6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/110

1.1

Komitee tervitab nõukogu soovituse ettepanekut, mille esitas Euroopa Komisjon, ning tunnistab kahetsusega vajadust selles sisalduvate meetmete järele, mida võib käsitleda ka teatud rakendatava miinimumprogrammina.

1.2

Komitee väljendab samuti kahetsust selle üle, et nagu ka soovituse seletuskirjas on märgitud, on raamstrateegia eesmärkide saavutamine ELi tasandil pidevalt tõsistes raskuses seoses rakendamise ja poliitiliste kohustustega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.3

Komitee juhib tähelepanu puudustele, millele on viidatud kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud hindamisdokumentides raamstrateegia ja liikmesriikide strateegiliste kavade kohta. Neid puudusi tuleb sidusrühmade märkuste põhjal eriti tõsiselt võtta ning leida neile teatud aja jooksul tõhusad ja põhjalikud riikliku poliitika lahendused ning need ka ellu viia.

1.4

Komitee peab horisontaalseid poliitilisi meetmeid käsitlevat ettepaneku peatükki liiga üldsõnaliseks ning palub nõukogul seda kõigis neljas määratletud valdkonnas edasi arendada ja sõnastada konkreetsemad nõuded, samuti toetada nende saavutamist parimate tavade abil.

1.5

Komitee leiab, et soovituse ettepaneku seletuskirjas esitatud järelduste valguses (1) ja majanduskriisi põhjustatud sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemise tõttu peaks nõukogu kasutama oma volitusi ja võtma vastu kohustuslikke õigusakte, et leevendada eelkõige inimeste elu ohustavaid hädaolukordi ja äärmist vaesust ning võidelda diskrimineerimise, rassismi ja romadevastase suhtumise kõige äärmuslikumate juhtudega.

1.6

Komitee soovitab, et eelkõige äärmiselt ebasoodsate elutingimuste puhul tuleks määratleda inimõiguste järgimise täpne raamistik ning luua kauaoodatud kriteeriumid ja näitajad niisuguste olukordade hindamiseks.

1.7

Komitee soovitab, et lisaks strateegiate elluviimise tarbeks vajaliku rahastamise ja kulutuste läbipaistvuse tagamisele hindaks strateegiaid õiguslike vahendite ja eetiliste tagatistega sõltumatu uurimisrühm.

1.8

Õiguslike ja muude toetavate vahenditega tuleb tagada nii diskrimineerimisvastases poliitikas olulist rolli etendavate võrdse kohtlemise institutsioonide tegevus kui ka strateegiate elluviimiseks ülimalt vajalike riiklike kontaktpunktide töö ning sidusrühmade omavaheline koostöö.

1.9

Selleks et toetada strateegiate elluviimist ning peatada asjaomaste kogukondade usalduse täheldatud vähenemine, on vaja tõhusalt kaasata romad kõigisse asjakohastesse tegevusvaldkondadesse. Komitee soovitab ja loodab, et laiendatakse koostööraamistikku ja luuakse tavapärasest konsulteerimisest edasiulatuv konsensus, ning teeb selleks oma ettepanekud.

1.10

Komitee rõhutab, et poliitikakujundajad peavad selgelt distantseeruma romasid puudutavatest murettekitavatest avaldustest, mida iseloomustab rassism, vägivald ja tõsine diskrimineerimine. Rassistliku vägivalla ja vihakõne juhtumite avatud ja järjekindlaks avalikustamiseks ja nende jälgimiseks on vaja õiguslikke, halduslikke ja avalikke meetmeid, mille abil on võimalik tõhusalt taoliste nähtuste vastu võidelda.

2.1

Euroopa Komisjon võttis 5. aprillil 2011 vastu romasid käsitlevate riiklike integreerimisstrateegiate ELi raamistiku aastani 2020 (2), mis lõi pärast pikka ootamist lõpuks võimaluse leevendada ühismeetmete kaudu romade äärmist vaesust ja eraldatust. Nõukogu andis dokumendile oma toetuse 2011. aasta juunis (3) ning kutsus liikmesriike üles võtma 2011. aasta lõpuks vastu romade integreerimise riikliku strateegia.

2.2

Integratsioonistrateegiate raamistik näeb ette, et Euroopa Komisjon koostab igal aastal aruande strateegia rakendamise kohta. 2012. aastal hindas komisjon esimest korda (4) liikmesriikide esitatud riiklikke integratsioonistrateegiaid ja tegi horisontaalseid järeldusi, lisas analüüsiti eraldi kõigi liikmesriikide strateegiate tugevaid ja nõrku külgi (5).

2.3

Romade huve kaitsvad ühendused jälgisid suure tähelepanuga integratsioonistrateegiate koostamist, avaldasid oma seisukohti ja esitasid märkusi arvukates dokumentides ning andsid strateegiatele oma hinnangu (6).

2.4

Kõigis hindamisdokumentides toodi välja olulisi puudusi liikmesriikide strateegiates. Kodanikuühiskonna organisatsioonide arvates on probleemiks strateegiate horisontaalne lähenemisviis ning sellega seotud puudused. Niisugused puudused on näiteks:

2.5

Eelnimetatud Euroopa Komisjoni hindamisdokumentides liikmesriikide strateegiate oluliste puuduste kohta ei rõhutata kahjuks sotsiaalsete, heaolu puudumise kõige ilmsemate, juba inimõigusi riivavate ilmingute keelamise, leevendamise ja kaotamise vajadust. Nii alahinnatakse inimõiguste rikkumisi, näiteks järgmisi:

2.6

Komitee on koostanud kaks arvamust raamstrateegia ja romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate kohta. Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni küsimustele keskendunud arvamusega (7) kiitis komitee raamstrateegia heaks, kuid selle edasiseks arenguks ning rakendamiseks pidas komitee vajalikuks kolmeosalist lähenemisviisi (rassi- ja rahvusneutraalne integratsioonipoliitika, ükskõik millise romade kogukonna esindaja emantsipatsiooni toetamise ja romade poolt saavutatud sotsiaalse integratsiooni soodustamise poliitika, rassismivastane üldine poliitika ja teavitustegevus), ning sõnastas täiendavaid soovitusi.

2.7

Oma täiendavas arvamuses (8) juhtis komitee 2012. aastal tehtud uuringuga seoses tähelepanu romade ühiskondlike arvamusliidrite poolt täheldatud usaldusekaotusele, mistõttu tegi komitee eeskätt ettepanekuid romade kaasamise ja osalemise soodustamiseks.

3.1

Komitee tunnistab kahetsusega nõukogu soovituse vajalikkust, pidades silmas romade olukorda, majanduskriisi mõju ja liikmesriikide erinevat pühendumise määra, ning tervitab selle eesmärke, kuid arvab, et selles sõnastatud soovituste pakett, mida võib käsitleda ka teatud rakendatava miinimumprogrammina, on liiga üldsõnaline ega ole dokumendis toodud eesmärkide saavutamiseks piisavalt operatiivne.

3.2

Komisjoni ettepaneku seletuskirja kohaselt on selle eesmärk „kiirendada edasiminekut selle abil, et juhitakse liikmesriikide tähelepanu teatavatele konkreetsetele meetmetele, mis on üliolulised nende strateegiate tõhusamaks rakendamiseks”. Komitee kahetseb, et taoline eesmärgi sõnastus tähendab ühtlasi seda, et raamstrateegia eesmärkide saavutamine ELi tasandil on pidevalt tõsistes raskuses seoses rakendamise ja poliitiliste kohustustega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

3.3

Komitee rõhutab, et selleks, et romade kaasamise jaoks soodsad poliitilised olud ei jääks taas kasutamata – mis on suur oht nii ELi eesmärkide saavutamisele kui ka asjaomaste inimeste elamistingimuste paranemisele –, tuleb romade ja kodanikuühiskonna asjaomaste organisatsioonide osalusel ja laiapõhjaliste konsultatsioonide raames võtta vastu soovituste nimekiri, mis toetub tõenditepõhisele, tõeliselt ambitsioonikale ja kontrollitavale analüüsile, mis sisaldab piisavalt konkreetseid ja operatiivseid elemente ning mida võiks samuti hinnata.

3.4

Komitee leiab, et ettepanekus esitatud poliitilised soovitused on kasulikud ning neile tuleb anda laiapõhjalist toetust, sest see on selliste sekkumismeetmete lühinimekiri, mis tuleb tingimusteta ellu viia. Komitee märgib siiski, et soovitusega piiritletakse ülemäära kitsas tegevusraamistik ning soovitused ei ole piisavalt ambitsioonikad. Seepärast soovitab komitee soovituste nimekirja edasi arendada ning seda täiendada kontrolli- ja järelevalvevahenditega.

3.5

Komisjon peab horisontaalseid poliitilisi meetmeid käsitlevat ettepaneku peatükki liiga üldsõnaliseks ning palub nõukogul seda kõigis neljas määratletud valdkonnas (diskrimineerimisvastased meetmed, roma laste ja naiste kaitse, vaesuse vähendamine ja sotsiaalne kaasamine ning romade mõjuvõimu suurendamine) edasi arendada ja sõnastada konkreetsemad nõuded, samuti anda teavet eeldatavate parimate tavade kohta.

3.6

Komitee arvates ei ole piisav dokumendis esitatud argument, mille kohaselt „mittesiduva õigusaktiga püütakse anda liikmesriikidele praktilised suunised romade sotsiaalse kaasatuse küsimuse jaoks ilma rangeid siduvaid eeskirju kehtestamata”, sest „komisjoni järeldustele tuginedes saab märkida, et tugevaid ja proportsionaalseid meetmeid suure osa ELi romade sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega tegelemiseks ei ole ikka veel võetud”. Kui puudub asjakohane ja suunatud kriisijuhtimine, avaldab praegune majanduskriis eriti tõsist mõju romade rühmadele, kes kannatavad ka suure eraldatuse, diskrimineerimise ja äärmise vaesuse tõttu, kuigi majanduskriis on nende jaoks juba niigi talumatu koorem. Seepärast leiab komitee, et otsustajad peavad leidma sellise olukorra lahendamiseks kiireid ja tõhusaid lahendusi ja meetmeid, ka seoses õiguste täitmisega.

3.7

Komitee leiab, et soovituse ettepaneku seletuskirjas esitatud järelduste valguses (9) peaks nõukogu kasutama oma volitusi ja võtma vastu kohustuslikke õigusakte, et leevendada eelkõige inimeste elu ohustavaid hädaolukordi ja äärmist vaesust ning võidelda diskrimineerimise, rassismi ja romadevastase suhtumise kõige äärmuslikumate juhtudega. Vajadust taoliste meetmete järele näitavad ka ilmselged seadusandluse ja kohtupraktika puudujäägid liikmesriikides (10).

4.1

Komitee soovitab Euroopa Liidu pädevatel talitustel uuesti hinnata oma ülesandeid, mis on otseselt seotud romade põhiõiguste ja vähemuste õiguste toetamisega ning mis ei puuduta avatud koordinatsiooni meetodit, eeskätt eelmainitud küsimustes. Seetõttu peab komitee vajalikuks järgmist:

4.2

Komitee soovitab hoida romade identiteedi aluseks olevaid keele- ja/või kultuuritraditsioone, pärast strateegiate läbivaatamist peab nende ühiskondlik ja eelarveline toetamine olema esmaeesmärk.

4.3

Komitee arvates on romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise seisukohalt oluline, et liikmesriigid pööraksid suurt tähelepanu sellega seotud poliitikavaldkondade õigusaktide ja kohtupraktika jälgimisele ning parandustele, mida tuleb teha seoses nende võimaliku diskrimineerimisvastase mõjuga, ning töötaksid seda silmas pidades välja tõhusad mehhanismid.

4.4

Romade integratsiooni ja majandusliku sõltumatuse huvides ootab komitee liikmesriikidelt vajadustele vastavat tegevust ning tööhõive-, ettevõtlus- ja kutseõppeprogrammide rakendamist. Komitee kutsub liikmesriike tungivalt üles tugevdama õigusvahendeid, mis võivad tõhusalt motiveerida ettevõtteid romasid palkama. Romade eraldatud kogukondade jaoks, kus tööhõive on pikka aega olnud väga väike ja diskrimineerimine tööturul suur, tuleb luua uuenduslikke tööhõivepoliitika vorme, näiteks piisaval arvul sobivaid riiklikult rahastatud ajutisi töökohti.

4.5

Komitee tõdeb kahetsusega, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ei ole suutnud veel koos liikmesriikidega määratleda strateegiate ja tegevuskavade hindamise eeltingimuseks olevaid põhinäitajaid ja võrdlusaluseid, ega ka asjaomast metoodikat ja nõudeid, mis moodustavad asjakohase ja sõltumatu andmekogumise ja olukorra hindamise aluse (11). Liikmesriikide praegused järelevalve ja hindamise tavad piirduvad sageli ilma kindla hindamismetoodikata koostatud ja juhuslikel andmetel põhinevate aruannetega, mis viivad tihti alusetute tulemuseni.

4.6

Komitee soovitab, et hindamist teostaksid sellised avatud hankemenetluse käigus valitud, erialaselt ettevalmistatud ja poliitiliselt neutraalsed uurimisrühmad ja instituudid, mille sõltumatust on vaja kinnitada ka mitmete õiguslike vahenditega (nt deklaratsioon huvide konflikti puudumise kohta, rahastamise ja raha kasutamise läbipaistvuse eeskirjad, teadusringkonna kontroll ja uurimismeetodi järelevalve) (12).

4.7

Võrdset kohtlemist edendavate asutuste toimimiseks planeeritava läbipaistva ja asjakohase rahastamise kõrval tuleb tugevdada ka nende asutuste õiguslikku seisundit sel moel, et poliitilised ametkonnad saaksid väikseimal võimalikul määral mõjutada nende toimimist, hoolitsedes samal ajal neile tööks vajalike tingimuste tagamise eest. Võrdset kohtlemist edendavad asutused peavad peale romade kontaktpunktide loomise säilitama ka alalisi ja tihedaid sidemeid asjaomaste romade esindusrühmadega.

4.8

Romade riiklikud kontaktpunktid peavad täitma oma ülesandeid täieliku läbipaistvuse põhimõtet silmas pidades nii teoorias kui ka praktikas. Nende tegevus on raamstrateegia elluviimise seisukohast äärmiselt tähtis. Kontaktpunktidele ning romasid käsitleva sotsiaalpoliitika kavandamise ja elluviimise eest vastutavatele valitsusorganitele tuleb tagada sellised juriidilised õigused, et nad saaksid teatavat tüüpi nn valvekoerana avaldada arvamust ka romasid puudutava valitsuspoliitikaga seotud seadusandlike menetluste kohta ja neid mõjutada, et nende mõju teineteist ei nõrgendaks. Romade kontaktpunktidel on romade kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide ees teavitamiskohustus, mis võib avalduda näiteks sõltumatute hindajate aastaaruannetes, mille sisule ei ole avaldatud mingit poliitilist mõju, või erialaste konverentside korraldamises.

4.9

Komitee leiab, et on keeruline saavutada soovituse ettepaneku punktis 5.1 seatud eesmärki, st seda, et „liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada käesoleva soovituse kohaldamine hiljemalt pärast seda, kui on möödunud [24 kuud selle avaldamisest], ja teatama komisjonile kõik meetmed, mis on selleks kuupäevaks võetud vastavalt käesolevale soovitusele”. Selle saavutamiseks peab vältima olukorda, kus liikmesriikidel on võimalus hoiduda ELi raamstrateegia ja riiklike kohustuste järgimisest. Kõnealune soovitus on ju sisuliselt vaid üks osa suuremast nõuete süsteemist, mis määratletakse ELi raamstrateegias veel laiemas kontekstis ja mida komisjon võiks igal aastal hinnata.

4.10

Paljude spetsialistide ja romade kodanikuühiskonna organisatsioonide meelest – osaliselt haakudes Euroopa Komisjoni asjaomase hinnanguga – ei käsitle praegune liikmesriikide poliitika ja tugisüsteemid teatud juhtudel piisavalt tõhusalt romade integreerimise küsimust ning ei lähtu alati inimõigusi järgivast käsitlusest (13). Samal ajal on kahjuks mitmes riigis romade tõrjumine suurenenud. Selle peamiseks põhjuseks on romade pidev diskrimineerimine ning sügavale juurdunud ja õiguskaitsjate poolt piisava tähelepanuta jäänud romavastasus. Või nagu määratleb soovituse ettepaneku seletuskiri: „Probleemi olemus seisneb selles, et diskrimineerimine ja sotsiaalne tõrjutus, mida romad kogevad, on omavahel tihedalt seotud.” (14)

4.11

Komitee arvamuse kohaselt peab nende mehhanismide negatiivse vastastikmõju lõhkumine olema kogu kaasamispoliitika esmane eesmärk. Selle kõige tähtsam vahend on romade integratsioon ja nende osalemise soodustamine, samuti romade ühenduste mõjuvõimu ja suutlikkuse suurendamine. See on võimalik vaid avaliku aktsepteerimise tingimustes, kus romasid käsitlev poliitika luuakse tõesti nende jaoks, kellele see on mõeldud, ning kus romasid ei vaadelda kui lihtsaid abisaajaid, vaid kui võrdseid ja kaasatud osalisi. Varasem paternalistlik lähenemisviis, mille kohaselt on otsustajateks enamusühiskonna arvamusliidrid, peab muutuma ning romasid tuleb tunnistada ja tunnustada kui vastutavaid ühiskonna liikmeid, kes suudavad oma saatust aktiivselt mõjutada ja on selleks valmis.

4.12

Komitee meenutab oma varasemat arvamust (15), milles toodi ära uuringu tulemus, et peale rahulolematuse levib roma ühiskonna häälekandjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja esindajate hulgas laialdane frustratsioon ja ebakindlus. Selle komitee arvamuse kohaselt ja vastupidiselt deklareeritud kavatsustele „ei ole asjaosalisi esindavad organisatsioonid piisavalt strateegilisse kavandamisse kaasatud ning loomata on jäänud põhilised osalusmehhanismid. Samal ajal ei ole tihtipeale sajanditepikkuse diskrimineerimise ja segregatsiooni tõttu praegused protsessid tekitanud asjaosaliste esindajates piisavat usaldust.” Romade Euroopa poliitika koalitsiooni poolt samal ajal teostatud uuring viis sarnase tulemuseni (16).

4.13

Selleks et muuta ühiskondlikku ja otsuste tegemise lähenemisviisi, tõstab komitee esile, et poliitikavalikute kavandamise, elluviimise ja hindamise protsessi on romasid – ja nendega koostööd tegevaid kodanikuühiskonna organisatsioone – kõigil tasanditel kaasamata raske ette kujutada. Komitee peab vajalikuks selliste näitajate määratlemist, mis võimaldavad asjakohaselt mõõta romade kaasamise ja osalemise määra (nt kohaliku või kesktasandi avaliku halduse rakendamine, haridusandmed, osaluse määr programmi elluviimisel jne).

4.14

Komitee soovitab ja loodab koostöö laiendamist, peale tavapärase konsulteerimise ka konsensuse saavutamist, alalise dialoogi platvormide loomist (ka kohalikul tasandil), osalemiseks vajalike piisavate organisatsiooniliste mehhanismide väljatöötamist, (kohaliku) omavalitsuse otsuste suuremat läbipaistvust ja otsuste põhjendamist (sealhulgas eriarvamustest ja hääletustulemustest teavitamist).

4.15

Komitee soovitab sellise eelmainitud tugifondi tagamist (nt programmi „Kodanike Euroopa” ühe haruna), mis toetab romade kaasamist ja mõjuvõimu suurendamist ning romade kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse arendamist. Samuti oleks romade organisatsioonide institutsioonilise suutlikkuse edendamiseks oluline Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskava ehk täpsemalt tehnilist abi andvate programmide tagamine.

4.16

Poliitikakujundajad peavad selgelt distantseeruma romasid puudutavatest murettekitavatest avaldustest, mida iseloomustab rassism, vägivald ja tõsine diskrimineerimine. Rassistliku vägivalla ja vihakõne juhtumite avatud ja järjekindlaks avalikustamiseks ja nende jälgimiseks on vaja õiguslikke, halduslikke ja avalikke meetmeid, mille abil on võimalik tõhusalt taoliste nähtuste vastu võidelda. Selles on eriline vastutus ühiskondlikel arvamusliidritel, eelkõige poliitikakujundajatel ja meedial. Samal ajal soovitab komitee korrapäraselt ja ühtse metoodikaga ellu viia eelarvamuste uuringuid ja töötada välja sellised mehhanismid, mille abil on negatiivsete suundumuste täheldamise korral võimalik julgustada valitsusi asjaomast erialapoliitikat ja/või selle rakendamist intensiivistama või jõupingutusi suurendama.

4.17

Komitee juhib liikmesriikide tähelepanu sellele, et olukorras, kus segregatsioon ja diskrimineerimine ulatub mitme põlvkonna taha ja mõjutab asjaomaste inimeste kogu elu, ei piisa vaid mõnele probleemile keskenduvast projektisarnasest programmi täitmisest, vaid strateegiliste eesmärkide elluviimisel on vajalik korrapärane lähenemine.