6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/125

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab südamest käesoleva aasta detsembris toimuvat Euroopa Ülemkogu kaitseteemalist kohtumist, mille aluseks võetakse Euroopa Komisjoni teatis (1) ja kõrge esindaja / kaitseagentuuri juhi aruanne (2). Need on väga kiireloomulised algatused ning õigeaegne vastus liidu sisemistele ja välistele väljakutsetele, pidades silmas Euroopa kaitse pikaajalist prognoositavust ja usaldusväärsust.

1.2

Tavapärastest tabudest kaugemale minnes asetavad teatis ja kõrge esindaja (esialgne) seisukoht praeguse olukorra ja võtmist vajavad meetmed õigesse perspektiivi.

1.3

Eriti just kõrge esindaja aruandes väidetakse veenvalt, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika terviklik strateegia on hädavajalik, et vastata Euroopa kaitse- ja julgeolekunõuetele. Komitee nõustub, et ühine kaitse- ja julgeolekupoliitika on sobivaim raamistik tõhusaks koostööks sõjaliste võimete alal, ent rõhutab lisaks, et koostöö on ka tõsiseltvõetava ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tingimus.

1.4

Selle algatuse õnnestumiseks tuleb kujundada soodsad poliitilised tingimused. Arvestades, et Euroopa (tööstuslike) kaitsestruktuuride oluliseks kohandamiseks tuleb läbi käia pikk ja okkaline tee, mis hõlmab omavahel seotud poliitikavaldkondi, on komitee arvates hädavajaliku läbimurde saavutamise esmane tingimus ELi valitsusjuhtide järjekindel pühendumus.

1.5

Komitee kutsub nõukogu tungivalt üles võtma vastu otsuse mõne konkreetse meetme ja tegevuse kohta Euroopa kaitsesektori konkurentsivõime ja koostöö tugevdamiseks. Need meetmed ja tegevused oleksid selge signaal tulevikuks.

1.6

Komitee toetab eesmärki hoida alal Euroopa sõltumatu kaitsevõime, mis oleks kooskõlas Euroopa majandusliku kaalu ja muude huvidega maailmas. Pikaajaline eesmärk peaks olema Euroopa kodanike autonoomne kaitsmine, tagades, et sõjavägi on pidevalt ajakohaselt varustatud, ja Euroopa väärtused (inimõigused, demokraatia) (3).

1.7

Euroopa kaitsele ja julgeolekule avaldab mõju ka uus üleminekuetapp. Ajal, mil suures osas Euroopas valitseb tõsine majandusseisak ja püsiv tööpuudus, leiavad aset geopoliitilised nihked. Kõrvuti sellega astuvad maailmalavale uued osalised. Üleilmne areng on Euroopa arengut selja taha jätmas. Lõhe suureneb. Teiste riikidega sammu pidamiseks peab Euroopa kiiremini kohanema.

1.8

Lisaks sellele muudab tööstuse vajadus olla konkurentsivõimeline kombineerituna kahanevate finantsvahenditega vajalikuks ka kulutõhususe. Euroopa lähenemisviisid, mis asendaksid kahjulikku kattuvust, koordineerimata poliitikastrateegiaid ja lünki, peavad suurendama tasuvust. See viiksraharaiskamise vähenemiseni ja tulemuste paranemiseni ning oleks maksumaksja huvides.

1.9

Komitee on rahul komisjoni teatises esitatud tabava ja täpse analüüsiga Euroopa suhtelise positsiooni kohta. Sarnase analüüsi ajel asus komitee möödunud aastal otsima poolehoidu Euroopa hoiaku põhjalikule muutmisele ühiste kaitseküsimuste suunas (4).

1.10

Komitee nõustub iseäranis komisjoni teatise peatükiga 9, milles käsitletakse nõukogu tegevuskava keskseid osiseid, eeskätt Euroopa strateegilist lähenemisviisi, ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (5) ning Euroopa kaitsetööstuse strateegiat.

1.11

Euroopal on hädasti tarvis ühist keelt kaitseküsimustes. See nõuab aga strateegiliste vajaduste osas tõepoolest üleminekut riiklikult mõtlemiselt ühisele Euroopa tasandi mõtlemisele, mis edendab riiklike huvide saavutamist ELi strateegiliste eesmärkide poole püüdlemise teel.

