30.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 153/5

—

võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühisteatist uue lähenemisviisi kohta muutuvale naabrusele (COM(2011) 0303),

—

võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) arengut alates 2004. aastast ja eelkõige komisjoni eduaruandeid selle elluviimise kohta,

—

võttes arvesse koos Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia ja Moldovaga vastu võetud tegevuskavasid ning koos Ukrainaga vastu võetud assotsieerimiskava,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitusi Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga peetavateks läbirääkimisteks assotsieerimislepingute üle ning parlamendi 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta,

—

võttes arvesse idapartnerluse riikide välisministrite 13. detsembri 2010. aasta kohtumise järeldusi,

—

võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ja 29.–30. septembril 2011. aastal Varssavis toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 3. mai 2011. aasta asutamisdokumenti,

A.

arvestades, et Euronesti parlamentaarse assamblee raames toimuva koostöö eesmärk on toimiv platvorm arvamuste vahetamiseks, ühiste seisukohtade leidmiseks tänastes ülemaailmsetes demokraatia, poliitika, majanduse, energiajulgeoleku ja sotsiaalküsimustes, piirkonna riikide omavaheliste ja ELiga tekkinud sidemete tugevdamiseks ning seeläbi positiivse mõju tekitamine;

B.

arvestades, et Euroopa naabruspoliitika raames on idapartnerlus loonud mõtteka poliitilise raamistiku suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks, mis on kõik omavahel geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud, toetades poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke reforme ning hõlbustades siseriiklike õigusaktide ühtlustamist liidu acquis’ga;

C.

arvestades, et idapartnerlus tugevdab selles osalevate riikide omavahelisi suhteid, aitab kaasa ülemineku, reformide ja ajakohastamisega seotud teabe ja kogemuste vahetusele ning annab ELile lisavahendeid nende protsesside toetamiseks;

D.

arvestades, et idapartnerlusega nähakse ette kahepoolsete suhete tugevdamine uute assotsieerimislepingute abil, mille puhul võetakse arvesse partnerriigi konkreetset olukorda ja ambitsioone ning tema võimet täita sellest tulenevaid kohustusi;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu ja selle Ida-Euroopa partnerite vaheline kaubandus on arenenud dünaamiliselt ning hõlmab aina rohkem koostöövaldkondi ja järk-järgult süvenevat majanduslikku integratsiooni, ning arvestades, et üha tihenevate kaubandussuhete süsteemi haldamiseks on nii EL kui ka idapartnerid mõistnud, et nende vahel on vaja kehtestada laiendatud lepinguline raamistik, mille eesmärk on uuendada kehtivaid kaubanduslepinguid;

F.

arvestades, et uus vabakaubanduse kord (kaugeleulatuvad ja terviklikud vabakaubanduspiirkonnad – DCFTAd) on olemuselt, ulatuselt ja osalemise tasemelt kaugeleulatuv ja terviklik ning läheb kaugemale traditsioonilistest vabakaubanduslepingutest, hõlmates nii kaupade kui ka teenustega kauplemise liberaliseerimist ning vastavatel WTO põhimõtetel põhinevaid investeeringuid ning sisaldades ka teisi kaubandusega seotud valdkondi, sh intellektuaalomandi õigused, toll, riigihanked, energeetikaküsimused, konkurents, läbipaistvus, energeetika ja säästev areng;

G.

arvestades, et DCFTA loomine toob lepingu pooltele kaasa suure hulga võimalikke hüvesid; arvestades aga asjaolu, et enamik neid hüvesid tulenevad DCFTA ja assotsieerimislepinguga kehtestatud ühtlustamise protsessi vahelisest sünergiast;

H.

arvestades, et kauplemine ELiga moodustab suure osa rahvusvahelisest kaubavoost ja arvestades, et idapartnerluse riikide majandus on sellest sõltuv;

1.

