8.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 214/20

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab standardse käibedeklaratsiooni kasutuselevõttu. Tegemist on uue vahendiga, mis nõuetekohase rakendamise korral võib vähendada bürokraatiat Euroopa Liidu ettevõtete jaoks ja seega parandada ühtse turu potentsiaali ärakasutamist ning tõhustada maksukogumist ja maksupettusevastast võitlust. Samuti kustub komitee komisjoni üles tegema kõiki jõupingutusi direktiivi rakendamiseks.

1.2

Komitee toetab standardse käibedeklaratsiooni esitamise viisi ja vormi maksimaalset standardimist, millega kaasneks bürokraatia vähenemine eelkõige rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtjate jaoks, suurendades nii nende konkurentsivõimet. Konkurentsimoonutuste vähendamine hoiab ära ka töökohtade kaotuse. Ent asjaomane ettepanek on vaid esimene arglik katse lahendada paljusid liikmesriikidevahelisi erinevusi käibemaksu eeskirjade ja formaalsuste osas. Hoolikalt tuleb arvesse võtta käibemaksu aruandlussüsteemi (ja sisemenetluste) muutmisega seotud kulusid ja kasu ettevõtjatele, eelkõige VKEdele.

1.3

Komitee viitab komisjoni tööprogrammis esitatud ettepanekule „Lõpliku käibemaksusüsteemi poole” ja rõhutab asjaolu, et paljud käibemaksu eeskirjade ja formaalsuste erinevused liikmesriikide vahel tulenevad käibemaksudirektiivis pakutavatest eri võimalustest. Komitee toetab esitatud ettepanekut, mis on esimene hädavajalik samm, et tõhustada võitlust maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu ning vähendada direktiivi elluviimisega kaasnevat bürokraatiat. Lõpliku käibemaksusüsteemi nimel tegutsemisel tuleb arvesse võtta aruandlussüsteemidele avaldatavat mõju ja muudatusi sisemenetlustes (mis põhjustavad ettevõtjatele ja ametiasutustele lisakulusid).

1.4

Komitee toetab komisjoni algatust tehniliste üksikasjade, menetluste ja määratluste ning standardse käibedeklaratsiooni elektroonilise esitamise meetodite sätestamiseks. Küll aga häirib komiteed püüe kasutada komiteemenetlust ka deklaratsioonis paranduste tegemise põhimõtete määramiseks. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et vastavad üksikasjad sätestataks direktiivi lõplikus versioonis.

1.5

Komitee kutsub komisjoni üles selgitama ettepaneku teatud aspekte täpsemalt. See on seotud eelkõige liikmesriikide võimalusega koguda käibemaksu vahemakseid, pikendades seejuures väiksema kui 2 0 00  000 euro suuruse aastakäibega mikroettevõtjate puhul käibedeklaratsiooni esitamise perioodi kvartalini, ja sellest tulenevalt vähendatud haldussuutlikkuse nõuetega liikmesriikide maksuhalduritele.

1.6

Komitee kiidab heaks põhimõtte „ainult üks kord”, millega tagataks, et ettevõtjad esitavad sama teabe riigiasutustele ainult üks kord. Andmeid tuleks koguda nii, et riigiasutused saaksid neid kasutada nii kontrolli (et ennetada maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi) kui ka statistika eesmärgil. Nii hoitaks ära ettevõtjate kahekordne kohustus täita erisuguseid vorme ja käibedeklaratsioone.

1.7

Komitee soovitab liikmesriikidel paremini kohaldada neid mehhanisme, millega parandada ärikeskkonna toimimist. Selle all mõeldakse eelkõige maksukohustuse tekkimist alles pärast seda, kui ostja on arve tasunud – et vältida olukorda, kus ausad ettevõtjad annavad tegelikult riigile laenu –, ning mõistlike tähtaegade järgimist liigselt tasutud käibemaksu mahaarvatud summade tagastamisel. Nende mehhanismide kasutuselevõtt ei tohi komitee arvates halduskoormust suurendada.

1.8

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et komisjon hakkaks otsustavamalt standardima ka kõigi käibemaksuga seotud maksete (vahemaksed, maksu tasumine, liigsete maksete tagastamine) ajakavasid ja tähtaegu ning maksudeklaratsioonide parandusi, et ettepaneku eesmärgid saavutataks täielikult.