1.12

Samuti on tarvis poliitilist ja kodanike pühendumist tagamaks, et avalik arvamus põhineb piisaval teabel Euroopa strateegiliste globaalsete ja tööstuslike huvide tähtsuse kohta, et edendada kodanike ja maksumaksjate aktiivset toetust. Komitee nõustub komisjoniga selles, et Euroopa-põhine terve kaitsetööstus annab ka üliolulise panuse Euroopa tootvasse tööstusse üldiselt (6).

1.13

Selle kaugeleulatuva eesmärgi saavutamisele peab pühenduma võimalikult suur hulk liikmesriike. Kui kõik liikmesriigid ei soovi osaleda, tuleks protsess käivitada nendega, kes on selleks valmis.

1.14

Komitee rõhutab komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri rolli. Teatise ellurakendamisel tuleb eeldada nende tihedat koostööd. Komitee avaldab ulatuslikku toetust komisjoni pakutud meetmetele. Käesoleva arvamuse 6. peatükis esitab komitee ettepaneku kohta oma täiendavad märkused ja soovitused.

1.15

Komisjon ei käsitle proaktiivset tööstuspoliitikat. Komitee seevastu osutab kaitsesektori erilisele seisundile 100 % institutsioonilistel turgudel kogu maailmas. Valitud valdkondades on proaktiivne tööstuspoliitika, mida teostavad liikmesriigid ja/või komisjon, hädavajalik, et saavutada ajakohane tootmine ja kulutõhusus. ELi ja riikliku pädevuse jagamine ning tõhus vastastikmõju ja sünergia tsiviil- ja militaarprojektide ning -tehnoloogia vahel osutub äärmiselt kasulikuks ja kulutõhusaks.

1.16

Uued projektid mitmepoolses Euroopa raamistikus tuleb Euroopa Kaitseagentuuri abil kindlaks määrata juba alates ideejärgust. Selliste projektide täieliku toimivuseni võib kuluda kümneid aastaid. Mida varem nendega algust teha, seda parem.

1.17

Põhitegevuse moodustab avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevus. Selles valdkonnas on kaitsealased investeeringud oma madalaimal tasemel alates 2006. aastast (7). Üldkontseptsioonis tuleks kehtestada investeerimistingimuste parandamise võimalused ja nende rakendamine konkreetsetes projektides.

1.18

Suurim vastutus langeb peamistele tootjariikidele kui protsessi käimapanevale jõule. Tuleb tagada harmooniline suhe nende ja teiste liikmesriikide vahel. VKEd ja uurimisrajatised kõigis riikides peavad olema omavahel ulatuslikult seotud, et kaasata Euroopa strateegiasse võimalikult palju liikmesriike.

1.19

Arvestades sektoris tegutsejate hulgas struktureerimata ümberkorralduste tõttu valitsevat rahutust, on prognoositav poliitika rohkem kui vajalik. Samuti tuleb koordineerida muutusteks valmistumist, et tagada asjakohased töölepingud ja -väljavaated. Vaja on sotsiaalset dialoogi.

1.20

Käesolevas arvamuses keskendutakse peamiselt poliitika põhimõtetele kiire läbimurde kavandamisel strateegilises valdkonnas, kus ei tohi viivitada. Esimesed sammud detsembris peaksid sillutama teed edukale jätkutegevusele. Euroopa Ülemkogu, valitsused, komisjon, Euroopa Kaitseagentuur, parlamendid ja tööstus (sh töötajate esindajad) tuleks kõik kaasata strateegiliste suuniste ja konkreetsete projektide väljatöötamisse.

2.1

Komisjon osutab õigusega nihkele jõudude vahekorras maailmas, „kuna kerkivad esile uued tõmbekeskused ning USA nihutab oma strateegilist fookust Aasia suunas”. BRIC-riigid suurendavad oma sõjaväelisi kulutusi. Iseäranis Hiina ja Venemaa suurendavad 2015. aastani märgatavalt oma eelarvevahendeid.

2.2

USA surve Euroopale kanda täisosa läänemaailma üldistest sõjalistest kulutustest kasvab pidevalt. Eelarvepiirangute tõttu ratsionaliseerib USA oma kaitset ja see mõjutab ka kokkuleppeid eurooplastega.

