(4)

Loomaliha allika tuvastamine identifitseerimise ja registreerimise abil on eeltingimus, et päritolu saaks märgistada kogu toiduahela ulatuses ja tagada seeläbi tarbijate ja inimeste tervise kaitse.

(4)

Loomaliha allika tuvastamine identifitseerimise ja registreerimise abil on eeltingimus, et päritolu saaks märgistada kogu toiduahela ulatuses. Nende meetmetega tagatakse tarbijate õiguste ja inimeste tervise kaitse ning suurendatakse tarbijate usaldust .

(6)

Elektroonilise identifitseerimise süsteemide kasutamine tõhustab jälgimisprotsessi andmete automaatse ja täpsema lugemise ja salvestamisega põllumajandusettevõtte registrisse. Samuti võimaldaks see loomade liikumisandmete automaatset edastamist elektroonilisse andmebaasi ning muudaks seega süsteemi kiiremaks, usaldusväärsemaks ja täpsemaks.

(6)

Elektroonilise identifitseerimise süsteemide kasutamine tõhustab jälgimisprotsessi andmete automaatse ja täpsema lugemise ja salvestamisega põllumajandusettevõtte registrisse. Samuti võimaldaks see loomade liikumisandmete automaatset edastamist elektroonilisse andmebaasi ning muudaks seega süsteemi kiiremaks, usaldusväärsemaks ja täpsemaks. Parema kontrolli ja maksevigade ohu vähenemise kaudu parandaks see põllumajandustootjatele looma kohta makstavate otsetoetuste haldamist.

(7)

Raadiotuvastussagedusel töötavad elektroonilise identifitseerimise süsteemid on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud. See tehnoloogia võimaldab individuaalsete loomakoodide kiiremat ja täpsemat lugemist ja nende edastamist otse andmetöötlussüsteemi, mis vähendab võimalike nakatunud loomade või toidu leidmiseks vajaminevat aega ja hoiab kokku tööjõukulusid, kuid suurendab samal ajal kulutusi tehnikale.

(7)

Raadiotuvastussagedusel töötavad elektroonilise identifitseerimise süsteemid on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt edasi arenenud , kuigi Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardeid on siiski vaja rakendada ja veiste osas testida . See tehnoloogia võimaldab individuaalsete loomakoodide kiiremat ja täpsemat lugemist ja nende edastamist otse andmetöötlussüsteemi, mis vähendab võimalike nakatunud loomade või toidu leidmiseks vajaminevat aega , täiustab andmebaase, suurendab suutlikkust haiguspuhangute korral kiiresti reageerida ja hoiab kokku tööjõukulusid, kuid suurendab samal ajal kulutusi tehnikale. Elektroonilise märgistuse vigade korral ei tohi tehnoloogia tõrked kaasa tuua ettevõtjate trahvimist.

(9)

Kuna EID-l on mitmesuguseid tehnoloogilisi eeliseid, on mitmed liikmesriigid otsustanud hakata veiste elektroonilist identifitseerimist vabatahtlikult kasutama. Need algatused võivad viia selleni, et liikmesriigid või sidusrühmad töötavad välja erinevad süsteemid. Selline areng raskendaks hiljem tehniliste standardite ühtlustamist liidus.

(9)

Kuna EID-l on mitmesuguseid tehnoloogilisi eeliseid, on mitmed liikmesriigid otsustanud hakata veiste elektroonilist identifitseerimist vabatahtlikult kasutama. Need algatused võivad viia selleni, et liikmesriigid või sidusrühmad töötavad välja erinevad süsteemid. Selline areng raskendaks hiljem tehniliste standardite ühtlustamist liidus. Tuleb tagada liikmesriikides kasutusele võetavate süsteemide koostalitlusvõime ja vastavus ISO standarditele.

(16)

EID kohustuslikuks muutmine ELi tasandil võib teatavad ettevõtjad panna majanduslikult ebasoodsasse olukorda. Seega on asjakohane viia EID sisse vabatahtliku korra alusel. Sel viisil otsustaksid EID kasuks need loomakasvatajad, kes sellest tõenäoliselt otsest majanduslikku kasu saaksid .

(16)

EID kohustuslikuks muutmine ELi tasandil võib teatavad ettevõtjad panna majanduslikult ebasoodsasse olukorda. Lisaks takistavad EID tõhusat toimimist jätkuvalt märkimisväärsed praktilised probleemid, eriti tehnika täpsuse osas. Väikemäletsejaliste kohustusliku elektroonilise identifitseerimise rakendamisel saadud kogemused näitavad, et puuduliku tehnoloogia ja praktiliste raskuste tõttu on sageli võimatu saavutada 100 %-list täpsust. Seepärast on asjakohane viia EID sisse vabatahtlikkuse alusel. Sel viisil saaksid EID valida ainult need loomakasvatajad, kes võiksid sellest kiiresti majanduslikku kasu saada .

(17)

Liikmesriikide loomakasvatussüsteemid, põllumajandustavad ja sektori ülesehitus on väga erinevad. Liikmesriikidel peaks seega olema võimalus kuulutada EID oma territooriumil kohustuslikuks vaid siis, kui nad peavad seda kõikide nimetatud tegurite valguses asjakohaseks.

(17)

Liikmesriikide loomakasvatussüsteemid, põllumajandustavad ja sektori ülesehitus on väga erinevad. Liikmesriikidel peaks seega olema võimalus kuulutada EID oma territooriumil kohustuslikuks vaid siis, kui nad peavad seda kõikide nimetatud tegurite valguses (näiteks mis tahes negatiivne mõju väiketootjatele) ja pärast konsulteerimist loomalihasektori esindusorganisatsioonidega asjakohaseks.

(18)

Kolmandatest riikidest liitu toodavate loomade suhtes tuleks kohaldada samu identifitseerimisnõudeid nagu liidus sündinud loomade suhtes.

(18)

Kolmandatest riikidest liitu toodavate loomade ja liha suhtes tuleks kohaldada samu identifitseerimis- ja jälgitavusnõudeid nagu liidus sündinud loomade suhtes.

(19)

Määruses (EÜ) nr 1760/2000 on ette nähtud, et iga looma jaoks, kes tuleb märgistada kooskõlas kõnealuse määruse nõuetega, peab pädev asutus väljastama loomapassi. See tähendab liikmesriikide jaoks märkimisväärset halduskoormust. Liikmesriikide loodud elektroonilised andmebaasid tagavad veiste riigisisese liikumise jälgimise piisavalt hästi. Passid tuleks seega väljastada vaid liidusiseseks kaubanduseks ette nähtud loomadele. Niipea kui liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vaheline andmevahetus toimima hakkab, tuleks tühistada liidusiseseks kaubanduseks ette nähtud loomadele passide väljastamise nõue.

(19)

Määruses (EÜ) nr 1760/2000 on ette nähtud, et iga looma jaoks, kes tuleb märgistada kooskõlas kõnealuse määruse nõuetega, peab pädev asutus väljastama loomapassi. See tähendab liikmesriikide jaoks märkimisväärset halduskoormust. Liikmesriikide loodud elektroonilised andmebaasid peaksid tagama veiste riigisisese liikumise jälgimise piisavalt hästi. Passid tuleks seega väljastada vaid liidusiseseks kaubanduseks ette nähtud loomadele. Niipea kui liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vaheline andmevahetus toimima hakkab, tuleks tühistada liidusiseseks kaubanduseks ette nähtud loomadele passide väljastamise nõue.

(19a)

Siiani puuduvad konkreetsed kloonimist käsitlevad õigusaktid. Arvamusküsitlused näitavad siiski, et see küsimus pakub Euroopa üldsusele suurt huvi. Seetõttu on asjakohane tagada kloonitud loomadelt või nende järeltulijatelt pärineva loomaliha vastav märgistamine.

(20)

Määruse (EÜ) nr 1760/2000 II jaotise II jaos on sätestatud veiseliha vabatahtliku märgistamise eeskirjad, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus heaks kiitma teatavad märgistamise spetsifikaadid. Halduskoormus ja kulud, mida selline kord liikmesriikidele ja ettevõtjatele kaasa toob, ei ole süsteemist saadava kasuga proportsionaalsed. Seepärast tuleks kõnealune jagu välja jätta.

(20)

Määruse (EÜ) nr 1760/2000 II jaotise II jaos on sätestatud veiseliha vabatahtliku märgistamise eeskirjad, mille kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus heaks kiitma teatavad märgistamise spetsifikaadid. Arvestades loomalihasektori arengut pärast kõnealuse määruse vastuvõtmist tuleb loomaliha märgistamise süsteem läbi vaadata. Kuna loomaliha vabatahtliku märgistamise süsteem ei ole ei tulemuslik ega kasulik, tuleks see välja jätta , ilma et see riivaks ettevõtjate õigust teavitada tarbijaid vabatahtliku märgistamise kaudu. Järelikult, nagu ka iga teist liiki liha puhul, peab kohustuslikust märgistamisest ehk antud juhul määruse (EÜ) nr 1760/2000 artiklite 13 ja 15 nõuetest kaugemale minev ja tarbijatele ning põllumajandustootjatele äärmiselt oluline teave, näiteks aretamise, söötmise ja kasvatamise kohta, olema kooskõlas kehtivate horisontaalsete õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (2). Lisaks tasakaalustab kõnesolevat väljajätmist ka üldeeskirjade sõnastus käesolevas määruses, mis tagab tarbijakaitse.