2.1

Bürokraatia vähendamine ennekõike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvides on oluline küsimus peamiselt seetõttu, et see võimaldab ettevõtjatel keskenduda tegelikule äritegevusele. Komitee toetab direktiivi ettepanekut, mille eesmärk on suurendada ELi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja parandada ühtse turu toimimist. Ettevõtja tegevusele avaldatav positiivne mõju võib seejärel kajastuda maksukogumise, avaliku sektori ja riigieelarve paranemises, sotsiaalse ühtekuuluvuse rahastamises, avalike teenuste paremas kättesaadavuses ja tõhusamas avalikus halduses. Eeldatavalt peaks üldine mõju olema positiivne nii Euroopa Liidu tavakodanikule kui ka VKEdele.

2.2

Nagu komisjoni ettepanekus öeldakse, moodustab käibemaks riigi maksutulust keskmiselt umbes 21 %, olles seega liikmesriikide eelarves suur tuluallikas. Ent komisjoni hinnangul jääb igal aastal umbes 12 % võimalikust käibemaksutulust kogumata. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et EL ja liikmesriigid püüaksid tõhustada käibemaksu kogumist ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust, toetades samal ajal kõiki algatusi töökohtade säilitamiseks.

2.3

Kui kavandatud standardse käibedeklaratsiooni direktiiv nõuetekohaselt ellu viiakse, võib see tõhustada maksukogumist ja võitlust maksupettuste vastu. Samuti võib see aidata ettevõtetel lahendada ekspordiprobleeme ELi ühtsel turul.

2.4

Praegu on käibedeklaratsioonide ühtlustatus minimaalne ja liikmesriigid võtavad deklaratsioonide sisu otsustamisel arvesse oma riigi eripärasid. Praeguses käibedeklaratsioonide süsteemis peavad rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtjad keerulise bürokraatia ja eri keeltes täidetavate deklaratsioonivormide tõttu kandma suuremaid kulusid. Komitee toetab käibedeklaratsioonide esitamise maksimaalset ühtlustamist.

2.5

Direktiivi ettepaneku eesmärk on võtta kasutusele standardne käibedeklaratsioon, et muuta kõigi ettevõtjate jaoks äritegevus lihtsamaks ja vähendada bürokraatiat. Ettevõtjad on ideed pooldanud ja eelkõige VKEd nõuavad, et nad ei peaks esitama deklaratsiooni nii tihti. PricewaterhouseCoopers (PwC) (1) hinnangul säästaks ELi 27 liikmesriiki kokku 17,2 miljardit eurot, kui vähendataks bürokraatiat ja kasutusele võetaks kõigile liikmesriikidele kohustuslik standardne käibedeklaratsioon.

2.6

Kui ettevõtjate jaoks toob käibedeklaratsioonide ühtlustamine kaasa säästu, siis riigi maksuhaldurite jaoks tähendab see ühekordset lisainvesteeringut. PricewaterhouseCoopersi uuringu (2013) kohaselt oleks maksuhaldurite IT-kulutused standardse käibedeklaratsiooni rakendamiseks umbes 800 miljonit kuni 1 miljard eurot. Keskpikas ja pikas perspektiivis hüvitaks selle kulu maksukogumise tõhustamisest ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastasest võitlusest saadav kasu. Samas tuleb rõhutada, et ettepaneku rakendamine eeldab ka vältimatuid kulusid maksumaksjatele (raamatupidamistarkvara muutmine).

3.1

Komitee tervitab kavandatud nõukogu direktiivi, millega võetakse kasutusele standardne käibedeklaratsioon. See parandaks ettevõtluskeskkonda ELi ühtsel turul, vähendades bürokraatiat ja lihtsustades käibedeklaratsioonide esitamist eri riikides. Kui igas riigis oleks sama käibedeklaratsiooni vorm, lihtsustaks see maksukohustuslaste jaoks tegutsemist mitmel turul ning suurendaks ühtse turu konkurentsivõimet.

3.2

Komitee arvates on see õige samm, et püüda ära hoida konkurentsimoonutusi, säilitada töökohti ja parandada kontrollimehhanisme, kui maksuhaldurid vahetavad teavet omavahel ja ettevõtjatega. Seda on võimalik saavutada standardse käibedeklaratsiooni kasutuselevõtuga. Lisaks ettepanekus sätestatule peaks olema võimalik nõuda lisateavet ainult juhul, kui see teave on maksukontrolliks ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastaseks võitluseks hädavajalik.

