6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/74

1.1

Kümme aastat pärast määruse nr 1/2003 jõustumist vajab märkimist kõnealuse määruse edu, mis tähistas ELi konkurentsipoliitikas suurt muudatust.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt 2012. aasta konkurentsipoliitika aruande üle, milles kirjeldatakse muu hulgas üksikasjalikult komisjoni ja Euroopa Kohtu monopolidevastast tegevust ja võitlust kartellide vastu.

1.3

Komitee on korduvalt nõudnud tarbijate õiguskaitse raamistiku loomist ning juhib sellega seoses tähelepanu direktiivi eelnõu esitamisele konkurentsipõhimõtete rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise hagide kohta.

1.4

Komitee leiab, et lähenemisviis, et kõik jätkub vanaviisi majanduskriisist hoolimata, on õige. Siiski ei saa ignoreerida asjaolu, et ELiga maailmaturul konkureerivad majandusjõud kasutavad avalikult riigiabi ja konkurentsi piiravaid tavasid.

1.5

Riigiabi, mis on mõeldud selleks, et päästa finantssektor kokkuvarisemise eest, on nõudnud suuri summasid riiklike fondide raha, mis nõuab maksumaksjatelt lõivu veel paljude aastate jooksul, ning on õigustatud ainult siis, kui finantssektori reformimine takistab tulevikus selliste vastutustundetute tegude kordumist, mis viisid finantskriisini. Komitee tervitab komisjoni otsust pidada EURIBORi ja TIBORi indeksite uurimist esmatähtsaks, võttes arvesse, et finantssüsteemi usaldusväärsus on vaja taastada.

1.6

Komitee kiidab heaks 2013. aasta juulis komisjoni esitatud maksevahendite paketi, pidades seda sammuks õiges suunas.

1.7

Üldpõhimõtete rakendamine konkreetsetel juhtudel näitab, kas riigiabi ajakohastamine ja uus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste toetamise raamistik viib ELi toimimise lepingu tõhusama ja õiglasema rakendamiseni. Oma eripära tõttu vajavad riigiabi valdkonnas eraldi kaalumist postiteenused. Riigiabi poliitika peab võimaldama ametiasutustel eraldada toetusi ettevõtetele, mis aitavad kaasa ELi majanduskasvu eesmärkidele, ning piirama samal ajal konkurentsimoonutusi.

1.8

On kaheldav, kas turu liberaliseerimine, mis on ELi energiapoliitika keskne eesmärk, on kaasa toonud tihedama konkurentsi, läbipaistvama turu ja odavamad hinnad tarbijatele, mida komisjon paistab möönvat.

1.9

Komitee leiab, et telekommunikatsioonituru peamised eesmärgid peaksid olema perede ja ettevõtete telefonitariifide tegelik vähendamine, kvaliteetse kõikehõlmava lairibaühenduse rajamine, rändlustasude kaotamine ja ELi ainsa reguleerija määramine.

1.10

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete puhul, mis on altid pidevale innovatsioonile, võib pikk ajavahemik konkurentsivastase tegevuse alguse ja seda takistavate otsuste vastuvõtmise vahel saada taolisest tegevusest kahju saanud ettevõtetele saatuslikuks.

1.11

Komitee soovitab kaaluda e-raamatute turu suuremat ühtlustamist, et vältida erinevuste ärakasutamist ja soodustada turu tihedamat integratsiooni.

1.12

Komitee tervitab ja toetab komisjoni jõupingutusi karistada patentide väärkasutamist suurte ravimiettevõtete poolt, kes takistavad geneerilistel ravimitel turule siseneda. Kuna taolised ettevõtted teenivad suurt kasumit, siis ei täida trahvid oma heidutavat eesmärki. Tuleks kaaluda karmimate õigusvahendite võtmist konkurentsipõhimõtete rikkumise korral ravimiturul.

2.1

2012. aastal kasutati konkurentsipoliitikat selleks, et tugevdada ühtset turgu. Selle eesmärgi saavutamiseks kooskõlastas komisjon oma monopolidevastaste eeskirjade rakendamise alaseid jõupingutusi riiklike konkurentsiasutuste ja Euroopa konkurentsivõrgustikuga. Konkurentsieeskirjade jõustamisel keskenduti nendele sektoritele, millel on „ELi majandusele süsteemne ja valdkondadeülene mõju”, et rajada pinnas jätkusuutlikule majanduskasvule.

2.2

Aruandes käsitletakse konkurentsipoliitika rakendamist neljas võtmevaldkonnas: finantssektoris, riigiabi poliitikas, võrgutööstustes (energia, telekommunikatsioon, postiteenused) ja teadmistepõhises majanduses.

2.3

Samuti märgitakse aruandes dialoogi säilitamist teiste ELi institutsioonidega, eelkõige Euroopa Parlamendi, kuid ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.

3.1.1

Määrus nr 1/2003 tähistas ELi konkurentsipoliitikas põhjalikku muudatust. Selle jõustumisest alates on konkurentsiga seotud meetmete arv suurenenud kaheksa korda jõustamisele eelnenud ajaga võrreldes. Silma paistab ka liikmesriikide konkurentsialase tegevuse suurenemine. Arvestades, et liikmesriigid on vastu võtnud 88 % konkurentsivaldkonna otsustest, on neist saanud konkurentsi põhimõtete peamised edendajad.

3.1.2

Samuti on märkimisväärne Euroopa konkurentsivõrgustiku toimimine, mille mõju võib täheldada kahes punktis. Esiteks on riiklike konkurentsiasutuste vaheline töö kulgenud probleemideta ja määruses nr 1/2003 kehtestatud koostöö- ja koordineerimismehhanismid on toiminud tõhusalt. Teiseks on määruse nr 1/2003 kohaldamine koos Euroopa konkurentsivõrgustiku poliitilise tööga oluliselt suurendanud liikmesriikide õigusnormide vabatahtlikku lähendamist sanktsioonide rakendamise menetluste ja volituste vallas.

3.1.3

Kuigi komisjoni vastu võetud otsused ei ole arvuliselt märkimisväärselt suurenenud (jäädes allapoole reformiga kaasnenud ootusi), paistavad need käsitletud juhtumite olulisuse tõttu silma kvaliteedi poolest. Eelneva põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et määrus nr 1/2003 on olnud taotletud eesmärkide täitmisel väga edukas.

3.2.1

Komitee väljendab heameelt 2012. aasta konkurentsipoliitika aruande üle, milles tutvustatakse ELi ühes tähtsaimas poliitikavaldkonnas ellu viidud tegevust.

3.2.2

Komitee on korduvalt avaldanud toetust monopolidevastastele otsustele ja kartellidevastasele võitlusele kui konkurentsipoliitika alustalale. 2012. aastal viis komisjon konkurentsi valdkonnas ellu olulisi meetmeid ja Euroopa Kohus langetas tähtsaid otsuseid.

3.2.3

Komisjon kinnitab, et jätkas majanduskriisi ajal ühtse turu nõuetekohase toimimise tagamist „hoolimata üksikutest üleskutsetest suhtuda majanduskriisi taustal ettevõtjate või liikmesriikide konkurentsivastasesse käitumisse leebemalt”. Komitee leiab, et see oli õige otsus.

3.2.4

Komitee on konkurentsipoliitikat alati pidanud siseturu keskseks elemendiks ja leiab, et see vajab kordamist tingimustes, kus Euroopa majanduse heitlik olukord alates 2008. aastast on pannud ELi selle säilitamise suhtes proovile, kuna majanduskriisi tingimustes võivad liikmesriigid pidada prioriteetsemaks oma majanduse elavdamist kui aluslepingute täitmist. Samuti võivad liikmesriigid anda järele kiusatusele kaitsta raskustes olevaid sektoreid või eirata konkurentsipoliitika aluspõhimõtteid, mis keelavad domineeriva positsiooni kuritarvitamist või turuosa jagavate kokkulepete sõlmimist ettevõtete vahel.

3.2.5

Sellest hoolimata võib konkurentsipoliitika täpne järgimine osutuda majanduse elavdamisele ja tugevdamisele soodsa pinnase rajamisel problemaatiliseks, kui teised ELiga maailmaturul konkureerivad riigid või majandusblokid ei järgi samu põhimõtteid. Hiina riigiabi terasetööstusele koos teiste konkurentsieelistega, nagu madalad palgad, on vaid üks paljudest näidetest.

3.2.6

Komitee on korduvalt rõhutanud vajadust, et EL kehtestaks tarbijate õiguskaitse vahendid, mis võimaldaksid neil nõuda hüvitist kahju eest, mida on neile tekitatud konkurentsieeskirjade rikkumisega. Lisaks raamistiku loomisele kodanike ja ettevõtete varaliste õiguste kaitseks aitaksid need õiguskaitsevahendid riikide ja ELi ametiasutustel võidelda monopolide ja kartellide vastu. Seepärast juhib komitee tähelepanu asjaolule, et 11. juunil 2013 esitati direktiivi ettepanek teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (1).

4.1

Majanduskriisi tingimustes kiitis komisjon harilikust kiiremini heaks pankade ühinemise ning ajavahemikul 1. oktoober 2008 kuni 1. oktoober 2012 kiitis komisjon heaks 5 058,9 miljardi euro väärtuses abi andmise finantssektorile (s.o 40,3 % ELi SKPst), millest kasutati ära 1 615,9 miljardit eurot (s.o 12,8 % ELi SKPst). Ligikaudu samal ajavahemikul kasvas riigiabi reaalmajandusele 82,9 miljardi euroni (0,7 % SKPst).

4.2

ELi toimimise lepinguga soodustatud ajutine riigiabi päästis finantssektori kokkuvarisemise eest ja osutus tõsise majanduskahju vältimisel asendamatuks. Asjaomastes liikmesriikides oli taolise abi andmise tingimuseks pankade rehabiliteerimine ja restruktureerimine. Viimasel juhul on maksumaksja koormamine suurte summade kasutamise näol finantssektori päästmiseks õigustatud ainult siis, kui finantssektori põhjalik reformimine väldib taolise vastutustundetu tegevuse kordumist, mis viis praeguse majanduskriisini.

4.3

Finantsturgude läbipaistvuse, tõhususe ja tugevuse on kahtluse alla seadnud suurpanku raputanud skandaalid. Teatud juhtudel määratud suured trahvid ei mõjuta märkimisväärselt finantsmaailma hiidettevõtete kasumiaruannet, kellest mõningaid on pankrotist päästetud avaliku sektori vahendite abil. LIBORi skandaali järgselt on hakanud levima kahtlus, et manipuleeritud on ka teiste indeksitega, nagu EURIBOR ja TIBOR. Arvestades, et taoline manipulatsioon avaldab majandusele suurt mõju, tervitab komitee komisjoni otsust käsitleda kõnealuse teema uurimist prioriteetsena.

4.4

Komitee võtab teadmiseks komisjoni otsuse algatada uurimismenetlused krediidiriski vahetustehingute turul, et teha kindlaks, kas sellised suurpangad nagu JP Morgan, Bank of America Merrill Lynch, Barclays, BNP Paribas, Citigroup, Commerzbank, Crédit Suisse First Boston, Deutsche Bank, Goldman Sachs, HSBC, Morgan Stanley, Royal Bank of Scotland, UBS, Wells Fargo Bank/Wachovia, Crédit Agricole ja Société Générale kasutasid sellel turul tegutsemiseks asendamatu kauplemisteabe käsitlemisel (teabe andmine ainult Markitile) ja kliiringteenustes (eelmainitud pankadest üheksa eelistasid kliiringukoda ICE Clear Europe) konkurentsivastaseid tavasid.

4.5

Euroopa Majanduspiirkonna elektroonilist maksesüsteemi valitsevad kaks ettevõtet – Mastercard ja Visa –, kes kehtestavad pankadega sõlmitud kokkulepete alusel mitmepoolseid vahendustasusid. Visa krediit- ja deebetkaardid moodustavad 41 % kõikidest Euroopa Majanduspiirkonnas kasutuselolevatest kaartidest, andes Visale kaudse kontrolli turu üle, kus 2010. aastal sooritati 35 miljardit kaardimakset koguväärtusega 1,8 triljonit eurot. Selline süsteem on vastuolus konkurentsi põhimõtetega ning kahjustab tarbijat. See ei tule kasuks tehnoloogilistele muutustele ega soodusta piiriülest kaubandust. Euroopa Liidu Üldkohtu otsus, mis kinnitas Mastercardi mitmepoolsete vahendustasude keelamist (2), peaks muutuma maksevahendite suhtes kehtivaks üldpõhimõtteks.

4.6

Komitee kiidab heaks 24. juulil 2013. aastal komisjoni esitatud maksesüsteemide meetmete paketi, milles muu hulgas kehtestatakse krediitkaardi (0,3 %) ja deebetkaardi (0,2 %) tasude ülempiir. See on samm õiges suunas, kuigi parem oleks olnud krediitkaartide tasusid veelgi vähendada ja deebetkaartide tasud kaotada.

5.1

Riigiabi eeskirjade rakendamine konkreetsetel juhtudel võimaldab hinnata, kas riigiabi eeskirjade reformimine tagab ELi toimimise lepingu üldpõhimõtete õiglasema ja tõhusama täitmise. Komitee on üldjuhul toetanud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava riigiabi uut raamistikku (3), mis võeti vastu 2011. aastal, pidades seda mitmekülgsemaks ja eri tüüpi teenustele sobilikumaks. Sellest hoolimata on komitee rõhutanud, et tõhusus ei peaks olema tähtsam kui teenuste kvaliteet, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul. Peale selle tuleb arvesse võtta ka sotsiaalmajandusettevõtete (ühistud, vastastikused ühingud, ühendused ja sihtasutused) eripära (4).

5.1.1

Üldeeskirjade nõuetekohaseks rakendamiseks konkreetsetel juhtudel tuletab komitee meelde üldist majandushuvi pakkuvate teenuste iseloomulikke jooni, millel on ELi ühisväärtuste hulgas oluline koht ja mis tugevdavad põhiõigusi ning sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ning on seetõttu tähtsad ühiskonna ebavõrdsuse vastu võitlemisel ja üha enam ka säästva arengu tagamisel.

5.2

Samuti on komitee avaldanud toetust riigiabi ajakohastamisele (5), kuigi komitee soovitab sarnaselt otsusele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta püsivalt suurendada vähese tähtsusega abi suurust 200 000 eurolt 500 000 euroni (6). Ajakohastamise täielik rakendamine nõuab sektori paljude eeskirjade reformimist. Komitee kiidab heaks 2012. aasta lõpus vastu võetud lairibaühenduse uued suunised (7), kuna need lihtsustavad digitaalarengu tegevuskava eesmärkide täitmiseks vajalike taristute rahastamist avaliku sektori vahenditest.

5.3

Komitee leiab, et riigiabi poliitika peab muu hulgas võimaldama ametiasutustel eraldada toetusi ettevõtetele, mis aitavad kaasa ELi majanduskasvu eesmärkidele, ning piirama samal ajal konkurentsimoonutusi.

5.4

Komitee avaldab muret seoses komisjoni määruse ettepanekuga, millega tunnistatakse teatud abi liigid ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel siseturuga kokkusobivaks (8), kuna see kujutab tõsist ohtu mõnede liikmesriikide puuetega inimeste tööhõivele. Komitee soovitab, et eelkõige tööhõivele ja haavatavate rühmade, nagu puuetega inimeste väljaõppele suunatud riigiabi vabastataks liikmesriigi SKP-l põhineva ja absoluutväärtusena käsitatava piirmäära kohaldamisest, kuna see ei ennetaks kuidagi konkurentsi moonutamist.

6.1.1

Alates 1990. aastatest on EL energiaturgude liberaliseerimiseks tegelenud intensiivselt õigusloometegevusega. Kõige hiljutisem ja tähelepanuväärsem jõupingutus ühtse energiaturu loomiseks 2014. aastaks on kolmanda energiapaketi vastuvõtmine (2011). Siiski ei ole ELi poliitikat kohaldatud piisava otsustavusega liikmesriikides, kus eraettevõtjad on tekitanud oligopoolse olukorra, mis on tarbijatele ja kasutajatele kahjulik.

6.1.2

On kaheldav, kas turu liberaliseerimine, mis on ELi energiapoliitika keskne eesmärk, on kaasa toonud tihedama konkurentsi, läbipaistvama turu ja odavamad hinnad tarbijatele. Hetkel on kõrge energiahind tõsine probleem väiksema sissetulekuga peredele (kütteostuvõimetuse oht) ja ettevõtetele, keda kõrgem energiahind seab võrreldes teiste maailmaturul konkureerijatega (Jaapan, USA) ebasoodsamasse olukorda, eriti energiamahukates tööstusharudes, nagu terasesektor. Komisjon kinnitab, et „üksnes ELi konkurentsipoliitika abil ei suudeta integreerida ELi gaasi- ja elektriturge ega tagada konkurentsivõimelisi hindu ja tarnekindlust”. See väide võib anda kaudselt tunnistust sellest, et energiapoliitikas on vaja teha muudatusi.

—

perede ja ettevõtete kõnetariifide tegelik vähendamine,

—

kõikehõlmava kvaliteetse lairibaühenduse loomine,

—

rändlustasude kaotamine,

—

ELi ainsa reguleerija määramine.

7.2.1

E-raamatud. 2012. aasta detsembris Apple’i ja nelja kirjastaja kohta vastu võetud kohustava otsuse eesmärk on ennetada liigkasuvõtlikke tavasid, mis kahjustavad kirjastajaid ja kauplusi. Kohustavate otsustega piiratakse muuhulgas enamsoodustusrežiimi rakendamist jaemüügis. Arvestades turu ülemaailmset iseloomu, vajab märkimist, et komisjon tegi koostööd Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumiga. Konkurentsivastase tegevuse keelamise ELis muudab raskemaks seik, et liikmesriikide raamatute ja eriti e-raamatute hinna- ja maksupoliitika üldiselt on erinev. Seetõttu soovitab komitee kaaluda suuremat ühtlustamist, et vältida erinevuste ärakasutamist ja soodustada turu tihedamat integratsiooni. Vajab rõhutamist, et e-raamatute turg on hiljutine nähtus ja teave selle kohta on puudulik, mistõttu on vaja paremini tundma õppida selle toimimist.

7.2.2

Raamatute müük internetis. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et Prantsusmaa ja Ühendkuningriikide müüjaorganisatsioonid on teatanud võimalikust ebaausast konkurentsist Amazoni allahindluspakkumiste näol.

7.3.1

Komitee tervitab ja toetab komisjoni püüdlusi karistada patentide väärkasutamist geneeriliste ravimite turule sisenemise takistamiseks. Euroopa Kohtu otsusega AstraZeneca kohtuasjas (10) kiideti heaks komisjoni kehtestatud 60 miljoni euro suurune rahaline karistus. Ka Ameerika Ühendriikide ülemkohus on avaldanud oma vastuseisu taolistele kokkulepetele ja juhtumitele, kus turule sisenemise eest nõutakse raha. Asjaolu, et komisjon saatis 2012. aasta juulis vastuväited enam kui 14 ettevõttele seoses kahe suure juhtumiga, annab tunnistust, et tegemist on sageda käitumisviisiga, mis tekitab tõsist kahju tarbijatele ja riigieelarvele.

7.3.2

Ajavahemikus 2003 kuni 2012 teenisid 11 farmaatsiasektori juhtivat ettevõtet maailmas netotulu 711,4 miljardit dollarit, mistõttu ei avalda konkurentsiasutuste kehtestatud trahvid heidutavat mõju. Tegemist ei ole pelgalt konkurentsi, vaid niivõrd tundlikku teemat mõjutava probleemiga nagu inimeste tervis. Samuti kahjustab see perekondade ja sotsiaalkindlustuse finantsolukorda. Sellise tegevuse takistamiseks soovitab komitee kaaluda tõhusamate õiguslike meetmete võtmist ELis.