(22)

Selleks et tagada veiste ja loomaliha identifitseerimise, registreerimise ja jälgitavuse nõuetekohaseks toimimiseks vajalike eeskirjade kohaldamine, tuleks anda volitused õigusaktide vastuvõtmiseks aluslepingu artikli 209 kohaselt komisjonile; need volitused hõlmaksid nõuete kehtestamist veiste alternatiivsete identifitseerimisvahendite jaoks; eritingimusi, mille puhul liikmesriigid võivad pikendada identifitseerimisvahenditega märgistamise tähtaega; liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel vahetatavaid andmeid; teatava aruandekohustuse tähtaega; identifitseerimisvahendite suhtes kehtestatavaid nõudeid; loomapassides ja iga põllumajandusettevõtte kohta peetavasse registrisse esitatavaid andmeid; ametlike kontrollide miinimumtaset; veiste identifitseerimist ja nende liikumise registreerimist, kui neid karjatatakse suvel erinevatel mägikarjamaadel; teatavate toodete märgistamise eeskirju, mis peaksid olema samaväärsed määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatutega; veisehakkliha, veiseliha korrastamisel saadud lihalõikmete ja tükeldatud liha määratlust; konkreetseid andmeid, mida võib toote märgistusel esitada; päritolutähise lihtsustamisega seotud märgistamiseeskirju; teatavate loomarühmade maksimaalset suurust ja kooslust; tükeldatud liha märgistamisnõuete heakskiitmise menetlust ja liikmesriikide rakendatavaid halduskaristusi määruse (EÜ) nr 1760/2000 rikkumise korral. Siinkohal on väga tähtis, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(22)

Selleks et tagada veiste ja loomaliha identifitseerimise, registreerimise ja jälgitavuse nõuetekohaseks toimimiseks vajalike eeskirjade kohaldamine, tuleks anda volitused õigusaktide vastuvõtmiseks aluslepingu artikli 209 kohaselt komisjonile; need volitused hõlmaksid nõuete kehtestamist veiste alternatiivsete identifitseerimisvahendite jaoks; eritingimusi, mille puhul liikmesriigid võivad pikendada identifitseerimisvahenditega märgistamise tähtaega; liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel vahetatavaid andmeid; teatava aruandekohustuse tähtaega; identifitseerimisvahendite suhtes kehtestatavaid nõudeid; loomapassides ja iga põllumajandusettevõtte kohta peetavasse registrisse esitatavaid andmeid; ametlike kontrollide miinimumtaset; eri aastaaegadel eri paikades karjatatavate veiste identifitseerimist ja nende liikumise registreerimist, teatavate toodete märgistamise eeskirju, mis peaksid olema samaväärsed määruses (EÜ) nr 1760/2000 sätestatutega; veisehakkliha, loomaliha korrastamisel saadud lihalõikmete ja tükeldatud liha määratlust; teatavate loomarühmade maksimaalset suurust ja kooslust; tükeldatud liha märgistamisnõuete heakskiitmise menetlust ja liikmesriikide rakendatavaid halduskaristusi määruse (EÜ) nr 1760/2000 rikkumise korral. Siinkohal on väga tähtis, et komisjon viiks ettevalmistustööde ajal läbi vajalikud konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23)

Selleks et kehtestada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1760/2000 rakendamiseks seoses alternatiivseid identifitseerimisvahendeid kasutavate põllumajandusettevõtete registreerimisega, liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel andmete vahetamiseks vajalike tehniliste omaduste ja korraga, identifitseerimisvahendite vormi ja kujunduse, EID rakendamiseks vajalike standardite ja tehnilise korraga, loomapasside ja iga põllumajandusettevõtte kohta peetava registri vormiga, eeskirjadega, mille järgi liikmesriigid rakendavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 1760/2000 sanktsioone põllumajandusettevõtjate suhtes, liikmesriikide võetavate parandusmeetmetega määruse (EÜ) nr 1760/2000 nõuetekohase järgimise tagamiseks juhtudel, kui kohapealsed kontrollimised seda õigustavad, tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes.

(23)

Selleks et kehtestada ühesugused tingimused määruse (EÜ) nr 1760/2000 rakendamiseks seoses alternatiivseid identifitseerimisvahendeid kasutavate põllumajandusettevõtete registreerimisega, liikmesriikide elektrooniliste andmebaaside vahel andmete vahetamiseks vajalike tehniliste omaduste ja korraga, liikmesriikide vaheliste andmevahetussüsteemide täieliku toimivuse deklareerimisega, identifitseerimisvahendite vormi ja kujundusega, EID rakendamiseks vajalike standardite ja tehnilise korraga, loomapasside ja iga põllumajandusettevõtte kohta peetava registri vormiga, eeskirjadega, mille järgi liikmesriigid rakendavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 1760/2000 sanktsioone põllumajandusettevõtjate suhtes, liikmesriikide võetavate parandusmeetmetega määruse (EÜ) nr 1760/2000 nõuetekohase järgimise tagamiseks juhtudel, kui kohapealsed kontrollimised seda õigustavad ning reeglitega, mis tagavad nõuetekohase eeskirjade täitmise eelkõige käesolevas määruses sätestatud kontrollide, halduskaristuste ja mitmesuguste maksimumperioodide osas, tuleks anda komisjonile rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes.

(23a)

Käesoleva määruse täitmist tuleks jälgida. Seepärast peaks komisjon hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nii käesoleva määruse täitmise kui ka kõikjal kogu liidus kohustusliku elektroonilise identifitseerimise kehtestamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta. Kui aruandes leitakse, et elektrooniline identifitseerimine tuleks muuta kohustuslikuks, peaks sellega vajaduse korral kaasnema asjakohane seadusandlik ettepanek. Selline õigusakt kõrvaldaks konkurentsimoonutuste ohu siseturul.

1a)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine määratlus:

„ „kloonitud loomad”–

1b)

Artiklisse 2 lisatakse järgmine määratlus:

„„kloonitud loomade järeltulijad”–

b)

60 päeva teise identifitseerimisvahendi puhul.

b)

60 päeva teise identifitseerimisvahendi puhul , põhjuseks looma füsioloogiline areng .

ca)

kolmandatesse riikidesse eksporditavate loomade passid loovutab loomade viimane pidaja selle piirkonna pädevale asutusele, kust loomad eksporditakse.

b)

kes sisestab uue teabe elektroonilisse andmebaasi 24 tunni jooksul pärast sündmuse toimumist.

b)

kes sisestab uue teabe elektroonilisse andmebaasi 72 tunni jooksul pärast sündmuse toimumist.

e)

suvel erinevatel mägikarjamaadel karjatatavate veiste identifitseerimine ja nende liikumise registreerimine.

e)

eri aastaaegadel eri paikades karjatatavate veiste identifitseerimine ja nende liikumise registreerimine.

ba)

Lisatakse järgmine lõige:

„5a.     Alates … (3) esitavad ettevõtjad ja organisatsioonid märgistusel ka andmed selle kohta, kui loomaliha pärineb kloonitud loomadelt või kloonitud loomade järglastelt.”

(14)

Artiklid 16, 17 ja 18 jäetakse välja.

(14)

Alates 1. jaanuarist 2014 asendatakse II jaotise II jao pealkiri sõnadega „Vabatahtlik märgistamine”, artiklid 16, 17 ja 18 jäetakse välja ning II jaotise II jaole lisatakse järgmine artikkel 15a :

„Artikkel 15a

Üldised eeskirjad

Andmed, mille loomaliha turustavad ettevõtjad või organisatsioonid lisavad märgistusele lisaks käesoleva jaotise I jaos ette nähtud andmetele, peavad olema objektiivsed, pädevate asutuste poolt kontrollitavad ja tarbijatele arusaadavad.

Lisaks tuleb loomaliha vabatahtlikul märgistamisel järgida kehtivat horisontaalset seadusandlust märgistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011 toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele.

Pädev asutus kontrollib vabatahtlike märgete õigsust. Kui loomaliha turustavad ettevõtjad või organisatsioonid neid kohustusi ei täida, kohaldatakse karistusi vastavalt artikli 22 lõikele 4a.”

b)

märgistustel esitatavad konkreetsed andmed ;

b)

märgistustel esitatavate konkreetsete andmete määratlus ja asjaomased nõuded ;

19a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Aruanne ja arengud õigusloomes

Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nii käesoleva määruse täitmise kui ka kõikjal kogu liidus kohustusliku elektroonilise identifitseerimise kehtestamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta. Kui aruandes leitakse, et elektrooniline identifitseerimine tuleks muuta kohustuslikuks, peab sellega kaasnema asjakohane seadusandlik ettepanek.”