12.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/102

1.1

Komitee on seisukohal, et üldine juurdepääs kiire elektroonilise side võrkudele on võtmetähtsusega, et edendada Euroopas majanduskasvu, luua töökohti ja tugevdada ühtekuuluvust. Komitee toetab kindlalt digitaalarengu tegevuskavas lairibaühenduse osas seatud eesmärke (1). Ent neid on keeruline saavutada ilma liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni sihipäraste jõupingutusteta parandada nii lairibaühenduse nõudluse kui ka pakkumise keskkonda Euroopa Liidus.

1.2

Komitee on äärmiselt pettunud Euroopa Ülemkogu hiljutises otsuses vähendada mitmeaastases finantsraamistikus digitaalsele taristule eraldatavat eelarvet 9,2 miljardilt eurolt 1 miljardi euroni. Sellise kärpega kaotatakse mitmeaastase finantsraamistiku toetus lairibataristu kasutuselevõtule ning tehakse kõige enam kahju ELi vaesematele ja vähemsoodsas olukorras olevatele piirkondadele.

1.3

Komitee tervitab komisjoni määruse ettepanekut. Pakutud meetmed on eriti olulised digitaalse lõhe ületamiseks ja lairibataristu kasutuselevõtu lihtsustamiseks maapiirkondades.

1.4

Komitee soovib komisjonilt nõuannet selle kohta, kuidas saaks juurdepääsu kiirele lairibaühendusele tunnistada kõigi kodanike üldiseks õiguseks, olenemata nende asukohast. Komisjon tõstatas küsimuse lairibaühenduse universaalteenuse osutamise kohustuse alla viimise kohta 2010. aastal (2). Selle küsimusele tuleb viivitamatult vastata, et edendada kodanike heaolu, tööhõivet ja digitaalset kaasatust.

1.5

Komitee kutsub liikmesriike üles viima viivitamatult lõpule oma riiklikud lairibaühenduse kavad.

1.6

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaaluma, milliseid finantsstiimuleid ja toetusi võiks anda erasektorile, et julgustada neid investeerima kiiresse lairibaühendusse väikese rahvastikutihedusega piirkondades.

1.7

Komitee on seisukohal, et lisaks erasektori märkimisväärsetele investeeringutele kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu tuleks digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks aastaks 2020 eraldada kuni 60 miljardi euro ulatuses riiklikke rahastamisvahendeid. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama selle kriitilise tähtsusega rahastamisvajaduse oma eelarvetesse.

1.8

Komitee sooviks, et komisjon käsitleks nende lairibateenuse pakkujate probleemi, kes ei paku klientidele lepingus lubatud kiirusega internetiühendust. Selline lepingule mittevastavus ja vale reklaam õõnestab digitaalse turu usaldusväärsust ja kahjustab nõudlust ning sellele tuleb vastata jõuliste meetmetega.

1.9

Komitee kutsub komisjoni üles arendama määruse ettepanekule toetudes välja üleeuroopalise hulgimüügituru lairibataristule.

1.10

Komitee palub komisjonil, riikide reguleerivatel asutustel ja liikmesriikidel tagada, et ELi kõigis piirkondades arendatakse välja konkurentsivõimeline lairibataristu turg.

1.11

Komitee märgib, et määruse ettepanekuga luuakse kommunaal- ja veoettevõtjatele uusi ärivõimalusi lairibataristu turul osalemiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema konkreetseid jõupingutusi, et julgustada neid ettevõtjaid seda võimalust ära kasutama.

1.12

Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitee hiljutistele arvamustele, milles käsitleti kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu ja digitaalse lõhe vähendamist („Euroopa digitaalne tegevuskava” (3), „Esimene raadiospektripoliitika programm” (4) ja „Euroopa digitaalarengu tegevuskava – Euroopa majanduskasvu kiirendamine digitaalsete vahenditega” (CES959-2013, veel avaldamata)).

2.1.1

Teatises „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest” nimetati lairibaühenduse kasutuselevõtuga seotud kulude vähendamist ühena 12st majanduskasvu edendavast põhimeetmest.

2.1.2

Kiire lairibaühenduse pakkumine on aeglustunud eelkõige linnavälistes piirkondades riikliku ja kohaliku tasandi eeskirjade ja haldustavade killustatuse tõttu.

2.2.1

Määruse eesmärk on:

2.3.1

Kavandatud kulu- ja tõhususe eesmärkide saavutamiseks määratletakse määruses mitmed võrguoperaatoritele ja taristupakkujatele otsekohaldatavad õigused ja kohustused, mis on kohaldatavad taristu kasutuselevõtu eri etappides.

2.3.2

Määruses pakutakse eesmärkide saavutamiseks välja järgmised õigussätted.

2.3.3

Mis tahes vaidlusi võrguoperaatorite ja lairibateenuse pakkujate vahel seoses nende õiguste ja kohustustega vahendab vajadusel pädev riiklik vaidluste lahendamise organ: riigi reguleeriv asutus või muu pädev asutus.

2.3.4

Määrus on vahetult kohaldatav kogu Euroopa Liidus pärast heakskiidu saamist Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

3.1.1

Lairibavõrgud on põhitaristu digitaalarengu tegevuskava rakendamiseks ja digitaalse ühtse turu lõpuleviimiseks. Lairibateenuste majanduslikku tähtsust ei ole võimalik üle hinnata. Lairibaühenduse kättesaadavusel on majanduskasvule mitmekordistav mõju: Maailmapanga hinnangul toob lairibaühenduse kasutuselevõtu 10 %kasv kaasa SKP kasvu kuni 1,5 %. Kiire ja kõikjal kättesaadav ühendus on oluline uute, muudatusi esilekutsuvate tehnoloogiate ja teenuste (nt pilvandmetöötlus ja nutivõrgud) kasutuselevõtuks.

3.1.2

Lairibaühenduse olulisust majanduskasvu ja tööhõive seisukohalt tunnistatakse digitaalarengu tegevuskavas, mille eesmärk on kindlustada aastaks 2013 kõigile eurooplastele elementaarne lairibaühendus ja tagada, et aastaks 2020 on i) kõigil eurooplastel juurdepääs allalaadimiskiirusele 30 Mbit/s ja ii) 50 % või enamal Euroopa kodumajapidamisel on kiirem kui 100 Mbit/s internetiühendus. Kõnealused eesmärgid saavutatakse vaid juhul, kui kõikjal ELis vähendatakse taristu kasutuselevõtu kulusid ja võetakse erakorralisi meetmeid lairibaühenduse tagamiseks ELi vähemsoodsas olukorras olevates ja maapiirkondades.

3.2.1

Väikeste kuludega hallatav maailmaklassi lairibataristu on 21. sajandi dünaamilise majanduse hädavajalik osis. Teadmistepõhised ettevõtted arenevad siis, kui nende toetuseks on olemas oskused ja taristu. Üha suurem hulk tänapäevaseid tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid sõltub kiire ja ülikiire lairibaühenduse olemasolust.

3.2.2

Võrkude rajamise programmides on olulised juhtimiskriteeriumid võrkude kvaliteet, ühenduse pakkumise kulu ja konkurentsivõimeline hind lõppkasutajatele. Arvestades, et kuni 80 % võrkude taristu kuludest moodustavad ehitustööd, on väga tähtis, et riiklikud ja kohalikud asutused teeksid tööd kulude märkimisväärseks vähendamiseks taristuprojektide tõhusa koordineerimise kaudu.

3.3.1

Komitee on küsinud komisjonilt paljudes arvamustes, viimati arvamuses Euroopa majanduskasvu kiirendamise kohta digitaalsete vahenditega (5), nõu selle kohta, kuidas oleks võimalik tunnistada juurdepääs kiirele lairibaühendusele kõigi kodanike üldiseks õiguseks, olenemata nende asukohast. Vastus sellele küsimusele on nüüd pakiliselt vajalik.

3.4.1

Digitaalarengu tegevuskavas 2020. aastaks lairibaühenduse kättesaadavusele seatud eesmärgid võtavad lähitulevikus üle kiired edusammud lairibateholoogia ja internetipõhiste teenuste valdkonnas (nt kõrglahutusega videokonverentsid). Ülikiired võrgud, mille ühenduskiirus on kuni 1 Gbit/s (1 000 Mbit/s), on mõnes linnapiirkonnas(http://arstechnica.com/tech-policy/2012/07/tokyo-seoul-and-paris-get-faster-cheaper-broadband-than-us-cities/) juba kasutusele võetud ning samuti arendatakse videopõhiseid teenuseid nende suuremate bitikiiruste kasutamiseks.

3.4.2

Kogu ELis on vajalikud märkimisväärsed investeeringud kiiresse ühendusse, et pidada sammu internetimajanduse ülemaailmse arenguga.

3.5.1

Nagu komisjon oma hiljutises teatises „Euroopa digitaalarengu tegevuskava – Euroopa majanduskasvu kiirendamine digitaalsete vahenditega” (6) tunnistas, jääb Euroopa lairibataristu rakendamisel üha enam maha oma ülemaailmsetest konkurentidest.