on arvamusel, et idapartnerluse riigid on Euroopa Liiduga kultuuriliselt ja ajalooliselt tihedalt seotud ning jagavad Euroopa pärandit ja väärtusi, ning tunnustab nende tahet ELiga majanduslikult lõimuda;

2.

toonitab, et tähtis on luua ühised standardid Euroopa Liidu siseturu kaupadele ja teenustele, mis on Euroopa integratsiooni keskmes; usub seetõttu, et idapartnerluse riikidel on vajalik püüda saavutada nende standarditega kooskõla, et süvendada koostööd poolte kaubandussuhetes;

3.

tunneb heameelt ELi hiljutiste otsuste üle algatada DCFTA üle läbirääkimised Armeenia, Gruusia ja Moldovaga; rõhutab, et DCFTAd on suurepärased vahendid ELi edukaks majanduslikuks lõimumiseks idapartnerluse riikidega ja et nende korrektsel kohaldamisel ja nende sätete nõuetekohasel järgimisel võib tulemuseks olla idapartnerluse riikide poliitiline integratsioon ELiga; seepärast palub ELil ja idapartnerluse riikidel tugevdada koostööd, et kiirendada DCFTAde läbirääkimisi, alustades läbirääkimisi selleks valmis olevate riikidega ning parafeerides, allkirjastades ja ratifitseerides lepingud DCFTA üle läbirääkimised juba lõpetanud riikidega;

4.

teeb ettepaneku, et idapartnerluse riigid, kes ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed, viiksid läbirääkimised lõpule ja ühineksid viivitamata mainitud organisatsiooniga, sest see on hädavajalik samm, et süvendada DCFTAde kaudu lähenemist ELi turgudele;

5.

nõuab tungivalt, et Maailma Kaubandusorganisatsioon kiirendaks ja viiks viivitamata lõpule sellesse mittekuuluvate idapartnerluse riikidega peetavate läbirääkimiste protsessi, ning rõhutab, et organisatsiooni liikmesus on idapartnerluse riikidele ja ELi liikmesriikidele tähtis lähimas tulevikus ühiste kaubanduspõhimõtete sätestamise jaoks;

6.

rõhutab vajadust tagada, et hiljuti idapartnerluse riikidega alustatud DCFTA läbirääkimised toimuvad õiglasel ja läbipaistval viisil ning nõuetekohaselt keskendutakse pikaajalistele säästva arengu eesmärkidele, sealhulgas paremale konkurentsile ja vähendatud korruptsioonile;

7.

juhib tähelepanu Euroopa Liidu jagatud huvile aidata idapartnerluse riikidel saavutada pikaajalist stabiilset ja usaldusväärset majanduskasvu ning hakata majandust nüüdisaegselt juhtima, mis on võimalik, kui idapartnerluse riikide majandus seotakse DCFTAde kaudu Euroopa Liidu ühisturuga; rõhutab asjaolu, et DCFTA on ülitähtis ja hädavajalik nüüdisaegse, läbipaistva ja ennustatava kaubanduse jaoks ning välismaiste otseinvesteeringute jaoks, mis aitavad luua töökohti ja pikaajalist majanduskasvu;

8.

peab kahetsusväärseks ebapiisavaid vahendeid ja idapartnerluse riikide suhtes järjepideva ELi poliitika kauaaegset puudumist võrreldes Euroopa naabruspoliitika teiste valdkondadega; märgib, et viimase kahekümne aasta jooksul on püüdlustes sellise järjepideva poliitika järele saavutatud endise Vastastikuse Majandusabi Nõukogu mõne liikme suhtes väga häid tulemusi, sealhulgas neist mitme praegune ELi liikmesus; pöörab seega tähelepanu selle puudumise halbadele külgedele, mille tagajärgedeks on idapartnerluse riikides suurem ränne, korruptsioon ja nõrgad demokraatlikud institutsioonid;

9.

