11.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 177/32

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab erilist tähelepanu, mida on pööratud Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia koostamisele, et toetada ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet väljakutsete valguses, mida riigid või piirkonnad üksi ei saa tavapäraste vahenditega rahuldavalt lahendada.

1.2

Komitee märgib, et aruteludokumendis ei mainita Vahemere koostöö strateegilist väärtust. Komitee soovib rõhutada, et kuna Aadria ja Joonia mere piirkonna koostöö on oluline Lääne-Balkani riikide abistamisel ühinemiseelses protsessis ning kontaktide tugevdamisel Doonau ja Läänemere makropiirkondadega, on samuti oluline lugeda Aadria ja Joonia piirkonnad Vahemere piirkonna funktsionaalseks alaks.

1.3

Komitee leiab, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames tuleb vastu võtta tegevusepõhiste projektide ja algatuste ulatuslik programm. Strateegias saaks kasutada parimaid tavasid, mis on juba välja töötatud teistes makropiirkondlikes strateegiates (Läänemere, Doonau ja Atlandi piirkonna strateegiad), Vahemere Liidus (1), strateegias „Euroopa 2020”, kehtivates ELi programmides ja rahastamismeetmetes (2) ning sellistes ELi algatustes nagu INTERACT tehnilise abi ja toetuse pakkumiseks (3). See tuleks samuti operatiivselt siduda teiste ELi poliitikameetmetega nagu ühtekuuluvus, ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika, Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopalised transpordi- ja energiavõrgud, „Horisont 2020”, digitaalarengu tegevuskava, programm COSME, integreeritud merenduspoliitika ning Euroopa ühise varjupaigasüsteemi poliitika (4). Tulemus peaks olema praktiline loetelu meetmetest, programmidest ja algatustest, mis tagaksid piirkonna inimeste suurema ühtekuuluvuse.

1.4

Komitee märgib, et erasektorit ei mainita aruteludokumendis üldse ja rõhutab, kui oluline on selle roll majanduskasvu ja töökohtade loojana. Komitee toonitab, et nii erasektori kui ka kodanikuühiskonna sidusrühmad peavad olema aktiivsemalt kaasatud ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ettevalmistamisse ja rakendamisse. Komitee soovitab tungivalt, et paremini tuleb kasutada erasektori potentsiaali (nii kohalike kui rahvusvaheliste) investeeringute ligimeelitamisel ja ettevõtlusvõimaluste loomisel.

1.5

Komitee usub, et kõnealune strateegia peaks hõlmama tugevamat sotsiaalset mõõdet, toetamaks aktiivsemalt kaasavat majanduskasvu Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Samuti on eluliselt tähtis kaasata sotsiaaldialoogi esindajaid „tõrjutud” ühiskonnarühmadest, nt sisserändajate kogukonnad ning puuetega inimeste ja naiste organisatsioonid, ning toetada täielikult ELi poliitikameetmeid, mis on suunatud diskrimineerimise takistamisele rassilise või etnilise päritolu, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või soo alusel.

1.6

Komitee väljendab kahetsust, et aruteludokumendis ei ole korralikult käsitletud ebaseaduslike rändevoogudega seotud küsimusi. EL peab tegema rohkem jõupingutusi, et aidata Aadria ja Joonia piirkonna inimestel toime tulla sisserändega seotud väljakutsetega ja integreerida sisserändajaid ühiskonda.

1.7

Komitee leiab, et politseitöö ja julgeolek on väga olulised tegurid Aadria ja Joonia piirkonna eduks ja õitsenguks ning kutsub nõukogu üles suurendama FRONTEXi eelarvet ja volitusi (5).

1.8

Kuigi kõnealuses koostöövaldkonnas on viimastel aastatel makropiirkondliku teemaga seoses teostatud mitmeid partnerlusalgatusi ja projekte („Aadria euroregioon”, „Aadria ja Joonia mere kaubanduskodade foorum”, „Aadria ja Joonia mere piirkonna linnade foorum”, „Uniadrion” jne), soovib komitee märkida samuti asjaolu, et selle strateegia teokssaamiseks kulus kaua aega, vaatamata sellele, et arutelu „Aadria ja Joonia algatuse” üle algas juba 1999. aasta oktoobris Itaalia valitsuse nõudmisel ja sai ametliku vormi 2000. aasta mais Ancona deklaratsioonina. Pärast kõiki neid viivitusi on lõpliku heakskiidu andmise ajakava äkki kokku surutud, mis muudab komitee liikmetele nende seisukohtade kujundamise äärmiselt raskeks.

