6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/1

1.1.1

Erasektoril võib olla esmatähtis osa vaesusevastases võitluses maailmas, kuna ta loob töökohti, toodab kaupu ja teenuseid, tekitab tulu ja hüvesid ning osaleb oma makstavate maksude kaudu avaliku sektori kulude rahastamisel, eeldusel et ta järgib arengukoostöö rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja et loodud töökohad on inimväärsed ja kvaliteetsed kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskavaga.

1.1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taotleb erasektori senisest tihedamat kaasamist 2015. aasta järgsesse arengukavva ja uude üleilmsesse partnerlusse. Erasektori osalemine eesmärkide seadmisel vaesuse kaotamiseks ning jätkusuutliku arengu ja õiglase, kaasava, nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete aspektidega arvestava majanduskasvu tagamiseks võimaldab erasektoril täita oma osa kohustustest nimetatud eesmärkide saavutamisel.

1.1.3

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ei viita mitte ainult erasektori tegevusega kaasnevatele eelistele, vaid ka sellega seotud ohtudele. Seetõttu peaks erasektorile antav abi arenguriikides põhinema läbipaistvuse, riigihangete avatuse, tõhususe ja tehtud investeeringute tulemuslikkuse põhimõtetel ning avaliku sektori osalejate vastutusel kõigi vastuvõetud arengustrateegia elluviimises osalevate poolte ees. Ametlikust arenguabist erasektori arendamisele suunatava osa suurenemine ei tohiks vähendada ametliku arenguabi raames kõige vaesematele arenguriikidele eraldatavaid rahastamisvahendeid.

1.2.1

Käesoleva arvamuse tähenduses hõlmab erasektor ka sotsiaalsektorit, ta koosneb FIE-dest, mikroettevõtetest, VKE-dest, rahvusvahelistest suurettevõtetest, ühistutest ja muudest sotsiaalmajanduse ettevõtetest ning hõlmab eraettevõtete töötajaid ja nende ametiühinguid ning erasektori projektides osalevaid valitsusväliseid organisatsioone. Erasektorile antava abi ja temaga tehtava koostöö puhul tuleks arvesse võtta iga sidusrühma erinevusi. Arenguriikides on ka väga suur mitteametlik erasektor ja arengukoostöö peaks aitama kaasa võitlusele ebaseadusliku töö ja seda soodustavate olukordade vastu.

1.2.2

Kodanikuühiskond tuleb aktiivselt kaasata erasektori rolli määratlemise ja näitajate väljatöötamise protsessi, et mõõta erasektori panust rahvusvahelisesse arengukoostöösse. Sellele võiks kaasa aidata ulatusliku ELi platvormi loomine kõigi sidusrühmade osalusel.

1.2.3

Ametlikku arenguabi tuleks kasutada mitmekordistavat mõju avaldava tegurina, et kaasata erakapitali arenguriikides tehtavatesse investeeringutesse, kasutades selleks innovatiivseid rahastamisvahendeid. Niiviisi osutatav abi peab tuginema selgelt määratletud eesmärkidele nagu inimväärsete ja kvaliteetsete töökohtade loomine, tootmiskvaliteedi parandamine, juhtimisalase oskusteabe siire erasektorile jne.

1.2.4

Avaliku ja erasektori partnerlused võiksid kujuneda arengustrateegiate elluviimise esmatähtsaks vahendiks, eeldusel, et eelnevalt on tagatud sidusrühmade sobiv tasakaal ja nõuetekohane teabevahetus nende vahel.

1.3.1

Selleks, et erasektor saaks täita oma ülesandeid arengu vallas, vajab ta arenguriikides soodsat ettevõtluskliimat, mis hõlmab üldtunnustatud demokraatlike põhimõtete austamist, lihtsustab ettevõtete asutamist ja kasvu, vähendab bürokraatia vohamist, suurendab läbipaistvust, pidurdab lokkavat korruptsiooni ning meelitab ligi välis- ja kohalikke investoreid.