3.5.2

Investeeringud kiiretesse lairibavõrkudesse toimuvad kiiremini Aasias ja Ameerika Ühendriikides, mille tulemuseks on parem kaetus ja suuremad kiirused. 2011. aasta detsembrist on kiireim kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtja maailmas Lõuna-Korea, kus sajast inimesest on ühendus 20,6 %-l, mis on poole rohkem kui nt Rootsis(komisoni talituste töödokument lairibaühenduse kasutuselevõtukulude vähendamist käsitleva määruse ettepaneku kohta, SWD(2013)0073 (1. osa)).

3.6.1

Euroopa digitaalarengu tegevuskava tulemustabel (https://ec.europa.eu/digital-agenda/en/scoreboard) ja Eurostati värskeimad andmed (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/information_society/data/main_tables) näitavad, et digitaalne lõhe üha laieneb, ja erinevused liikmesriikide vahel on suured. 2012. aastal puudus 27-liikmelises ELis lairibaühendus 28 % kodumajapidamistest. Lisaks asub 90 % lairibaühenduseta majapidamisi maapiirkondades. Maal oodatakse 35 miljonis kodus siiani kiiret ühendust ning kui linnakeskkonnast väljaspool elavatele inimestele kohast tähelepanu ei pöörata, halveneb nende sotsiaalne ja majanduslik olukord veelgi.

3.6.2

Komisjoni esitatud määruse ettepanekus sisalduvad meetmed loovad aluse keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse planeerimiseeskirjade reformile ning aruka taristu projekteerimine, investeerimisstiimulid ja uuenduslikud tehnoloogiad võivad aidata ületada lairibaühenduse lõhet.

3.7.1

Komitee väljendas sügavat pettumust nõukogu veebruarikuise otsuse üle vähendada 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarves digitaalsele taristule ja digitaalsetele teenustele Euroopa ühendamise rahastu raames eraldatavat summat 9,2 miljardilt eurolt vaid 1 miljardile eurole. Need kärped välistavad mitmeaastase finantsraamistiku toetuse lairibaühenduse kasutuselevõtule ning haavavad enim ELi vaesemaid ja vähemsoodsas olukorras piirkondi, võimendades veelgi digitaalse lõhe laienemist.

3.7.2

Mitmeaastases finantsraamistikus lairibaühenduse kasutuselevõtuks ettenähtud raha kavatses komisjon kasutada lairibaturu edendamiseks, ent see kujutab endast vaid väikest osa vahenditest, mis on tegelikult vajalikud digitaalarengu tegevuskavas seatud lairibaeesmärkide saavutamiseks. Euroopa Komisjoni poolt rahastamislõhe uurimiseks palgatud konsultandid on seisukohal, et 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks on vajalik täiendav riiklik rahastamine kuni 62 miljardi euro ulatuses (Analysys Masoni poolt Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud uuring „Study on the socio-economic impact of bandwidth” (ribalaiuse sotsiaal-majanduslik mõju), 2012).

3.7.3

Selle suure investeeringu rahastamine peab tulema peaasjalikult erasektorilt, ent vaja on erimeetmeid erainvesteeringute toetamiseks maapiirkondades, kus rahvastikutihedus on investeeringute ligimeelitamiseks liiga väike. Euroopa Investeerimispank on juba eraldanud vahendeid paljudele sellistele projektidele (EIB backs European broadband, TMT Finance, detsember 2012: http://www.tmtfinance.com/news/eib-backs-european-broadband) ja peab edaspidi eraldama oluliselt rohkem seda liiki toetust. Komisjon peaks sihipäraselt kaaluma seda, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid saaksid tulemuslikumalt lihtsustada lairibaühenduse kasutuselevõtu erasektoripoolset rahastamist.

3.7.4

Digitaalarengu tegevuskava meetmes nr 48 nähti ette struktuurifondide kasutamine kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtu rahastamiseks. Kaaluda tuleks ka ühtekuuluvusfondi kasutamist.

3.8.1

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad võtta olulise rolli lairibaühenduse pakkumise edendamisel oma kodupiirkondades, juhtides avaliku ja erasektori partnerlusele tuginevaid algatusi ja rakendades võimalikult kiiresti ja tõhusalt määruse ettepanekus esitatud meetmeid.

3.8.2

Määrusega luuakse võimalus avada lairibaühenduse ja -teenuste pakkumise turg veelgi enamatele uutele sisenejatele. Eelkõige puudutab see telekommunikatsiooniga mittetegelevaid ettevõtjaid, kellel on ulatuslik taristu, mida võiks kasutada kiire side võrgu pakkumiseks. Liikmesriigid ja komisjon peaksid tegema konkreetseid jõupingutusi kõnealuste uute turuosaliste julgustamiseks.

3.8.3

Samuti luuakse määrusega võimalus avada turg piiriülestele investeeringutele taristu pakkumiseks ettevõtjate poolt kogu Euroopast. Komisjon peaks kaaluma, kuidas seda taristu ühtset turgu oleks võimalik arendada, suurendades üleeuroopalist teadlikkust investeerimisvõimalustest, vähendades nende investeeringute riski teise liikmesriigi investorite jaoks ja arendades ehk mõningaid spetsiaalseid finantsinstrumente (võlakirjad), mis suurendaksid investeerimise atraktiivsust kõige problemaatilisemates piirkondades.

3.8.4

Innovatiivsed tehnoloogialahendused, sh traadita tehnoloogia laiem kasutamine, tuleb võimalikult kiiresti ellu rakendada, et kiirendada lairibaühenduse kasutuselevõttu ja püüda leida lahendust üha laienevale digitaalsele lõhele maa- ja linnapiirkondade vahel.

3.8.4.1

Eelkõige Euroopa raadiospektripoliitika programmi (7) täielik rakendamine liikmesriikides on oluline kindlustamaks, et 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks eraldatakse ja tehakse traadita lairibatehnoloogiale kättesaadavaks piisavas ulatuses nõuetekohast spektrit nii leviala kui ka läbilaskevõime tagamiseks.

3.8.4.2

Satelliittehnoloogia tagab lairibaühenduse ELi kõige kaugemates piirkondades. Ent läbilaskevõime, kulude ja kiiruse küsimused muudavad selle marginaalseks lahenduseks, tagades 2020. aastaks ehk vaid vähem kui 10 % Euroopa lairibaühendusest kiirusega 30 Mbit/s.

3.9.1

Vähene lairibanõudlus eelkõige hõredamalt asustatud piirkondades kahjustab investeeringuid võrkudesse, hoolimata asjaolust, et kiire ühenduseta piirkondades on alati olemas märkimisväärne varjatud nõudlus.

3.9.2

Komisjon ja liikmesriigid peavad keskenduma lairibanõudluse edendamisele rea meetodite abil, sh sihipärased avalikud teavituskampaaniad, avalikud WiFi levialad, e-valitsusteenuste edasiarendamine, samuti edendades digitaalset kirjaoskust ja oskuste arendamist. Nõudluse edendamise jõupingutused peaksid eelkõige olema suunatud maapiirkondadele.

3.9.3

Lairibaühenduse kulude ja hindade läbipaistvus on keskse tähtsusega, tagamaks, et inimesed hakkavad lairibavõrke kasutama. Praeguste lairibavõrkude tarbijad kogu Euroopas kurdavad, et nende teenuseosutajad ei paku neile lepingus lubatud kiirusega internetiühendust. Selline lepingule mittevastavus ja vale reklaam õõnestab digitaalse turu usaldusväärsust ja kahjustab nõudlust ning sellele tuleb vastata jõuliste meetmetega.

4.1.1

Ärihuvides tegutsevatel elektroonilise side ettevõtjatel puudub piisav rahaline stiimul, et investeerida lairibataristusse ELi paljudes piirkondades, kus on liiga väike rahvastikutihedus. Seega on komiteel hea meel, et määruse ettepanekuga võetakse kasutusele meetmed, et märkimisväärselt vähendada lairibaühenduse pakkumise kulusid ja riske ning suurendada võrguteenuse osutajate huvi investeeringute vastu.

4.1.2

Selleks et tagada asjakohane digitaalne kaasatus ja maksimeerida universaalsest kiirest lairibaühendusest saadavat majanduslikku kasu, peavad liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused jõulisemalt mõjutama lairibataristu pakkumist ja nõudlust, rakendades lairibaühenduse kavasid, mis tasakaalustavad suurt majanduslikku kasu, mis saadakse taristuinvesteeringutest suure rahvastikutihedusega piirkondades, ja rahaliselt oluliselt vähem atraktiivseid investeeringuid, mis on vajalikud vähemarenenud piirkondades. Kõnealuse määruse ettepanekuga antakse neile selle saavutamiseks paremad vahendid.

4.1.3

Paljudel turgudel on üks valitsev taristu pakkuja. Komitee loodab, et kõnealuse määruse tõhus rakendamine tagab uutele võrguteenuse osutajatele paremad tingimused turule sisenemiseks ja loob konkureerivaid pakkumisi.

4.2.1

Teatise kohaselt võivad ehitustööd moodustada kuni 80 % lairibavõrgu kasutuselevõtu kuludest. Kavandatud määruse rakendamisest oodatav võrguoperaatorite kapitalikulude sääst on hinnanguliselt suurusjärgus 20–30 % investeeringute kogukuludest, st aastaks 2020 kuni 63 miljardit eurot. Säästetud 63 miljardit eurot võib seejärel investeerida teistesse majandusvaldkondadesse.

4.2.2

Eraõiguslike taristupakkujate koostöö ja taristu jagamine on väga vajalik selleks, et tagada teenuse tõhusus, rakendamise kiirus, keskkonnasäästlikkus ja konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavus lõppkasutajatele. Komiteel on hea meel tõdeda, et määrusega kohustatakse eraõiguslikke taristupakkujaid avaldama kvaliteetset teavet olemasoleva ja kavandatava taristu kohta ning et võrguteenuse osutajatel lasub kohustus teha koostööd, soodustades sellega head planeerimist, koostööd ja ressursside tõhusat kasutamist.

4.3.1

Väikese rahvastikutihedusega piirkondades tingib majanduslik olukord võimaluse toetada vaid ühte keskset lairibataristu pakkujat, ehk teisisõnu eksisteerib loomulik monopol.

4.3.2

Sellised loomuliku monopoli tingimused õigustavad lairibaühenduse pakkumisel nn Open Access-mudeli kasutamist, mille kohaselt üks – ka näiteks avaliku ja erasektori partnerlusele tuginev – pakkuja ehitab välja põhitaristu ja avab võrgu, rentides selle läbilaskevõimet väiksematele teenusepakkujatele õiglastel ja võrdsetel tingimustel. Komisjon peaks ehk kaaluma, kuidas seda Open Access-mudelit Euroopas arendada ja reguleerida, ilma et seejuures moonutataks normaalset konkurentsi.

4.4.1

Määruse ettepanekuga tagataks rakendusaktid lairibataristu hulgimüügituru väljatöötamiseks. Komisjon peaks ehk uurima, kuidas saaks määrust võimendada edendama sellist turgu, eriti ELi raskesti ligipääsetavates piirkondades.

4.4.2

Hulgimüügiturg pimekiu või traadita taristu valdkonnas võiks olla piiriülene ja üleeuroopaline, kui oleks olemas kvaliteetne teave tarbijanõudluse ja olemasoleva taristu kohta. Komisjon peaks uurima, kuidas sellist turgu edendada ja toetada.

4.5.1

Taristu väljaehitamine nõuab eriti maapiirkondades tõhusat riiklikku strateegiat ja rakenduskava. Igal liikmesriigil on nüüdseks lairibaühenduse strateegia, ent paljudel puudub endiselt kava digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Riiklikke strateegiaid tuleb peagi uuendada, et lisada neisse lähenemisviis ülikiirete võrkude rajamiseks koos konkreetsete eesmärkide ja selgete rakendusmeetmetega.

4.5.2

Digitaalarengu tegevuskava meetmes nr 46 nõutakse liikmesriikidelt riiklike lairibaühenduse kavade väljatöötamist, ent mitmed liikmesriigid ei ole oma kavu lõpule viinud ning komisjon on märkinud selle meetme hilinenuks. Kõnealune viivitus kahjustab lairibavõrkude kasutuselevõttu ja tööstuse rahastamiskavasid. Komitee kutsub liikmesriike üles oma kavasid määruse ettepaneku valguses esimesel võimalusel läbi vaatama.

4.5.3

Terviklik riiklik lairibaühenduse kava, mis hõlmab avaliku ja erasektori partnerlusele tuginevaid algatusi ja eristiimuleid kasutuselevõtu lihtsustamiseks maapiirkondades, muudaks Euroopa Liidu ja Euroopa Investeerimispanga rahastamisvahendite kasutamise palju lihtsamaks.

4.6.1

Määruse ettepanek võimaldab taristuomanikel, kes ei ole elektroonilise side ettevõtjad – st näiteks energia-, vee-, transpordi- ja jäätmekäitlusettevõtjad –, muuta oma taristu kaubanduslikel tingimustel kättesaadavaks lairibateenuste pakkumiseks. See aitab neil ettevõtjatel teenida uut tulu, alandada olulise taristuga seotud kulusid, jagades kulusid lairibaühenduse pakkujatega, ja võimendada koosmõju, töötades välja oma põhiteenuseid, nt nutivõrkude arendamisel energiapakkujatele.

4.6.2

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et juhtida nende ettevõtjate tähelepanu võimalustele, mida pakub lairibataristu oluline kasutuselevõtt, ning positiivsele mõjule, mida määruse ettepanek võib nende ettevõtetele avaldada.