6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/58

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ettepanekuid luua ühtne solveerimismehhanism ja selle juurde kuuluv rahastamismehhanism, mis koos ühtset järelevalvemehhanismi, Euroopa stabiilsusmehhanismi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja solveerimise raamistikku (edaspidi BRRD) puudutavate ettepanekutega kujutavad endast uut olulist elementi pangandusliidu suunas liikumisel.

Euroala riikide ja vabatahtlikult ühineda soovivate euroalaväliste liikmesriikide ühtne solveerimismehhanism pakub Euroopa tasandi solveerimismehhanismi, et võimaldada asutustel raskustesse sattunud pankasid põhjalikult ümber korraldada ja solveerida, ilma seejuures majanduslikku stabiilsust ohtu seadmata. Selle juurde kuuluv solveerimisfond peab omama piisavaid omavahendeid, nii et protsessi ei oleks vaja rahastada valitsuste vahenditest ega koormata maksumaksjat.

1.2

Alates kriisi puhkemisest ja vastusena sellele kuulutati välja üleminek tugevamale Euroopa majandus- ja rahaliidule, mis põhineb finantssektori, eelarveküsimuste ja majanduspoliitika integreeritud raamistikul. Integreeritud finantsraamistik ehk „pangandusliit” moodustab niisiis olulise osa poliitilistest meetmetest, mis on vajalikud, et suunata Euroopa majanduse elavnemise ja kasvu teele.

1.3

Komitee peab pangandusliitu esmatähtsaks ja ülimalt oluliseks seoses panusega, mida see saab anda kodanike ja ettevõtete usalduse hädavajalikuks taastamiseks ning majanduse nõuetekohaseks rahastamiseks. See vähendab praegust siseturu killustatust ja aitab niisiis kaasa võrdsete võimaluste loomisele liidu sees, tugevdades samas Euroopa pangandussüsteemi ja vähendades kriisi ülekandumise riske.

1.4

Komitee on seisukohal, et tööd tuleb teha pangaliidu eri elementidega (ühtne järelevalvemehhanism, Euroopa stabiilsusmehhanism, BRRD, ühtne solveerimismehhanism) ja rakendamisel tuleb pidada kinni ettepanekute loogilisest järjekorrast ja sisemisest ühtsusest. Komitee palub tähelepanu pöörata ka praegu läbivaatamisel olevale väikehoiustajate kaitse korrale hoiuste tagamise raamistiku abil.

1.5

Praeguseid ühtse solveerimismehhanismi ettepanekuid ei saa vaadelda eraldi eelnevatest, krediidiasutuste maksevõime taastamise ja solveerimise raamistiku ettepanekutest (BRRD direktiiv) ja hiljuti nõukogus selles küsimuses saavutatud kokkuleppest, millega on küll juba arvestatud. BRRD peaks nimelt pankade solveerimisel kehtima reeglistikuna kogu siseturul ja selle tulemusel toetub ühtne solveerimismehhanism suurel määral BRRD-le. Komitee kutsub üles viima mõlemad mehhanismid üksteisega maksimaalselt kooskõlla, et luua kogu ELis selles valdkonnas nii ulatuslikud võrdsed võimalused kui võimalik. Ühtne solveerimismehhanism peab tõepoolest toetuma täielikult ühtlustatud raamistikule pankade maksevõime taastamiseks ja solveerimiseks ja see peab olema antud raamistiku osa.

1.6

Komitee on rahul, et ühtne solveerimismehhanism läheb kaugemale kui BRRD ning et Euroopa tasandil nähakse ette solveerimisameti ja fondi loomine. Mis tähendab, et nüüd viiakse lisaks pankade järelevalvele (ühtne järelevalvemehhanism) ka solveerimine samale valitsemistasandile, mis tagab tervikliku ja sidusa lähenemisviisi. Samuti tervitab komitee tõsiasja, et ühtse solveerimismehhanismi rahastamine on ette nähtud ELi tasandil.

