12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/33

1.1

Komitee toetab komisjoni eesmärki anda arukale reguleerimisele keskne koht oma tegevuskavas. Reguleerimine on hädavajalik, kuid ELi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks väikseimate kuludega peab see olema hästi kavandatud. Komiteele teevad rõõmu Euroopa Komisjoni aastatepikkused pingutused paremate reguleerimisvahendite väljatöötamise ja kohaldamise edendamiseks, sealhulgas mõjuhindamine ja sidusrühmade kaasamine.

1.2

Seega komitee:

2.1

2011. aasta novembris avaldas komisjon aruande „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (1), milles on sätestatud otseselt VKEdele suunatud meetmed. Aruandes kajastus Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” (2) kehtestatud põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele”, mille kohaselt tuleb õigusaktide kavandamisel arvestada VKEdele avalduvaid mõjusid ning lihtsustada kehtivat regulatiivset keskkonda. Komisjon väljendas oma valmisolekut tegelda VKEde koormusega uue õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) (3) kaudu, mis samuti käivitati 2012. aasta detsembris.

2.2

Komisjoni 7. märtsil 2013 vastuvõetud teatises kevadisele Euroopa Ülemkogule teemal „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine” (4) tehakse kokkuvõte kõigist meetmetest, mis komisjon on 2011. aastast alates VKEde koormuse vähendamiseks võtnud. Aruandes vaadeldakse tehtud edusamme seoses järgnevaga:

3.1.1

Komitee on alati toetanud parema reguleerimise algatusi, nagu on selgelt märgitud mitmes arvamuses (5). Komitee tunnistab, et kuigi arukas reguleerimine on vajalik kõigile ettevõtjatele, avaldab bürokraatia mikro- ja väikeettevõtjatele ebaproportsionaalselt suurt mõju. Seepärast peab põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldamine olema prioriteetne suunis uute õigusaktide koostamisel ning kogu otsustusprotsessi jooksul.

3.1.2

VKEd erinevad oma suuruse, tegevusvaldkonna, eesmärkide, rahastamise, juhtimise, geograafilise asukoha ja õigusliku staatuse poolest (6). Seepärast peavad poliitikakujundajad neile õigusakte kavandades seda mitmekesisust arvesse võtma. Nad peavad meeles pidama, et üksikult võivad õigusaktid mitte eriti koormavad tunduda, ent muu hulgas just eeskirjade ja õigusaktide akumuleerumine võtab mikro- või väikeettevõtjatelt julguse uusi ideid arendada, olemasolevaid turge laiendada või rohkem töötajaid palgata.

3.1.3

Selle tagajärjel tajuvad paljud VKEd, eriti mikro- ja väikeettevõtjad, õigusakte pigem ettevõtluse arengut lämmatava kui selle kasvu soodustava moodusena. Komitee on seisukohal, et arukam reguleerimine ELi tasandil olukorda ei paranda, kui õigusaktis ei ole selgelt määratletud, milliseid ettevõtjaid sellega püütakse aidata ja milliseid (kui üldse) erandeid ettevõtjatele tehakse või neil on võimalik taotleda. Seepärast kutsub komitee komisjoni tungivalt üles rakendama täielikult VKE testi kogu mõjuhindamise vältel eri peadirektoraatides. Komitee on arvamusel, et VKE test peab sisaldama õigusaktide ettepanekute võimalikke kulusid ja võimalikku kasu, lähtudes ettevõtja suurusest ning eristades selgelt mikro- ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Kui VKE test ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, võib see saada mõjuhindamiskomiteelt negatiivse hinnangu.