nõuab ELi ja idapartnerluse riikide vahel dialoogi tugevdamist, muu hulgas tehnilist ja rahalist toetust aktuaalsetes kaubandusega seotud valdkondades, eriti tehniliste kaubandustõkete valdkonnas, sealhulgas näiteks toiduohutuse ja fütosanitaarküsimuste, tolli puudutavate küsimuste, standardimise, vastavushindamise ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusega seotud aspektides;

10.

ergutab idapartnerluse riikide majanduse integratsiooni Euroopa Liidu riikide majandusega; rõhutab, et see võib lihtsustada edasist poliitilist integratsiooni ELiga;

11.

rõhutab, et DCFTAd peaksid saama lahutamatuks osaks laiaulatuslikumatest assotsieerimislepingutest, sealhulgas sätted inimõigusi, demokraatlikke väärtusi ja õigusriigi põhimõtet käsitleva poliitilise dialoogi kohta;

12.

rõhutab, et sügavam turu integratsioon ELi ja idapartnerluse riikide vahel võib aidata kaasa majanduskasvu ergutamisele mõlemas valdkonnas – nii piirkondliku majandusliku tasakaalustamatuse kui ka sotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamises neis riikides ning võib seega suurendada nende elanikkonna heaolu, mis on tähtis tulemus ja seda eriti ülemaailmse majanduskriisi ajal;

13.

toonitab asjaolu, et DCFTA läbirääkimised Euroopa Liiduga on otseselt seotud riikide ulatusliku majanduslike reformide programmiga, mis võib lühiajalises plaanis osutuda nende majanduse mõnele sektorile valulikuks, aga et selle nõuetekohasel rakendamisel peaks see looma hästi toimiva turu ja võimaldama selle tugevat majanduskasvu pikas perspektiivis; nõuab tungivalt, et idapartnerluse riikide ametiasutused teeksid edusamme komisjoni sätestatud assotsieerimislepingu nõuete täitmisel ja tagaksid, et vajalik edu saavutatakse ka demonopoliseerimisel, turu liberaliseerimisel ja õigusriigi põhimõtte tugevdamisel;

14.

toonitab, et õigusnormide ühtlustamine liidu acquis’ga kui peamine vahend vabakaubanduspiirkonna muutmiseks kaugeleulatuvaks ja terviklikuks nõuab põhjalikke muutusi koguni idapartnerluse riikide alustes ja ühiskondades ning nende õigus- ja majanduskultuuri struktuurides;

15.

juhib tähelepanu idapartnerluse riikidega sõlmitud DCFTAde vahelistele erinevustele, mis tulenevad idapartnerluse riikide turgude ja ELi turu suurusest ja nende arengutasemest; rõhutab seetõttu, et DCFTA läbirääkimiste jätkamisel tuleks aluseks võtta tehtud edusammud („more for more” lähenemisviis);

16.

nõuab, et nii asjaomases riigis kui ka ELi institutsioonides kehtestataks usaldusväärne kontrollisüsteem nende tehniliste kohustuste rakendamise kohta, millega idapartnerluse riigid nõustusid DCFTA läbirääkimiste käigus; juhib tähelepanu võimalusele jagada idapartnerluse riikide vahel teavet tehniliste standardite rakendamise parimate tavade kohta;

17.

nõuab, et Euroopa Liit annaks oma panuse rahalisse ja tehnilisse abisse, mida kasutatakse idapartnerluse riikide majanduse reformimiseks, et viia nende majandus vastavusse ELi standarditega; teeb sellega seoses ettepaneku kasutada hästi ära mestimisprogramme ja TAIEXi abi eri üksuste vahel ELi liikmesriikides ja nendele vastavate üksuste vahel idapartnerluse riikides, et levitada oskusteavet;

18.

juhib tähelepanu idapartnerluse programmi kaudu idapartnerluse riikidesse suunatavate heade tavade ülekandumise potentsiaalile selle leviva mõju kaudu nende lähimale ELi mittekuuluvale naabrusele;