2.1

Esimene katse Aadria ja Joonia piirkonna koostöö osas oli 1999. aastal algatatud Kagu-Euroopa stabiilsuspakt. See raamistik oli suunatud rahu, demokraatia, inimõiguste ja majanduse tugevdamisele asjaomastes Kagu-Euroopa riikides ajavahemikul 1999–2008. Vastavalt sellele algatusele ja 1999. aastal Tamperes Soome juhtimisel toimunud ELi tippkohtumisele esitas Itaalia valitsus Aadria ja Joonia piirkonna algatuse, millele ametlikult pandi alus Anconas, Itaalias, 2000. aasta mais, kui allkirjastati Ancona deklaratsioon. See deklaratsioon oli Aadria ja Joonia piirkonna territoriaalse koostöö tugevdamise nurgakivi, edendades poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ja luues tugeva aluse Euroopa integratsiooni protsessile. Kõnealust algatust, millele algselt kirjutasid alla Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kreeka, Itaalia ja Sloveenia välisministrid, laiendati hiljem Serbia ja Montenegro liitriigile.

2.1.1

Mis puutub Ancona deklaratsiooni, siis aktiveeriti mitmeid institutsioonilisi koostöövõrgustikke ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime toetamiseks Aadria ja Joonia piirkonnas: Aadria ja Joonia euroregioon, Aadria ja Joonia mere piirkonna linnade foorum, Aadria ja Joonia mere kaubanduskodade foorum, Uniadrion ning Aadria ja Joonia algatus.

2.2

19. novembril 2012. aastal toimus komisjoni esindajate ning Aadria ja Joonia piirkonna välisministrite kohtumine, kus võeti vastu järgmised otsused:

2.3

Järgides Euroopa Ülemkogu 14.detsembril 2012. vastu võetud otsust (8) luua uus Aadria ja Joonia piirkonna makropiirkondlik strateegia enne 2014. aasta lõppu ning saadud volituste täitmiseks hakkavad komisjoni talitused koostama teatist ja tegevuskava, mille heakskiitmine peaks toimuma enne Itaalia eesistumisperioodi lõppu.

2.4

22. oktoobril 2013. aastal võttis nõukogu esmakordselt vastu makropiirkondlike strateegiate peamiste tunnusjoonte strateegilised kriteeriumid. Need olid järgmised:

2.5

Aadria ja Joonia piirkonna strateegia hõlmab asjaomaste riikide tugevat poliitilist pühendumist ning teadlikkust ning kujutab endast ka ELile endale mitte ainult suurt väljakutset, vaid ka suurt võimalust. Strateegia missioon on ühendada ja kaitsta. See toetab ühtekuuluvust ka ELi piiridest väljapoole, kontinendi stabiilsuse jaoks äärmiselt olulises piirkonnas.

2.6

Aadria ja Joonia piirkonna strateegia täiendab poliitiliselt ja tehniliselt Doonau makropiirkondlikku strateegiat (mis hõlmab mitmeid riike, kes osalevad ka Aadria ja Joonia piirkonna strateegias) ning Läänemere makropiirkondlikku strateegiat.

2.7

Aadria ja Joonia mere piirkond seisab silmitsi mitmete suurte väljakutsetega: ökoloogia ja keskkonna valdkonna küsimused, ebapiisavad transpordiühendused ja ebapiisav koostöö ühtekuuluvuse, konkurentsivõime ja innovatsiooni edendamiseks. Üks põhitegur sellega edukalt tegelemiseks on edendada tänapäevast ettevõtluskultuuri ja VKEde arengut piirkonnas, edendades nendevahelist koostööd ja parimate tavade vahetamist.

2.8

Makropiirkondlikul lähenemisviisil põhinev strateegia võib anda väärtusliku tõuke Balkanimaade ja Ida-Euroopa riikide Euroopasse integratsiooni toetamisele, integreeritud arengupoliitikate toetamisele ning ELi ja riiklike rahastute paremale kasutamisele ning kogemustevahetuse ja partnerluste tugevdamisele asjaomaste riikide kodanikuühiskondade vahel.

2.8.1

Makropiirkondlik koostöö lihtsustab edusamme ELi standarditega ühtlustamise suunas – ühenduse õigustikul on seega positiivne mõju Euroopa suunas liikumisele ning Aadria ja Joonia mere riikide stabiilsusele, samuti piirkondlikul tasandil. Peale selle on makropiirkondlik strateegia oluline vahend ühtekuuluvuse ja sotsiaalmajandusliku integratsiooni edendamiseks piirkondade vahel.

2.8.2

Tõhus makropiirkondlik lähenemine sünergiate tugevdamisele ELi eri poliitikameetmete vahel ning suure hulga Aadria ja Joonia mere piirkonna sidusrühmade jõupingutuste koordineerimiseks peaks põhinema „kolme jaa reeglil”: rohkem täiendavat rahastamist, rohkem institutsioonilist koordineerimist ja rohkem uusi projekte. Sellega antakse erasektorile põhiroll.

2.8.3

Hästi struktureeritud makropiirkondlik strateegia võib anda Euroopa raamistiku kultuurilise rikastumise edendamiseks ja riiklike kodanikuühiskondade tugevdamiseks piirkondlikul tasandil. See on eriti oluline sellistele piirkondadele nagu Ida-Euroopa ja Balkan, kus demokraatlike tavade konsolideerumine toimub käsikäes eduka ja dünaamilise avaliku sfääri arenguga.

2.8.4

Makropiirkondlik strateegia võimaldab kavandada infrastruktuuride arengut rahvusvahelises geograafilises mastaabis, edendades IKT võrkude, maanteede, raudteede ja sadamate arengut, tagades seeläbi territoriaalse ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime ilma takistuste ja kitsaskohtadeta.

2.9

Vaatamata projekti aeglasele käivitamisele kuulutati see hiljuti kiireloomuliseks ja viimased arutlusvoorud on kokku surutud, seda lõpliku tulemuse arvelt.

3.1

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegias on Joonia meri ühine ja läbiv tegur. Strateegia peaks keskenduma ühist piirkondlikku huvi pakkuvatele valdkondadele, mis on Aadria ja Joonia mere riikidele väga olulised, ja praktiliste küsimuste selgitamisele (põhilised sambad, valitsemine jne). Tegevuskava prioriteetsed valdkonnad ja eesmärgid peaksid tulenema valitsuste ja sotsiaalpartnerite esindajate ühistest püüdlustest ja jätkusuutlikest lahendustest ühistele väljakutsetele, pöörates erilist tähelepanu merendusvaldkonna investeeringutele majanduskasvu ja tööhõive nimel.

3.2

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ülim eesmärk on edendada Aadria ja Joonia mere piirkonna jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset heaolu majanduskasvu ja töökohtade loomise teel, parandades selle atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust, säilitades samas sisemaapiirkondade, rannikualade ja mere ökosüsteemide keskkonna.

3.3

See eesmärk saavutatakse meetmetega, mida rakendatakse vastavalt neljale temaatilisele sambale (9): innovaatilise majanduskasvu hoogustamine mere-ja merendusvaldkonnas; piirkonna ühendamine; keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; ning piirkonna atraktiivsuse suurendamine.

3.3.1

Esimene sammas: innovaatilise majanduskasvu hoogustamine mere-ja merendusvaldkonnas. Kalandus (10) on väga oluline majandustegevus Aadria ja Joonia mere rannikualade ja nende elanike jaoks. Selle samba peamine eesmärk on arendada välja tugev, kvaliteetne kalanduse ja vesiviljeluse sektor, mis oleks keskkonna-alaselt ja majanduslikult jätkusuutlik ja aitaks luua uusi töökohti.

3.3.2

Teine sammas: piirkonna ühendamine Kõnealune piirkond on väga oluline geostrateegiline ala Euroopa põhja-lõuna ning ida-lääne teljel. Aadria ja Joonia meri kujutavad endast olulist veeteed kaupade, reisijate ja energia transportimiseks. Mitmed Euroopa riigid sõltuvad oma ekspordis ja impordis suurel määral neist aladest. Aadria mere kiirteest saab elujõuline, usaldusväärne ja konkurentsivõimeline transporditeenus kaupade ja reisijate veoks. Reisilaevade liikumine ning nafta- ja gaasitransport suurenevad aasta-aastalt. Lisaks ärilisele meretranspordile kasutavad Aadria ja Joonia merd kahjuks ka ebaseadusliku kaubaveoga tegelevad kuritegelikud võrgustikud.

3.3.3

Kolmas sammas: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine. Aadria ja Joonia ranniku-ja merekeskkond hõlmab tohutult mitmekesist valikut elupaiku ja liike. Inimtekkelise surve ja topograafiliste tunnusjoonte ühisel toimel on need elupaigad saastatusest väga ohustatud. Rannikualade sidusrühmade koostöö toimub merestrateegia raamdirektiivi, Barcelona konventsiooni ja selle protokollide õigusraamistiku ning Aadria mere ja selle rannikualade kaitse ühiskomitee raames. Aadria merele avaldavad märkimisväärset mõju nii suubuvad jõed kui ka meretransport .

3.3.4

Neljas sammas: piirkonna atraktiivsuse suurendamine. Turismisektor kui piirkonna üks peamisi ja kõige kiiremini kasvavaid sektoreid on majanduslikult oluline. Paljudel juhtudel on see rannikualade, ja järjest enam ka sisemaapiirkondade majanduslik selgroog. Kruiisiturism üksi ilmutab tugevat kasvupotentsiaali. Viimase 10 aasta jooksul on maailmas nõudlus kruiiside järele ligikaudu kahekordistunud. Seda on näha ka Aadria ja Joonia piirkonnas, kus juba ilmneb kiire majanduskasv. Lisaks sellele kujutab piirkonna kultuuriline ja arheoloogiline pärand suurt väärtust, mida tuleks täielikult ära kasutada. Uus makropiirkondlik strateegia peaks aitama turismisektori sidusrühmadel toime tulla sisemiste ja väliste väljakutsetega nagu suurenev konkurents teistest suundadest ja hooajalised kõikumised, ning siseneda uutele turgudele, mida turismitööstus on siiani ignoreerinud (nt puuetega turistid ja eakad turistid). Makropiirkondlik lähenemine ranniku-, mere- ja teistele turismivormidele võib olla stiimul haldussüsteemide tugevdamiseks ning erasektori osalejate ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaasamiseks.

4.1

Komitee märgib, et teadlikkus tõstatatud teemadel on antud piirkonna riikides elavate inimeste vahel väga erinev. Kogemuste äärmine mitmekesisus nelja liikmesriigi ja nelja Euroopa Liitu mittekuuluva riigi puhul ning teadlikkuse ja arengu väga erinevad tasemed nõuavad piirkonnale strateegiat, mis on sobivalt kohandatud varieeruvate territoriaalsete võimalustega.

4.1.1

Seega on komisjonil vaja aidata tõsta teadlikkust ning tagada erasektori ja laiemate organisatsioonide otsene kaasatus. Igal juhul on see suur väljakutse.

4.2

Komitee nõustub põhipunktides aruteludokumendiga, milles analüüsitakse üksikasjalikult Aadria ja Joonia mere piirkonnas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu toetamise peamisi vahendeid. Neli sammast kirjeldavad adekvaatselt peamisi probleeme, väljakutseid ja eesmärke.

4.3

Komitee tervitab Aadria ja Joonia mere strateegia koostamisel tehtud jõupingutusi. Aruteludokumendis on määratletud nõrgad kohad, kavandatud sünergiad ja ühine nägemus ning selles on esitatud ettepanekud, mis moodustavad kindla aluse tervet rida realistlikke meetmeid ja kõigi sidusrühmade aktiivset osalust hõlmava strateegia väljatöötamiseks.

4.3.1

Komitee usub, et makropiirkondlikud strateegiad võivad etendada piirkonna riikide jaoks määravat rolli. Hästi läbimõeldud strateegia võib pakkuda üldise viiteraamistiku ning aidata edendada stabiilsust, mis on alati eeltingimuseks erasektori investeeringute ligimeelitamiseks nii piirkonna seest kui väljastpoolt.

4.3.2

Komitee kinnitab prioriteete, mis määratleti piirkonna tugevate külgedena, nagu tähtsus sõlmpunktina kaupade, reisijate ja energia transpordile ning konkurentsieelised merendusalase tegevuse ja turismi jaoks. Ilmneb, et need sektorid on muutunud investeeringute, majanduskasvu ja tööhõive tõeliseks mootoriks.

4.3.3

Komitee on samuti nõus strateegia eelnõu sisuga selles osas, et sünergiaid piirkonna koostöö jaoks tuleb tugevdada. Seetõttu leiab komitee, et tegevuskavas tuleks rõhutada klastrite ja võrgustikuplatvormide loomise tähtsust, algatamaks ühiseid tegevusi, mille abil üle saada ühistest nõrkustest ja luua ühine nägemus jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majandusega riikide arendamisest piirkonnas.

4.3.4

Komitee märgib, et dokumendis ei käsitleta mõningaid olulisi aspekte seoses territoriaalse, sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega.

4.3.5

Komitee soovitab, et olulised temaatilised küsimused nagu teadusuuringud, innovatsioon ja VKEde areng ning suutlikkuse suurendamine ei tohiks olla mainutud vaid üldiste aspektidena, vaid neile tuleks anda olulisem roll, et nad saaksid piirkonna ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime tõelisteks mootoriteks.

4.3.6

Aruteludokumendis ei mainita Vahemeremaade koostöö strateegilist väärtust. Kuna Aadria ja Joonia mere piirkonna koostöö on oluline Lääne-Balkani riikide abistamisel ühinemiseelses protsessis ning kontaktide tugevdamisel Doonau ja Läänemere makropiirkondadega, on samuti oluline lugeda Aadria ja Joonia piirkonnad Vahemere piirkonna funktsionaalseks alaks.

4.3.7

Ebaseaduslike rändevoogudega seotud probleemidega ei ole piisavalt tegeletud. Eelkõige just Lõuna-Itaalia piirkondade (Apuulia, Basilicata, Calabria ja Sitsiilia) kaasamine Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiasse tingib vajaduse keskenduda rohkem Põhja-Aafrika riikidest lähtuva sisserändega seotud humanitaar- ja julgeolekuküsimustele.

4.3.8

Komitee leiab, et praegusel kujul hõlmab strateegia suhteliselt suurt hulka probleemseid valdkondi, struktuurseid nõrku kohti ja eesmärke. See mahukas loetelu ei täida sihipärast otstarvet ning seda tuleks kahandada jõukohasemaks realistlike meetmete kogumiks. Seetõttu soovitab komitee piirata strateegia sisu kõige olulisematele tegevusvaldkondadele või prioriseerida meetmed lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, alustades kõige tähtsamatest teemadest.

4.3.9

Komitee leiab, et Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia peaks siiski hõlmama kõiki sidusrühmi nagu valitsused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ülikoolid, teadusasutused, erasektori ettevõtted ja VKEd, sotsiaalpartnerid, VVOd ja kodanikuühiskond, tõendamaks, et strateegia on kooskõlas mitmetasandilise valitsemise ja kodanikuaktiivsuse põhimõtetega (11).

4.3.10

Komitee võtab teadmiseks nõukogu poolt vastu võetud otsused selle kohta, et makropiirkondlik strateegia ei tohiks nõuda rohkem raha, rohkem reguleerimist ega uusi juhtimisorganeid (kolm „ei”-d), kuid leiab, et tehnilise abi jaoks on vaja rohkem rahalisi vahendeid, et tagada tulevase strateegia edukas rakendamine.

4.3.11

Komitee leiab samuti, et märkimisväärsed rahalised vahendid, mis EL on juba eraldanud piirkonnaprogrammidele struktuurifondide kaudu, kujutavad endast piisavat hulka, mida tuleks strateegia rakendamiseks tõhusalt kasutada, ühisele strateegilisele lähenemisele allutatud koordineeritumate meetmete abil.

5.1

Innovaatilise majanduskasvu hoogustamine mere-ja merendusvaldkonnas: komitee märgib, et merd on õigusega määratletud põhielemendina, mis võib aidata asjaomastel riikidel arendada dünaamilisi majandussektoreid ja võimaldada inimestel leida tulusat tööhõivet. Komitee leiab, et on oluline luua programmimudeleid, tagamaks nn sinise majanduse väärtuseahelate (sinine toit, sinine turism, sinine tööstus, sinine logistika ja sinised ressursid) integratsioon ja vastastikune täiendavus.

5.1.1

Strateegias määratletakse õigusega sinised tegevusalad kui sektorid, millele keskenduda, võttes arvesse, et vesiviljelus on antud piirkonna suurtes riikides juba meelitanud ligi mahukaid investeeringuid, millest teised võivad eeskuju võtta. Uued investeeringud rajatistesse ja täiendavatesse tegevustesse annavad seega eeldatavalt kiiret kasumit, muutes Euroopa Investeerimispanga ning nii kodu-kui välismaiste erainvesteeringute kaudu rahastamise atraktiivseks.

5.1.2

Komitee nõustub väitega, et on vaja ressursitõhusat ettevõtluskultuuri kui vahendit suuremates tegevusvaldkondades juhtimistavade parandamiseks. Kõnealuses piirkonnas, eelkõige ELi mittekuuluvates riikides on piirangud ja piirav ettevõtlusfilosoofia, millele tuleks suuresti kasuks tihe koostöö uue ettevõtluskultuuri juurutamisel. Komitee leiab, et eraettevõtted peaksid olema selle ürituse edu mootorid.

5.1.3

Komitee soovitab, et pakutud idee, mille kohaselt see piirkond saab innovaatilise tegevuse keskmeks, peab olema väga pikaajaline eesmärk. Praegusel hetkel on piirkonnal vaid piiratud suutlikkus. Strateegias tuleks seega võtta eesmärgiks luua sünergiaid ja parandada koolitus- ja haridusinfrastruktuure, et arendada järk-järgult siniseid tegevusalasid ja vähendada ebakõlasid kvalifitseeritud tööjõu nõudluse ja pakkumise alal. Euroopa Liit, keda toetab äriringkond, tööstuse kaks osapoolt ja kodanikuühiskond, võib etendada olulist rolli piirkonna parimate tavade ja oskusteabe ülekandmises ja toetamises.

5.1.4

Komitee leiab, et kalandusettevõtted etendavad Aadria ja Joonia mere piirkonnas olulist sotsiaalset ja majanduslikku rolli, kuid et mõningates riikides on põhilised infrastruktuurid puudulikud. Tegevuskavas tuleb seetõttu olukorda hoolikalt uurida ja esitada realistlik kava. Komitee soovitab samuti ELi mittekuuluvatel riikidel ELi kalandusalastest õigusaktidest rohkem kinni pidada.

5.2

Piirkonna ühendamine: komitee leiab, et siiani on piirkonna riikide vahelisest toimivast ja kulutõhusast ühenduvusest, eelkõige energiaalaste nõudmiste täitmisel, suuresti puudu jäänud. Lisaks sellele on transpordi- ja teabevahetuseühendused sisemaa ja saartega puudulikud. Komitee nõustub väitega, et on vaja parandada mere- ja õhuühendusi piirkonna sees ja sellest väljapoole ning seega peab oluliseks, et 2012. aasta novembris vastu võetud Aadria ja Joonia mere merendusstrateegia (12) saab Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia üheks põhikomponendiks, mis võimaldab välja arendada tõhusa transpordisüsteemi, eelkõige raskesti ligipääsetavate ja äärealadega.

5.2.1

Komitee toetab kavandatavat mere kiireteed Aadria ja Joonia meres, mis aitaks paremini hallata liiklusummikuid, vähendada konkurentsilõhet saarte ja sisemaa jaoks ning parandada ühendusi teiste Vahemere transpordikoridoridega.

5.2.2

Komiteele tundub, et aruteludokumendis ei pöörata piisavalt tähelepanu energiaküsimustele, võttes arvesse, et EL otsib pidevalt alternatiivseid energiaallikaid ja koos naftat ja gaasi eksportivate riikidega uusi teid. Ilmselt on Aadria ja Joonia merre kavandatud uusi olulisi torujuhtmeid, mis ühendaksid Euroopat energiatootjatega. Üks näide selle kohta on Aserbaidžaani, Kreeka ja Itaalia kokkulepe TAPi (Aadria mere torujuhtme) kohta.

5.2.3

Komitee leiab, et võttes arvesse piirkonnale iseloomulikke probleeme seoses ebaseadusliku uimastikaubanduse ja ebaseadusliku sisserändega, oleks Aadria ja Joonia mere piirkonnal vaja täiuslikumat juhtimismudelit, tõhusat politseisüsteemi ja tihedamat koostööd piirkondlike ja ELi institutsioonide vahel. Seetõttu kutsub komitee nõukogu üles suurendama FRONTEXi eelarvet ja selle tegutsemisvolitusi.

5.3

Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine: kooskõlas ELi nõudliku keskkonnapoliitikaga on ka Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegias seatud ambitsioonikad eesmärgid. Komitee tervitab seda lähenemist, võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse tähtsust ja saastatusest väga ohustatud elupaikade olemasolu. Komitee toetab ettepanekuid tihedamaks koostööks rannikuriikide vahel vastavalt merestrateegia raamdirektiivile, Barcelona konventsioonile ja Aadria mere ja selle rannikualade kaitse ühiskomiteele. Komitee leiab, et mõned antud piirkonna riigid ei pruugi olla valmis nii ambitsioonikaks poliitikaks ja vajavad jätkuvat julgustamist, muu hulgas ka võimalikku rahastamist ettevõtetele tootmise muutmiseks vastavalt keskkonnastandarditele.

5.3.1

Komitee leiab, et selle samba peamine tegutsemisvaldkond on rakendada veepoliitika raamdirektiivi (13) sätted, mis on suunatud nitraatide heitkoguste vähendamisele, et parandada merekeskkonda.

5.3.2

Komitee toetab ka transpordi juhtimise edumeelsete tehnoloogiate kasutuselevõttu, et vähendada mereprahti ja ballasti merreheitmist ning edendada maapõhiste rannikutegevuste jäätmekäitlusprojekte.

5.3.3

Komitee toetab mereala ruumilise planeerimise lähenemisviiside, merekaitsealade, Natura 2000 ja rannikualade integreeritud haldamise strateegia vastuvõtmist.

5.3.4

Komitee märgib, et vastavus ei ole oluline mitte ainult ELi liikmetele, vaid ka – ja eriti just – ELi mittekuuluvatele riikidele, et hõlbustada nende ühinemist Euroopa Liiduga.

5.3.5

Komitee leiab samuti, et koostöö tugevdamine kõigil tasanditel parimate tavade vahetamiseks merekaitsealade asutuste vahel on tõhus viis keskkonna kaitsmiseks.

5.4.1

Komitee toetab kindlalt turismi rolli, mis eeldatavasti tulevikus suureneb veelgi (14), et saada rannikualade peamiseks majandustegevuse valdkonnaks. Turism on meelitanud ligi suuri Euroopa ettevõtteid, kes investeerivad kvaliteetsesse turismi ja võimaldavad turismimahu olulist suurenemist. See pakub palju majanduslikke eeliseid, edendab majanduskasvu ja loob hästitasustatud töökohti, eelkõige noortele inimestele. Kui aga turism muutub intensiivseks, on vaja leevendusmeetmeid, et vähendada negatiivseid mõjusid ranniku- ja merekeskkonnale, millest ta nii tugevasti sõltub.

5.4.2

Komitee leiab, et turismi alal tuleb rakendada rangeid juhtimistavasid, püüdes muuta seda keskkonnasõbralikumaks ja kaasavamaks. Komitee juhib tähelepanu sellele, et äriringkond, tööstuse kaks osapoolt ja kodanikuühiskond võivad selles osas hindamatut toetust pakkuda.

5.4.3

Komitee usub, et kruiisiturismile tuleks omistada suurem roll, seda tuleks paremini juhtida ja integreerida turismi kui tootesse. Komitee toetab tugevamat rõhuasetust mereturismile uute poliitiliste algatuste ja strateegia „Euroopa 2020” kaudu osana komisjoni püüdlustest arendada välja ranniku- ja mereturismi integreeritud strateegia.

5.4.4

Komitee soovitab integreerida kultuurilised ja arheoloogilised aspektid tugevamini turismialasesse tegevusse. Turism peaks olema diferentseeritud, hõlmates teisi tegevusi nagu konverentsid, ökoturism, agroturism, temaatilised tooted ja marsruudid, akadeemilised õpingud, äri ja loomemajandus. Komitee usub kindlalt, et kõik turismialased tegevused peaksid juhinduma universaalse disaini põhimõtetest.

5.4.5

Komitee on arvamusel, et uus makropiirkondlik strateegia peaks aitama turismisektori sidusrühmadel tulla toime sisemiste ja väliste väljakutsetega nagu suurenev konkurents teistest suundadest ja hooajalise kõikumise küsimused ning siseneda uutele turgudele, mida turismitööstus on siiani ignoreerinud (nt puuetega turistid ja eakad turistid), võttes kasutusele head tavad ja arendades välja piirkondliku integreeritud territoriaalse arengu tegevuskavad.