3.3

Tuleb nentida, et esitatud muudatus on keeruline ümberkorraldus, mis mõjutab mitte ainult maksumaksjaid, vaid ka maksuhaldureid igas liikmesriigis ning nõuab nende praeguste käibedeklaratsioonide sisu ja vormi muutmist, eelkõige e-deklaratsiooni esitamisega seoses. Komitee tahab erilist tähelepanu juhtida ettepanekule „Lõpliku käibemaksusüsteemi poole” ja nõuda komisjonilt selle eesmärkide arvessevõtmist eelkõige kavandatud direktiivi elluviimisel, et standardset käibedeklaratsiooni puudutavaid aspekte ei peaks põhjalikult muutma.

3.4

Komitee märgib, et mõnel juhul võib tekkida raskusi standardse käibedeklaratsiooni integreerimisel maksuhaldurite süsteemi, kui tehniliste üksikasjade määramise volitused delegeeritakse komisjonile, sest maksudeklaratsioonide kogumiseks ja menetlemiseks kasutatakse eri süsteeme. Komitee toetab komisjoni direktiivi ettepaneku artikli 255a neid osi, millega antakse komisjonile järgmised volitused: sätestada tehnilised üksikasjad (punkt a), määratlused ja menetlused (punkt b) ning turvalised elektroonilised meetodid (punkt d). Samuti juhib komitee tähelepanu võimalusele kasutada ettepaneku eesmärkide saavutamiseks muid kui seadusandlikke meetmeid, näiteks vabatahtlikku lähenemisviisi või heade tavade näiteid. Kui komisjonile antakse üle asjaomased volitused, siis komitee soovib, et temaga konsulteeritaks artikli 255a üksikasjade väljatöötamisel, et tal oleks võimalik väljendada oma seisukohta.

3.5

Standardne käibedeklaratsioon võimaldaks kiiret teabevahetust liikmesriikide vahel ja võib aidata vähendada maksupettusi. Samuti võib see tõhustada maksukogumist ja eelarve konsolideerimist.

3.6

Komitee pooldab e-deklaratsioonide esitamist, juhtides samas tähelepanu probleemidele, mis võivad mõnes liikmesriigis tekkida käibedeklaratsioonides ja kavandatud standardses käibedeklaratsioonis esitatud andmete kogumise ja menetlemise lihtsustamisel. Samuti võib see mõne ettevõtja kulusid suurendada, seega peaks ettevõtjatel oleva võimalus deklaratsiooni paberkandjal esitada, juhul kui see ei muuda maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste ärahoidmist keerulisemaks.

4.1

Ettevõtjad, kelle aastakäive ei ületa 2 0 00  000 eurot (või sellega võrdväärset summat vastava liikmesriigi vääringus), võivad käibedeklaratsioonid esitada kord kvartalis. Komitee arvates on see piirmäär mõne liikmesriigi jaoks liiga kõrge ning teeb ettepaneku seda alandada, nii et liikmesriigid saaksid arvesse võtta oma ettevõtluskeskkonna eripärasid. Artiklis 206 kavandatud muudatuse tõttu võib kvartalideklaratsiooni esitamine mõjuda mõnes riigis avaliku sektori rahavoogudele negatiivselt. Seepärast soovitab komitee komisjonil säilitada võimalus kasutada käibemaksu osamakseid, et hüvitada puudujääke käibemaksutulus, mis võivad tekkida maksuperioodi pikendamisel paljude maksumaksjate jaoks.

4.2

Komitee pooldab deklaratsiooni põhiandmete standardimist ja maksu mahaarvamise lahtri lisamist andmetele ja arvnäitajatele. Komitee tervitab komisjoni püüet vältida seda, et ettepaneku rakendamine tooks kaasa suurema bürokraatia, kui kohaldatakse standardse käibedeklaratsiooni ainult kohustuslikku osa (artikli 250 kohaselt). Komitee kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt, et nad lubaksid standardse käibedeklaratsiooni täitmist ükskõik millises ELi keeles, sest see võimaldaks vähendada bürokraatiat.

4.3

Komitee väljendab toetust sellise standardse käibedeklaratsiooni kasutuselevõtule, mis järgiks igas riigis sama standardit. Seetõttu teeb komitee ettepaneku, et standardsel käibedeklaratsioonil oleks kaks osa ja liikmesriigid otsustaksid, kas kasutada ainult kohustuslikku osa vastavalt kavandatava direktiivi artiklile 250 või nõuda ka valitud andmete esitamist vastavalt artiklile 251. Samas on vajalik, et maksuhaldurid saaksid koguda lisateavet juhul, kui see teave aitaks tõhusamalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja pettuste vastu. Võimalus koguda lisateavet varem kindlaksmääratud piiratud ajavahemikus põhineks avaldusel, mis esitatakse komisjoni sel eesmärgil loodud komiteele. Komitee arvates peaks see teave moodustama standardses käibedeklaratsioonis veel ühe lisaosa, nii et kohustuslikul osal (artikkel 250) ja valikulisel osal (artikkel 251) oleks standardvorm, isegi kui kohaldatakse erandit maksukohustuslastelt lisateabe küsimiseks.

4.4

Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle jätta direktiivist välja artikkel 261 ja vähendada selle kaudu ettevõtjate jaoks bürokraatiat, kaotades nõude esitada maksuteavet kaks korda. Komitee kutsub komisjoni üles tutvustama heade tavade näiteid, et julgustada liikmesriike koguma ja vahetama teavet tõhusal viisil.

4.5

Kui standardse käibedeklaratsiooni muudetud direktiiv rakendatakse selle lõplikus vormis, tuleb maksumaksjatele anda piisavalt aega uue maksudeklaratsiooni vormi kohta teabe saamiseks ja vormiga tutvumiseks. Komitee arvates on standardne käibedeklaratsioon tähtis küsimus ja seepärast on oluline leida õige tasakaal direktiivi lõpliku vormi kvaliteedi ja selle rakendamise kiiruse vahel. Seejuures sooviks komitee näha rakendamisel julgemat tähtaega. Samal ajal kutsub komitee liikmesriikide maksuhaldureid üles toetama maksumaksjaid nii palju kui võimalik, et aidata neil tutvuda direktiivi eri osadega, näiteks pakkudes selleks veebipõhiseid ettevalmistuskursusi.

4.6

Tuleb rõhutada, et liikmesriikides kehtivad käibemaksu tagastamise kohta mitmed õigusnormid (tähtajad, eeskirjad jne), mida direktiivi ettepanekus piisavalt arvesse ei võeta. Direktiivi ettepanekus ei kajastata selgelt ka asjaolu, et liikmesriikide süsteemid riskianalüüside koostamiseks, maksukontrolli läbima pidavate ettevõtjate väljavalimiseks ja maksupettuste avastamiseks on seotud maksudeklaratsiooni struktuuriga, mis omakorda on kohandatud riigi oludele. Komitee kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidele selgeks, et nad igaüks peavad tegema kõik, mis on nende võimuses, et parandada teabe kogumist ja vahetamist riigi asutuste (tolliametid, statistikaametid jne) vahel.

4.7

Komitee toetab põhimõtet „ainult üks kord”, millega tagataks, et ettevõtjad esitavad sama teabe ainult üks kord. Õigustatud üksikjuhtudel võib koguda üksikasjalikke andmeid, et teostada kontrolle, mis on hädavajalikud maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemiseks. Ettepanek annab võimaluse koguda teavet, mille alusel saab kontrolli teostada nii hästi, kui on võimalik. Samuti peaks see võimaldama kasutada esitatud teavet statistilistel eesmärkidel, et ettevõtjad ei peaks esitama sama teavet mitmele asutusele eri dokumentides ja vormides.

4.8

Komitee arvates aitaks ELi ühtse turu toimimisele kaasa see, kui maksuhaldurid tagastaksid käibemaksu mõistlike ajavahemike järel, jätkates samas piisaval määral võitlust maksudest kõrvalehoidmise ja maksupettuste vastu. VKEde puhul võib saavutada sarnase tulemuse, kui tõhusamalt rakendada reeglit, mille kohaselt kuulub maks tasumisele alles siis, kui arve on tasutud. Nii hoitaks ära ebasoovitavad juhtumid, kus ettevõtjaid tüssatakse riigile laenama. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles julgustama liikmesriike seda reeglit rakendama, et aidata muuta ettevõtluskeskkonda läbipaistvamaks.

4.9

Direktiivi ettepanekus nähakse ette maksudeklaratsioonide parandamisega seotud rakendusvolituste delegeerimine komisjonile. Samal ajal antakse liikmesriikidele õigus lubada standardsesse käibedeklaratsiooni parandusi teha ja kehtestada ajavahemikud, mille jooksul selliseid parandusi teha võib. Kuna komitee arvates ei ole selge, kuidas mõjutaks konkreetseid liikmesriike komiteemenetluse kasutamine, tuleks kõik küsimused standardse käibedeklaratsiooni parandamises sätestada direktiivis endas, jättes nende hilisema kohaldamise iga liikmesriigi pädevusse. Samal ajal soovib komitee aktiivselt osaleda direktiivi rakendusaktide koostamisel.