1.7

Ühtse solveerimismehhanismiga ette nähtud solveerimisprotsessid peavad olema igal juhul tõhusad ja tulemuslikud ning ettenähtud vahendeid peab olema vajaduse tekkimisel ja eelkõige hädaolukordades võimalik kasutusse võtta nõutava kiirusega nii riigi tasandil kui piiriüleselt. Koos BRRD raames ette nähtud meetmetega tuleb tagada, et tegu oleks ühtse ja tõhusa tervikuga ning et eeskirju rakendatakse järjepidevalt vastavalt olukorrale. Kus see on võimalik, tuleks püüelda lihtsuse poole. Kõigile juriidilistele ja muud laadi küsimustele tuleb anda asjakohased vastused.

1.8

Mis puudutab ühtset solveerimisnõukogu, millel on ühtses solveerimismehhanismis võtmeroll, siis on ülimalt oluline, et selle liikmed oleksid nii sõltumatud kui võimalik ja võimalikult laialdaste eksperditeadmistega ning et nende otsuste suhtes teostataks demokraatlikku kontrolli. Nõukogu koosseisu määramisel tuleb olla väga hoolikas ja selle volitused peavad olema selged ja hästi piiritletud.

1.9

Komiteel on heameel, et ette on nähtud ühtne pankade solveerimise fond, mis hoolitseb eelkõige finantsstabiilsuse eest, tagab solveerimisotsuste tulemuslikkuse ja lõhub valituste ja pangandussektori vahelised sidemed. Komitee nõuab, et kiiresti jõutaks selgusele fondi õigusliku aluse osas ning et kõigi sellise fondi rajamisega seotud probleemidega (nt moraalirisk) tegeletaks eelnevalt, nii et soovimatuid probleeme oleks võimalik ennetada.

1.10

Kui fondi sekkumine on ette nähtud üksnes menetluse hilisemas staadiumis ja vahendeid on võimalik kasutada üksnes konkreetseks eesmärgiks – solveerimismeetmete tulemuslikkuse tagamiseks – siis on komitee arvates siiski oluline, et eelnevalt mainitud solveerimisfondi käsutuses oleksid vajalikud ja piisavad finantsvahendid, mida on ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vaja. Pankade osamaksudega rahastatava fondi sihttaseme määramisel võib arvestada erinevates valdkondades finantssektori taastamiseks mõeldud eri meetmetega. Lisaks kordab komitee siinkohal BRRD suhtes avaldatud seisukohta, mille kohaselt tuleb eelnevalt makstavate osamaksude kriteeriumid korrapäraselt läbi vaadata. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele topeltkuludele seoses riiklike ja Euroopa tasandi süsteemide kombineerimisega.

2.1

Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse solveerimisfondi  (1) rajamiseks on osa arengust Euroopa majandus- ja rahaliidu suunas, mis hõlmab ka pangandusliitu. Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, mis võimaldab võtta siseturu loomise ja toimimisega seotud meetmeid.

2.2

Asjaomast pangandusliitu, mis hõlmab nii kõiki euroala riike kui ka sellega vabatahtlikult ühinevaid euroalaväliseid liikmesriike viiakse ellu mitmes etapis.

2.3

Siinkohal võib muu hulgas ka meelde tuletada komisjoni 2010. aasta ettepanekuid riiklike hoiuste tagamise skeemide ühtlustamiseks. Riiklike hoiuste tagamise skeemide eesmärk on neutraliseerida maksejõuetuse mõjusid väikehoiustajatele esimese 100 000 euro ulatuses.

2.4

Ühtne solveerimismehhanism toimiks järgmiselt:

2.5

Kavandatud ühtne pankade solveerimise fond allub ühtsele solveerimisnõukogule. See fond peab hoolitsema selle eest, et pankade ümberstruktureerimisel oleks olemas finantstoetus.

