11.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/48

1.1

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, kuna sellega tagatakse ELi õigusallikate kindlus, püüeldakse lihtsustamise ja tõhususe suurendamise poole ning tagatakse demokraatliku kontrolli volituste täieulatuslik täitmine ning kõigile huvitatutele selge ja läbipaistev teave.

1.2

Komitee tunneb heameelt, et komisjon võttis ettepaneku koostamisel arvesse mitmesuguseid komitee varasemates arvamustes väljendatud aspekte.

1.3

Komitee nendib, et komisjoni ettepanek hõlmab rohkem kui 80 õigusakti (mille seas on määruseid ja direktiive) tehtud muudatusi ja avaldab kahetsust, et ta ei saa avaldada hinnangut iga õigusakti kohta, arvestades, et käsitletud on nii mitmekesiseid valdkondi, nagu

1.4

Komitee soovitab viia läbi põhjalikumad lisahinnangud volituste delegeerimise eesmärkide, sisu, ulatuse ja kestvuse kohta, et ELi tasandil saaks demokraatlikku kontrolli täieulatuslikult läbi viia ning et riikide parlamentidele ELi õigusloomeprotsessi tagatud eelisõigusi ja ülesandeid saaks täiel määral täita. Komitee leiab, et mõisted „mitteolemuslikud meetmed” ja „delegeeritud volitused” tuleks ühemõtteliselt, täiel määral Euroopa Kohtu tõlgendust arvesse võttes määratleda.

1.5

Komitee rõhutab järgmiste tegurite olulisust:

1.6

Komitee peab oluliseks, et komiteemenetlused peavad olema võimalikult läbipaistvad ja arusaadavad kõigi ELi kodanike jaoks ja eelkõige nende jaoks, keda õigusaktid isiklikult puudutavad.

1.7

Komitee meenutab vajadust rakendada täiel määral Lissaboni lepingu artiklit 8a, milles nähakse ette, et otsused võetakse vastu tasandil, kus neil on kõige kodanikulähedasem mõju, tagades kodanikele ja kodanikuühiskonnale täieliku juurdepääsu teabele.

1.8

Komitee nõuab, et hinnataks uue reguleeriva raamistiku rakendamise mõju ja et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele esitatakse regulaarselt aruanne, kus käsitletaks teabe tõhusust, läbipaistvust ja levitamist.

2.1

Lissaboni lepingu jõustumise järgselt eristatakse selgelt ELi toimimise lepingu artikli 290 menetluse kohaselt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeerimismenetlus), ning artikli 291 menetluse kohaselt komisjonile antud volitusi võtta vastu nn rakendusakte ehk ühtseid tingimusi õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks.

2.1.1

Delegeerimisvolituse rakendamine on ette nähtud õigusaktides, mis ei ole siduvad, näiteks:

2.2

Nagu komitee 2008. aasta kontrolliga regulatiivmenetluse teemalises arvamuses (3) meelde tuletas, muutis nõukogu juba 2006. aasta juulis (4) otsust, millega sätestati komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5) kehtestades uue kontrolliga regulatiivmenetluse.

2.2.1

Tänu nimetatud menetlusele võib seadusandja takistada vastu võtta kvaasiseadusandlikke meetmeid ehk selliseid meetmeid, mille eesmärk on muuta kaasotsustamismenetluse korras vastuvõetud aktide vähemolulisi sätteid alati, kui ta leiab, et meetmete eelnõu ületab kõnealuses aktis sätestatud rakendusvolitused või kui eelnõu ei ole kooskõlas akti eesmärgi või sisuga ega proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega.

2.2.2

Tegemist on komiteemenetlusele tüüpilise menetlusega, mis on sätestatud nõukogu otsusega 1999/468/EÜ, mida muudeti otsusega 2006/512/EÜ, mille kohaselt peab komisjon esitama rakendusmeetmete eelnõud viie komiteemenetluse järgi (konsulteerimismenetlus, korralduskomitee menetlus, regulatiivkomitee menetlus, kontrolliga regulatiivmenetlus, kaitsemeetmete menetlus) liikmesriikide ametnikest koosnevatele komiteedele. Komisjon võttis juba 2006. aasta detsembris vastu 25 asjaomast ettepanekut, (6) mille kohta on komitee arvamuse koostanud (7).

2.3

Kontrolliga regulatiivmenetlust kasutati selliste rakendusmeetmete vastuvõtmiseks, millega muudeti aktide vähemolulisi sätteid. Aastatel 2009–2014 jäid ajutiselt jõusse komiteemenetluse otsuse artikkel 5a ja kontrolliga regulatiivmenetlus, kuni olemasolevad sätted viiakse teatud määruste, direktiivide ja otsuste kooskõlla viimise abil vastavusse delegeeritud aktide korraga.

2.4

Komitee on ka hiljuti avaldanud arvamust (8) kahe 12 eri sektorit käsitleva koondmääruse ettepaneku kohta ning toetanud komisjoni algatust, sest see on vajalik ELi õiguse allikate kaitsmisel ning lihtsustamise ja tõhustamise eesmärgil, kuid soovitab nõukogul ja parlamendil jälgida protsessi võimalikult hoolikalt ja hinnata üksikasjalikult kõiki kohandatavaid õigusakte. Need hõlmavad 165 õigusakti, millele on siiani kehtinud kontrolliga regulatiivmenetlus ning mis nüüd kuuluvad uue delegeeritud aktide menetluse alla.

2.5

Komitee märgib, et ta võttis hiljuti vastu põhjaliku aruande delegeerimismenetluse kohta, ja soovitab seda arvesse võtta, et käesolevat arvamust paremini mõista.

3.1

Praegune ettepanek jälgib reguleeriva raamistikuga samasugust lähenemisviisi kui eelmised ettepanekud.

3.2

Kavandatud reguleeriv raamistik hõlmab muudatusi 76 õigusaktis, sh mitmesugustel teemadel koostatud määrustes ja direktiivides. ELi toimimise lepingu sätetega kooskõlla viimise eesmärgil on kavandatud ka jätta välja mõned sätted järgmistest õigusaktidest: määrus (EÜ) nr 66/2010 ja määrus (EÜ) nr 1221/2009 keskkonna teemal; direktiiv 97/70/EÜ transpordi teemal; määrus (EÜ) nr 1333/2008 ja direktiiv 2002/46/EÜ tervise- ja tarbijaküsimuste teemal; (9) nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi teemal.

4.1

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, kuna sellega tagatakse ELi õigusallikate kindlus, püüeldakse lihtsustamise ja tõhususe suurendamise poole ning tagatakse parlamendi ja nõukogu demokraatliku kontrolli volituste täieulatuslik täitmine.

4.2

Komitee tunneb heameelt, et kõnealuse ettepaneku koostamisel võeti arvesse mitmesuguseid komitee varasemates arvamustes väljendatud seisukohti, ja tuletab meelde varasemalt öeldut ehk et „ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt tuleb delegeeritud volituse kestus põhiaktis selgelt määratleda ning et praeguseni (mõne harva erandiga) on delegeerimine põhimõtteliselt antud määratud ajaks koos võimalusega delegeerimise rakendamise aruande esitamisel tähtaega pikendada” (10).

4.3

Komitee meenutab, et Euroopa Parlament ise juhtis seadusandlike volituste delegeerimise teemalises 5. mai 2010. aasta resolutsioonis tähelepanu delegeerimise delikaatsusele, ja rõhutas, et „artikli 290 kohase delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatuse ja kestuse peavad parlament ja nõukogu selgelt määratlema seadusandlikus aktis”. Komitee arvates peaks see võimaldama ka riikide parlamentidele ELi õigusloomeprotsessi tagatud eelisõigusi ja ülesandeid täiel määral täita.

4.4

Pealegi tuleks komitee arvates delegeerimise kasutamine kinnitada üksnes siis, kui on artikli 290 järgi vaja „võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi” ning puhtalt rakenduslike aktide puhul tuleb kasutada ELi toimimise lepingu artikli 291 sätteid. Igal juhul peaks välistama delegeerimise võimaluse õigusaktide puhul, mis puudutavad sektori jaoks olemuslikke osi. Lisaks tuleb määratleda mitteolemuslike osade mõiste ning selle mehhanismi toimimist tuleb täpselt hinnata.

4.5

Sellega seoses kordab komitee oma soovitusi komisjonile ehk soovitab komisjonil „õigusaktide ühekorraga kohandamisel arvestada rohkem teatud põhiaktide eripäradega” (11) ning võtta arvesse mõistete „mitteolemuslikud meetmed” ja „komisjonile delegeeritud volitused” Euroopa Kohtu tõlgendust.

4.6

Komitee rõhutab järgmiste tegurite olulisust:

4.7

Komitee on alati olnud seisukohal, et „komiteemenetlused – millesse on kaasatud üksnes komisjoni ja liikmesriikide valitsuste esindajad ja mille ülesanne on kas haldamine, nõustamine või õigusaktide rakendamisest ja järelevalvest tulenev reguleerimine – tuleb muuta läbipaistvamaks ja arusaadavamaks kõigile ja eelkõige isikutele, keda kõnealused õigusaktid otseselt puudutavad” (12).

4.8

Komitee peab oluliseks hinnata korrapäraselt uue kavandatud õigusraamistiku rakendamise mõju ja et Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele esitatakse regulaarselt aruanne, kus käsitletakse ühenduse delegeeritud akte käsitleva ning kõigile kättesaadava ja kasutajasõbraliku teabe tõhusust, läbipaistvust ja levitamist, et oleks võimalik kontrollida menetlusi, kus on ühendatud regulatiivmeetmed ja rakendusmeetmed.

4.9

Sellega seoses meenutab komitee vajadust rakendada ka sel juhul täiel määral Lissaboni lepingu artiklit 8a, milles nähakse ette, et otsused võetakse vastu tasandil, kus neil on kõige kodanikulähedasem mõju, tagades kodanikele ja kodanikuühiskonnale täieliku juurdepääsu teabele.