1.3.2

Ettevõtjate sotsiaalset vastutust tuleks käsitada nende vabatahtliku algatusena ja eetilise ettevõtlusega liitumisena. Ettevõtjate sotsiaalse vastutuse jaoks tuleb välja pakkuda teatud raamistik arengu valdkonnas kooskõlas OECD suunistega rahvusvahelistele ettevõtetele ja muude ülemaailmselt tunnustatud põhimõtetega.

1.3.3

Uute töökohtade loomisel peab erasektor austama majanduslikke ja sotsiaalseid põhiõigusi, sh Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peamisi konventsioone. Uued töökohad tuleb luua kooskõlas ILO inimväärse töö tagamise suunistega.

1.4.1

Programmid riigiasutuste haldussuutlikkuse arendamiseks arenguriikides tuleb koostada tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste arenguabiga tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega ning parandada tuleb tingimusi, milles tegutsevad eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kuna just neis peitub suurim töökohtade loomise ja vaesuse vähendamise potentsiaal.

1.4.2

Arenguriikide ettevõtjate organisatsioonidel tuleb omandada vajalikud pädevused, et suurendada oma suutlikkust avaldada positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale. Vaja on toetada nende suutlikkuse edasiarendamist, kasutades selleks arenenud riikide partnerorganisatsioonide aktiivset panust. Seega tuleb ELi välisabi programmidest rahastada ka tehnilist abi, mida Euroopa ettevõtjate organisatsioonid osutavad oma partneritele arenguriikides, ning suurendada nende motiveeritust.

1.4.3

Arenguabi kaudu tuleks senisest rohkem toetada innovatiivseid projekte ja ärimudeleid, millega soodustatakse kaasatust, sh tõketeta ühiskonna toetamist, mis aitaks kaotada vaesust selliste ohustatud kodanike rühmade seas nagu puudega inimesed, naised, eakad inimesed jne.

1.4.4

Asjakohane on toetada erasektori koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, kasutades nt vabatahtlike abi, et anda kohalikele ettevõtjale edasi haldusalane ja tehnoloogiline oskusteave jne. Edukaks osutunud innovatiivsete ettevõtete projektid väärivad laialdast ja süstemaatilist propageerimist.

1.4.5

Erasektori areng eeldab, et senisest suuremal määral toetatakse koolitust ja teadmiste omandamist oluliste tehnoloogiate kohta. See kehtib iseäranis madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul.

1.4.6

Komitee soovitab laiendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” arenguriikidest pärit asjast huvitatud isikutele või luua sarnaste eesmärkidega programmi ja eraldada sellele vajalikud finantsvahendid.

1.4.7

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaevandus- ja toorainetööstusele, kus tuleb rangelt kohaldada keskkonnakaitsenõudeid, täita töötajate sotsiaalseid tingimusi ja tagada riigi majandusarengu jätkusuutlikkus.

1.4.8

Arenguriikides jääb sageli puudu strateegiatest VKEde arendamiseks ning ka arengukoostöö peaks senisest rohkem aitama seda puudust kõrvaldada. Euroopas VKEdele osutatava abi vallas saadud kogemused tuleks kohandatult ja asjakohaselt arenguriikidele edasi anda.

2.1

Euroopa Komisjoni volinik Maroš Šefčovič saatis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendile kirja, milles teatas, et komisjonis töötatakse välja ettepanekuid erasektori senisest tõhusamaks kaasamiseks ülemaailmsesse partnerlusse 2015. aasta järgse arengu edendamiseks, ning palus sellega seoses komiteel koostada ettevalmistava arvamuse erasektori rolli kohta aruka, jätkusuutliku ja kaasava arengu kiirendamisel kõnealusel perioodil, mille üle praegu ÜRO tasandil arutletakse.

2.2

Komitee võttis oma arvamuses REX/372 (1) komisjoni teatise kohta „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” vastu mitu soovitust kodanikuühiskonna kaasamiseks 2015. aasta järgsete üleilmsete säästva arengu eesmärkide koostamisse, elluviimisse ja jälgimisse.