2.5.1

See on kõigi ühtses solveerimismehhanismis osalevate riikide ühine fond. Fondi rahastatakse kõigi osalevate riikide finantsasutuste poolt. Viimased maksavad iga-aastase eelneva osamakse, seda sõltumata mis tahes solveerimistoimingust.

2.5.2

Fond peab esmajoones tagama finantsstabiilsuse. Fond ei ole mõeldud kahjumi katmiseks või solveeritavale asutusele kapitali pakkumiseks. Seepärast ei tule fondi pidada päästefondiks. Samuti ei ole tegu hoiuste tagamise fondiga ega seda asendava fondiga. Kõnealune fond on mõeldud hoopis solveerimismeetmete tõhususe tagamiseks.

3.1

Nagu 2012. aastal korduvalt märgiti, moodustab integreeritud finantsraamistik ehk „pangandusliit” olulise osa Euroopa majanduse elavnemise ja kasvu teele suunamiseks vajalikest poliitilistest meetmetest (4). Sellesse peavad andma oma panuse ka teised meetmed, nagu põhjalikum majanduslik koordineerimine.

3.2

Komitee on juba varem tõstnud esile pangandusliidu tähtsust ning märkinud, et pikema perioodi jooksul on võimatu säilitada ala, kus on üks vääring ning 17 finants- ja võlaturgu, eriti pärast seda, kui kriis on teravdanud riiklikku killustumist. Pangandusliitu peetakse seepärast vajalikuks ja esmatähtsaks elemendiks riski jagamisel, hoiustajate kaitsmisel (ka „likvideerimismenetluse” kaudu), usalduse taastamisel ja ettevõtjate rahastamise taaskäivitamisel kõikides riikides (5).

3.3

Samuti on komitee varem märkinud, et komisjon peaks nii kiiresti kui võimalik esitama ajakava ühtse solveerimismehhanismi üksikasjalike detailide kohta. See kehtib muu hulgas ka teiste oluliste eesmärkide suhtes, nagu võimalikes kriisiolukordades tegutsemine ühtsete järelevalvemeetmete puhul. Sel viisil suureneks pangandusliidu usaldusväärsus ja pandaks ühine alus kogu siseturule.

Nüüdseks on selgunud, et ühtne järelevalvemehhanism ja kapitalinõuete määrus ja direktiiv peaksid jõustuma 2014. aastal ning BRRD ja ühtne solveerimismehhanism alates 2015. aastast. Seepärast peaks nõukogu kogu paketi ka õigeaegselt heaks kiitma.

3.4

Samuti on komitee väljendanud oma veendumust, et ühtne solveerimismehhanism võiks hilisemas staadiumis täita ka täiendavat rolli ja aidata lahendada kriisiolukordi koordineeritult. Järelevalve ja solveerimine peavad siiski toimuma käsikäes. Asja mõte ei ole ju selles, et liikmesriik peab maksma kinni Euroopa otsuse mingi pank likvideerida ja kompenseerima hoiustajate kulud (6).

3.5

2012. aasta keskel avaldatud BRRD eelnõus sätestatakse raamistik pangakriisidega ennetavalt tegelemiseks liikmesriikides, et tagada finantsstabiilsus ja vähendada koormust riigi rahandusele.

3.6

Pärast jõustumist peaks BRRD tooma kaasa teatud ühtlustamise pankade solveerimist puudutavate riiklike eeskirjade osas ning solveerimisasutuste koostöö osas maksejõuetuse ohus olevate pankadega, eelkõige piiriüleselt tegutsevate pankadega tegelemisel.

3.7

Ühtne solveerimismehhanism läheb kaugemale. Kui BRRD ei näe ette ühtseid solveerimisotsuseid ja rahastamist liidu tasandil, siis ühtses solveerimismehhanismis sätestatakse need euroala riikidele ja mehhanismiga vabatahtlikult ühinevatele euroalavälistele liikmesriikidele.