2.3

Lõhe USA ja Euroopa vahel on tohutu. 2010. aastal moodustas Euroopa kogu kaitse-eelarve (Taani välja arvatud) 196 miljardit eurot, võrrelduna USA 520 miljardi suuruse eelarvega (8). Mis veelgi olulisem, Euroopa teadus- ja arendustegevuse kogueelarve moodustab 1/7 Ameerika omast. See mõjutab relvajõudude varustust ja nende positsioonidele asetamist.

2.4

Samas on ohud mitmesugused. Poliitilised ja sõjalised pinged ei kahane, üles kerkivad uued pinged – mõned neist Euroopa lävel. Et olla võrdses positsioonis traditsiooniliste jõududega, soovivad uued ambitsioonikad maailma tasandil osalejad tagada, et nende riigi kaitse on kooskõlas nende majanduslike ja muude huvidega.

3.1

Eurooplased on vastakuti kahte – omavahel seotud – tüüpi probleemidega:

Ometigi on Euroopa arutelu neis kahes omavahel seotud valdkonnas alles lapsekingades.

3.2

Valitsuste kõigist sellekohastest dokumentidest (9) ilmneb kaitsekulutuste märkimisväärne vähenemine (10). Neis keskendutakse peamiselt riiklikus raamistikus tehtavatele kohandustele: kuidas olla võimalikult kulutõhus piisava võimekuse säilitamisel. Liikmesriigid on ikka veel väga kaugel sellisest mõtlemisest, mis asetaks riigi kaitsevõime loomulikul viisil Euroopa perspektiivi.

3.3

Möödunud aastal märkis komitee kokkuvõtvalt järgmist: „Kaitsepoliitikat kujundavad riikide strateegilised huvid, mida Euroopas määratletakse peamiselt riiklikust seisukohast. Iganenud lähenemisviisid suurendavad silmnähtavalt killustatust, puudujääke, ülemäärast võimsust ning koostalitlusvõime puudumist Euroopa kaitsevõime edendamisel” (11).

3.4

60 aastat Euroopa integratsiooni ja ühtset turgu on rajanud vastupidavad majanduslikud ja äriühingustruktuurid, mis loovad tugevad Euroopa-põhised majandustegevuse mustrid. Ent sõjandus- ja kaitsevaldkonna mõtteviisi kujunemine, olles jäetud iseenese hooleks, on alles algusjärgus.

3.5

Kaitse on välispoliitika funktsioon, mis on ikka veel kõige selgem riikliku suveräänsuse väljendus; see kavandatakse, luuakse ja viiakse ellu riiklikke põhimõtteid järgides. Igasugust riikidevahelist koostööd kas siis Euroopa või kaugemate partneritega vaadeldakse selle nurga alt.

3.6

Algatused loomuomaste takistuste ületamiseks on seni suuresti ebaõnnestunud. Oodati, et Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel 1998. aastal sõlmitud St Malo sõjalisest paktist või kaitsekoostöölepingust kujuneb oluline samm sõjalises koostöös. Viisteist aastat hiljem ja edasistele läbirääkimistele vaatamata on tulemused jäänud kesiseks.

3.7

1998. aasta kuue riigi algatusest sai 2000. aastal kuue olulisima tootjariigi – Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Hispaania ja Rootsi (nn eellepingu riigid) – kavatsuste protokoll, mille tulemuseks on kaitsetööstuse restruktureerimise ja toimimise leping. See kavandamist ja koostööd teadusega ning võimekust ja teadusuuringuid käsitlev leping ei ole pika aja jooksul andnud mingeid käegakatsutavaid tulemusi.

3.8

On olemas ka teistsuguseid liikmesriikide vahelise koostöö vorme, nt Madalmaade ja Belgia mereväe koostöö, Põhjamaade kaitsekoostöö (hõlmab Taanit, Soomet, Islandit, Norrat ja Rootsit) ning Saksamaa ja Madalmaade maavägede koostöö. Ent neid näiteid ei tohiks segi ajada tööstuskoostööga, mis suuresti ikka veel puudub.

3.9

2004. aastal asutati struktuurilise kaitsekoostöö eesmärgil Euroopa Kaitseagentuur. Sellist koostööd toetati ka komisjoni algatustes. Mõningasest edust hoolimata ei ole struktuuriline koostöö liikmesriikide ebapiisava pühendumuse tõttu seni hoogu sisse saanud.

3.10

Komitee märgib kokkuvõtvalt, et kuigi teadlikkus tihedama koostöö ja Euroopa kaitsealase nägemuse vajadusest kasvab, on ebapiisav poliitiline tahe, väljakujunenud vaated ja individuaalsed huvid takistanud märkimisväärset edasiliikumist.

3.11

Euroopa kaitsetööstuse reaktsioon rahvusvahelisele arengule on olnud küllalt erinev.

3.12

Pikka aega on tööstuses muretsetud konkurentsipositsiooni pärast. Tööstuse institutsiooniline positsioon on riigiti väga erinev: alustades täielikult riigi omandis olevatest ettevõtetest ja lõpetades eraettevõtetega, mille vahele jäävad kõik vahepealsed variandid. Igal pool on ühine nimetaja valitsuse ülekaalukas roll. Vaatamata (osalisele) erastamisele on side tööstuse ja valitsuste vahel jätkuvalt väga tugev, kuna tööstus sõltub valitsuse (monopolistlikust) nõudlusest ja reguleerimisest ning ekspordilubadest.

3.13

Tööstuse pool eelistaks Euroopa tasandil konsolideerimist, ent turg on liiga piiratud. BAE-Systems, Finmeccanica ning vähesemal määral Thales ja EADS tegutsevad väga aktiivselt USAs. Ent nad ei saa vabalt tegutseda Euroopas, sest erisuhte tõttu jääb otsustav sõna iga strateegilise otsuse puhul tööstuse valdkonnas riikide valitsustele.

3.14

Turudünaamika suurendab konkurentsi kogu maailmas. USA tööstus intensiivistab ekspordipingutusi, et kompenseerida tagasiminekut teatud koduturgudel. Uued maailma tasandil osalejad täidavad ise oma vajadused järjest suuremal määral. Ka nemad võtavad sihikule ekspordi ja võistlevad seega Euroopa tööstusega kolmandate riikide turgude pärast.

3.15

Lõpetuseks asub tööstus seisukohale, mida komitee möödunud aastal äärmiselt rõhutas: väljakujunenud kaitsetööstus ei suuda iial säilitada usutavat rahvusvahelist positsiooni, kui puudub kindel jalgealune kodus. Arvestades sõjaliste kaupade kõrgtehnoloogilisust, ei ole ühegi riigi turu või kaitse-eelarve maht enam piisav. See on nii olnud juba kakskümmend aastat ja tagajärjed muutuvad järjest tõsisemaks.

3.16

Teel Euroopa sõltumatu kaitse poole rõhutab komitee suveräänse võimekuse ja suure lisandväärtusega investeeringute äärmist prioriteetsust – neil on otsustav tähtsus, et Euroopa saaks täita tähelepandavat rolli kogu maailmas, ja nad aitavad kujundada uut mõtteviisi eurooplaste hulgas.

3.17

Hiljuti kordas tööstus kõiki tavapäraseid argumente stabiilsete ja prognoositavate pikaajaliste Euroopast lähtuvate tehnoloogia- ja tootmisprogrammide toetuseks kõigis olulistes valdkondades.

3.18

Tööstus helistab häirekella. Alternatiiv ellujäämiseks ning teenimisvõime ja tööhõive säilitamiseks on suurendada tsiviilotstarbelist tootmist. Ent sellisel juhul jääks Euroopas veelgi enam puudu kodumaisest kaitsetööstusest, mis samuti mõjutaks Euroopa välispoliitikat.

3.19

Ametiühingud, keda esindab IndustriAll, peegeldavad sarnast tugevat ebamugavustunnet. 2011. aastal oli otse lennundus- ja kaitsesektoris hõivatud 7330 00 kvalifitseeritud töötajat Euroopas (12) ja veel kaks miljonit inimest sõltus sellest. Viimasel kümnendil on töötajaskonda oluliselt vähendatud ja edasised eelarvekärped ohustavad töökohti. Etteennustamatu tuleviku tõttu ei ole kaitsesektor noorte jaoks piisavalt ligitõmbav.

