse kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks; [ME 50]

d)	kui sõidukil on käigukast, milles on ainult üks ülekandearvu valik, tehakse kiirenduskatse selle käiguvalikuga. Saavutatud kiirendust kasutatakse seejärel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks kiirenduse awot ref asemel;

e)	kui mootori nimipöörlemiskiirus ületatakse ülekandearvuga enne, kui sõiduk ületab joone BB', tuleb kasutada järgmist kõrgemat käiku.

4.1.2.1.4.2.

Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande või sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid, mida katsetatakse fikseerimata ülekandearvudega

Kasutatakse käiguvalitsa asendit, mis on ette nähtud täieliku automaatsõidu jaoks.

Kiirendusväärtus awot test arvutatakse punktis 4.1.2.1.2.2 kirjeldatu kohaselt.

Katse võib seejärel sisaldada käigu vahetamist madalamaks ja suuremat kiirendust. Käigu vahetamine kõrgemaks ja väiksem kiirendus ei ole lubatud. Tuleb vältida käigu vahetamist sellisele ülekandearvule, mida linnaliikluses ei kasutata.

Seega on lubatud paigaldada ja kasutada elektroonilisi või mehaanilisi seadmeid, sealhulgas muuta käiguvalitsa asendeid, et vältida käigu allavahetumist, mille ülekandearvu konkreetsetes katsetingimustes linnaliikluses tavaliselt ei kasutata.

Saavutatud kiirendus awot test peab olema suurem kui kiirendus aurban või sellega võrdne.

Võimaluse korral peab tootja võtma tarvitusele abinõud, et vältida kiirendusväärtusi awot test, mis on suuremad kui 2,0 m/s2.

Saavutatud kiirendust awot test kasutatakse seejärel kiirenduse awot ref asemel osalise võimsusteguri kP arvutamiseks (vt punkt 4.1.2.1.3).

4.1.2.1.5.

Kiirenduskatse

Tootja määrab kindlaks võrdluspunkti asukoha enne joont AA', kus gaasipedaal vajutatakse täielikult põhja. Gaasipedaal vajutatakse põhja (nii kiiresti kui võimalik), kui sõiduki võrdluspunkt jõuab kindlaksmääratud punktini. Gaasipedaali hoitakse põhjavajutatud asendis, kuni sõiduki tagaosa jõuab jooneni BB'. Seejärel lastakse gaasipedaal võimalikult kiiresti lahti. Gaasipedaali põhjavajutamise punkt tuleb sõiduki- ja katseandmetes II lisa 3. liite kohaselt üles märkida. Tehnilisel teenistusel peab olema võimalik teha eelkatseid.

Liigendatud sõidukite puhul ei võeta joone BB' ületamisel arvesse haagiseid, mida ei ole võimalik sõiduki küljest lahti haakida.

4.1.2.1.6.

Püsikiiruskatse

Püsikiiruskatse tehakse sama(de) käiguga (käikudega), mis on ette nähtud kiirenduskatse jaoks, püsikiirusel 50 km/h hälbega ±1 km/h joonte AA' ja BB' vahel. Püsikiiruskatse ajaks tuleb joonte AA' ja BB' vahele püsikiiruse säilitamiseks paigaldada kiirenduskontrollseade. Kui käik fikseeritakse kiirenduskatse ajaks, tuleb seesama käik fikseerida püsikiiruskatse ajaks.

Püsikiiruskatse ei ole nõutav sõidukite puhul, mille massivõimsus PMR < 25.

4.1.2.2.

M2 > 3 500 kg, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

Sõiduki keskjoone teekond peab kogu katse vältel järgima võimalikult täpselt joont CC' alates joonele AA' lähenemisest kuni hetkeni, mil sõiduki tagaosa ületab joone BB'. Katse tuleb teha haagise või poolhaagiseta. Kui haagist ei saa veduki küljest hõlpsasti lahti haakida, ei võeta haagist joone BB' ületamisel arvesse. Kui sõiduki koosseisu kuuluvad sellised seadmed nagu betoonisegisti, kompressor jms, ei või need seadmed katse ajal töötada. Sõiduki katsemass peab vastama punkti 3.2.1 tabelis esitatud näitajale.

M2 > 3 500 kg ja N2-kategooria puhul ette nähtud tingimused

Kui võrdluspunkt ületab joone BB', peab mootorikiirus nBB' olema 70–74 % kiirusest S, mille juures mootor saavutab suurima nimivõimsuse, ja sõidukikiirus peab olema 35 km/h ± 5 km/h. Joonte AA' ja BB' vahel peab olema tagatud stabiilne kiirendus.

M3- ja N3-kategooria puhul ette nähtud tingimused

Kui võrdluspunkt ületab joone BB', peab mootorikiirus nBB' olema 85–89 % kiirusest S, mille juures mootor saavutab suurima nimivõimsuse, ja sõidukikiirus peab olema 35 km/h ± 5 km/h. Joonte AA' ja BB' vahel peab olema tagatud stabiilne kiirendus.

4.1.2.2.1.

Ülekandearvu valimine

4.1.2.2.1.1.

Käsikäigukastiga sõidukid

Tuleb tagada stabiilne kiirendus. Käiguvaliku määravad ettenähtud tingimused. Kui kiiruse erinevus on ettenähtud hälbest suurem, tuleb katsetada kahte käiku, üks sihtkiirusest kõrgem ja teine sihtkiirusest madalam.

Kui enam kui üks käik vastab ettenähtud tingimustele, tuleb valida käik, mis on lähim kiirusele 35 km/h. Kui ükski käik ei täida vtest tingimust, katsetatakse kahte käiku, millest üks on madalam kui vtest ja teine sellest kõrgem. Mootori sihtkiirus tuleb saavutada igasugustes tingimustes.

Tagatud peab olema stabiilne kiirendus. Kui mõnel käigul ei saa tagada stabiilset kiirendust, siis seda käiku arvesse ei võeta.

4.1.2.2.1.2.

Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukid

Kasutatakse käiguvalitsa asendit, mis on ette nähtud täieliku automaatsõidu jaoks. Katse võib seejärel hõlmata käigu vahetamist madalamaks ja suuremat kiirendust. Käigu vahetamine kõrgemaks ja väiksem kiirendus ei ole lubatud. Tuleb vältida käigu vahetamist konkreetsetes katsetingimustes sellisele ülekandearvule, mida linnasõidul ei kasutata. Seega on lubatud paigaldada ja kasutada elektroonilisi või mehaanilisi seadmeid, et vältida käigu allavahetumist, mille ülekandearvu konkreetsetes katsetingimustes linnaliikluses tavaliselt ei kasutata.

Kui sõiduki ülekandesüsteem on projekteeritud nii, et valida saab ainult ühte käiku (sõidukäiku), mis piirab mootorikiirust katse ajal, katsetatakse sõidukit ainult selle sihtkiirusel. Kui sõidukil on mootori ja ülekande kombinatsioon, mis ei vasta punktis 4.1.2.2.1.1 sätestatud nõuetele, katsetatakse sõidukit ainult selle sihtkiirusel. Sõiduki sihtkiirus (vBB') on katses 35 km/h ± 5 km/h. Käiku võib seada suuremale ja väiksemale kiirendusele vaid pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt ületab joone PP'. Tuleb teha kaks katset, üks lõppkiirusega vtest = vBB' + 5 km/h ja teine lõppkiirusega vtest = vBB' – 5 km/h. Registreeritakse selline müratase, mis saadakse kõige suurema mootorikiirusega tehtud katsel joonest AA' jooneni BB'.

4.1.2.2.2.

Kiirenduskatse

Kui sõiduki võrdluspunkt jõuab jooneni AA', tuleb gaasipedaal täiesti alla vajutada (ilma automaatse käiguvahetuseta madalamale tavalisel linnasõidul kasutatavast) ja hoida seda põhjas, kuni sõiduki tagaosa ületab joone BB', aga võrdluspunkt on vähemalt 5 m joonest BB'. Siis tuleb gaasipedaal lahti lasta.

Liigendatud sõidukite puhul ei võeta joone BB' ületamisel arvesse haagiseid, mida ei ole võimalik sõiduki küljest lahti haakida.

4.1.3.

Tulemuste tõlgendamine

Registreerida tuleb maksimaalne A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutase, mis saadakse näiduks iga kord, kui sõiduk läbib vahemaa joonte AA' ja BB' vahel. Kui täheldatakse tavapärasest mürarõhust erinevat müra haripunkti, ei võeta seda mõõtmist arvesse. Mõlemal pool sõidukit ja iga ülekandearvu kohta tehakse vähemalt neli mõõtmist kõikides katsetingimustes. Mõõtmisi võib vasakul ja paremal pool teha korraga või järgemööda. Sõiduki ühe poole lõpptulemuse arvutamiseks kasutatakse esimest nelja järjestikust kehtivat mõõtmistulemust 2 dB(A) piires, kehtetud tulemused on välja jäetud (vt punkt 3.1). Kummagi poole tulemuste keskmised väärtused arvutatakse eraldi. Vahetulemuseks loetakse suurem saadud keskmine väärtus (nendest kahest), mis ümardatakse ühe kümnendkohani.

Joontel AA', BB' ja PP' tehtud kiirusemõõtmiste tulemused märgitakse üles ja neid kasutatakse arvutustes ühe kümnendkohaga.

Arvutatud kiirendus awot test pannakse kirja kahe kümnendkohaga.

4.1.3.1.

M1-, N1- ja M2 ≤ 3 500 kg kategooria sõidukid

Kiiruskatsel ja püsikiiruskatsel arvutatakse väärtused valemitega:

Lwot rep = Lwot (i+1) + k * (Lwot(i) – Lwot (i+1))

Lcrs rep = Lcrs(i+1) + k * (Lcrs (i) – Lcrs (i+1))

kus k = (awot ref – awot (i+1))/(awot (i) – awot (i+1))

Üheainsa ülekandearvuga katsetamisel loetakse saadud tulemused katsetulemusteks.

Lõpptulemus arvutatakse Lwot rep ja Lcrs rep põhjal. Valem on järgmine:

Lurban = Lwot rep – kP * (Lwot rep – Lcrs rep)

Kaalutegur kP annab osalise võimsusteguri linnasõidu jaoks. Muudel kui üheainsa käiguga katsetel arvutatakse kP valemiga:

kP = 1 – (aurban/awot ref)

Kui katseks on ette nähtud ainult üks käik, arvutatakse kP valemiga:

kP = 1 – (aurban/awot test)

Juhul kui awot test on väiksem kui aurban:

kP = 0

4.1.3.2.

M2 > 3 500 kg, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukid

Kui katsetatakse ühte käiku, võrdub lõpptulemus vahetulemusega. Kui katsetatakse kahte käiku, arvutatakse vahetulemuste aritmeetiline keskmine.

4.2.

Seisva sõiduki mürataseme mõõtmine

4.2.1.

Müratase sõidukite läheduses

Mõõtmistulemused kantakse I lisa 3. liites osutatud katseprotokolli.

4.2.2.

Akustilised mõõtmised

Mõõtmistel tuleb kasutada punktis 2.1 määratletud täppismüramõõturit või samaväärset mõõtesüsteemi.

4.2.3.

Katsekoht – kohalikud tingimused, nagu on osutatud II lisa 2. liite joonisel 1

4.2.3.1.

Mikrofoni läheduses ei tohi olla takistusi, mis võiksid mõjutada helivälja, ning mikrofoni ja müraallika vahel ei tohi olla inimesi. Mõõtmise vaatleja peab asuma selliselt, et ta ei mõjuta mõõtmise näitu.

4.2.4.

Häiremüra ja tuule mõju

Mõõteriistade näidud, mis tulenevad ümbritsevast mürast ja tuulest, peavad olema vähemalt 10 dB(A) võrra mõõdetavast müratasemest väiksemad. Mikrofonile võib paigaldada sobiva tuulevarju tingimusel, et võetakse arvesse selle mõju mikrofoni tundlikkusele (vt punkt 2.1).