3.8

Komiteel on heameel selle üle, et ühtses solveerimismehhanismis nähakse ette Euroopa asutuse ja fondi loomine, mis kujutavad endast positiivset ja loogilist täiendust BRRD-le ja ühtsele järelevalvemehhanismile. Mõlemad, nii kui järelevalve kui solveerimine teostatakse niisiis samal valitsustasandil.

3.9

BRRD kehtib pankade solveerimisel reeglistikuna kogu siseturul ja seepärast toetub määrus suurel määral sellele direktiivile. Arvestades, et määrus on BRRD edasiarendus, tuleb need õigusaktid teineteisega tihedalt seostada ja vältida vastuolusid.

3.10

Komitee on samuti seisukohal, et siseturu lõpuleviimiseks on möödapääsmatu, et BRRD direktiiv ja ühtse solveerimismehhanismi määrus oleksid üksteisega võimalikult suurel määral kooskõlas. Tuleb püüelda BRRD maksimaalse ühtlustamise poole. Pidades silmas võimalikult avaraid võrdseid võimalusi ja reeglite järjepidevat rakendamist tuleb BRRD rakendada eri liikmesriikides ühetaoliselt. Ühtse solveerimismehhanismi edasisel rakendamisel tuleb maksimaalselt arvestada BRRD üle peetud läbirääkimiste tulemustega.

3.11

Kuna ühtse solveerimismehhanismi määruse ettepanekud on kooskõlas BRRD eelnõuga, võib käesolevas kontekstis tuletada meelde ka komitee poolt viimasega seoses tõstatatud küsimusi. Seejuures muu hulgas küsimusi, mis puudutavad lisaselgitusi mõnede uute, süsteemsete kriiside puhul veel katsetamata vahendite puhul (7). Lisaks tuleb õiguskindluse tagamiseks juhtida tähelepanu määruse seostele juba olemasolevate õigusaktidega.

4.1

Oleks hea kui üldise pangandusliidu raamistiku osas tehtaks kiiresti edasiminekuid, et saada üle praegusest finantsturgude killustatusest ja aidata lõhkuda valitsuse rahanduse ja pangandussektori vahel eksisteeriv side.

4.2

Komitee kinnitab taas, et pankade solveerimise ühtne raamistik tuleb luua nii kiiresti kui võimalik. See raamistik peab sisaldama rangeid piiriüleseid eeskirju, et tagada ühtse turu terviklikkus. Ühtne solveerimismehhanism on mainitud raamistiku hädavajalik osa ja olemasolevad tekstid on samal määral tervitatavad.

4.3

Ühtse solveerimismehhanismi elluviimist tuleb omakorda toetada täielikult ühtse raamistikuga pankade taastamiseks ja solveerimiseks ning mehhanism tuleb sellesse kaasata. See pakub raamtingimused pankade solveerimiseks kogu ELis.

4.4

Ühtne solveerimismehhanism peab lisaks ühise raamistiku pakkumisele maksejõuetute pankade solveerimiseks pangandusliidus ja seega selles vallas võrdsete võimaluste loomisele olema ka nii lihtne kui võimalik, looma tõhusalt ja tulemuslikult vahendi, mida on võimalik rakendada nõutava kiirusega nii riigi tasandil kui piiriüleselt, kui olukord seda nõuab.

4.5

Ühtse solveerimisnõukogu puhul on eelkõige olulised sõltumatus, eksperditeadmised ja demokraatlik kontroll. Nõukogu peab tuginema kindlale õiguslikule alusele ja vastutama enda langetatud otsuste eest, et tagada läbipaistvus ja demokraatlik kontroll ning ELi institutsioonide õiguste kaitse. Nende ja järelevaatajate pädevused peavad olema selgelt piiritletud ja nõukogu koosseisusus peab valitsema tasakaal riikide esindajate ja Euroopa sidusrühmade esindajate vahel. Nõukogul ja selle liikmetel peavad olema vajalikud eksperditeadmised asjaomastes valdkondades.

4.6

Nõukogu loomist võib pidada otsustavaks sammuks pangandusliidu ja ühtse solveerimismehhanismi suunas. Samas ei tohi silmist kaotada ka ühtse solveerimismehhanismi ja BRRD loomise laiemat konteksti ning ilmselt on parem selles vallas reaalsest olukorrast mitte ette minna.

5.1

Ühtne pankade solveerimise fond peab hoolitsema selle eest, et pankade ümberstruktureerimisel oleks olemas finantstoetus. Komitee kinnitab taas, et komisjoni pingutused Euroopa rahandusmehhanismide süsteemi loomisel, muu hulgas ühtse solveerimismehhanismi abil, väärivad heakskiitu. Selline süsteem tagab, et kõigi liikmesriikide kõigi institutsioonide suhtes kehtivad võrdsetel alustel samad solveerimise rahastamismehhanismid, sest see on kasulik kõigile liikmesriikidele ja ühtsele finantsturule, kuna pakub suuremat stabiilsust ja võrdseid konkurentsitingimusi (8). Samasugust tähelepanu vajab ilmselt ka väikehoiustaja kaitsmine riiklike hoiuste tagamise skeemide abil.

5.2

Komiteel on seepärast heameel, et ühtset solveerimismehhanismi toetatakse asjakohaste rahastamisreeglitega. Kui solveerimise rahastamine peaks esmajoones toimuma kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi abil (et lasta osanikel ja teistel võlanõudjatel katta esmased kulud) ja teiste määruses ette nähtud vahendite abil, siis tuleb ühtset solveerimismehhanismi toetada ühtse fondi loomisega, mille eesmärk oleks lõhkuda valitsuste ja pangandussektori vahel praegu eksisteeriv side.

5.3

Komitee nõuab, et kiiresti jõutaks selgusele fondi õigusliku aluse osas, samuti küsimuses, kas aluslepinguid tuleb muuta või mitte.

5.4

Niipea kui selles küsimuses on selgusele jõutud tuleb alustada tööd fondi loomisega, samas ei tohi seejuures minna ette ühtse solveerimismehhanismi ning BRRD valdkonnas toimuvatest arengutest ja rakendamistest.

5.5

Ühtse süsteemi kasutuselevõtt toob endaga kaasa ka märkimisväärseid probleeme ja tuleb olla tähelepanelik, et soovimatuid tagajärgi ennetada või piirata juba alguses ja et kõikidele probleemidele leitaks eelnevalt lahendused. Üheks selliseks näiteks on moraalirisk.

5.6

Ehkki fondi kasutatakse alles hilisemas etapis ja eelkõige pärast kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit ning ehkki vahendite kasutamine on piiratud konkreetsete eesmärkidega, on sellele vaatamata oluline, et fond oleks piisavalt mahukas ja et kõik finantseerimisasutused peaksid kinni kohustusest anda fondi oma osamaks.

5.7

Fondi sihttaseme kindlaks määramisel tuleb arvestada juba olemasoleva tugevdatud usaldatavusnormatiividega, ennetavate meetmetega ja kriiside ennetamiseks mõeldud maksevõime taastamise ja kriisilahenduse kavadega, suurendatud kapitalipuhvriga ja uute kriisilahenduse mehhanismidega (k.a kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend) ning teiste rahandussektori taastamise meetmetega. Nende meetmete ja vahendite eesmärk on juba pankade maksejõuetuse tõenäosuse piiramine. Ühtse solveerimismehhanismiga seoses kordab komitee oma seisukohta BRRD suhtes ja eelkõige selles suhtes, et eelnevalt makstavate osamaksude kriteeriumid tuleb korrapäraselt läbi vaadata (9).

5.8

Samadel põhjustel ja selleks, et vältida negatiivseid tagajärgi kodanikele ja ettevõtetele, tuleb pöörata piisavat tähelepanu pankade võimalikele topeltkuludele seoses riiklike solveerimisasutuste ja Euroopa solveerimisasutuse topeltstruktuuriga.