3.20

Komitee osutab asjaolule, et valitsuste suutmatuse eest kaitsekorraldus restruktureerida maksavad suuremalt jaolt töötajad. Sõjaväebaasi ratsionaliseerimist edasi lükates jätavad valitsused kasutamata võimaluse investeerida tõhusalt võimekuse uuendamisse ja sellel on negatiivne mõju tööjõule.

3.21

Praegune olukord kutsub esile järjest suuremat vastupanu, seni kui läbimõtlematud ja struktureerimata ümberkorraldused jätkuvad. Proaktiivsete muutuste tegemisel poliitikas on tarvis tööjõu esindajate osalust nii ettevõtte kui territoriaalsel tasandil, et vältida järske kohandusi.

3.22

Tööhõive – vahest piiratumal tasemel – nõuab palju suuremat Euroopa tasandi koordineerimist tehnoloogia ja tootmise valdkonnas. Selle protsessi käigus tuleb uute oskuste ja pädevuste abil vältida ebakindlaid töösuhteid, et tagada niivõrd kui võimalik inimväärsed töölepingud ja -väljavaated. Eri tasanditel tuleb sisse viia tõhus sotsiaalne dialoog.

3.23

Euroopa tootmise vähendamist eelarvekärbete tõttu tuleb hallata struktureeritult, kaasates asjakohased sotsiaaldialoogid, mille eesmärk on töökohtade säilitamine ja ülemääraseks osutunud töötajate ümberpaigutamine. Nii tööstus kui töötajad võidavad pigem prognoositavast turupõhisest Euroopa kontekstist kui lühiajalistest halvasti läbimõeldud ümberkorraldustest, mis toimuvad vaid riiklikel alustel ja selgete eesmärkideta (13).

4.1

Euroopa kaitsetööstuse väljavaated muutuvad järk-järgult nii ebakindlaks, et eurooplaste hulgas on vaja põhjapanevat arutelu tuleviku üle – ja kui mitte kõigi, siis vähemalt seda soovijate hulgas.

4.2

Tarvis on uut hoiakut. Samuti tuleb välja arendada nn ühine keel liikmesriikide ja ELi vahel, alustades kolmest põhieeldusest:

4.3

Komitee on täiesti teadlik sellest, kui suur mõju on neil omavahel seotud eeldustel, mille üle ikka veel piisavalt ei arutata. Paljud viimase viieteistkümne aasta jooksul käivitatud algatused on ebaõnnestunud riikliku suveräänsuse tõttu, s. t et mitte kunagi ei ole kahtluse alla pandud riigiomast ohutaju ega riikide välispoliitikas väljendatud seisukohti. Selle tulemusel kehtivad Euroopas praegu mitmekesised seisukohad, mis teatud ulatuses on omavahel ühildamatud. Komitee leiab, et kui ei lepita suveräänsuse jagamisega ELi raamistikus, jääb tõeline läbimurre enesepetteks.

Uue, rohkemat tõotava protsessi jaoks on tarvis, et arutelu algaks uutel alustel.

4.4

Arvestades, et sellega on seotud palju poliitikavaldkondi, tunneb komitee suurt heameelt käesoleva aasta detsembris toimuva Euroopa Ülemkogu kaitseteemalise kohtumise üle. Seni on vastutus kaitse- ja julgeolekuküsimustes olnud peamiselt kaitseministrite kätes, üldiselt kooskõlas välisministrite üldsuunistega ning rahandusministrite range järelevalve all.

4.5

Drastiliste eelarvepiirangute ja ratsionaliseerimisvajaduse tõttu, samuti uute paradigmade ning seega uute ohtude tõttu on kogu kontekst praegu täielikus muutumises. Arvestades muu hulgas tsiviilotstarbelise ja sõjalise tehnoloogia ja innovatsiooni omavahelist seotust ning seost kaitse ja avaliku julgeoleku vahel, puudutab see samavõrd ka teisi valitsuse tasandi poliitika osi. Kõik need tegurid nõuavad terviklikku ja üldist lähenemisviisi.

4.6

Paljud inimesed, iseäranis tööstusettevõtjad ja töötajad, loodavad, et alates detsembrist võetakse omaks struktuuriline mõtte- ja tegutsemisviis. Kui EL jätab selle võimaluse kasutamata, võib positiivse protsessi õigele rajale juhtimiseks kuluda taas aastaid.

4.7

Detsembris toimuv Euroopa Ülemkogu kaitseteemaline kohtumine on esimene ülemkogu, millel käsitletakse kaitseküsimusi terviklikult. Arvestades uue suuna valimisega seotud ulatuslikke raskusi, usub komitee, et hädavajalikud on järgmised ülemkogud, et näidata ära selle tee kulg, tagada usutavus ja prognoositavus.

5.1

Komitee võttis väga positiivselt vastu komisjoni teatise tööstuspoliitika kohta (14), mille eesmärk on edendada soodsaid tingimusi, poliitikastrateegiaid ja programme tööstustegevuse alustamiseks, ülesehitamiseks ja tugevdamiseks Euroopas. Euroopa peab kindlustama oma tööstusalase tuleviku avatud keskkonnas.

5.2

Kaitsesektor on domineeriv ja eriseisundis. See toimib loomuomaselt kogu maailmas 100 % institutsioonilistel turgudel. Sektor ja samamoodi uurimisrajatised on rajatud ja korraldatud peamiselt riiklikke põhimõtteid järgides. Väiksemad riigid, kel puudub oma tööstustootmine, ostavad nn riiulitooteid, mis tegelikkuses tähendab ostmist USAlt.

5.3

Tööstuse konsolideerimise – piiriülesed ühinemised ja ülevõtmised – ning rahvusvahelistumise teel – iseäranis USA tööstusstruktuuride kaudu – on suured äriühingud ja VKEd kogu kontinendil omavahel seotud. Eksport toimib jätkuvalt hästi. Suurim takistus seisneb vaevalistes suhetes Euroopa riikide valitsustega, sest puudub ühine visioon.

5.4

Lisaks Euroopa Kaitseagentuuri tegevusele tegi EL algust kahe direktiiviga, mis on suunatud Euroopa-siseste turgude avamisele (15). Ülevõtmise tähtaeg oli 2011. aasta suvi (16), ent tegelik ülevõtmine kulgeb aeglaselt.

5.5

Komitee tunneb suurt heameelt komisjoni teatise (17) üle, milles on näha, et analüüside ja ettepanekute osas on toimunud oluline edasiminek. Komisjon toonitab kaitsesektori tööstuspoliitika raamistikus põhjendatult, milline tähtsus on kaitsetoodete siseturul, teadus- ja arendustegevusel, VKEde rollil, regionaalpoliitika võimalikul panusel ja asjakohaste oskuste arendamisel.

5.6

Komitee märgib siiski kriitiliselt ära asjaolu, et komisjon ei toonita piisavalt kaitsesektori erilist seisundit ega proaktiivse tööstuspoliitika vajadust. Küsimus ei ole mitte ainult turgude avamises, sest see tuleb kaitsesektori erijoonte tõttu, ELi toimimise lepingu artikkel 346 kaasa arvatud, korralikult määratleda.

5.7

Küsimus on ka poliitilise aluse loomises Euroopas, et võimaldada pikas perspektiivis valitsuste koostööd oma ühise saatuse alal. Ainult siis on täidetud tingimused, et pika perioodi jooksul käivitada tõsiseltvõetavad ühisprogrammid ideejärgust alates kuni sihipäraste uuringute, innovatsiooni ja tootmiseni Euroopa koduturul.

5.8

Teadus- ja arendustegevus on oluline lähtepunkt väärtusahelas, mis tuleks Euroopa tasandile viia (18). Neil põhjustel rõhutati Euroopa Kaitseagentuuri rajamisel, selle eelkäijate (WEAG ja IEPG) ning NATO puhul teadusuuringuid ja tehnoloogiat ning teadus- ja arendustegevust. Taas kord on aga ära jäänud rakendamine.

5.9

Enam kui 30 aastat on koostöö nurjumine olnud pigem reegel kui erand. Mõned projektid, nt NH-900 ja A400M, on küll käivitatud, ent on ka näiteid sellest, et süsteemi nõuded saadi liiga sageli lihtsalt riiklike nõuete liitmise teel, et arenguetapp oli kaugelt liiga pikk ja lõpptoode ülemäära kulukas.

5.10

Mõnel puhul saavutati küll suhtelist edu, ent muud koostööalgatused, nt NF-90, jällegi nurjusid ja rida konkureerivaid lahingulennukite programme viidi ellu paralleelselt (Typhoon, Rafale, Grippen), sellal kui paljud riigid liitusid USA F-35 programmi ja mitmete raketiprogrammidega.

5.11

Praegu ei ole elluviimisel ühtki olulist laiaulatuslikku programmi, samal ajal kui olemasolevad süsteemid vananevad ja muutuvad iganenuks. Komitee viitab siinkohal näitena soomukitele, allveelaevadele, transpordihelikopteritele ja kaasaskantavatele õhukaitsesüsteemidele. Näib, nagu võiksid uued mehitamata süsteemid pakkuda siinjuures ideaalset võimalust ühisteks algatusteks, ent tegelikkuses ei ole selliseid eesmärke veel esile kerkinud. Teine võimalus oleks teha vähem ambitsioonikat koostööd, nt õhus tankimise suutlikkuse standardimisel.

5.12

Komitee kutsub üles algatama Euroopa programmid, iseäranis järgmise põlvkonna kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemi alal, mille aluseks oleks sünergia komisjoniga ja turvaline satelliitside. Võiks käsitleda ka selliseid (ameeriklastega tehtava) koostöö valdkondi, nagu õhus tankimise suutlikkus, kus on suuri puudujääke ja kus Euroopa Kaitseagentuur otsib Euroopa tasandi lahendusi.

5.13

Komisjoni teatises mainitakse võimalusi, mis nõuavad täielikku poliitilist toetust. Sellest aspektist näib otsustav tähtsus olevat kosmosepõhise kõrglahutuskvaliteediga seire suutlikkuse loomise algatusel, mis võimaldaks Heliose, RadarSati jne puhul luua neile järgneva süsteemi. Keskne küsimus selle juures on liikmesriikide, Euroopa Kaitseagentuuri ja teadusuuringute ühiskeskuste kombineeritud eksperditeadmiste, sh finantsressursside koondamine. Ükski Euroopa riik omaette ei ole selleks võimeline.

5.14

Kaitseprojektid tuleb igal sobival juhul siduda ELi teadus- ja arendustegevuse projektidega. Seitsmes raamprogramm on juba kahese kasutusega tooteid ja tehnoloogiad hõlmavatesse projektidesse kaasatud. Lisaväärtuseks on asjaolu, et see soosib piiriüleseid projekte. Komitee kutsub üles kaaluma programmis „Horisont 2020” süstemaatilisemalt kahese kasutusega tehnoloogiad.

5.15

On äärmiselt oluline, et kaitsevaldkonna tööstuspoliitika käsitleks ka lõhet peamiste tootjariikide ja muude riikide vahel. Tuleb aktiivselt toetada kõigi riikide tööstuste osalust, et saada poliitiliselt ühte paati ja majanduslikult osalema võimalikult palju riike. Sel moel võib tasapisi kaduda hüvitamise probleem, mis põhjustab tavaliselt suurt arutelu ja palju kriitikat. Neist elementidest peaks saama Euroopa üldise kaitsestrateegia lahutamatu osa.

5.16

Komitee osutab keerulisele küsimusele – nn riiulitoodete ostmisele väljastpoolt ELi. Euroopa kaitsestrateegia raames tuleb need küsimused uuesti läbi mõelda. Selle olulise ja väga keerulise küsimusega tuleb tegelda kõige kõrgemal tasemel.

5.17

Hästi hallatud Euroopa kaitsesektor pakub palju paremaid võimalusi tasakaalustatud rahvusvaheliseks koostööks, iseäranis USAga. Arvestades seda, et USA kaitseb oma strateegilisi huve, kutsub komitee üles käsitama kaitsesektorit läbirääkimistel tulevase vabakaubanduslepingu üle ettevaatusega kui Atlandi ookeani mõlemal kaldal eriseisundis olevat sektorit.

5.18

Selles raamistikus tuleb asjakohaselt tagada ka see, et jätkub Euroopa väärtusahela varustamine USA päritolu kriitilise tähtsusega ja delikaatsete osadega. Ühine Euroopa seisukoht lihtsustab ka kolmandate riikidega kriitilise tähtsusega tooraine üle peetavaid läbirääkimisi.

5.19

Samamoodi tuleb kolmandatesse riikidesse eksportimisel asjakohaselt tagada Euroopa intellektuaalomandi õigused.

5.20

Edukat koostööd eri riikide tööstuste vahel ei tohiks kahjustada liikmesriikide ühepoolsete otsustega ekspordikontrolli alal. Need tooksid kaasa ekspordikontrolli kriteeriumide erineva rakendamise võrreldes ühise seisukohaga (19) ning ka liikmesriikide kriteeriumidega.

6.1

Komitee on suures osas nõus komisjoni kavandatud meetmetega. Komitee peab neid oluliseks sammuks edasi. Mõnes küsimuses soovib komitee lisada järgmist.

6.2

Otsustav tähtsus on koostööl Euroopa Kaitseagentuuriga. Komitee peab komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri tegevuse kooskõlastamist ja haakumist, nagu see on välja pakutud teatises kavandatud mitmes meetmes, edasiliikumise ja edu saavutamise hädavajalikuks tingimuseks. Komitee osutab ka kahese kasutuse suutlikkuse, nt õhuvedude alase suutlikkuse edendamisele.

6.3

Komitee rõhutab, et Euroopa Kaitseagentuur vajab oma potentsiaali täielikuks ära kasutamiseks kindlamat finantsalust ja liikmesriikide täielikku pühendumust. Kaitse kavandamisel liikmesriikide toetuseks tuleks sellele anda silmapaistvam roll.

6.4

Komitee avaldab tugevat toetust komisjoni ettepanekutele standardite ja sertifitseerimise alal, mis aitavad kaasa piiriülesele koostööle tööstuses ning piirkondlikule spetsialiseerumisele ja tippkeskuste võrgustikele. Komitee toetab sünergiat Euroopa Kaitseagentuuri ja EASA vahel, iseäranis seoses sertifitseerimisega.

6.5

VKEd – ka suurte äriühingutega seotult – on väga tähtsad uuendusteks ja tootmiseks Euroopa kaitses. Komitee toetab kavandatud meetmeid, ent rõhutab siiski vajadust avatud võrgustike järele. Väiksem hulk, ent sihipärasemaid (Euroopa) projekte võib luua uusi võimalusi.

6.6

Laia valiku VKEde osalemine üle kogu Euroopa aitab samuti kaasa võimalikult paljude riikide kaasamisele. Nende osalus võib samavõrd olla võimalus pakkuda kompensatsiooni riikidele, kes on nn riiulilt ostmiselt pöördumas Euroopa suunas.

6.7

Komitee avaldab tugevat toetust komisjoni kavandatud meetmetele oskuste alal, millel on otsustav tähtsus. Komitee tunneb suurt heameelt Euroopa Sotsiaalfondi ja struktuurifondide positiivse panuse üle ning tal on hea meel Euroopa Kaitseagentuuri töö üle liikmesriikide teadlikkuse tõstmisel, toetades konkreetsete projektide kujundamist nendes valdkondades.

6.8

Komitee kordab, et toetab kindlalt komisjoni meedet kasutada aktiivselt kahese kasutusega tehnoloogiaid.

6.9

Komitee tõstab esile olemasolevate ja kavandatud uute projektide puhul positiivseks osutuda võivat seost kosmosepoliitika ja kaitsevaldkonna vahel (20).

6.10

Komitee toetab välja pakutud energiameetmeid, milles hakkab osalema ka järjest enam VKEsid.

6.11

Äärmiselt suur tähtsus on piiriülesel mõõtmel, samuti kavandatud teatisel ELi strateegilise ekspordikontrolli pikaajalise tulevikupildi kohta. Komitee osutab asjaolule, et välissuhted tööstuse valdkonnas saavad olla edukad vaid juhul, kui on olemas tõeline siseturg.

6.12

Lõpetuseks toetab komitee täielikult teatise punktis 9.2 esitatud strateegilisi kaalutlusi.