19.

soovitab otsida lahendusi õiguslike ja tehniliste standardite taseme parandamiseks idapartnerluse riikides, sest see on vajalik, et tekitada idapartnerluse riikide ja ELi liikmesriikide majandusliku koostöö süvendamise potentsiaali;

20.

nõuab auahnet lähenemisviisi ja laiemat nägemust ELi ja idapartnerluse riikide majanduse lõimumise kohta DCFTAde kaudu, kaasates mitte ainult paljusid vabakaubandusega seotud aspekte, nagu fütosanitaarmeetmed ja kaubanduse märgistamine, vaid ka õigusnormide ühtlustamise, keskkonnakaitse ja säästva arenguga seotud aspekte; rõhutab siinkohal, et tähtis on lisada DCFTA lepingutesse siduvad säästva arengu peatükid, sealhulgas keskkonnakaitse ja rahvusvaheliste tööõiguste sätted, ning rõhutab, et oluline on koostada kaasnevad assotsieerimislepingud, mis kajastavad asjaomaste riikide poliitilist tegelikkust;

21.

juhib tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa ning Lääne-Balkani riikide seas esinevatele edukatele majandusliku integratsiooni näidetele, mille EL võib võtta suurel määral eeskujuks oma suhetes idapartnerluse riikidega;

22.

on seisukohal, et idapartnerluse riigi ambitsioone seoses Euroopaga tuleks hinnata diferentseerituse ja tehtud edusammude arvestamise põhimõtete alusel ning et lõplikku ühinemistaotlust tuleks käsitleda eraldiseisvalt Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt;

23.

soovitab lisada DCFTA lepingutesse idapartnerluse põllumajandustoodete juurdepääsu sätte, kuna enamikus idapartnerluse riikides on põllumajandusel tähtis osa majanduse struktuuris ja idapartnerite jaoks on jätkuvalt prioriteediks põllumajandustoodete parema juurdepääsu võimalus ELi turule;

24.

toetab mõtet käivitada põllumajanduse ja maaelu arengu Euroopa naabrusprogramm (ENPARD), mida saaks arendada varem Kesk- ja Kagu-Euroopa riikidele pakutud põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelse programmi (SAPARD) kogemuste põhjal;

25.

tunneb heameelt pideva riikidevahelise suhtluse üle Euronesti parlamentaarses assamblees (kaubandusega seotud küsimuste vahetamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks) ja Euronesti komisjonides (konkreetsete kaubandusega seotud arengusuundumuste kohta ELi ja Ida-Euroopa partnerite vahel); väljendab heameelt kogemuste jagamise üle Euronesti parlamentaarse assamblee raames, kuna sel on hea mõju idapartnerluse liikmete koostöö sise- ja välismõõtmele;

26.

kutsub Ida-Euroopa partnerriikide parlamente üles kiirendama riiklike majandusalaste õigusaktide acquis communautaire’iga ühtlustamise protsessi ja toetab riikide parlamente DCFTAga seotud reformide elluviimisel asjakohaste soovituste vastuvõtmise kaudu; julgustab looma mitmepoolseid töörühmi, et aidata üksteist õigusnormide ühtlustamises ELi acquis’ kõigi kaubandusega seotud osadega;

27.

on arvamusel, et ELi kaubanduspoliitika põhivahendeid idapartnerluse riikide suhtes tuleks kohaldada sihipärasel ja tulemustele orienteeritud viisil;

28.

toetab süsteemi loomist, et jälgida mõju, mida ELi väliskaubanduspoliitika avaldab DCFTA partnerriikide kaubanduspoliitikale, sest see peaks tegema kodanikuühiskonna ja ettevõtjate hääle kuuldavaks;

29.

teeb oma kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile ning Euroopa välisteenistusele ning liikmesriikide ja idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele.