19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 271/127

1.1

Komiteel on heameel, et komisjon teeb teatises vahekokkuvõtte digitaalsest tegevuskavast, keskendudes prioriteetsetele meetmetele, mida on majanduskasvuks ja tööhõiveks nii pakiliselt vaja.

1.2

Euroopa majandus on kriisis. Komisjoni hinnangul on EL27s SKP kasv parimal juhul seiskunud ning euroala ootab 2013. aastal ees veel selle 0,25 % kahanemine. Veebruaris jõudis tööpuudus uuele rekordtasemele, kui EL27 töötajatest oli 10,9 % ehk enam kui 26 miljoni inimest töötud (1). Kreekas ja Hispaanias on tööpuuduse määrad jätkuvalt kõrgeimad, vastavalt 26,4 % ja 26,3 %; samas on noorte tööpuudus EL27s 23,5 %.

Komitee on nõus komisjoni väitega, et „niisugune vastuvõetamatult kõrge töötuse määr on traagiline ja Euroopa peab mobiliseerima kõik kättesaadavad vahendid selleks, et luua töökohti ja pöörduda taas jätkusuutliku majanduskasvu teele” (2).

1.3

Vaatamata majandussurutisele kasvab digitaalmajandus kiiresti ja seal luuakse töökohti. Tegelikult on IKT sektori hinnangul 2015. aastaks oodata 700 000 vaba töökohta, kuna Euroopas ei ole piisavalt IKT-oskustega töötajaid. Praeguse kõrge töötuse taustal mõjub oskuste puudulikkus jahmatamapanevalt.

1.4

Euroopal on väga vaja digitaalset arengukava, et kiirendada taastumist ja saavutada jätkusuutlik, kaasav majanduskasv just eelkõige ELi majanduslikult probleemseimates piirkondades. Praegu on õige aeg teha tegevuskavast vahekokkuvõte, et seada esikohale majanduskasvu ja tööhõive seiskohalt kõige olulisemad meetmed.

1.5

Lairibaühendus on digitaalse tegevuskava oluline põhitaristu. Seepärast väljendab komitee sügavat pettumust nõukogu veebruarikuise otsuse (3) üle vähendada 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarves digitaalsele taristule ja digitaalsetele teenustele Euroopa ühendamise rahastu raames eraldatavat summat 9,2 miljardilt eurolt ainult 1 miljardile eurole. Need kärped välistavad mitmeaastase finantsraamistiku toetuse lairibaühenduse kasutuselevõtule ning haavavad enim ELi vaesemaid ja ebasoodsamas olukorras olevaid piirkondi, võimendades veelgi digitaalse lõhe suurenemist.

1.6

Komisjoni teatises visandatakse vägagi ambitsioonikad ettepanekud selle kohta, kuidas kõrvaldada Euroopa digitaalarengu konkreetsed takistused. Komitee jääb ootama komisjoni edasisi eriteatisi iga kavandatud olulise algatuse kohta, et avaldada nende kohta arvamust. Vaid siis saab komitee täielikult käsitleda konkreetseid meetmeid, nende arvatavat mõju ja võimalikke probleeme.

1.7

Ajalisi ja ressursipiiranguid silmas pidades on komitee arvamusel, et digitaalse tegevuskava strateegia suunitluse muutmisel tuleks esikohale seada järgmised majanduskasvumeetmed:

1.8

Komiteel on heameel, et mitmed tegevused, mida komitee soovitas oma arvamustes „Digitaalne turg kui kasvumootor” (4) ja „Kaasav digitaalne siseturg”, (5) on teatises kajastatud, sh lairibaühendus, koosvõime, interneti turvalisus, võrgu neutraalsus, avatud internet ja käibemaksu ühtlustamine.

1.9

Kuna üleeuroopalise kiire lairibaühenduse kasutuselevõtt on niivõrd tähtis, kutsub komitee komisjoni üles tegema ettepanekuid mitmete rahastamisvahendite kohta, mis toetaksid aktiivsemat investeerimist lairibataristusse, eriti juhul, kui tavapärasest turukasumist ei piisa eravahendite ligimeelitamiseks.

1.10

Uuenduslikud lahendused, sh traadita tehnoloogia laiem kasutamine, tuleb võimalikult kohe kasutusele ellu rakendada, et kiirendada lairibaühenduse kasutuselevõttu ja püüda leida lahendust üha laienevale digitaalsele lõhele maa- ja linnapiirkondade vahel.

1.11

Komitee soovib komisjonilt nõuannet, kuidas saaks juurdepääsu kiirele lairibaühendusele tunnistada kõigi kodanike üldiseks õiguseks, mis ei sõltuks nende asukohast.

1.12

Komitee rõhutab vajadust integreerida IKT täielikult hariduspoliitikasse, et elukestev õpe digitaalse kirjaoskuse ja IKT-oskuste vallas oleks kättesaadav kõigile kodanikele, (6) ning toetab tugeva digitaalse harituse arendamist kogu ühiskonnas ja majanduses. Komitee peab samuti vajalikuks rakendada IKT-alases hariduses soolist võrdõiguslikkust edendavaid poliitikameetmeid.

1.13

Eritähelepanu tuleks pöörata vajadusele pakkuda sihipärast digitaalse kirjaoskuse ja e-oskuste õpet töötutele, aga ka vajadusele täiendada nende oskusi, kes juba töötavad ja kel on vaja uusi oskusi, et püsida digitaalses majanduses tööturul.

1.14

Komitee palub komisjonil kaaluda, kuidas saaks IKT-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse õppe toetamisele suunatud poliitikameetmeid rakendada avaliku IKT-taristu, eelkõige lairibaühenduse ning koolide ja raamatukogude arvutisüsteemide arendamiseks kogu ELis.

1.15

Tarbijate usaldusel on määrav tähtsus nõudluse ergutamisel uuenduslike digitaalsete teenuste järele. Seda usaldust saaks suurendada tarbijate parema õiguskaitse abil, sh mittevastavuse nõuete jõustamine juhul, kui lairibaühenduse kiirus tarbija juures ei vasta internetiteenuste osutaja poolt reklaamitule.

1.16

Komitee kutsub komisjoni uuesti üles edendama ettepanekuid ettevõtjatele mõeldud Euroopa usaldusmärgi kasutuselevõtuks. Nagu komitee varasemates arvamustes on märgitud, (7) parandaks kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem e-müügiga tegelevate ettevõtete jaoks märkimisväärselt tarbijate usaldust digitaalsesse piiriülesesse kaubandusse ning aitaks VKEdel kasvatada piiriülest e-kaubandust.

1.17

Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitee arvamusele teemal „Avatud internet ja võrgu neutraalsus Euroopas” (8) ning nõuab tungivalt, et võrgu neutraalsuse põhimõte sätestataks ELi õiguses ametlikult võimalikult kiiresti.

1.18

Komitee soovib näha digitaalõiguste harta loomist kõigi kodanike jaoks, eesmärgiga tugevdada tarbijakaitset.

1.19

Komitee kutsub uuesti komisjoni üles kasutama ära märkimisväärset sünergiat, mida saadakse GNSS programmide asjakohasest integreerimisest digitaalsesse tegevuskavasse.

1.20

Komitee rõhutab, et digitaalühiskonna arenedes ja interneti kaudu pakutavate oluliste avalike teenuste arvu suurenedes on oluline, et komisjon jätkaks nende strateegiate sihipärast toetamist, mille eesmärk on suurendada e-kaasatust kogu Euroopa Liidus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende kodanike kaasamisele, kes on ebasoodsamas olukorras puude, puuduliku kirjaoskuse, vanuse, majandusliku olukorra või soo tõttu. Komiteel on heameel digioskuste arendajate määramise üle liikmesriikides ja jääb huviga ootama aruandeid selle strateegia tõhususe kohta.

2.1

Digitaalne majandus kasvab seitse korda kiiremini kui ülejäänud Euroopa majandus ja 50 % üldisest tootlikkuse kasvust tuleneb IKTsse investeerimisest. Euroopas töötab eri sektorites üle 4 miljoni IKT valdkonna töötaja ning nende arv kasvab igal aastal 3 % kriisist sõltumata. IKT on olulisi muutusi kaasa toov tehnoloogiline jõud, mis toetab struktuurimuutusi sellistes sektorites nagu energeetika, tervishoid, finantsteenused, tootmine, avalikud teenused ja haridus. Ent killustatud üleeuroopaline poliitikaraamistik ja struktuursed tõkked hoiavad praegu seda potentsiaali tagasi.

2.2

Teatises tutvustab komisjon üldjoontes oma plaane ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopas digitaalsele tegevuskavale uue suuna andmise abil võtmevaldkondades:

Teatises nimetatud meetmete elluviimisega loodetakse majanduses luua pikaajaliselt 3,8 miljonit uut töökohta.

3.1

Palju rohkem on vaja teha selleks, et tekiks taristut, sisu, teenuseid, turgu ja innovatsiooni ühendav positiivne mõjuring, mis viiks suurema tootlikkuse ja majanduskasvuni. Digitaalse ühtse turu tõekssaamine on veel kaugel ning liikmesriikide digitaalse arengu ja õigusreformi tempo on endiselt väga varieeruv.

3.2

Euroopa majandus on kriisis. Enam kui 26 miljoni inimest ehk 10,9 % EL27 tööjõulisest elanikkonnast on töötud. Euroopa majanduse troostitu olukord on tugevas kontrastis meie ülemaailmsete konkurentide omaga: Ameerika Ühendriikides oli töötus jaanuaris vaid 7,7 %, mis on nelja aasta madalaim määr, ja Jaapanis 4,3 %.

3.2.1

Eurostati viimased andmed (14) osutavad ka suurtele erinevustele liikmesriikide vahel. Austrias ja Saksamaal oli töötuse määr vaid vastavalt 4,8 % ja 5,4 %. Seevastu Kreekas ja Hispaanias oli töötuid üle 26 %.

3.2.2

Eriti suur töötus valitseb alla 25aastaste hulgas. Rohkem kui pooled Kreeka (58,4 %) ja Hispaania (55,7 %) noored on ilma tööta.

3.3

Digitaalses tegevuskavas püstitatakse ambitsioonikad eesmärgid lairibavõrkude ja kiiruse osas ning nõutakse, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, sh õiguslikke, lairibainvesteeringute hõlbustamiseks. Ent komisjoni arvates (15) jääb Euroopa lairibataristu rakendamisel üha enam maha oma ülemaailmsetest konkurentidest. Investeeringud kiiretesse lairibavõrkudesse toimuvad kiiremini Aasias ja Ameerika Ühendriikides, mille tulemuseks on parem kaetus ja suuremad kiirused. 2011. aasta detsembrist on kiireim kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtja maailmas Lõuna-Korea, kus sajast inimesest on ühendus 20,6 %-l, st poole rohkematel kui Rootsis (9,7 %), mis on parim näitaja ELis. Jaapan oli kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtus 17,2 %-ga teine.

3.4

Digitaalne kaasamine peaks olema üldine õigus kõigile kodanikele, sõltumata nende kohast ühiskonnas. Erilisi jõupingutusi tuleb teha nende kodanike kaasamiseks, kes on ebasoodsamas olukorras füüsilise puude, majandusliku olukorra, vanuse, puuduliku kirjaoskuse või soo tõttu.

3.5

Juurdepääsu kiirele lairibaühendusele tuleb tunnustada ELi kodanike üldise õigusena. Komisjon tõstatas küsimuse lairibaühenduse universaalteenuse osutamise kohustuse alla viimise kohta 2010. aastal (16). Selle küsimusele tuleb viivitamatult vastata, et edendada kodanike heaolu, tööhõivet ja digitaalset kaasamist.

3.6

Valitsused peaksid kõigile tagama juurdepääsu internetile ja digitaalsele kirjaoskusele. Komitee soovib, et igal kodanikul oleks juurdepääs elukestvale e-oskuste õppele nii ametialastel, isiklikel kui ka kodakondsusega seotud põhjustel.

3.7

Digitaalne lõhe muutub üha märgatavamaks seoses kiire lairibaühendusega, sest lisaks teabele juurdepääsule – millega on tegu elementaarse lairibaühenduse puhul – jäetakse kodanikud ilma ka sellistest veebipõhistest digitaalsetest teenustest, mis on kättesaadavad üksnes kiire ühenduse korral, näiteks e-tervis, e-haridus ja e-valitsus.

3.8

Euroopa digitaalarengu tegevuskava tulemustabel (17) ja Eurostati värskeimad andmed (18) näitavad, et digitaalne lõhe üha laieneb, ja erinevused liikmesriikide vahel on suured. 2012. aastal puudus EL27s 28 % kodumajapidamistest lairibaühendus. Saksamaal, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis on üle 80 % kodumajapidamistes lairibaühendus, kuid Bulgaarias, Kreekas, Itaalias ja Rumeenias kõigest alla 60 %. Lisaks asub 90 % lairibaühenduseta majapidamisi maapiirkondades. Maal oodatakse 35 miljonis kodus siiani kiiret ühendust ning kui linnakeskkonnast väljaspool elavatele kodanikele kohast tähelepanu ei pöörata, halveneb nende sotsiaalne ja majanduslik olukord veelgi.

3.9

Digitaalne kirjaoskus ja internetikasutus on tihedalt seotud lairibaühendusega, mistõttu Soomes ja Rootsis ei ole interneti kunagi kasutanud alla 10 % inimestest, kuid Bulgaarias, Kreekas ja Rumeenias on see näitaja üle 40 %.

3.10

Planeerimiseeskirjade reform, aruka taristu projekteerimine, investeerimisstiimulid ja uuenduslikud tehnoloogiad võivad aidata lairibaühenduse lõhet ületada. Kuid ka kodanikud peavad vastutustundlikult käituma ja hõlbustama kiire internetiühenduse kasutuselevõttu.

3.11

Usaldus ja osalemine on digitaalse tegevuskava eesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Usalduse puudumisel oleks nõudlus mitmete uuenduslike, suure kasvupotentsiaaliga teenuste (näiteks e-kaubanduse ja pilvandmetöötluse) vastu väike. Usalduse tagamiseks on tähtis, et õigussätted peaksid sammu digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja tehingute arenguga. Kahjuks see nii ei ole ja suuremat edu on vaja saavutada konkreetsetes tegevustes, näiteks kollektiivne hüvitamine, mille kohta soovitas komitee 2009. aastal direktiivi (19).

3.12

Digitaalse tegevuskava õnnestumise seisukohalt on väga tähtis, et kogu ühiskond oleks täielikult kaasatud strateegia väljatöötamisse ja rakendamisse ning et ühiskonnaliikmed oleksid konsultatsioonides kohaselt esindatud. Kahjuks on tarbijad ja kodanikud teatud oluliste küsimuste üle peetavates aruteludes üldiselt sageli alaesindatud ning komisjon peaks intensiivsemalt püüdma tagada kodanikuühiskonna liikmete võrdset esindatust kõigis aruteludes.

4.1

Kuna üleeuroopalise kiire interneti kasutuselevõtt on niivõrd tähtis, kutsub komitee komisjoni üles tegema ettepanekuid mitmete rahastamisvahendite kohta, et toetada hoogsamat investeerimist lairibataristusse, mida Euroopa vajab, eriti juhul, kui tavapärasest turukasumist ei piisa.

4.2

Komitee tervitab komisjoni keskendumist lairibataristu rajamisega seonduvate kulude vähendamisele; ta juhib tähelepanu kulude vähendamise võimendavale mõjule nii majanduses kui ka elukvaliteedis; ja kutsub kõiki sidusrühmi üles selle küsimuse kallal usinalt töötama.

4.3

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aitama kiiresti saavutada lairibaühenduse eesmärki, rakendades täies ulatuses raadiospektripoliitka programmi (20).

4.4

Kiire internetiühenduse kasutuselevõtt peab tagama, et uutel operaatoritel oleks õiglane ja konkurentsivõimeline juurdepääs taristule, sest muidu moonutatakse või piiratakse tarbijate teenustevaliku kvaliteeti.

4.5

Komitee usub, et tähtis on töötada välja kogu ELis ühtsed kiire lairibaühenduse kulude arvestamise mudelid, mida kasutaksid riigi reguleerivad asutused, et aidata tagada kuludeüldiselt õiglane tase ja nende arvestamine samade standardite alusel.

4.6

Digitaalses majanduses loodud uued töökohad vajavad töötajaid, kellel on digitaalne kirjaoskus, sageli nõutakse spetsiaalseid IKT-oskusi. Kahjuks ei suuda Euroopa koolitada nii palju töötajaid, kui kasvav IKT sektor seda vajab. Ajal mil ELis valitseb rekordiline tööpuudus, prognoositakse IKT sektoris, et neil on 2015. aastaks 700 000 vaba töökohta. Oskustöötajate nappusega tuleb tegeleda kohe, võttes kõiki vajalikke erakorralisi meetmeid.

4.6.1

„Uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas” kohustub komisjon pakkuma kogu ELi hõlmava lähenemisviisi ja meetmed, et toetada liikmesriike IKT-pädevuse ja digitaalse kirjaoskuse integreerimisel elukestva õppe alusmeetmetesse. Euroopal on vaja, et see strateegia „Euroopa 2020” element annaks viivitamatult tulemusi.

4.6.2

Noorte töötuse kõrge määr tuleneb osaliselt ebakõlast hariduspoliitika ja tööandjate vajaduste vahel. Liikmesriigid peaksid kiiremas korras sellele probleemile reageerima, lisades kõrghariduse õppekavadesse uusi IKT-oskusi andvaid ained. Samuti on tähtis, et IKT valdkonna hariduspoliitikaga edendataks soolist võrdõiguslikkust.

4.6.3

Juba tööellu kaasatutele on digitaalsed oskused tootlikkuse ja tööalase paindlikkuse säilitamiseks üha vajalikumad. Tulevikus suureneb vaegtööhõive või isegi töötuse oht nende töötajate puhul, kellel puuduvad vajalikud digitaalsed oskused. Seepärast on Euroopa tootlikkuse ja konkurentsivõime seisukohalt oluline, et ettevõtted ja töötajad teeksid koostööd, et rakendada töökohal toimuvat väljaõpet digitaalse kirjaoskuse ja IKT-oskuste täiendamiseks.

4.6.4

Lisaks tuleks iseäranis arendada spetsiaalseid IKT-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse õppeprogramme, et võidelda Euroopa tõsise töötuse probleemiga, aidates töötutel naasta tasustatavale tööle.

4.6.5

Lairibaühenduse ning koolide, rahvaraamatukogude ja muude avalike hoonete arvutisüsteemide kasutamist saaks edendada IKT-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse õppe toetamise meetmete raames kogu ELis.

4.7

Komitee on oma varasemates arvamustes nõudnud kodanike internetiõiguste hartat (21). Ehkki komitee tervitab komisjoni avaldatud „ELi internetiõiguste juhist”, (22) on ta arvamusel, et EL peaks kõigi kasutajate selge kaitse tagamiseks kehtestama digitaalsete õiguste harta, ning komitee nõudis seda hiljutises arvamuses „Kaasav digitaalne siseturg” (23).

4.8

Tarbijad kogu Euroopas kurdavad, et nende internetiteenuste osutajad ei paku neile lepingus lubatud kiirusega internetiühendust. Selline lepingule mittevastavus ja vale reklaam õõnestab digitaalse turu usaldusväärsust. Probleem tuleb lahendada mõjusamate õigusaktide ja jõustamissätete abil.

4.9

Komitee rõhutab digitaalse ühtse turu lõpuleviimise otsustavat tähtsust e-kaubanduse tegevuskava, interneti-, kaardi- ja mobiilimakseid käsitleva rohelise raamatu ning Euroopa tarbijakaitse tegevuskava seisukohalt.

4.10

Ühes varasemas arvamuses (24) toetas komitee tuliselt ELi andmekaitsemääruse ettepanekut. Komitee loodab, et ELi andmekaitse eeskirjade ulatuslik reform viiakse ametlikult läbi võimalikult peatselt. Isikuandmete üldmääruse üle peetavatel läbirääkimistel on tähtis võtta arvesse selle võimalikku mõju muudes poliitikavaldkondades. Liiga kitsendavad kohustused võivad pärssida võimalust kasutada isikuandmeid ühiskonna hüvanguks ja saavutada digitaalse tegevuskava eesmärgid (näiteks patsientide andmete jälgimine, et prognoosida teatud haiguste arengut või energiamajanduse korraldamine nutivõrkude kaudu).

4.11

Komitee kutsub komisjoni uuesti üles edendama ettepanekuid ettevõtjatele mõeldud Euroopa usaldusmärgi kasutuselevõtuks. Nagu komitee varasemates arvamustes on märgitud, (25) pakuks kogu ELi hõlmav sertifitseerimissüsteem e-müügiga tegelevate ettevõtete jaoks tarbijatele kaupade ja teenuste veebipõhisel ostmisel universaalset kaitset riigipiiridest sõltumata, mis võiks märkimisväärselt suurendada tarbijate usaldust digitaalse piiriülese kaubanduse vastu ning aitaks VKEdel kasvatada piiriülest e-kaubandust.

4.12

Lisaks riiklike e-identimise süsteemide üleeuroopalise koosvõime rakendamisele sooviks komitee, et komisjon kaaluks vabatahtliku Euroopa e-identimise süsteemi kasutuselevõttu kõigi ELi kodanike jaoks, pakkumaks piiratud ELi autenditud e-ID andmist e-kaubanduse tehingutele.

4.13

Digitaalmajanduse stimuleerimiseks peaksid liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused soodustama avalikes kohtades tasuta WiFi levialade pakkumist.

4.14

Tervitades küll komisjoni kavatsust võtta vastu soovitus tarbijatele avatud interneti tagamise kohta, nõuab komitee siiski tungivalt, et võrgu neutraalsuse põhimõte sätestataks ELi õiguses ametlikult võimalikult kiiresti. Komitee juhib komisjoni tähelepanu komitee arvamusele „Avatud internet ja võrgu neutraalsus Euroopas”, (26) milles selgitatakse soovi võrgu neutraalsuse abil tagada, et internetiteenuste osutajad kohtleksid kõiki sarnaste internetiandmete allikaid võrdselt tegemata neil kasumi eesmärkidel vahet.

4.15

Pilvandmetöötluse kasutamine suurendab avalikkuse, inimeste andmete ja eraelu kaitsmise vajadust, eelkõige olukorras, kus Euroopa tarbijate ja ettevõtete andmed salvestatakse väljaspool ELi või kolmandate riikide ettevõtete poolt. Komitee soovitab komisjonil tutvuda oma hiljutise arvamusega pilvandmetöötlusstrateegia kohta, (27) milles ta innustas komisjoni tugevdama õigusraamistikku järgmistes valdkondades:

Komitee hoiatab komisjoni, et arvesse tuleks võtta vajadust muuta tulevikukindlaks kõik ELi tasandi pilvandmetöötlusraamistikud, sest selle tehnoloogia areng tulevikus on väga dünaamiline ja mõneks ajaks veel ettearvamatu.

4.16

Komitee võtab teadmiseks avaldatud Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia ja on valmis hindama seda toetavate meetmete paketti, sh võrgu- ja infoturvet käsitlevat direktiivi.

4.17

Erimeetmeid on vaja laste ja haavatavate isikute huvide kaitseks veebikeskkonnas, eelkõige seoses andmekaitse, võrgupettuse, agressiivse turustamise ja reklaamiga, mille eesmärk on kasutajate haavatavust ära kasutada. Komitee juhib komisjoni tähelepanu mitmetele seda küsimust käsitlevatele komitee arvamustele, (28) eelkõige aga arvamustele „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (29) ja „Lastele ja noortele suunatud reklaami raamistik” (30).

4.18

Nagu komitee on juba väljendanud oma arvamuses „Euroopa digitaalne tegevuskava”, (31) lihtsustavad avatud standardid konkurentsi ja võimaldavad VKEdel areneda ja konkureerida rahvusvahelisel tasandil. Kõigile IKT toodetele ja teenustele kehtivate avatud standardite edendamine ja toetamine Euroopas peaks seega olema digitaalse tegevuskava selge osa.

4.19

IKT sektoris valitsevad Ameerika ja Aasia ettevõtted. Euroopa on tähelepanuväärselt vähe edu saavutanud IKT-alaste uuenduste võimendava mõju kasutamises, et luua turuliidritest megaettevõtteid nagu Google, Microsoft, Apple ja Samsung. Komitee tervitab kavandatud mikro- ja nanoelektroonika valdkonna tööstuse uut strateegiat, et suurendada Euroopa atraktiivsust projekteerimisse ja tootmisse tehtavate investeeringute puhul ning suurendada Euroopa üldist turuosa. Ent ELi poliitikat tuleb radikaalselt muuta, et tagada Euroopa ettevõtetele viljakas keskkond, mida nad vajavad selleks, et IKT tehnoloogiate ja teenuste alal maailmas turuliidriteks saada.

4.20

Komisjon peab samuti tagama, et selles tööstuspoliitikavaldkonnas rakendataks asjakohast investeeringute juhtimise praktikat: investeeringuid tuleks teha oodatava majandusliku ja/või ühiskondliku kasu alusel ning kõik investeeringud peaksid olema allutatud rangele järelevalvele, et tagada kavandatud kasu saavutamine.

4.21

Kavandatud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni suunatud investeeringute haldamine peab tagama programmide ja projektide hea kooskõlastamise, et suurendada kasu ja vältida tegevuse dubleerimist.

4.22

Komitee on veendunud, et mahukad investeeringud Euroopa GNSS tehnoloogiasse ja teenustesse peaksid kaasa aitama digitaalse tegevuskava edule. Seepärast kutsub komitee uuesti komisjoni üles kasutama ära märkimisväärset sünergiat, mida saadakse GNSS programmide kohasest kaasamisest digitaalse tegevuskava kujundamisse ja rakendamisse. Komitee juhtis sellele tähelepanu juba esimeses digitaalse tegevuskava kohta koostatud arvamuses (32).