2.3

Komitee on oma mitmete arvamuste (2) koostamise raames juba pikka aega käsitlenud arengukoostööd ja väliskoostööd ning on saanud palju kogemusi ja teadmisi tänu oma algatustele küsimuste kohta, mis puudutavad AKV-riike, Euroopa-Vahemere piirkonda, idapartnerlust, rahvusvahelisi kaubandusläbirääkimisi ja teisi arenguküsimustega seotud valdkondi. Komitee on kõike seda täiel määral kasutanud käesoleva arvamuse koostamisel.

3.1

Erasektoril võib olla ematähtis osa vaesusevastases võitluses maailmas, kuna ta loob töökohti, toodab kaupu ja teenuseid, tekitab tulu ja hüvesid ning osaleb oma makstavate maksude kaudu avaliku sektori kulude rahastamisel, eeldusel et ta järgib arengukoostöö rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Ka pärast 2015. aastat jääb ametlik arenguabi oluliseks arengumootoriks, ent sellest üksi ei piisa vaesuse kaotamiseks (3).

3.2

Aastatuhande arengueesmärkides ei määratletud selgelt, kuidas need tuleks saavutada, puudusid vastastikused seosed ja jäeti tähelepanuta erasektori roll arengus (4). Erasektor tuleb senisest palju tihedamini kaasata 2015. aasta järgsesse arenguraamistikku strateegilise partneri ja jätkusuutliku majanduskasvu mootorina. Erasektor peab osalema kõigis kolmes sambas, millele säästev areng tugineb – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane sammas – ning mis ei põhine mitte ainult kvantitatiivsetel, vaid ka kvalitatiivsetel näitajatel.

3.3

Kodanikuühiskonna organisatsioonid (5) juhivad tähelepanu nii eelistele kui ka ohtudele, mis kaasnevad erasektori osalemisega arengukoostöös. Kõnealuste ohtude kõrvaldamiseks tuleb erasektorile arenguabi raames eraldatud vahendite puhul järgida läbipaistvuse, riigihangete avatuse, tõhususe ja tehtud investeeringute tulemuslikkuse põhimõtteid ning avaliku sektori osalejate vastutust kõigi vastuvõetud arengustrateegia elluviimises osalevate poolte ees.

3.4

Erasektor koosneb FIE-dest, mikroettevõtetest, VKE-dest, rahvusvahelistest suurettevõtetest, ühistutest ja sotsiaalmajanduse teistest ettevõtetest ning finantsasutustest. Laiemas mõttes hõlmab kõnealune sektor ka eraettevõtete töötajaid ja nende ametiühinguid ning erasektori projektides osalevaid valitsusväliseid organisatsioone. Lisaks seaduslikult tegutsevatele eraettevõtetele on eriti arenguriikides ka väga suur mitteametlik erasektor. Arenguabi andmisel tuleb eristada eraettevõtteid ja nende tegevuse mõju arengule vastavalt nende suurusele, tegevusvaldkonnale ja asjaomase riigi arengutasemele (vähem arenenud riik, keskmiselt arenenud riik, arenguriik või haavatavas olukorras riik).

3.5

Erasektor peaks koos kodanikuühiskonna esindajatega osalema iga riigi arenguvajaduste määratlemisel ja aitama seada uusi säästva arengu eesmärke 2015. aasta järgseks ajaks, et kanda oma osa vastutusest eesmärkide saavutamiselt. Kõnealused eesmärgid peavad olema jätkuks aastatuhande arengueesmärkidele, olema konkreetsed ja mõõdetavad ning hõlmama järgmiseid valdkondi: vesi, põllumajandus, toiduohutus, energia, transporditaristu, haridus, tervishoid, digimajandus, sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne võrdõiguslikkus.

3.6

Erasektorit tuleb tunnistada säästva arengu uue ülemaailmse partnerluse ühe võtmeelemendina. On soovitav luua platvorm, mis koondaks Euroopa ettevõtjate esindajad ja tööandjad ning mis oleks avatud ka teistele sidusrühmadele, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele, et pidada dialoogi ELi institutsioonide ja finantsasutuste esindajatega erasektori osalemise üle rahvusvahelises arengukoostöös.

3.7

Doonorriikide erasektor osaleb arengukoostöös ametliku arenguabi vahenditest makstud teenuste osutaja ja seadmete tarnijana, arenguabi otsese osutajana heategevuslikel eesmärkidel, avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonidega läbiviidavate ühisprojektide raames ning sellistesse projektidesse investeerijana, millel on lisaks ettevõttele pakutavale huvile ka oluline mõju arengule. Eelisjärjekorras tuleb toetada innovatsioonile suunatud projekte, luues abi saavates riikides innovatsioonisuutlikkust, nõustamisteenuseid ning ettevõtete inkubaatoreid ja klastreid. Arenguprojektide riigihanke menetlused peavad olema läbipaistvad ja avatud.

3.8

Erasektori panus arengusse peaks ka hõlmama toetust tõketeta ühiskonnale, mis aitaks kaotada vaesust selliste ohustatud kodanikurühmade seas nagu puudega inimesed, naised, eakad inimesed ja ajutiselt haavatavas olukorras olevad isikud. 2010. aasta märtsis Euroopa sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud raamlepingut kaasavate tööturgude kohta võib kasutada eeskujuna selle nõudmise lisamiseks tulevasesse arenguraamistikku.

3.9

Arenguriikide erasektor vajab süstemaatilist abi, et suuta täita oma rolli arengus. See selgitabki ametlikust arenguabist erasektori arengule eraldatava abi osakaalu suurenemist. Selline suundumus ei tohi siiski toimuda vähim arenenud riikidele antava ametliku arenguabi arvelt, kuna need riigid ei suudaks ilma abita toime tulla oma kõige pakilisemate probleemide lahendamisega.

3.10

Rahvusvaheliste suurettevõtete erainvesteeringud arenguprojektidesse pakuvad võimaluse kohalike olemasolevate ja uute VKEde kaasamiseks nende projektide elluviimisse, mis võimaldaks viimastel tänu koostööle arenenud riikidest pärit partneritega omandada tehnilist oskusteavet ja pääseda ligi asjakohasele arenenud tehnoloogiale. Rahvusvahelised ettevõtted peavad järgima ÜRO, OECD ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tunnustatud põhimõtteid (6).

3.11

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad nii arenguriikides kui ka kõikjal mujal maailmas peamise arengupotentsiaali, mille vabastamisele peaksid eriti kaasa aitama mikrolaenud ning ELi ja rahvusvaheliste institutsioonide poolt arengukoostööks pakutavad soodsad laenud. Lisaks moodustavad olulise investeeringute allika ka väljarändajate säästude ja teiste finantsvahendite ülekandmised nende koduriikidesse ning need tuleb asjakohaste stiimulite abil senisest rohkem suunata nende riikide arenguvajadustele.

3.12

Komitee tunneb heameelt ideede üle, mille komisjon esitas oma teatises „Pärast aastat 2015: eesmärgiks ulatuslik ja terviklik lähenemisviis vaesuse kaotamise ja säästva arengu rahastamisele” (7), ning palub kaasata erasektori ja kodanikuühiskonna kavandatud arutellu tervikliku lähenemisviisi üle rahastamisele.

3.13

Ametlikku arenguabi tuleks kasutada peamise mitmekordistavat mõju avaldava tegurina, et kaasata erakapitali arenguriikides tehtavatesse investeeringutesse. Selleks võiks kasutada selliseid uuenduslikke vahendeid nagu eri allikatest ressursside kombineerimine („blending”), erinevad tagatismehhanismid ja vähendatud intressimäärad. Ametliku arenguabi summade arvutamisel tuleks arvesse võtta arenguriikides tehtavatele investeeringutele väljastatud riigitagatisi. Niiviisi erakapitalile osutatav abi peab tuginema selgelt määratletud tingimustele ja näitajatele, milles võetakse arvesse arengu jätkusuutlikkust, keskkonnakaitset, rohelist majandust, töökohtade loomist, tootmiskvaliteedi parandamist, juhtimisalase oskusteabe siiret erasektorile jne.

3.14

Senisest rohkem tuleb investeeringud suunata selliste teenuste sektori tugevdamisele nagu pangandus, kindlustus, sideteenused, transport ja teised ettevõtete tugiteenused, ilma milleta ei saaks tööstus ja põllumajandus korralikult areneda. Sellega seoses peab riik hoolitsema konkurentsikeskkonna järgimise eest ja tagama investeeringute asjakohase kaitse.

3.15

Avaliku ja erasektori partnerlused võiksid kujuneda arengustrateegiate elluviimise esmatähtsaks vahendiks, kuna neis ühendatakse avalike vahendite toetusmehhanism erainvesteeringute algatustega, et vastata lõplike kasusaajate arenguvajadustele. Kõnealuste projektide edu eeldab läbipaistvat teavet ja avatud teabevahetust huvitatud osapooltega.

4.1

Erasektor saab abi saavates arenguriikides täita oma ülesandeid arengu valdkonnas üksnes siis, kui on täidetud sektori olemasoluks ja tegutsemiseks vajalikud põhitingimused. Arengukoostöö tuleks seega senisest rohkem suunata ettevõtluskeskkonna pidevale täiustamisele, mis lihtsustaks ettevõtete asutamist ja kasvu, vähendaks bürokraatia vohamist, suurendaks läbipaistvust ja pidurdaks niiviisi lokkavat korruptsiooni. Õigusriigi tugevdamine meelitab ligi välis- ja kohalikke investoreid ja aitab kohalikku majandust mitmekesistada.

4.2

Terve ettevõtluskeskkonna loomine peab põhinema turumehhanismidel, sh majanduslikul konkurentsil, toimivatel finantsturgudel, kohtute sõltumatusel, kehtivate seaduste üldisel kohaldamisel, eelkõige kaubanduse vallas, rahvusvahelise kaubanduse eeskirjadest kinnipidamisel ning intellektuaalomandiõiguste järgimisel. Vaja on austada kohalikke kultuuritavasid ja kombeid, eeldusel et need ei takista majanduslikku konkurentsi ega tekita korruptsiooni või põhjendamatute toetuste jagamist.

4.3

Ettevõtjate sotsiaalset vastutust arengukoostöö raames tuleks käsitada nende vabatahtliku algatusena ja eetilise ettevõtlusega liitumisena. Ettevõtjad valivad ise üleilmselt tunnustatud põhimõtete (8) üldraamistikust lähtudes välja sätted, mis sobivad nende majandustegevusega. Sellise raamistiku määratlemine võimaldaks tagada ausa konkurentsi sektori ülejäänud ettevõtjatega.

4.4

Erasektor loob töökohti ja võib selle kaudu aidata kaasa vaesuse kaotamisele, ent sellegipoolest tuleb samal ajal austada ka majanduslikke ja sotsiaalseid põhiõigusi. ILO peamisi konventsioone (ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigus, sunniviisilise ja laste töö keeld, töötajate mis tahes diskrimineerimise keeld) tuleb täpselt kohaldada.

4.5

Uued töökohad tuleb luua kooskõlas ILO inimväärse töö tagamise suunistega, milles on sätestatud, et töökoha valimine peab toimuma vabatahtlikult, töötajatel peab olema õigus sotsiaalkaitsele, tööandja peab austama töötajate põhiõigusi ning käivitada tuleb sotsiaaldialoog. On oluline, et kõik investorid ja eriti need, kes kasutavad ametlikku arenguabi, peaksid oma projektide elluviimisel kõnealustest põhimõtetest rangelt kinni ning avaldaksid oma partneritele nende küsimuste osas positiivset mõju.

4.6

Programmid riigiasutuste haldussuutlikkuse arendamiseks arenguriikides peavad tugevdama õigusriigi põhimõtteid ning aitama kaasa ettevõtluskeskkonna parandamisele ja suurendama kohalike ettevõtete suutlikkust abi vastu võtta. Kõnealused programmid tuleb koostada tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega.

5.1

Sellised ettevõtjate organisatsioonid doonorriikides nagu kaubanduskojad, ettevõtete ühendused ja liidud, tööandjate liidud ja sotsiaalmajanduse organisatsioonid tuleb aktiivselt kaasata arenguriikide erasektori abistamise programmidesse projektitsükli kõigil etappidel. Selleks tuleb luua programm, millega toetataks VKEsid esindavaid kohalikke organisatsioone ja mis võimaldaks VKEdel omandada kogemusi iseäranis sellistes valdkondades nagu turundus, tarneahelatesse integreerimine, sertifitseerimine, logistika jmt.

5.2

Arenguriikide ettevõtete organisatsioonidel tuleb omandada pädevused ettevõtluskeskkonna parandamiseks, oma organite demokraatliku juhtimise tugevdamiseks, uute liikmete värbamiseks ja nendega aktiivseks suhtlemiseks. Nende suutlikkuse suurendamist on vaja toetada, kasutades selleks ELi samalaadsete partnerorganisatsioonide aktiivset panust. Seega tuleb ELi välisabi programmidest rahastada ka tehnilist abi, mida Euroopa ettevõtete organisatsioonid osutavad oma partneritele.

5.3

Erasektori edasiarendamine peaks hõlmama ettevõtjatele suunatud koolitusmooduleid, mis võivad sisaldada ka mõnes arenenud riigis läbitavat ametipraktikat. Komitee soovitab uurida võimalust laiendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” arenguriikidest pärit asjast huvitatud isikutele või töötada välja sarnaste eesmärkidega programmi ja eraldada selle elluviimiseks vastavad finantsvahendid.

5.4

Senisest suuremal määral tuleb toetada töötajate koolitamist ja teadmiste arendamist oluliste tehnoloogiate kohta. See kehtib iseäranis madala kvalifikatsiooniga töötajate puhul. Kutseõppe programmid on juba pikka aega olnud puudulikud, kuna doonorriigid annavad stipendiume peamiselt kõrghariduse omandamiseks. Tööstuses ja teistes valdkondades vajab erasektor siiski üldiseid erialaoskuseid, mis omandatakse traditsioonilise väljaõppe jooksul, ning teatavaid vajalikke tööviise, mida nõutakse välisinvestori alluvuses või ühisettevõttes töötavatelt inimestelt.

5.5

Arenguabiga tuleks senisest rohkem toetada innovatiivseid projekte ja ärimudeleid, millega soodustatakse kaasatust ning mis pakuvad palju võimalusi erasektori koostööks valitsusväliste organisatsioonidega. Näiteks võiks siinkohal tuua vabatahtlike ekspertide lähetamise, kes aitavad arenguriikides ettevõtlust arendada (9). Edukaks osutunud innovatiivsete arengut soodustavate ettevõtlusprojektide senisest laialdasem propageerimine aitaks kaasa kogemuste jagamisele liikmesriikide vahel.

5.6

Erilist tähelepanu tuleb omistada kaevandustööstusele ja toorainesektorile. Investeerimisprojektides tuleb arvesse võtta selliseid aspekte nagu keskkonnakaitse, töötajate sotsiaalsed tingimused ja arengu jätkusuutlikkus. Abi saava riigi asutused ja kohalikud omavalitsused peavad iga tegevusvaldkonna jaoks kindlaks määrama asjakohase raamistiku ja jälgima sellest kinnipidamist, iseäranis maksukohustuste täitmise osas. Antav abi peaks võimaldama sellist süstemaatilist lähenemisviisi järgida, määrates seejuures kindlaks kõige sobivamad eeskirjad, millega piiratakse liigset halduskoormust ja ennetatakse korruptsiooni levimist.

5.7

Arenguabi kaudu tuleks samuti toetada säästvat põllumajandust ja kohalikku töötlevat tööstust, et tõhustada toiduainete ja toorainete töötlemist. Vaja on julgustada põllumajandustootjate ja põllumajandussaaduseid töötlevate väikeste ettevõtete ühenduste loomist ning kaasata nad tarneahelatesse.