4.2.5.

Mõõtmismeetod

4.2.5.1.

Mõõtmiste laad ja arv

A-sageduskorrektsiooniga detsibellides (dB(A)) väljendatavat maksimaalset mürataset tuleb mõõta punktis 4.2.5.3.2.1 osutatud töötamisaja jooksul.

Igas mõõtepunktis tuleb teha vähemalt kolm mõõtmist.

4.2.5.2.

Sõiduki asetus ja ettevalmistamine

Sõiduk peab asuma katseala keskosas, käiguvalits vabakäigul ja sidur rakendatud. Kui sõiduki konstruktsioon seda ei võimalda, tuleb sõiduki katsetamisel lähtuda seisva sõiduki mootori katsetamise kohta käivatest tootja ettekirjutustest. Enne mõõtmisi tuleb mootor viia tootja juhistele vastavasse tavapärasesse töökorda.

Kui sõidukil on automaatse käivitusseadmega ventilaator(id), siis selle süsteemi töörežiimi mürataseme mõõtmiste ajal ei muudeta.

Mootorikapott või mootoriruumi kaas, kui sõidukil on need olemas, peavad olema kinni.

4.2.5.3.

Müra mõõtmine heitgaasisüsteemi läheduses, nagu on osutatud II lisa 2. liite joonisel 1

4.2.5.3.1.

Mikrofoni asendid

4.2.5.3.1.1.

Mikrofon peab asuma joonisel 1 näidatud väljalasketoru võrdluspunktist 0,5 m ± 0,01 m kaugusel ja vootelje suhtes toru lõpus 45o ± 5o nurga all. Mikrofon peab olema võrdluspunktiga ühel kõrgusel, kuid mitte madalamal kui 0,2 m kõrgusel maapinnast. Mikrofoni võrdlustelg peab olema maapinnaga paralleelsel tasapinnal ja suunatud võrdluspunkti poole heitgaasisüsteemi väljalaskeaval. Kui mikrofoni saab seada kahte asendisse, tuleb kasutada kohta, mis asub sõiduki pikikeskjoonest külje suunas kõige kaugemal. Kui väljalasketoru vootelg on sõiduki pikikeskjoone suhtes 90o nurga all, tuleb mikrofon asetada kohta, mis asub mootorist kõige kaugemal.

4.2.5.3.1.2.

Sõidukitel, mille heitgaasisüsteemil on väljalaskeavad, mis asuvad üksteisest kaugemal kui 0,3 m, tehakse üks mõõtmine iga väljalaskeava kohta. Protokolli kantakse kõige kõrgem tase.

4.2.5.3.1.3.

Kui heitgaasisüsteemil on kaks või enam üksteisest alla 0,3 m kaugusel asuvat ja sama summutiga ühendatud väljalaskeava, tehakse ainult üks mõõtmine. Mikrofon asetatakse sõiduki piirjoontele lähima väljalaskeava poole või kui sellist väljalaskeava ei ole, siis maapinnast kõige kõrgemal asuva väljalaskeava poole.

4.2.5.3.1.4.

Vertikaalse väljalaskeavaga sõidukite (nt kommertsveokite) puhul tuleb mikrofon paigutada väljalaskeavaga ühele kõrgusele. Selle telg peab olema vertikaalne ja suunatud üles. Mikrofon tuleb asetada väljalasketoru võrdluspunktist 0,5 m ± 0,01 m kaugusele, kuid see ei tohi heitgaasisüsteemile lähimale sõidukiküljele olla lähemal kui 0,2 m.

4.2.5.3.1.5.

Sõiduki kere all asuvate väljalaskeavade puhul tuleb mikrofon asetada vähemalt 0,2 m kaugusele sõiduki lähimast osast kohta, mis on väljalasketoru võrdluspunktile lähim, kuid sellele mitte lähemal kui 0,5 m, ning maapinnast 0,2 m kõrgusel ja mitte samal joonel väljalaskevooga. Punktis 4.2.5.3.1.1 ette nähtud nurga all asetamise nõude võib mõnel juhul täitmata jätta.

4.2.5.3.2.

Mootori töötingimused

4.2.5.3.2.1.

Mootori sihtkiirus

Mootori sihtkiirus määratakse järgmiselt:

—	75 % mootorikiirusest S sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on ≤ 5 000 min-1;

—	3 750 min-1 sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on üle 5 000 min-1 ja alla 7 500 min-1;

—	50 % mootorikiirusest S sõidukitel, mille mootori nimipöörlemiskiirus on ≥ 7 500 min-1.

Kui sõiduk ei saavuta sellist mootorikiirust, on sihtmootorikiirus selle seisva sõiduki katse puhul võimalikust maksimaalsest mootorikiirusest 5 % väiksem.

4.2.5.3.2.2.

Katse käik

Mootorikiirust suurendatakse järk-järgult tühikäigukiiruselt sihtmootorikiiruseni, ületamata seejuures sihtmootorikiiruse suhtes ±3 % hälvet, ja hoitakse seda püsivana. Seejärel lastakse gaasipedaal kiiresti lahti ja mootorikiirus langeb tagasi tühikäigukiirusele. Mürataset tuleb mõõta tööperioodi vältel, mis hõlmab mootori ühtlasel pöörlemiskiirusel töötamise etappi 1 sekundi vältel ja kogu aeglustusperioodi, kusjuures katsetulemuseks loetakse müramõõturi suurim näit, ümardatud ühe kümnendkohani.

4.2.5.3.2.3.

Katsete valideerimine

Mõõtmine loetakse kehtivaks, kui katsel saavutatud mootorikiirus vähemalt 1 sekundi vältel ei erine sihtmootorikiirusest rohkem kui ±3 % .

4.2.6.

Tulemused

Igas katseasendis tuleb teha vähemalt kolm mõõtmist. Registreerida tuleb iga mõõtmise maksimaalne A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutase. Konkreetse mõõtmisasendi lõpptulemuse määramiseks kasutatakse esimest kolme kehtivat järjestikust mõõtmistulemust 2 dB(A) piires; kehtetud tulemused on välja jäetud (võttes arvesse punktis 3.1 sätestatud nõudeid katsekohale). Lõpptulemuseks loetakse kõikide mõõtmisasendite kolme mõõtmise kõrgeim müratase.

(1) Seisval sõidukil tehakse katse, et saada võrdlusväärtus seda meetodit kasutavate ametiasutuste jaoks kasutusel olevate sõidukite kontrollimiseks.

(2) Käesoleva määruse VII lisa kohaselt.

(3) Nagu on näidatud käesoleva määruse II lisa 1. liite joonisel 1.

(4) Nagu on näidatud käesoleva määruse II lisa 1. liite joonisel 1.

(5) Kuna rehvide osa üldises müras on märkimisväärne, tuleb arvesse võtta rehvide ja teepinna kokkupuutel tekkiva müra kohta kehtivaid õigusnorme. Veorattarehvid, talverehvid ja erikasutusrehvid tuleb tüübikinnituse ja toodangu nõuetelevastavuse mõõtmistel tootja taotlusel ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni määruse nr 117 (ELT L 231, 29.8.2008, lk 19) nr 117 viimaste muudatuste kohaselt kõrvale jätta. [ME 49]

(6) Vt VII lisa joonis 1.

(7) Sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast.

1. liide

T = pealtvaade

S = külgvaade

A = kaldlõikega toru

B = alla painutatud toru

C = sirge toru

D = vertikaalne toru

1 = võrdluspunkt

2 = katseraja pind

Joonis 2. Võrdluspunkt


Joonis 3a	Joonis 3b


Joonis 3c	Joonis 3d

Joonised 3a–3d.

Näited mikrofoni asukoha kohta olenevalt väljalasketoru asukohast

III LISA

Piirnormid

II lisa sätete kohaselt mõõdetud ja selline allapoole lähima täisarvuni ümardatud müratase , kui komast paremale jääv murdosa on väiksem kui 0,5, ja ülespoole lähima täisarvuni ümardatud müratase, kui komast paremale jääv murdosa on vähemalt 0,5 või sellest suurem, ei tohi ületada järgmisi piirnorme.

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	Piirnormid ühik: dB(A) [detsibellid A-skaalal]
		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel		Piirnormid uute sõidukite registreerimisel, müümisel ja kasutuselevõtul
		1. etapp alates [2 aasta möödumisest avaldamisest]		2. etapp alates [5 aasta möödumisest avaldamisest]		3. etapp alates [7 aasta möödumisest avaldamisest]
		Üldine	Maastikusõiduk (1)	Üldine	Maastikusõiduk (1)	Üldine	Maastikusõiduk (1)
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv ≤ 9	70	71 (2)	68	69 (2)	68	69 (2)
M1	Istmete arv ≤ 9; massivõimsuse indeks > 150 kW/t	71	71	69	69	69	69
M2	Istmete arv > 9; Mass ≤ 2 tonni	72	72	70	70	70	70
M2	Istmete arv > 9; 2 tonni < mass ≤ 3,5 tonni	73	74	71	72	71	72
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass ≤ 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	74	75	72	73	72	73
M2	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass ≤ 5 tonni; mootori nimivõimsus ≥ 150 kW	76	78	74	76	74	76
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus ≥ 150 kW	77	79	75	77	75	77
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass ≤ 2 tonni	71	71	69	69	69	69
N1	2 tonni < mass ≤ 3,5 tonni	72	73	70	71	70	71
N2	3,5 tonni < mass ≤ 12 tonni; mootori nimivõimsus < 75 kW	74	75	72	73	72	73
N2	3,5 tonni < mass ≤ 12 tonni; 75 ≤ mootori nimivõimsus < 150 kW	75	76	73	74	73	74
N2	3,5 tonni < mass ≤ 12 tonni; mootori nimivõimsus ≥ 150 kW	77	79	75	77	75	77
N3	Mass > 12 tonni; 75 ≤ mootori nimivõimsus < 150 kW	77	78	75	76	75	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus ≥ 150 kW	80	82	78	80	78	80

Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	Piirnormid uutele sõidukitüüpidele tüübikinnituse taotlemisel [detsibellid A-skaalal] (1)	Uute sõidukitüüpide tüübikinnituste ning uute sõidukite registreerimise, müümise ja kasutuselevõtu piirnormid [detsibellid A-skaalal] (1)
Sõidukikategooria	Sõidukikategooria kirjeldus	1. etapp alates [6 aasta möödumisest avaldamisest]	2. etapp alates [8 aasta möödumisest avaldamisest]
M	Reisijateveoks kasutatavad sõidukid
M1	Istmete arv ≤ 9; ≤ 125kW/t	68	68
	Istmete arv ≤ 9; 125kW/t < massivõimsuse indeks ≤ 150kW/t	70	70
	Istmete arv ≤ 9; massivõimsuse indeks ≤ 150kW/t M1	73	73
M1	Istmete arv ≤ 4 koos juhiga; massivõimsuse indeks > 200 kw/t; juhiistme R-punkt < 450 mm maapinnast	74	74
M2	Istmete arv > 9; mass ≤ 2,5 tonni	69	69
	Istmete arv > 9; 2,5 tonni < mass < 3,5 tonni	72	72
	Istmete arv > 9; 3,5 tonni < mass < 5 tonni;	75	75
M3	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus ≤ 180 kW	74	74
	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; 180 kW < mootori nimivõimsus ≤ 250kW	77	77
	Istmete arv > 9; mass > 5 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW	78	78
N	Kaubaveoks kasutatavad sõidukid
N1	Mass < 2,5 tonni	69	69
N1	2,5 tonni < mass < 3,5 tonni	71	71
N2	3,5 tonni < mass < 12 tonni; mootori nimivõimsus < 150 kW	75	75
N2	3,5 tonni < mass ≤ 12 tonni; mootori nimivõimsus > 150 kW	76	76
N3	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus ≤ 180kW	77	77
	Mass > 12 kW; 180 < mootori nimivõimsus ≤ 250kW	79	79
	Mass > 12 tonni; mootori nimivõimsus > 250 kW	81	81

(1) Suuremad piirnormid kehtivad vaid juhul, kui sõiduk vastab Piirnorme suurendatakse 1 dB-ni sõidukite puhul, mis vastavad ELi direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 4 esitatud maastikusõidukite asjakohasele määratlusele.

(2) M1-kategooria sõidukite puhul kehtivad maastikusõidukitele ette nähtud suuremad piirnormid vaid juhul, kui maksimaalne lubatud mass on > 2 tonni. [ME 61]

IV LISA

Heli neelavaid kiudmaterjale sisaldavad summutisüsteemid

Üldnõuded

Heli neelavaid kiudmaterjale võib summutisüsteemides või nende osades kasutada, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:

(a)	heitgaas ei puutu kiudmaterjalidega kokku;

(b)	summutisüsteem või selle osade konstruktsioonitüüp on sama, mis süsteemidel või osadel, mille puhul on mõne teise sõidukitüübiga seoses käesoleva määruse nõuetele vastava tüübikinnitusmenetluse käigus tõendatud, et see on vastupidav.

Kui kumbki tingimus ei ole täidetud, viiakse läbi kogu summutisüsteemi või selle osade tavakonditsioneerimine, kasutades ühte kolmest allkirjeldatud seadeldisest ja protseduurist.

1.1.

Pidev kasutamine maanteel 10 000 km vältel

1.1.1.

50 % ± 20 % sellest läbisõidust moodustab linnasõit ja teise poole suurel kiirusel läbitavad pikad vahemaad; pideva kasutamise maanteel võib asendada vastava katserajaprogrammiga.

1.1.2.

Kahe kiiruse režiime tuleb vaheldada vähemalt kaks korda.

1.1.3.

Täismahus katsetamisprogramm peab sisaldama minimaalselt kümmet vähemalt kolmetunnist pausi, võimaldamaks hinnata jahtumise ja võimaliku kondenseerumise mõju.

1.2.

Katsestendil konditsioneerimine

1.2.1.

Heitgaasisüsteem või selle osad tuleb paigaldada standardosi kasutades ja sõidukitootja juhiseid järgides I lisa punktis 1.3 osutatud sõidukile või I lisa punktis 1.4 osutatud mootori külge. I lisa punktis 1.3 osutatud sõiduki korral tuleb rulldünamomeetrile paigaldada sõiduk. I lisa punktis 1.4 osutatud mootori korral tuleb dünamomeetrile paigutada mootor.

1.2.2.

Katse tehakse kuuest kuuetunnisest ajavahemikust koosneva seeriana, kusjuures igale ajavahemikule järgneb vähemalt 12-tunnine paus, võimaldamaks hinnata jahtumise ja võimaliku kondenseerumise mõju.

1.2.3.

Iga kuuetunnise ajavahemiku vältel töötab mootor järjestikku järgmistes tingimustes:

(a)	viieminutiline etapp tühikäigukiirusel;

(b)	ühetunnine etapp veerandkoormusel pöörlemiskiirusel (S), mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

(c)	ühetunnine etapp poolkoormusel pöörlemiskiirusel (S), mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

(d)	kümneminutiline etapp täiskoormusel pöörlemiskiirusel (S), mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

(e)	viieteistkümneminutiline etapp poolkoormusel maksimumvõimsusele vastaval pöörlemiskiirusel (S);

(f)	kolmekümneminutiline etapp veerandkoormusel maksimumvõimsusele vastaval pöörlemiskiirusel (S).

Kuue etapi kogukestus: kolm tundi.

Iga ajavahemik peab hõlmama kahte järjestikust tsüklit, mil mootor töötab punktides a–f nimetatud tingimustes.

1.2.4.

Katse vältel ei tohi summutisüsteemi või selle osi jahutada sundõhuvooluga, mis simuleerib tavapärast sõiduki ümber tekkivat õhuvoolu. Tootja taotlusel võib summutisüsteemi või selle osi siiski jahutada, et mitte ületada maksimumkiirusel liikuva sõiduki summuti sisselaskeava juures mõõdetud temperatuuri.

1.3.

Konditsioneerimine pulsatsiooniga

1.3.1.

Summutisüsteem või selle osad tuleb paigaldada I lisa punktis 1.3 osutatud sõidukile või I lisa punktis 1.4 osutatud mootori külge. Esimesel juhul tuleb sõiduk paigutada rulldünamomeetrile.

Teisel juhul tuleb mootor paigaldada dünamomeetrile. Katseseade, mille üksikasjalik skeem on esitatud käesoleva lisa liite joonisel 1, paigaldatakse summutisüsteemi väljalaskeavale. Kasutada võib ka muid seadmeid, millega saadakse võrdväärsed tulemused.

1.3.2.

Katseseade tuleb reguleerida nii, et kiirventiil kordamööda katkestab ja taastab heitgaasivoolu 2 500 tsükli vältel.

1.3.3.

Ventiil peab avanema, kui sisselaskeäärikust voolusuunas vähemalt 100 mm kaugusel mõõdetud heitgaasi vasturõhk saavutab väärtuse vahemikus 0,35—0,40 kPa. Ventiil peab sulguma, kui rõhk ei erine avatud ventiili korral saavutatavast stabiilsest väärtusest rohkem kui 10 %.

1.3.4.

Viitlüliti tööintervall seatakse selliselt, et punktis 1.3.3 sätestatud heitgaasi voolamise nõuded oleksid täidetud.

1.3.5

Mootori pöörlemiskiirus peab olema 75 % pöörlemiskiirusest (S), mille puhul mootor saavutab maksimumvõimsuse.

1.3.6.

Dünamomeetriga registreeritav võimsus peab olema 50 % täielikult avatud seguklapi puhul saavutatavast võimsusest, mõõdetuna pöörlemiskiirusel, mis võrdub 75 %ga mootori pöörlemiskiirusest (S).

1.3.7.

Katse ajal peavad kõik tühjendusavad olema suletud.

1.3.8.

Kogu katse ei tohi kesta kauem kui 48 tundi.

Vajaduse korral tuleb iga tunni järel näha ette üks jahtumisperiood.

Liide 1

1.	Sisselasketoru äärik või katsetatava heitgaasisüsteemi tagaosa külge ühendatav muhv
2.	Käsitsi juhitav reguleerimisklapp
3.	Maksimaalselt 40 l mahuga pidurivedeliku anum, mille täitmise aeg on vähemalt üks sekund
4.	Rõhulüliti tööpiirkonnaga 0,05—2,5 baari
5.	Viitlüliti
6.	Impulsiloendur
7.	Kiirventiil, nagu 60 mm läbimõõduga mootorpiduriklapp, mida juhib 120 N jõudu tekitav neljabaarise rõhuga pneumosilinder. Reaktsiooniaeg ei või avamisel ega sulgemisel ületada 0,5 sekundit.
8.	Heitgaaside väljumine
9.	Painduv toru
10.	Rõhumõõtur

V LISA

Suruõhumüra

1.	Mõõtmismeetod
	Mõõtmised korraldatakse seisva sõidukiga, kasutades joonisel 1 toodud mikrofoniasendeid 2 ja 6. Mõõtmiste käigus registreeritakse kõrgeimad A-sageduskorrektsiooniga müratasemed rõhuregulaatori õhutamise ajal ning sõidu- ja seisupiduri kasutamisele järgneva ventileerimise ajal.
	Müra mõõtmisel töötab mootor rõhuregulaatori õhutamise ajal tühikäigu pöörlemiskiirusel. Ventileerimismüra registreeritakse sõidu- ja seisupiduri kasutamise ajal. Enne iga mõõtmist tuleb õhukompressorseadmes tekitada suurim lubatud töörõhk ja seejärel mootor välja lülitada.
2.	Tulemuste hindamine
	Igas mikrofoni asendis tehakse kaks mõõtmist. Mõõteriistade ebatäpsuse kompenseerimiseks vähendatakse mõõturi näitu 1 dB(A) võrra ning mõõtmistulemusena läheb arvesse kõnealune vähendatud väärtus. Tulemused loetakse kehtivaks, kui mõõtmistevaheline erinevus mikrofoni sama asendi puhul ei ületa 2 dB(A). Katsetulemuseks loetakse suurim mõõdetud väärtus. Kui see väärtus ületab mürataseme piirmäära 1 dB(A) võrra, tehakse mikrofoni vastavas asendis veel kaks mõõtmist. Sel juhul peavad mikrofoni kõnealuse asendi puhul saadud neljast mõõtmistulemusest kolm vastama mürataseme piirnormile.
3.	Piirnorm
	Müratase ei tohi ületada piirnormi 72 dB(A).

Liide 1

Joonis 1. Mikrofoni asendid suruõhumüra mõõtmisel

Mõõtmine tehakse seisva sõidukiga joonise 1 kohaselt, kasutades mikrofoni puhul kahte asendit sõiduki piirjoontest 7 m kaugusel ja maapinnast 1,2 m kõrgusel.

VI LISA

Toodangu nõuetelevastavuse kontrollimine sõidukite puhul

1.	Üldnõuded
	Kõnealused nõuded on kooskõlas I lisa punkti 5 alusel toodangu nõuetelevastavuse kontrollimiseks tehtava katsega.
2.	Katse tegemise kord
	Katsekoht ja mõõteriistad peavad olema sellised, nagu on kirjeldatud II lisas.
2.1.	Katsetatava(te) sõiduki(te)ga tuleb teha II lisa punktis 4.1 kirjeldatud liikuva sõiduki müra mõõtmise katse.
2.2.	Suruõhumüra
	Sõidukite puhul, mille maksimaalne mass on suurem kui 2 800 kg ja mis on varustatud suruõhusüsteemiga, tuleb korraldada lisakatse suruõhumüra mõõtmiseks V lisa punkti 1 kohaselt.
2.3.	Mürataset käsitlevad lisasätted
	Sõidukitootja peab kontrollima vastavust mürataset käsitlevatele lisasätetele asjakohase hindamise või VIII lisas kirjeldatud katse teel.
3.	Näidise valimine ja tulemuste hindamine
	Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks sõiduk. Kui katsetulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele. Kohaldatavateks nõuetelevastavuse nõueteks on III lisas esitatud piirnormid 1dB(A) suuruse täiendava varuga. [ME 52]
	Kui üks katsetulemustest ei vasta direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu vastavuse nõuetele, tuleb katsetada veel kahte sama tüüpi sõidukit käesoleva lisa punkti 2 kohaselt.
	Kui teise ja kolmanda sõidukiga tehtud katsete tulemused vastavad direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu vastavuse nõuetele, loetakse sõiduk vastavaks toodangu vastavust käsitlevatele sätetele.
	Kui üks teise või kolmanda sõidukiga tehtud katse tulemus ei vasta direktiivi 2007/46/EÜ X lisas sätestatud toodangu vastavuse nõuetele, loetakse sõidukitüüp käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks ning tootjal tuleb vastavuse taastamiseks võtta vajalikud meetmed.

VII LISA

Katsekoha nõuded

Sissejuhatus

Käesolevas lisas kirjeldatakse katseraja füüsikalisi omadusi ja katseraja pinda. Kõnealused nõuded põhinevad eristandardil (1) ning kirjeldavad nõutavaid füüsikalisi omadusi, samuti nende omaduste katsemeetodeid.

Pinna nõuded

Pinda käsitletakse käesolevale standardile vastavana, kui selle tekstuur ja poorsus või helineeldumistegur on mõõdetud ja on leitud, et kõik punktide 2.1–2.4 nõuded on täidetud, ning punktis 3.2 sätestatud projekteerimisnõuded on täidetud.

2.1.

Jäävpoorsus

Katseraja sillutise segu jäävpoorsus VC ei tohi ületada 8 %. Mõõtmisprotseduur on toodud punktis 4.1.

2.2.

Helineeldumistegur

Kui pind ei vasta jäävpoorsuse nõudele, on pind vastuvõetav ainult siis, kui selle helineeldumistegur α ≤ 0,10. Mõõtmisprotseduuri kirjeldus on punktis 4.2. Punkti 2.1 ja käesoleva punkti nõuded loetakse täidetuks ka siis, kui mõõdetakse ainult helineeldumistegur ja leitakse, et α ≤ 0,10.

Tuleb tähele panna, et kõige olulisem näitaja on helineeldumistegur, kuigi jäävpoorsus on teeinseneridele rohkem tuntud. Heli neeldumist tuleb siiski mõõta vaid juhul, kui pind ei vasta poorsuse nõudele. See on õigustatud, sest poorsus on nii mõõtmiste kui ka vastavuse mõttes suhteliselt ebamäärane ja mõni pind võidakse seejuures ekslikult tagasi lükata, kui lähtuda üksnes poorsuse mõõtmisest.

2.3.

Tekstuuri sügavus

Mahumeetodile vastavalt (vt punkt 4.3 allpool) mõõdetud tekstuuri sügavus (TD) peab olema:

TD >0,4 mm

2.4.

Pinna ühtlus

Tuleb kasutada kõiki otstarbekaid võimalusi, et tagada pinna võimalikult ühetaolised omadused kogu katsealal. See kehtib tekstuuri ja poorsuse kohta, kuid tuleb tähele panna, et kui veeremine on ühes kohas parem kui teises, võib tekstuur olla erinev ja võib esineda ebatasasustest tingitud rappumist.

2.5.

Katseperiood

Et teha kindlaks, kas pind täidab jätkuvalt käesolevas lisas kehtestatud tekstuuri ja poorsuse või heli neeldumise nõudeid, tuleb pinda regulaarselt kontrollida:

(a)	jäävpoorsust või heli neeldumist:

kui pind on uus;

kui pind uuena vastab nõuetele, ei nõuta edasisi perioodilisi katseid. Kui pind uuena ei vasta nõuetele, võib see nõuetele vastata hiljem, sest pind muutub aja jooksul tihedamaks ja kompaktsemaks.

(b)	tekstuuri sügavust (TD):

kui pind on uus;

kui mürataseme katsed algavad (NB: mitte varem kui neli nädalat pärast pinnakatte paigaldamist);

edasi iga kaheteistkümne kuu järel.

Katsepinna projekteerimine

3.1.

Ala

Katseraja plaani kavandamisel on tähtis miinimumnõudena tagada, et sõidukite läbitava katseribaga risti olev ala oleks kaetud kindlaksmääratud katsematerjaliga, seejuures tuleb jätta sobiv varu ohutuks ja otstarbekohaseks sõiduks. Seetõttu nõutakse, et raja laius oleks vähemalt 3 m ning rada ulatuks üle joonte AA ja BB mõlemale poole vähemalt 10 m. Joonisel 1 on näidatud sobiva katsekoha plaan ja minimaalne ala, kuhu tuleb kanda masinaga laotatud ja tihendatud ettenähtud katsepinna materjal. II lisa punkti 4.1.1 kohaselt tuleb mõõtmised teha mõlemal pool sõidukit. Selleks võib kasutada kas kaht mikrofoni (üks kummalgi pool rada) ja sõita ühes suunas või üht mikrofoni ainult ühel pool rada, aga sõita sõidukiga kahes suunas. Viimase meetodi kasutamisel puuduvad nõuded raja selle poole pinnale, kus ei ole mikrofoni.

3.2.

Pinna projekteerimine ja ettevalmistamine

3.2.1.

Projekteerimise põhinõuded

Katsepind peab vastama neljale projekteerimisnõudele.

3.2.1.1.

Katsepind peab olema tihe asfaltbetoon.

3.2.1.2.

Killustiku maksimaalne mõõt on 8 mm (lubatud mõõduvahemik 6,3–10 mm).

3.2.1.3.

Kulumiskihi paksus peab olema > 30 mm.

3.2.1.4.

Sideaineks peab olema kergsulav kvaliteetne modifitseerimata bituumen.

3.2.2.

Projekteerimise juhised

Juhisena pinna projekteerijale on joonisel 2 näidatud soovitatavate omadustega täiteaine lõimise sõelkõver. Lisaks on tabelis 1 mõned juhised soovitud tekstuuri ja vastupidavuse saavutamiseks. Sõelkõver vastab järgmisele valemile:

P (% läbiv) = 100 . (d/dmax)1/2

kus:

d = sõela nelinurkse ava mõõt millimeetrites (mm)

dmax = 8 mm peakõvera korral

dmax = 10 mm mõõduvahemiku alumise kõvera korral

dmax = 6,3 mm mõõduvahemiku ülemise kõvera korral

Peale punktides 1–3.2.2 sätestatud nõuete tuleb täita järgmised ISO 10844:2011 nõuded või viidata 5-aastase üleminekuperioodi jooksul standardile ISO 10844 : 1994 : [ME 54]

a)	liiva fraktsioon (0,063 mm < sõela nelinurkse ava mõõt < 2 mm) tohib sisaldada kuni 55 % looduslikku liiva ja peab sisaldama vähemalt 45 % purustatud liiva;
b)	alus ja dreenikiht peavad tagama hea püsivuse ja tasasuse vastavalt parimale teede projekteerimise praktikale;
c)	killustik peab olema purustatud (100 % purustatud tahkudega) ja suure purunemiskindlusega materjalist;
d)	segus kasutatav killustik peab olema pestud;
e)	pinnale ei tohi lisada juurde killustikku;
f)	sideaine kõvadus olenevalt riigi kliimaoludest väljendatuna PEN-ühikutes on 40–60, 60–80 või isegi 80–100. Kasutada tuleb võimalikult kõva sideainet, kui see sobib kokku tavapraktikaga;
g)	segu temperatuur enne rullimist valitakse selline, et järgnev rullimine tagaks nõutava poorsuse. Et suurendada punktides 2.1–2.4 toodud tehniliste tingimuste täitmise tõenäosust, tuleb tiheduse kontrollimisel kasutada peale sobiva segamistemperatuuri valiku ka sobiva ülesõitude arvu ja tihendussõiduki valikut.

Tabel 1. Projekteerimise juhised

	Sihtväärtused		Lubatud hälbed
	Segu üldmassist	Täiteainest	Lubatud hälbed
Kivide mass, sõela nelinurkne ava (SM) > 2 mm	47,6 %	50,5 %	±5
Liiva mass 0,063 < SM < 2 mm	38,0 %	40,2 %	±5
Täiteaine mass SM < 0,063 mm	8,8 %	9,3 %	±2
Sideaine mass (bituumen)	5,8 %	Ei kohaldata	±0,5
Suurim killusuurus	8 mm		6,3–10
Sideaine kõvadus	(vt punkt 3.2.2 f)
Lihvitud kivi osakaal (PSV)	> 50
Tihedus, Marshalli tiheduse suhtes	98 %

Katsemeetod

4.1.

Jäävpoorsuse mõõtmine

Selle mõõtmise jaoks tuleb puurida puursüdamikud vähemalt neljast katseraja kohast, mis asetuvad ühtlaselt katseraja joonte AA ja BB vahel (vt joonis 1). Et vältida ebaühtlust ja ebatasasusi rattajälgedes, tuleb puursüdamikud võtta mitte rattajälgedest, vaid nende lähedalt. Kaks puursüdamikku (minimaalselt) puuritakse rattajälgede lähedalt ning üks puursüdamik (minimaalselt) puuritakse rattajälgede ja iga mikrofoni asukoha vahekauguse keskpaiga lähedalt.

Kui esineb kahtlusi, et ühtluse nõue ei ole täidetud (vt punkt 2.4), võetakse proovikehi rohkematest katseraja kohtadest.

Iga proovikeha puhul määratakse jäävpoorsus, arvutatakse kõikide proovikehade keskmine ja võrreldakse seda punkti 2.1 nõudega. Lisaks ei tohi ühegi proovikeha poorsus olla üle 10 %. Katsepinna ehitajat tuleb teavitada probleemidest, mis võivad tekkida, kui katseala soojendatakse torude või elektrijuhtmetega ja kui sellelt alalt tuleb võtta puursüdamikke. Selliste paigaldiste asukoht tuleb hoolikalt planeerida, pidades silmas tulevasi puursüdamike puurimise kohti. Soovitatav on jätta mõned alad (mõõtmetega ligikaudu 200 mm × 300 mm), kus ei ole juhtmeid ega torusid või kus need asuvad piisavalt sügaval, et pinnasekihist puursüdamike võtmine neid ei kahjustaks.

4.2.

Helineeldumistegur

Helineeldumistegurit (langemisnurk täisnurk) mõõdetakse impedantstoru meetodil, kasutades standardis ISO 10534-1 „Akustika – helineeldumisteguri ja impedantsi määramine torumeetodil” kirjeldatud protseduuri (2).

Katsekehade puhul tuleb järgida samu nõudeid nagu jäävpoorsuse puhul (vt punkt 4.1). Heli neeldumist mõõdetakse vahemikus 400–800 Hz ja vahemikus 800–1 600 Hz (vähemalt kolmanda oktaavi keskmistel sagedustel) ning tehakse kindlaks mõlema sagedusala suurimad väärtused . Seejärel leitakse lõpptulemuse saamiseks kõikide katsekehade keskmine väärtus.

4.3.

Makrotekstuuri mahumõõtmine

Käesoleva standardi kohaselt tuleb tekstuuri sügavuse mõõtmised teha vähemalt kümnes kohas, mis asuvad ühtlaste vahemike järel katseriba rattajälgedes. Saadud keskmist väärtust võrreldakse määratud vähima tekstuurisügavusega. Vt protseduuri kirjelduse kohta standardit ISO 10844:1994 ISO 10844: 2011 . [ME 55]

Ajaline püsivus ja korrashoid

5.1.

Aja mõju

Nii nagu teiste pindade puhul, võib ka siin eeldada, et 6–12 kuu jooksul pärast rajamist võib katsepinnal mõõdetud rehvi ja teepinna kontaktist tulenev müratase pisut suureneda.

Pind saavutab nõutud näitajad mitte varem kui neli nädalat pärast rajamist. Katsepinna vanuse mõju veokirehvide mürale on üldiselt väiksem kui sõiduautode rehvide puhul.

Pinnakatte pikaajaline püsivus oleneb peamiselt sellest, kuidas pinnal liikuvad sõidukid seda silendavad ja tihendavad. Seda tuleb kontrollida vastavalt punktis 2.5 osutatud katseperioodile.

5.2.

Pinna korrashoid

Pinnalt peab olema eemaldatud lahtine praht ja tolm, mis võivad oluliselt vähendada tekstuuri tegelikku sügavust. Talvise kliimaga riikides kasutatakse mõnikord jää sulatamiseks soola. Soola mõjul võib pinnast tingitud müra kas ajutiselt või isegi jäävalt suureneda, mistõttu ei ole seda soovitatav kasutada.

5.3.

Katseala ülekatmine

Kui katserada on vaja üle katta, ei ole tavaliselt tarvis ülekatet teha mujal kui ainult katseribal (3 m laiune ala joonisel 1), kus autod sõidavad, eeldusel et ribast väljapoole jääv katseala vastas mõõtmisel jäävpoorsuse või helineeldumise nõuetele.

Katsepinna ja sellel tehtud katsete dokumentatsioon

6.1.

Katsepinna dokumentatsioon

Katsepinda kirjeldavas dokumendis esitatakse järgmised andmed:

6.1.1.

katseraja asukoht;

6.1.2.

sideaine tüüp, sideaine kõvadus, täiteaine tüüp, betooni suurim teoreetiline tihedus (DR), kulumiskihi paksus ja katserajalt võetud puursüdamike põhjal koostatud sõelkõver;

6.1.3.

tihendamise meetod (nt rulli tüüp, rulli mass, ülesõitude arv);

6.1.4.

segu temperatuur, välisõhu temperatuur ja tuule kiirus pinnakatte paigaldamiseajal;

6.1.5.

pinnakatte paigaldamise kuupäev ja töö teostaja;

6.1.6.

kõikide katsete või vähemalt viimase katse tulemus, mis sisaldab järgmist:

6.1.6.1.

iga proovikeha jäävpoorsus;

6.1.6.2.

asukohad katsealal, kust võeti puursüdamikud poorsuse mõõtmiseks;

6.1.6.3.

iga puursüdamiku helineeldumistegur (kui on mõõdetud); esitada iga puursüdamiku tulemus igas sagedusalas, samuti kõikide keskmine väärtus;

6.1.6.4.

asukohad katsealal, kust võeti katsekehad neeldumise mõõtmiseks;

6.1.6.5.

tekstuuri sügavus koos katsete arvu ja standardhälbega;

6.1.6.6.

punktidele 6.1.6.1 ja 6.1.6.2 vastavate katsete eest vastutav asutus ja kasutatud seadmestiku tüüp;

6.1.6.7.

katse(te) kuupäev(ad) ja katserajalt proovide võtmise kuupäev.

6.2.

Pinnal tehtud sõiduki mürataseme katsete dokumentatsioon

Sõiduki mürataseme katset/katseid kirjeldavas dokumendis märgitakse, kas käesoleva standardi kõik nõuded olid täidetud või mitte. Viidatakse punktis 6.1 osutatud dokumendile, mis sisaldab seda tõendavaid tulemusi.

(1) ISO10844:1994. Esimese viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest võivad tootjad kasutada kas vastavalt standardile ISO 10844:1994 või standardile ISO 10844:2011 sertifitseeritud katseradasid . Pärast nimetatud kuupäeva kasutavad tootjad ainult standardile ISO 10844:2011 vastavaid katseradasid. [ME 53]

(2) Seni avaldamata.

VIII LISA

Mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavuse hindamise mõõtmismeetod

Üldnõuded

Käesolevas lisas kirjeldatakse mõõtmismeetodit, millega hinnatakse sõiduki vastavust artiklis 8 esitatud mürataset käsitlevatele lisasätetele.

Tüübikinnituse taotlemisel ei ole tegelike katsete tegemine kohustuslik. Tootja peab allkirjastama vastavuskinnituse, mille näidis on toodud käesoleva lisa 1. liites. Tüübikinnitusasutus võib nõuda lisateavet vastavuskinnituse kohta ja teha alljärgnevalt kirjeldatud katsed.

VIII lisa analüüs eeldab II lisale vastava katse tegemist. II lisas kirjeldatud katse tuleb teha samal katserajal samasugustel tingimustel, mis on nõutavad käesolevas lisas ettenähtud katsete puhul.

Mõõtmismeetod

2.1.

Mõõteriistad ja mõõtmistingimused

Kui ei ole sätestatud teisiti, on mõõteriistad, mõõtmistingimused ja sõiduki seisukord samaväärsed II lisa punktides 2 ja 3 sätestatutega.

Kui sõidukil on eri režiimid, mis mõjutavad müra, peavad kõik režiimid vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele. Kui tootja on teinud katsed, tõendamaks tüübikinnitusasutuse jaoks vastavust nendele nõuetele, tuleb katsetel kasutatud režiimid näidata katseprotokollis.

2.2.

Katsemeetod

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb lähtuda II lisa punktides 4.1–4.1.2.1.2.2 sätestatud tingimustest ja korrast. Käesoleva lisa alusel tehtavate katsete puhul tuleb mõõta ja hinnata ühekordseid katsesõite.

2.3.

Mõõteulatus

Töötingimused on järgmised:

Sõiduki kiirus VAA_ASEP: vAA ≥ 20 km/h

Sõiduki kiirendus aWOT_ASEP: aWOT ≤ 5,0 4,0 m/s2 [ME 56]

Mootori pöörlemiskiirus nBB_ASEP nBB ≤ 2,0 * pmr -0,222 * s või

nBB ≤ 0,9 * s, olenevalt sellest, kumb on väiksem

Sõiduki kiirus VBB_ASEP:

kui nBB_ASEP saavutatakse ühe käiguga vBB ≤ 70 km/h

kõikidel muudel juhtudel vBB ≤ 80 km/h

käigud k ≤ ülekandearv i, mis on määratud II lisas

Kui sõiduk ei saavuta madalaima sobiva käiguga mootori suurimat pöörlemiskiirust alla 70 km/h, on sõiduki kiiruspiirang 80 km/h.

2.4.

Ülekandearvud

Mürataset käsitlevate lisasätete nõudeid kohaldatakse iga ülekandearvu k suhtes, millega saadakse käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud mõõteulatuse piires katsetulemused.

Automaatkäigukasti, kohastuva ülekande ja CVTga (1) sõidukite puhul, mida katsetatakse fikseerimata ülekandearvudega, võib katse hõlmata käigu vahetamist madalamale ja suuremat kiirendust. Käigu vahetamine kõrgemaks ja väiksem kiirendus ei ole lubatud. Vältida tuleb käiguvahetust, mille tulemuseks on piirtingimustele mittevastav tingimus. Sellisel juhul on lubatud paigaldada ja kasutada elektroonilisi või mehaanilisi seadmeid, sealhulgas muuta käiguvalitsa asendeid.

Selleks, et ASEPi katse oleks esinduslik ja (tüübikinnitusasutuse jaoks) korratav, katsetatakse sõidukeid toodangu käigukasti kalibreeringut kasutades. [ME 57]

2.5.

Ettenähtud tingimused

Müra tuleb mõõta iga sobiva ülekandearvuga neljas katsepunktis, nagu kirjeldatud allpool.

Esimese katsepunkti P1 määramiseks kasutatakse algkiirust vAA 20 km/h. Kui stabiilse kiirenduse tingimust ei ole võimalik saavutada, tuleb kiirust suurendada astmeliselt 5 km/h kaupa, kuni saavutatakse stabiilne kiirendus.

Neljas katsepunkt P4 määratakse sõiduki suurima kiirusega joonel BB', ülekandearv peab vastama punktis 2.3 sätestatud piirtingimustele.

Ülejäänud kaks katsepunkti määratakse järgmise valemi järgi:

Katsepunkt Pj: vBB_j = vBB_1 + ((j – 1)/3) * (vBB_4 – vBB_1) j = 2 ja 3

kus:

vBB_1 = sõiduki kiirus joonel BB' katsepunktis P1

vBB_4 = sõiduki kiirus joonel BB' katsepunktis P4

vBB_j lubatud hälve: ±3 km/h

Kõikide katsepunktide puhul peavad olema täidetud punktis 2.3 sätestatud piirtingimused.

2.6.

Sõiduki katsetamine

Sõiduki keskjoone teekond peab kogu katse vältel järgima võimalikult täpselt joont CC' alates joonele AA' lähenemisest kuni hetkeni, mil sõiduki tagaosa ületab joone BB'.

Joonel AA' tuleb gaasipedaal põhja vajutada. Stabiilsema kiirenduse saavutamiseks või joonte AA' ja BB' vahel käigu allavahetamise vältimiseks võib enne joont AA' kasutada eelkiirendust. Gaasipedaali hoitakse põhjavajutatud asendis seni, kuni sõiduki tagaosa jõuab jooneni BB'.

Iga eraldi katsesõidu puhul määratakse ja registreeritakse järgmised näitajad.

Iga kord, kui sõiduk läbib vahemaa joonte AA' ja BB' vahel, kummalgi pool sõidukit mõõdetud suurim A-sageduskorrektsiooniga mürarõhutase, ümardatud ühe kümnendkohani (Lwot, kj). Kui täheldatakse tavapärasest mürarõhust erinevat müra tipptaset, ei võeta seda mõõtmist arvesse. Mõõtmisi võib vasakul ja paremal pool teha korraga või eraldi.

Joontel AA' ja BB' tehtud kiirusemõõtmiste tulemused märgitakse üles ühe kümnendkohaga. (vAA, kj; vBB, kj)

Vajaduse korral registreeritakse mootori pöörlemiskiiruse näidud joontel AA' ja BB' täisarvuna (nAA, kj; nBB, kj).

Kiirendus arvutatakse II lisa punktis 4.1.2.1.2 esitatud valemi järgi kahe kümnendkohaga ja märgitakse üles (awot, test, kj).

Tulemuste analüüs

3.1.

Iga ülekandearvu ankurpunkti kindlaksmääramine

Käigul i ja madalamatel käikudel tehtavate mõõtmiste korral hõlmab ankurpunkt kõrgeimat mürataset Lwoti, mootori registreeritud pöörlemiskiirust nwoti ja sõiduki kiirust vwoti joonel BB' II lisas kirjeldatud kiirenduskatse ülekandearvu i puhul.

Lanchor, i = Lwoti, Annex II

nanchor, i = nBB, woti, Annex II

vanchor, i = vBB, woti, Annex II

Käigul i+1 tehtavate mõõtmiste korral hõlmab ankurpunkt kõrgeimat mürataset Lwoti+1, mootori registreeritud pöörlemiskiirust nwoti+1 ja sõiduki kiirust vwoti+1 joonel BB' II lisas kirjeldatud kiirenduskatse ülekandearvu i+1 puhul.

Lanchor, i+1 = Lwoti+1,Annex II

nanchor, i+1 = nBB, woti+1,Annex II

vanchor, i+1 = vBB, woti+1,Annex II

3.2.

Regressioonijoone tõus iga käigu puhul

Mõõdetud müra hinnatakse mootori pöörlemiskiiruse funktsioonina punkti 3.2.1 kohaselt.

3.2.1.

Regressioonijoone tõusu arvutamine iga käigu puhul

Lineaarse regressioonijoone arvutamisel kasutatakse ankurpunkti ja nelja omavahel seotud lisamõõtmist.

(dB/1000 min-1)

kus

;

ja nj = mootori pöörlemiskiirus mõõdetuna joonel BB'

3.2.2.

Regressioonijoone tõus iga käigu puhul

Edasises arvutuses on konkreetse käigu puhul tõusuks (Slopek) punkti 3.2.1 kohase arvutuse tulemus, mis on ümardatud ühe kümnendkohani, kuid ei ole suurem kui 5 dB/1000 min-1.

3.3.

Mürataseme lineaarse eeldatava suurenemise arvutamine iga mõõtmise puhul

Mõõtepunkti j ja käigu k jaoks arvutatakse müratase LASEP, kj, lähtudes mootori pöörlemiskiirustest, mis mõõdeti igas mõõtepunktis, ning kasutades iga ülekandearvu konkreetse ankurpunkti puhul punktis 3.2 määratud tõusu.

Kui nBB_k, j ≤ nanchor, k:

LASEP_k, j = Lanchor_k + (Slopek – Y) * (nBB_k, j – nanchor, k)/1000

Kui nBB_k, j > nanchor, k:

LASEP_k, j = Lanchor_k + (Slopek + Y) * (nBB_k, j – nanchor, k)/1000

kus Y = 1

3.4.

Näidised

Tüübikinnitusasutuse nõudmisel tuleb teha kaks lisasõitu vastavalt käesoleva lisa punktis 2.3 sätestatud piirtingimustele.

Tulemuste tõlgendamine

Iga müramõõtmist tuleb hinnata.

Üheski konkreetses punktis mõõdetud müratase ei või ületada alljärgnevaid piirnorme:

Lkj ≤ LASEP_k.j + x,

kus:

x = 3 dB(A) mittefikseeritava automaatkäigukastiga ja mittefikseeritava sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukite puhul

x = 2 dB(A) + piirnorm – Lurban II lisast kõikide teiste sõidukite puhul

Kui mingis punktis ületab mõõdetud müratase piirnormi, tuleb samas punktis teha kaks lisamõõtmist, et kontrollida mõõtemääramatust. Sõiduk vastab endiselt mürataset käsitlevatele lisasätetele, kui kolme arvesse mineva mõõtmise keskmine väärtus selles punktis vastab sellele nõudele.

Etalonmüra hindamine

Etalonmüra hinnatakse ühes punktis ühel fikseeritud käigul, simuleerides kiirendust nii, et algkiirus vaa on 50 km/h ja eeldatav lõppkiirus vbb on 61 km/h. Müra nõuetelevastavuse hindamiseks võib teha arvutuse, lähtudes punkti 3.2.2 alusel saadud tulemustest ja allpool esitatud tingimustest, või teha otsese mõõtmise, kasutades allpool nimetatud käiku.

5.1

Käik k määratakse järgmiselt:

k = 3 kõikide käsikäigukastiga ja kuni viiekäigulise automaatkäigukastiga sõidukite puhul;

k = 4 kuuekäigulise ja suurema käikude arvuga automaatkäigukastiga sõidukite puhul

Kui fikseeritud käiku ei saa kasutada, nt mittefikseeritava automaatkäigukastiga ja mittefikseeritava sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukastiga sõidukite puhul, määratakse edasiseks arvutuseks ülekandearv II lisa kohase kiirenduskatse tulemusest, kasutades registreeritud mootorikiirust ja sõidukikiirust joonel BB'.

5.2.

Mootori võrdluskiiruse nref_k määramine

Mootori võrdluskiiruse nref_k määramisel võetakse aluseks käigu k ülekandearv võrdluskiirusel vref = 61 km/h.

5.3.

Lref arvutamine

Lref = Lanchor_k + Slopek * (nref_k – nanchor_k)/1000

Lref peab olema väiksem kui 76 dB(A) või sellega võrdne.

Sõidukite puhul, millel on enam kui nelja edasikäiguga käsikäigukast ja mille mootori maksimumvõimsus on suurem kui 140 kW (ÜRO EMK) ning mille lubatud maksimumvõimsuse/-massi suhe on suurem kui 75 kW/t, peab Lref olema väiksem kui 79 dB(A) või sellega võrdne.

Sõidukite puhul, millel on enam kui nelja edasikäiguga automaatkäigukast ja mille mootori maksimumvõimsus on suurem kui 140 kW (ÜRO EMK) ning mille lubatud maksimumvõimsuse/-massi suhe on suurem kui 75 kW/t, peab Lref olema väiksem kui 78 dB(A) või sellega võrdne.

Mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavuse hindamine L_Urban-põhimõtte alusel

6.1

Üldnõuded

Sõidukitootja võib selle hindamisviisi valida käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud hindamise asemel ja see on kohaldatav kõikide sõidukitehnoloogiate puhul. Sõidukitootja kohustus on teha kindlaks õige katsetamisviis. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb katsed ja arvutused teha vastavalt käesoleva määruse II lisale.

6.2.

L_Urban_ASEP arvutamine

Käesoleva lisa kohaselt mõõdetud iga L_wot_ASEP alusel arvutatakse L_Urban_ASEP järgmiselt.

a)	Arvutage a_wot_test_ASEP, kasutades käesoleva määruse II lisa punkti 4.1.2.1.2.1 või punkti 4.1.2.1.2.2 kohast kiirendusarvutust (olenevalt sellest, kumb on asjakohane).

b)	Määrake kindlaks sõiduki kiirus (v_BB_ASEP) joonel BB katse L_wot_ASEP käigus.

c)	Arvutage kp_ASEP järgmiselt: kP ASEP = 1 – (aurban/awot test ASEP) Katsetulemusi, kus a_wot_test_ASEP on väiksem kui a_urban, ei arvestata.

d)	Arvutage L_Urban_Measured_ASEP järgmiselt: L_Urban_Measured_ASEP = Lwot ASEP – kP ASEP * (Lwot ASEP – Lcrs) Edasiseks arvutuseks kasutage käesoleva määruse II lisa alusel saadud tulemust L_Urban ilma ümardamiseta, ühe kümnendkohaga (xx.x).

e)	Arvutage Lurban normalized järgmiselt: Lurban normalized = Lurban measured ASEP – Lurban

f)	Arvutage Lurban ASEP järgmiselt: Lurban ASEP = Lurban normalized – (0,15 * (VBB ASEP – 50))

g)	Vastavus piirnormidele: Lurban ASEP peab olema väiksem kui 3,0 dB või sellega võrdne.

(1) Sujuvalt muutuva ülekandearvuga käigukast.

1. liide

Kinnitus mürataset käsitlevatele lisasätetele vastavuse kohta

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

(Tootja nimi) kinnitab, et seda tüüpi sõidukid (sõidukite müratasemele vastav tüüp ELi määruse nr … kohaselt) vastavad määruse nr … artikli 8 nõuetele.

(Tootja nimi) annab selle kinnituse heas usus, olles teinud sõidukite mürataseme asjakohase hindamise.

Kuupäev:

Volitatud esindaja nimi:

Volitatud esindaja allkiri:

IX lisa

Elektri- ja hübriidautode kuuldavust tagavad meetmed

Käesolevas lisas käsitletakse elektri- ja hübriidelektrisõidukite helihoiatussüsteemi.

Sõiduki helihoiatussüsteem

Mõiste

Sõiduki helihoiatussüsteem on heli tekitav seade, mille eesmärk on teavitada jalakäijaid ja hübriidelektrisõiduki ja elektrisõiduki süsteem, mis annab sõiduki liikumise kohta teavet jalakäijatele ja vähem kaitstud liiklejaid liiklejatele . [ME 58]

Süsteemi toimimine

Kui sõidukile on paigaldatud helihoiatussüsteem, peab see vastama alljärgnevalt nimetatud nõuetele.

Toimimise tingimused

Heli tekitamise meetod

Helihoiatussüsteem peab automaatselt tekitama heli sõiduki miinimumkiirustel alates sõitma hakkamisest kuni kiiruseni umbes 20 km/h ning tagurdamise ajal, kui see on selle sõidukikategooria puhul asjakohane. Kui sõidukil on sisepõlemismootor, mis töötab eelnimetatud kiirusevahemikus, ei pea helihoiatussüsteem heli tekitama.

Sõidukite puhul, millel on olemas tagurdamisest hoiatav seade, ei pea helihoiatussüsteem tagurdamisel heli tekitama.

Pausilüliti

Helihoiatussüsteemil võib olla lüliti, millega süsteem ajutiselt peatada (pausilüliti).

Kui helihoiatussüsteemile lisatakse pausilüliti, peab sõiduk olema varustatud ka seadmega, mis võimaldab juhil juhiistmelt näha, et sõiduki lähenemisest teavitav seade on pausirežiimil.

Pärast pausilülitiga peatamist peab helihoiatussüsteemi olema võimalik taas käivitada.

Kui pausilüliti on sõidukile paigaldatud, peab see asuma kohas, kus juhil on seda kerge leida ja käsitseda.

Heli nõrgenemine

Helihoiatussüsteemi heli tugevust võib sõiduki liikumise ajal vähendada.

Heli tüüp ja tugevus

Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peaks olema pidev heli, mis teavitab jalakäijaid ja vähem kaitstud liiklejaid liikuvast sõidukist. Heli peaks sõiduki liikumisest selgesti märku andma ja peaks sarnanema heliga, mida tekitab samasse kategooriasse kuuluv sõiduk, millel on sisepõlemismootor.

Kasutada ei tohi aga alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:

i)	sireen, pasun, kellamäng, kellahelin ja alarmsõidukite helid;

ii)	alarmihelid, nt tulekahju-, varga-, suitsualarm;

iii)	vahelduv heli.

Vältida tuleb alljärgnevaid ja sarnast tüüpi helisid:

iv)	meloodilised helid, loomade ja putukate tekitatavad helid;

v)	helid, mis tekitavad segadust sõiduki ja/või selle tegevuse kindlaksmääramisel (nt kiirendamine, aeglustamine). [ME 59]

Helihoiatussüsteemi tekitatav heli peab andma arusaadavalt märku sõiduki tegevusest ja sõidusuunast , nt helihoiatus tugevuse või muude omaduste automaatse muutumisega vastavalt sõiduki kiirusele.

Helihoiatussüsteemi tekitatav heli ei tohi või ületada ligikaudset mürataset, mida samade tingimuste korral tekitab samasse kategooriasse kuuluv sarnane sõiduk, millel on sisepõlemismootor.

Keskkonnaga seotud kaalutlused

Helihoiatussüsteemi arendamisel tuleb arvesse võtta ümbritseva keskkonna üldist mürataset. [ME 60]

X LISA

ELi tüübikinnitus seoses eraldi seadmestikuna käsitletavate heitgaasisüsteemide (varuheitgaasisüsteemide) müratasemega

ELi TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

1.1.

Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohase ELi tüübikinnitustaotluse eraldi seadmestikuna käsitletava varuheitgaasisüsteemi või selle osa kohta esitab sõidukitootja või kõnealuse eraldi seadmestiku tootja.

1.2.

Teatise näidis on esitatud 1. liites.

1.3.

Asjaomase tehnilise teenistuse nõudel peab taotleja esitama:

1.3.1

selle süsteemi kaks näidist, mille kohta ELi tüübikinnitustaotlus on esitatud;

1.3.2.

seda tüüpi heitgaasisüsteemi, mis oli ELi tüübikinnituse andmise ajal sõidukile esialgu paigaldatud;

1.3.3.

tüüpsõiduki, mis esindab sõidukitüüpi, millele süsteem paigaldatakse, ja mis vastab käesoleva määruse VI lisa punkti 2.1 nõuetele;

1.3.4.

eraldi mootori, mis vastab kirjeldatud sõidukitüübile.

MÄRGISTUS

2.4.1.

Varuheitgaasisüsteemile või selle osadele, välja arvatud kinnitusvahenditele ja torudele, peab olema kantud:

2.4.1.1.

varusüsteemi ja selle osade tootja kaubamärk või kaubanimi;

2.4.1.2.

tootja kaubanduslik kirjeldus.

2.4.2.

Märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ka siis, kui süsteem on sõidukile paigaldatud.

ELi TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

3.1.

Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse direktiivi 2007/46/EÜ artikli 9 lõike 3 ja vajaduse korral artikli 10 lõike 4 kohane ELi tüübikinnitus.

3.2.

ELi tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 2. liites.

3.3.

Igale tüübikinnituse saanud eraldi seadmestikuna käsitletavale varuheitgaasisüsteemile või selle osale antakse direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa kohaselt tüübikinnitusnumber. Tüübikinnitusnumbri kolmandas osas näidatakse ära vastava muutva direktiivi number, mida kohaldati sõiduki tüübikinnituse andmise ajal. Liikmesriik ei saa anda sama numbrit ühelegi teisele varuheitgaasisüsteemile või selle osale.

ELi TÜÜBIKINNITUSMÄRK

4.1.

Igale käesoleva määruse alusel kinnitatud tüübile vastavale varuheitgaasisüsteemile või selle osale, välja arvatud kinnitusvahenditele ja torudele, peab olema kantud ELi tüübikinnitusmärk.

4.2.

ELi tüübikinnitusmärk koosneb ristkülikuga ümbritsetud e-tähest, millele järgneb/järgnevad tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/eraldustähed või eraldusnumber:

1 – Saksamaa

2 – Prantsusmaa

3 – Itaalia

4 – Madalmaad

5 – Rootsi

6 – Belgia

7 – Ungari

8 – Tšehhi Vabariik

9 – Hispaania

11 – Ühendkuningriik

12 – Austria

13 – Luksemburg

17 – Soome

18 – Taani

19 – Rumeenia

20 – Poola

21 – Portugal

23 – Kreeka

24 – Iirimaa

26 – Sloveenia

27 – Slovakkia

29 – Eesti

32 – Läti

34 – Bulgaaria

36 – Leedu

49 – Küpros

50 – Malta

Tüübikinnitusnumber peab ristküliku lähedal sisaldama ka direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas viidatud tüübikinnitusnumbri neljandas osas sisalduvat baaskinnitusnumbrit, mille ees on kaks numbrit, mis tähistavad selle käesoleva määruse viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjekorranumbrit, mida kohaldati sõidukile tüübikinnituse andmise ajal.

4.3.

Märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ka siis, kui varuheitgaasisüsteem või selle osa on sõidukile paigaldatud.

4.4.

ELi tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud 3. liites.

NÕUDED

5.1.

Üldnõuded

5.1.1.

Varuheitgaasisüsteem või selle osad peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et tavakasutustingimustes ja olenemata neile mõjuda võivast vibratsioonist on tagatud sõiduki vastavus käesoleva määruse nõuetele.

5.1.2.

Summutisüsteem või selle osad peavad olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et oleks tagatud nende piisav korrosioonikindlus, võttes arvesse sõiduki kasutustingimusi.

5.1.3.

Lisanõuded seoses muudetavusega ja mitmerežiimiliste käsitsi reguleeritavate heitgaasi- või summutisüsteemidega

5.1.3.1.

Kõik heitgaasi- ja summutisüsteemid peavad olema ehitatud viisil, mis ei võimalda kergesti eemaldada summuteid, väljalaskekoonuseid ega muid osi, mille esmane funktsioon on summuti-/paisumiskambrite osana toimimine. Kui sellise osa paigaldamine on vältimatu, peab selle kinnitamise viis olema selline, mis ei soodusta hõlpsat eemaldamist (nt tavapäraste keermestatud kinnitustega), ja see osa peab olema kinnitatud nii, et eemaldamine põhjustab koostele püsivat/parandamatut kahju.

5.1.3.2.

Mitme töörežiimiga käsitsi reguleeritavad heitgaasi- või summutisüsteemid peavad kõikidel töörežiimidel vastama kõikidele nõuetele. Registreerida tuleb müratase, mis tekib kõrgeima müratasemega töörežiimil.

5.2.

Müratasemega seotud nõuded

5.2.1.

Mõõtmistingimused

5.2.1.1.

Summutisüsteemi ja varusummutisüsteemi mürakatse tuleb teha samade tavaliste rehvidega (nagu määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 (ELT L 231, 29.8.2008, lk 19) punktis 2.8). Katsetes ei ole lubatud kasutada erikasutusrehve ega talverehve, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 117 punktides 2.9 ja 2.10. Need rehvid võivad tõsta sõiduki mürataset või avaldada müra vähendamise toimimise võrdlemisel varjavat mõju. Rehvid ei pea olema uued, kuid nad peavad vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, mis puudutavad nende kasutamist liikluses.

5.2.2.

Varusummutisüsteemi või selle osade toimimist müra vähendamisel tuleb kontrollida artiklites 7 ja 8 ning II lisa punktis 1 kirjeldatud meetodite abil. Selle punkti kohaldamisel tuleb viidata käesoleva määruse muudatusele, mis kehtis uuele sõidukile tüübikinnituse andmisel.

Mõõtmine liikuva sõiduki puhul

Kui varusummutisüsteem või selle osad on paigaldatud punktis 1.3.3 kirjeldatud sõidukile, peab mõõdetud müratase vastama ühele järgmistest tingimustest:

i)	mõõdetud väärtus (ümardatult lähima täisarvuni) ei tohi rohkem kui 1 dB(A) võrra ületada tüübikinnitusväärtust, mis saadi käesoleva määruse alusel asjaomase sõidukitüübi puhul;

ii)

mõõdetud väärtus (enne ümardamist lähima täisarvuni) ei tohi enam kui 1 dB(A) võrra ületada punktis 1.3.3 osutatud sõidukil mõõdetud mürataset (enne ümardamist lähima täisarvuni), kui sõidukile on paigaldatud summutisüsteem, mis vastab käesoleva määruse kohase tüübikinnituse saamiseks esitamise ajal sellele paigaldatud süsteemile.

Kui otsustatakse varusüsteemi ja esialgse süsteemi võrdluse kasuks, on käesoleva määruse II lisa punkti 4.1.2.1.4.2 ja/või punkti 4.1.2.2.1.2 kohaldamiseks lubatud vahetada käiku suuremale kiirendusele ning käigu allavahetamise vältimiseks elektrooniliste või mehaaniliste seadmete kasutamine ei ole kohustuslik. Kui neil tingimustel on katsesõiduki müratase kõrgem toodangu nõuetelevastavuse väärtustest, teeb tehniline teenistus otsuse katsesõiduki esindavuse kohta.

Mõõtmine seisva sõiduki puhul

Kui varusummutisüsteem või selle osad on paigaldatud punktis 1.3.3 kirjeldatud sõidukile, peab mõõdetud müratase vastama ühele järgmistest tingimustest:

i)	mõõdetud väärtus (ümardatult lähima täisarvuni) ei tohi enam kui 2 dB(A) võrra ületada tüübikinnitusväärtust, mis saadi käesoleva määruse alusel asjaomase sõidukitüübi puhul;

ii)

mõõdetud väärtus (enne ümardamist lähima täisarvuni) ei tohi enam kui 2 dB(A) võrra ületada punktis 1.3.3 osutatud sõidukil mõõdetud mürataset (enne ümardamist lähima täisarvuni), kui sõidukile on paigaldatud summutisüsteem, mis vastab käesoleva määruse kohase tüübikinnituse saamiseks esitamise ajal sellele paigaldatud süsteemile.

5.2.3.

Peale II lisa nõuete peab iga varusummutisüsteem või selle osa vastama ka käesoleva määruse VIII lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele. Sõidukite puhul, millele on antud tüübikinnitus enne käesoleva määruse ja eelkõige VIII lisa nõuete (mürataset käsitlevate lisasätete) jõustumist, ei kohaldata käesoleva lisa punktides 5.2.3.1–5.2.3.3 sätestatud nõudeid.

5.2.3.1.

Kui varusummutisüsteem või selle osa on muutuva geomeetriaga süsteem või osa, peab tootja tüübikinnitustaotluses esitama kinnituse (vastavalt VIII lisa 1. liitele), et summutisüsteemi tüüp, mille tüübikinnitust taotletakse, vastab käesoleva lisa punkti 5.2.3 nõuetele. Tüübikinnitusasutus võib nõuda mis tahes asjakohast katset, et kontrollida summutisüsteemi tüübi vastavust mürataset käsitlevatele lisasätetele.

5.2.3.2.

Kui varusummutisüsteem või selle osa ei ole muutuva geomeetriaga süsteem või osa, piisab sellest, kui tootja esitab tüübikinnitustaotluses kinnituse (vastavalt VIII lisa 1. liitele), et summutisüsteemi tüüp, mille tüübikinnitust taotletakse, vastab käesoleva lisa punkti 5.2.3 nõuetele.

5.2.3.3.

Vastavuskinnitus sõnastatakse järgmiselt: „(Tootja nimi) kinnitab, et seda tüüpi summutisüsteem vastab määruse (EL) nr … [käesolev määrus] X lisa punkti 5.2.3 nõuetele. (Tootja nimi) esitab käesoleva kinnituse heas usus pärast mürataseme asjakohast tehnilist hindamist kohaldatavatel töötingimustel.”

5.3.

Sõiduki tööomaduste mõõtmine

5.3.1.

Varusummutisüsteem või selle osad peavad tagama sõiduki sellised tööomadused, mis on võrreldavad originaalvarustusse kuuluva summutisüsteemi või selle osade tööomadustega.

5.3.2.

Olenevalt tootja valikust tuleb kas varusummutisüsteemi või selle osi võrrelda punktis 1.3.3 nimetatud sõidukile paigaldatud originaalsummutisüsteemi või selle osadega, mis peavad samuti olema uued.

5.3.3.

Kontrolltoimingud tehakse vasturõhu mõõtmise teel punkti 5.3.4 kohaselt.

Varusummutisüsteemi puhul mõõdetud väärtus ei tohi allpool nimetatud tingimuste järgimisel ületada originaalsüsteemi puhul mõõdetud väärtust rohkem kui 25 % võrra.

5.3.4.

Katsemeetod

5.3.4.1.

Katsetamine mootoril

Mõõtmine viiakse läbi punktis 1.3.4 nimetatud mootoril, mis on ühendatud dünamomeetriga. Seguklapp peab olema täielikult avatud ja stendi tuleb reguleerida nii, et saavutatakse mootori nimivõimsusele vastav mootori pöörlemiskiirus (S).

Vasturõhu mõõtmisel peab rõhumõõtekoht asuma väljalasketorustikust 5. liites näidatud kaugusel.

5.3.4.2.

Katsetamine sõidukil

Mõõtmine viiakse läbi punktis 1.3.3 nimetatud sõidukil. Katse tehakse kas teel või rulldünamomeetril.

Seguklapp peab olema täielikult avatud ja mootorit tuleb koormata nii, et saavutatakse mootori nimivõimsusele vastav mootori pöörlemiskiirus (S).

Vasturõhu mõõtmisel peab rõhumõõtekoht asuma väljalasketorustikust 5. liites näidatud kaugusel.

5.4.

Lisanõuded varusummutisüsteemidele või osadele, mis sisaldavad heli neelavaid kiudmaterjale

5.4.1.

Üldnõuded

Heli neelavaid kiudmaterjale võib summutisüsteemides või nende osades kasutada ainult siis, kui on täidetud üks alljärgnevatest tingimustest:

a)	heitgaas ei puutu kiudmaterjalidega kokku;

b)	summutisüsteem või selle osade konstruktsioonitüüp on sama mis süsteemidel või osadel, mille puhul on käesoleva määruse nõuetele vastava tüübikinnitusmenetluse käigus tõendatud, et see on vastupidav.

Kui kumbki neist tingimustest ei ole täidetud, viiakse läbi kogu summutisüsteemi või selle osade tavakonditsioneerimine, kasutades ühte kolmest allpool kirjeldatud seadeldisest ja protseduurist.

5.4.1.1.

Pidev kasutamine maanteel 10 000 km vältel

5.4.1.1.1.

50 % ± 20 % sellest läbisõidust moodustab linnasõit ja teise poole suurel kiirusel läbitavad pikad vahemaad; pideva kasutamise maanteel võib asendada vastava katserajaprogrammiga.

Kahe kiiruse režiime tuleb vaheldada vähemalt kaks korda.

Täismahus katsetamisprogramm peab sisaldama minimaalselt kümmet vähemalt kolmetunnist pausi, võimaldamaks hinnata jahtumise ja võimaliku kondenseerumise mõju.

5.4.1.2.

Katsestendil konditsioneerimine

5.4.1.2.1.

Summutisüsteem ja selle osad tuleb paigaldada standardosi kasutades ja sõidukitootja juhiseid järgides punktis 1.3.3 osutatud sõidukile või punktis 1.3.4 osutatud mootorile. Esimesel juhul tuleb sõiduk paigutada rulldünamomeetrile. Teisel juhul tuleb mootor ühendada dünamomeetriga.

5.4.1.2.2.

5.4.1.2.3.

Iga kuuetunnise ajavahemiku vältel töötab mootor järjestikku järgmistes tingimustes:

a)	viieminutiline etapp tühikäigukiirusel;

b)	ühetunnine etapp veerandkoormusel pöörlemiskiiruse (S) juures, mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

c)	ühetunnine etapp poolkoormusel pöörlemiskiiruse (S) juures, mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

d)	kümneminutiline etapp täiskoormusel pöörlemiskiiruse (S) juures, mis on kolm neljandikku maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest;

e)	viieteistkümneminutiline etapp poolkoormusel maksimumvõimsusele vastaval pöörlemiskiirusel (S);

f)	kolmekümneminutiline etapp veerandkoormusel maksimumvõimsusele vastaval pöörlemiskiirusel (S).

Iga ajavahemik peab hõlmama kahte järjestikust tsüklit, mil mootor töötab punktides a–f nimetatud tingimustes.

5.4.1.2.4.

Katse vältel ei tohi summutisüsteemi või selle osi jahutada sundõhuvooluga, mis simuleerib tavapärast sõiduki ümber tekkivat õhuvoolu.

Tootja taotlusel võib summutisüsteemi või selle osi siiski jahutada, et mitte ületada maksimumkiirusel liikuva sõiduki summuti sisselaskeava juures mõõdetud temperatuuri.

5.4.1.3.

Konditsioneerimine pulsatsiooniga

5.4.1.3.1.

Summutisüsteem või selle osad tuleb paigaldada punktis 1.3.3 osutatud sõidukile või punktis 1.3.4 osutatud mootori külge. Esimesel juhul tuleb sõiduk paigutada rulldünamomeetrile ning teisel juhul tuleb mootor paigutada dünamomeetrile.

5.4.1.3.2.

Katseseade, mille üksikasjalik skeem on esitatud IV lisa 1. liite joonisel 1, paigaldatakse summutisüsteemi väljalaskeavale. Kasutada võib ka muid seadmeid, millega saadakse võrdväärsed tulemused.

5.4.1.3.3.

Katseseade tuleb reguleerida nii, et kiirventiil kordamööda katkestab ja taastab heitgaasivoolu 2 500 tsükli vältel.

5.4.1.3.4.

Ventiil peab avanema, kui sisselaskeäärikust voolusuunas vähemalt 100 mm kaugusel mõõdetud heitgaasi vasturõhk saavutab väärtuse vahemikus 35–40 kPa. Ventiil peab sulguma siis, kui rõhk ei erine avatud ventiili korral saavutatavast stabiilsest väärtusest rohkem kui 10 % võrra.

5.4.1.3.5.

Viitlüliti tööintervall seatakse selliselt, et punktis 5.4.1.3.4 sätestatud heitgaasi voolamise nõuded oleksid täidetud.

5.4.1.3.6.

Mootori pöörlemiskiirus peab olema 75 % pöörlemiskiirusest (S), mille puhul mootor saavutab maksimumvõimsuse.

5.4.1.3.7.

5.4.1.3.8.

Katse ajal peavad kõik tühjendusavad olema suletud.

5.4.1.3.9.

Kogu katse ei tohi kesta kauem kui 48 tundi. Vajaduse korral tuleb iga tunni järel näha ette üks jahtumisperiood.

5.4.1.3.10.

Pärast konditsioneerimist kontrollitakse mürataset punkti 5.2 kohaselt.

Tüübikinnituse laiendamine

Summutisüsteemi valmistaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja võib taotleda summutisüsteemile seoses ühe või mitme sõidukitüübiga tüübikinnituse andnud haldusosakonnalt tüübikinnituse laiendamist teist tüüpi sõidukitele.

Menetlust on kirjeldatud punktis 1. Teade tüübikinnituse laiendamise (või laiendamisest keeldumise) kohta edastatakse liikmesriikidele direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud korras.

Summutisüsteemi tüübi muutmine

Käesoleva määruse kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklite 13, 14, 15 ja 16 ning artikli 17 lõike 4 sätteid.

Toodangu nõuetelevastavus

8.1.

Meetmed toodangu nõuetelevastavuse tagamiseks võetakse direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 12 sätestatud korras.

8.2.

Erisätted

8.2.1.

Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 2.3.5 viidatud katsete all peetakse silmas käesoleva määruse VI lisas sätestatud katseid.

8.2.2.

Direktiivi 2007/46/EÜ X lisa punktis 3 viidatud kontrollimiste tavapärane sagedus on kord kahe aasta jooksul.

1. liide

Teatis nr … mootorsõiduki eraldi seadmestikuna käsitletava heitgaasisüsteemi ELi tüübikinnituse kohta (määrus …)

Kui süsteemidel, osadel ja eraldi seadmestikel on elektroonilised juhtseadised, tuleb esitada nende tehnilised andmed.

0.	Üldnõuded
0.1.	Mark (tootja kaubanimi):
0.2.	Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):
0.5.	Tootja nimi ja aadress:
0.7.	Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral ELi tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:
0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):
1.	Teave sõiduki kohta, millele paigaldamiseks seade on ette nähtud (kui seade on ette nähtud paigaldamiseks rohkem kui ühte tüüpi sõidukitele, tuleb käesolevas punktis nõutud teave esitada eraldi iga tüübi kohta)
1.1.	Mark (tootja kaubanimi):
1.2.	Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):
1.3.	Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:
1.4.	Sõidukikategooria:
1.5.	ELi tüübikinnitusnumber seoses müratasemega:
1.6.	Sõiduki kohta tüübikinnitustunnistuse punktides 1.1–1.4 esitatud teave täies mahus (käesoleva määruse I lisa 2. liide):
1.	Lisateave
1.1.	Eraldi seadmestiku koostisosad:
1.2.	Seda tüüpi mootorsõiduki kaubamärk või kaubanimi, millele summuti kavatsetakse paigaldada(1):
1.3.	Sõidukitüüp/-tüübid ja selle/nende tüübikinnitusnumber/-numbrid:
1.4.	Mootor
1.4.1.	Tüüp (ottomootor, diiselmootor):
1.4.2.	Tsüklid: kahe- või neljataktiline
1.4.3.	Silindrite kogumaht:
1.4.4.	Mootori suurim võimsus: … kW pöörlemiskiirusel … p/min-1
1.5.	Ülekandearvude hulk:
1.6.	Kasutatud ülekandearvud:
1.7.	Veotelje/-telgede ülekandearv(ud):
1.8.	Mürataseme väärtused: liikuva sõiduki puhul: … dB(A) kiirendamiseelsel stabiilsel kiirusel … km/h; seisva sõiduki puhul… dB(A) pöörlemiskiirusel … p/min-1
1.9.	Vasturõhu väärtus:
1.10.	Võimalikud kasutamise ja paigaldusnõuetega seonduvad piirangud:
2.	Märkused
3.	Seadme kirjeldus
3.1.	Varuheitgaasisüsteemi kirjeldus, milles tuuakse ära süsteemi iga osa suhteline paigutus ja vastavad paigaldusjuhised:
3.2.	Iga osa üksikasjalik joonis osa hõlpsaks leidmiseks ja kindlaks tegemiseks ning viide kasutatud materjalidele. Joonistel peab olema näidatud kohustusliku ELi tüübikinnitusmärgi jaoks ette nähtud koht.

Kuupäev, failinimi

2. liide

NÄIDIS

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Ametiasutuse tempel

Teatis, milles käsitletakse

—	tüübikinnitust (1)

—	tüübikinnituse laiendamist (1)

—	tüübikinnituse andmisest keeldumist (1)

—	tüübikinnituse tühistamist (1)

sõiduki/osa/eraldi seadmestiku (1) tüübi puhul seoses määrusega nr ….

Tüübikinnituse number:

Laiendamise põhjus:

I JAGU

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule (1) (2):

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.

Sõidukikategooria (3):

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.7.

Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral ELi tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.

Koostetehas(t)e aadress(id):

II JAGU

Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

Katseprotokolli kuupäev:

Katseprotokolli number:

Märkused (vajaduse korral): vt lisand

Koht:

Kuupäev:

Allkiri:

Lisatud on loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole tüübikinnituse tunnistusega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(3) Direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratluse kohaselt.

3. liide

ELi tüübikinnitusmärgi näidis

Joonisel kujutatud ELi tüübikinnitusmärki kandev heitgaasisüsteem või selle osa on seade, mis on saanud tüübikinnituse Hispaanias (e 9) vastavalt määrusele nr … ning kannab baaskinnitusnumbrit 0148.

Kasutatud numbrid on esitatud üksnes näitena.

4. liide

Katseseade

1.	Sisselasketoru äärik või muhviga ühendus katsetatava summutisüsteemi tagaosaga
2.	Reguleerimisklapp (käsitsi juhitav)
3.	Pidurivedeliku anum mahuga 35–40 l
4.	Rõhulüliti tööpiirkonnaga 5–250 kPa – nr 7 avamiseks
5.	Viitlüliti – nr 7 sulgemiseks
6.	Impulsiloendur
7.	Kiirventiil – nagu 60 mm läbimõõduga mootorpiduriklapp, mida juhib 120 N läbilaskevõimega pneumosilinder 400 kPa rõhu juures. Reaktsiooniaeg ei või avamisel ega sulgemisel ületada 0,5 sekundit.
8.	Heitgaaside väljutamine
9.	Voolik
10.	Rõhumõõtur

5. liide

Mõõtepunktid – vasturõhk

Rõhukaokatsete võimalike mõõtmispunktide näited. Täpne mõõtmispunkt märgitakse katseprotokolli. See peab asuma piirkonnas, kus gaasi vool on ühtlane.

Joonis 1

Üks toru

Joonis 2

Osaliselt kaheharuline toru 1

1	Selle võimaluse puudumisel järgitakse joonist 3.

Joonis 3

Kaheharuline toru

2	Kaks mõõtepunkti, üks näit.

XI lISA

Eraldi seadmestikuna käsitletava heitgaasisüsteemi nõuetelevastavuse kontrollimine

1.	Üldnõuded
	Kõnealused nõuded on kooskõlas käesoleva määruse I lisa punkti 1 kohaselt toodangu nõuetelevastavuse kontrollimiseks tehtava katsega.
2.	Katse ja protseduurid
	Katsemeetodid, mõõteriistad ja tulemuste tõlgendamine peavad vastama X lisa punktis 5 kirjeldatule. Katsetatava heitgaasisüsteemi või selle osaga tuleb teha X lisa punktides 5.2, 5.3 ja 5.4 kirjeldatud katse.
3.	Näidise valimine ja tulemuste hindamine
3.1.	Punktis 2 nimetatud katseteks tuleb valida üks summutisüsteem või selle osa. Kui katsetulemused vastavad X lisa punktis 8.1 sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse summutisüsteemi või selle osa tüüp vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele.
3.2.	Kui üks katsetulemus ei vasta X lisa punktis 8.1 sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, tuleb katsetada veel kahte sama tüüpi summutisüsteemi või osa vastavalt punktile 2.
3.3.	Kui teise või kolmanda summutisüsteemi või osaga tehtud katsete tulemused vastavad X lisa punktis 8.1 sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse summutisüsteemi või selle osa tüüp vastavaks toodangu nõuetelevastavust käsitlevatele sätetele.
3.4.	Kui üks teise või kolmanda summutisüsteemi või osaga tehtud katse tulemus ei vasta X lisa punktis 8.1 sätestatud toodangu nõuetelevastavuse nõuetele, loetakse summutisüsteemi või selle osa tüüp käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks ning tootjal tuleb nõuetelevastavuse taastamiseks võtta vajalikud meetmed.

XII LISA

Vastavustabel

(Sellele on viidatud artiklis 15.2.)

Direktiiv 70/157/EMÜ	Käesolev määrus
—	Artikkel 1
—	Artikkel 2
—	Artikkel 3
Artikkel 2	Artikli 4 lõige 1
Artikkel 2a	Artikli 4 lõiked 2 ja 3
—	Artikkel 5
—	Artikkel 6
—	Artikkel 7
—	Artikkel 8
—	Artikkel 9
—	Artiklid 10, 11, 12 ja 13
—	Artikkel 14
—	Artikkel 15
	Artikkel 16
I lisa punkt 1	I lisa punkt 1
I lisa punkt 3	I lisa punkt 2
I lisa punkt 4	I lisa punkt 3
I lisa punkt 5	I lisa punkt 4
I lisa punkt 6	I lisa punkt 5
I lisa 1. liide	I lisa 1. liide
I lisa 2. liide (lisandita)	I lisa 2. liide
—	I lisa 3. liide
—	II lisa
I lisa punkt 2	III lisa
—	IV lisa
—	V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
—	VIII lisa
	IX lisa
II lisa punktid 1, 2, 3 ja 4	X lisa punktid 1, 2, 3 ja 4
—	X lisa punktid 5 ja 6
II lisa punktid 5 ja 6	X lisa punktid 7 ja 8
II lisa 1. liide	X lisa 1. liide (+ lisateave)
II lisa 2. liide (lisandita)	X lisa 2. liide
II lisa 3. liide	X lisa 3. liide
—	X lisa 4. ja 5. liide
	XI lisa
—	XII lisa
III lisa punkt 1	—
III lisa punkt 2	—