3.2.1

Seepärast tunnistab komitee mõjuhinnangute rolli (7) kui põhielementi VKEde poliitika kujundamisel ELi tasandil. Komitee nõuab, et komisjon valmistaks ette tugevad mõjuhinnangud, mis täidaksid eesmärki ja oleksid loogilised. Komitee tuletab komisjonile meelde, et tuleb järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Mõjuhinnangus tuleb keskenduda ka kulude analüüsile. Reguleerimise tulemusel ettevõtjatele tekkinud lisakulud muudavad ebamajanduslikuks mõningad tegevused, mis reguleerimise puudumisel oleksid kasumlikud. Selle tagajärjel on mõned marginaalsed ettevõtted sunnitud turult lahkuma, vähendades seega erasektori majandustegevuse potentsiaali. Komitee kutsub komisjoni üles koostama sõltumatult tõendatud aastaaruannet netokogukulude kohta, mida õigusaktide ettepanekud on ettevõtjatele põhjustanud. Aruanne peaks kajastama ka mõjuhinnangute tulemusel poliitilistesse ettepanekutesse tehtud põhilisi muudatusi.

3.2.2

Komitee tunnistab, et mõjuhinnangud on tehnilised dokumendid, kuid nende pikkus ja keelekasutus võib muuta nad raskesti mõistetavaks, eriti kui väikeettevõtjad tahavad anda oma panuse. Komitee soovitab muuta need kasutajasõbralikemaks (8), kasutades standardmudelit ja selget kommenteeritud kokkuvõtet, milles tuuakse välja peamised käsitletud probleemid ja keskendutakse igale VKEde alarühmale.

3.2.3

Mõjuhinnangute kavandite kõrge kvaliteedi ja suunistekohase koostamise tagamiseks kutsub komitee üles nende sõltumatule ja läbipaistvale kontrollimisele, mida teeksid sidusrühmad, sealhulgas mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid esindavad ettevõtlusorganisatsioonid (9).

3.2.4

Mõjuhinnangus tuleb üksikasjalikult hinnata, kuidas ja millises ulatuses tuleks erimeetmeid ja -mudeleid (näiteks erandid, lihtsustamine jne) kasutada VKEde halduskoormuse vähendamiseks. Komitee tervitab VKE testi sagenenud kasutamist, kuid tuletab meelde vajadust põhjalikult ja individuaalselt jälgida õigusaktide mõju kolmele eri alarühmale ning seejärel uurida uutes eeskirjades mikroettevõtjatele tehtavate erandite ulatust või lihtsustatud korra vastuvõtmist.

3.2.5

Komitee märgib, et komisjon näib eemalduvat oma plaanist anda mikroettevõtjatele mõjuhindamise lõpuleviimisel üldine vabastus ELi eeskirjadest. Komitee rõõmustab selle üle ja rõhutab fakti, et arukad õigusaktid peaksid olema diferentseeritud, ettevõtja liigile ja suurusele kohandatud ning mitte ülemäära keerukad. Kui need tingimused on täidetud, on ettevõtete omanikel lihtne reageerida asjakohaste sisemenetluste väljatöötamisega, mis vastavad arukate reguleerimise eesmärkidele.

3.2.6

Mikro- ja väikeettevõtjad tunnistavad, et on oma klientidele lähemal kui suured rahvusvahelised ettevõtted. Nad tunnistavad ka klientide kasvavat nõudmist kasutada kohalikke ettevõtteid, mis on eetilised ja hoolivad kohalikust keskkonnast. Komitee tuletab komisjonile meelde, et seepärast on väga oluline, et ettevõtjad järgiksid norme ja eeskirju, mis puudutavad ettevõtete kvaliteeti, nende tooteid ja teenuseid, kui nad tahavad eri turgudel edukad olla ja konkurentsivõimeliseks jääda. Mikroettevõtjate väljajätmine näiteks tarbija- ja keskkonnakaitse määrustest võib neid ettevõtteid lõppkokkuvõttes kahjustada (10).

3.2.7

Komitee leiab, et mõjuhindamise eesmärk peaks lisaks ülaltoodule olema mõõta täpselt ka doominoefekti, mis võib tekkida halduskoormuse vähendamise meetmetest VKEdele suunatud eeskirjade muutmise kaudu. Sellistel meetmetel võib olla kõrvalmõjusid sotsiaalsele tasakaalule ja suhetele riigiasutustega (deklareerimata töö, maksuandmete teadmine, sotsiaalmaksed, kvalifikatsioon ja töölepingu liik jne).

VKEdele suunatud arukas reguleerimine peab oma olemuselt tagama, et sel ei ole mingeid välismõjusid või vähemasti mitte negatiivseid mõjusid. Sellega seoses tuletab komitee komisjonile meelde, et arukas reguleerimine ei tohiks kahjustada töötajate õigusi (11) ega vähendada nende põhikaitset, seda eriti töötervishoiu ja tööohutuse osas.

3.3.1

Komitee tervitab VKE iga-aastase tulemustabeli väljatöötamist, mis teeb võimalikuks konkreetsete meetmete jälgimise kogu seadusloometsükli jooksul. Komitee ootab selle rakendamist ja tulemusi.

3.3.2

Komitee arvab, et Euroopa Komisjon peaks VKE tulemustabelit pidevalt jälgima tsentraliseeritud koordineerimistalituse kaudu tihedas koostöös ELi eri institutsioonide ja organitega. Ka liikmesriikidel ja VKEde organisatsioonidel palutakse selles tegevuses osaleda.

3.4.1

Komitee tervitab asjaolu, et kavandatud ettevalmistustöö ja nõuandetegevuse käigus on sidusrühmi komisjoni võimalikest algatustest teavitavad tegevuskavad neile kättesaadavaks tehtud. Konsultatsioone sidusrühmadega tuleks laialdaselt reklaamida, et nad saaksid õigeaegselt reageerida. Siiski peaksid konsultatsioonid põhinema mitte kvantiteedil, vaid kvaliteedil, ja neid peaks toetama empiirilised tõendid, mis on saadud tegelike ettevõtjate (sealhulgas töövõtjate) ja ettevõtlusorganisatsioonide intervjueerimisel ning mikro- ja väikeettevõtete külastamisel või vaatlemisel. Komitee tuletab komisjonile meelde, et tegevuskavad peaksid alati sisaldama eeldatavate kulude esialgset ligikaudset hinnangut, et võimaldada sidusrühmadel võimalikke mõjude kvaliteeti kontrollida. Komitee tuletab komisjonile meelde, et laialdane konsulteerimine sidusrühmadega on kvaliteetsete andmete kogumisel ning aruka reguleerimise ettepanekute koostamisel väga oluline.

3.4.2

Pärast konsultatsioone ei ole paljude ettevõtjate ühenduste ja nende liikmete jaoks üheselt selge, kas nende püüded aidata kindlaks teha potentsiaalseid probleeme ja võimalikke lahendusi olid vaeva väärt. Komitee on selle poolt, et lubada mõningatel neist osaleda ametliku menetluse kohaselt välisekspertidena mõjuhindamiskomitees, et komisjoni ettepanekuid täiendavalt kontrollida, tagamaks, et asjaomastest eri käsitustest on õigesti aru saadud.

3.4.3

Komitee on märganud seadusandjate edastatud delegeeritud õigusaktide arvu suhtelist tõusu viimastel aastatel. Paljudel delegeeritud aktidega vastuvõetud otsustel on suur mõju VKEdele. Seepärast arvab komitee, et ka konsulteerimise ulatust tuleks laiendada mõnedele olulisematele delegeeritud aktidele, millel võib olla märkimisväärne majanduslik, keskkonnaalane ja/või sotsiaalne mõju konkreetsele sektorile või peamistele sidusrühmadele.

3.4.4

Komitee kutsub üles pidama õigusaktide koostamisel tõelist struktureeritud „VKE dialoogi” eri osalistega. Selline partnerlus peaks tagama kõigi VKEde ja nende organisatsioonide, eelkõige selliste väikeettevõtete ühenduste osavõttu, kes toetavad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (12) põhimõtete „kõigepealt mõtle väikestele” ja „ainult üks kord” kohaldamist

3.4.5

Komitee toetab põhimõtteliselt Euroopa ettevõtlusvõrgustikku (Enterprise Europe Network, EEN). Komitee avaldab kahetsust, et selle potentsiaali ei ole veel realiseeritud, sest paljud Euroopa VKEd ei näi olevat teadlikud selle olemasolust. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku pakutavad teenused peaksid põhinema VKEde tegelikel nõudmistel ja vajadustel, tihedas koostöös VKEde organisatsioonidega.

Komitee on seisukohal, et Euroopa ettevõtlusvõrgustikku ülalpidavaid organisatsioone tuleks toetada püüdlustes pühendada avaliku haldusega tegelemisel rohkem ressursse VKEde vajaduste rahuldamisele. Komitee arvab, et selline toetus peaks eelkõige keskenduma kõige väiksematele ettevõtjatele, keda peaksid Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kohalikud keskused reguleerimisprobleemide tekkimisel vahetult konsulteerima. Kõik komisjoni talitused peaksid nende isiklike kohtumiste tulemusi ja VKEde organisatsioonide panust arvesse võtma, et viia praktikas ellu põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele”.

3.4.6

Komitee tervitab halduskoormust käsitleva sõltumatute ekspertide kõrgetasemelise töörühma (13) (Stoiberi rühma) volituste pikendamist. Eriti meeldiks komiteele näha, et rühmale antakse uus võtmeroll komisjoni abistamisel mikro- ja väikeettevõtjatega seotud poliitikavaldkondade ettevalmistamisel, järelevalvel ja rakendamisel tihedas koostöös VKEde organisatsioonidega ja ametiühingutega.

3.4.7

Komitee võtab teadmiseks kümne VKEsid kõige enam kahjustava bürokraatianäite leidmiseks korraldatud TOP-10 konsultatsiooni tulemused (14). Komitee kutsub komisjoni üles neile tulemustele võimalikult kiiresti reageerima konkreetsete lihtsustamisettepanekute avaldamisega.

3.5.1

Komitee toetab VKEde poliitika kujundamise õiguslikku kvaliteedikontrolli (15) (nn REFITi programm). Komitee ootab huviga katsehinnangute tulemusi (16) ning julgustab komisjoni käivitama uusi kvaliteedikontrolle oma 2014. aasta programmi võtmevaldkondades, mis komitee arvates on majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt määrava tähtsusega. Komisjonil palutakse oma veebilehel avaldada kõik juba läbiviidud või kavandatud kvaliteedikontrollid.

3.5.2

Komitee teeb ka ettepaneku korraldada laiaulatuslik kvaliteedikontroll ELi õigusaktidele, mida ettevõtjad peavad järgima kauplemisel teisel pool ELi välispiire. Komitee arvab, et selliste õigusaktide halduskoormus on suur ja et niisugune kontroll võiks anda märkimisväärse panuse ELi aruka reguleerimise, majanduskasvu ja kaubanduse tegevuskavadesse.

3.5.3

Komitee kutsub komisjoni üles kasutama REFITi programmi, et võimalikult kiiresti kindlaks teha kehtivad määrused ja menetluses olevad ettepanekud, mida enam ei kasutata, ja tegema ettepaneku nende tühistamiseks. Osana lihtsustamisalastest jõupingutustest tuleks jätkata kehtivate õigusaktide konsolideerimist. On soovitatav, et kõik vähendamiseesmärgid oleksid mõõdetavad ning suunatud tuntavatele positiivsetele muudatustele ettevõtjate jaoks.

3.5.4

Komitee arvates tuleks paremini valida õiguslikke vahendeid, sealhulgas enesereguleerimise ja ühisreguleerimise mehhanisme (17).

3.6.1

Komitee rõhutab, et arukas reguleerimine on vastutus, mida jagavad kõik, kes osalevad ELi poliitikakujundamises nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil.

3.6.2

Euroopa Liidu tasandil:

3.6.3

Liikmesriikide tasandil: