19.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 393/8


Nõukogu 26. novembri 2012. aasta järeldused kultuurivaldkonna juhtimise kohta

2012/C 393/03

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TUNNISTADES:

1.

et kultuur koos oma loomupäraste loovuse ja innovatsiooni elementidega on omaette väärtus. Kultuur on olulise avaliku väärtusega ning aitab kaasa strateegias „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustes kindlaksmääratud aruka, kaasava ja jätkusuutliku kasvu saavutamisele (1);

2.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 167 Euroopa Liidule kultuurivaldkonnas omistatud eesmärke;

3.

et kultuuripoliitika on horisontaalset laadi ning seega on vajalik sektoritevaheline ja erinevate juhtimistasandite vaheline koostöö;

4.

et on vaja muuta paljud kultuuri- ja loomesektorite probleemid, sealhulgas üleilmastumisest ja digitaalsele tehnoloogiale üleminekust tulenev kiiresti muutuv keskkond uuteks majanduskasvu- ja töövõimalusteks, mis nõuab meetmeid erinevatel juhtimistasanditel;

5.

et kultuuri- ja loomesektori piiridel toimub võimsaid dünaamilisi arenguid ning et sektoritevaheliste sidemete ja partnerluste loomine tekitab olulisi hüvesid; seega on vaja võtta vastu terviklikke lähenemisviise kultuurivaldkonna juhtimisele;

6.

et kultuurivaldkonna juhtimist peaks tõlgendama nii kultuuripoliitika väljatöötamise meetodina kui ka vahendina, millega süvendatakse kultuuri integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse kultuuripoliitika ja muude valdkondlike poliitikate vahelise kooskõlastamise kaudu;

7.

avatud koordinatsiooni meetodi tähtsust nõukogu kultuurivaldkonna töökava (2) rakendamisel, mis on üks kultuurivaldkonna juhtimise vahenditest Euroopa tasandil;

SOOVITAB KULTUURIVALDKONNA JUHTIMISE VALDKONNAS JÄRGMISE KAHETASANDILISE LÄHENEMISVIISI VÄLJATÖÖTAMIST:

I.   TÕENDUSPÕHISE POLIITIKAKUJUNDAMISE EDENDAMINE

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU:

LEIAB, et tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine ning kultuuri, majanduse, hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine on liikmesriikide jaoks äärmiselt oluline, eelkõige majanduslanguse ajal, mil kultuuripoliitika peab olema veelgi tõhusam, tulemuslikum ja jätkusuutlikum;

TERVITAB ekspertide töö tulemusi kultuuristatistika valdkonnas, sh ühiselt Eurostati ja viiest liikmesriigist koosneva rühma poolt läbiviidud ESSnet-Culture projekti (3) raames, mis loob raamistiku kultuuri panust käsitleva statistilise teabe märkimisväärsele parandamisele võrdlemisi väikeste ja ressursitõhusate kohanduste abil riiklikes statistikasüsteemides;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

toetama kultuuripoliitika kujundamist käsitlevat tõenduspõhist lähenemisviisi riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades vajaduse korral selliseid hindamise ja mõjuhindamise vahendeid, mis võtavad arvesse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid;

edendama kultuuripoliitikaga seotud aspekte teistes poliitikavaldkondades;

edendama kultuuri- ja haridusasutuste, uurimiskeskuste ning kultuuri- ja loomeettevõtjate vahelist koostööd ja võrgustike loomist, et koguda ja töödelda uurimistulemusi ning edastada need poliitikakujundajatele;

püüdma olemasolevaid struktuure parimal viisil ära kasutades tagada, et valitsusasutused ja asjaomased riiklikud haldusasutused võtaksid vajadusel, ja kui see on asjakohane, nimetatud uurimistulemusi teadusuuringute kavandamisel ja valdkondlike poliitikate väljatöötamisel arvesse;

KUTSUB KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE RAAMES ÜLES:

soodustama kogemuste vahetamist, edendama parimate tavade tutvustamist kultuuripoliitika valdkonnas ning liikmesriikidevahelist sünergiat kultuuri ja kultuurivaldkonna juhtimisega seotud akadeemilise uurimistöö valdkonnas;

määrama kultuuriministeeriumites või muudes kultuuripoliitika eest vastutavates riiklikes asutustes ning komisjonis tuleviku-uuringute ja teadusuuringute koondamise ja koordineerimise eest vastutavad kontaktpunktid ning innustama nendevaheliste võrgustike loomist Euroopa tasandil;

võtma nii kiiresti kui võimalik kasutusele ESSnet-Culture poolt välja töötatud ühise statistilise raamistiku ja metoodika, et anda usaldusväärset, võrreldavat ja ajakohast teavet kultuuri ja loomesektori sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta, ning võtma ka edaspidi prioriteetide kindlaksmääramisel arvesse ESSnet-Culture esitatud soovitusi (4);

edendama võrreldava kultuuristatistika jätkuvat väljatöötamist Eurostati poolt koostöös riiklike statistikaametite (5) ja kultuuriministeeriumite või muude kultuuristatistika eest vastutavate riiklike asutustega;

edendama kogemuste vahetamist ning alustama Eurostati osalusel tööd kultuurialaste satelliitkontode  (6) valdkonnas, mis aitab hinnata kultuuri panust majandusele, pöörates erilist tähelepanu tööhõivele kultuurisektoris;

II.   SÜNERGIATE SOODUSTAMINE JA INTEGREERITUD STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMINE TERVIKLIKUMAKS LÄHENEMISVIISIKS KULTUURI VALDKONNAS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

ON SEISUKOHAL, et kõik juhtimistasandid, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eriline roll, peavad tegema koostööd, et täielikult ära kasutada kultuuri- ja loomesektorite majanduslikku ja sotsiaalset potentsiaali; VÕTAB seoses sellega TEADMISEKS 26. septembril 2012 vastu võetud komisjoni teatise „Kultuuri- ja loomesektori edendamine ELi majanduskasvu ja töökohtade heaks”, (7) milles on sel eesmärgil esitatud laiaulatuslik strateegia;

RÕHUTAB kui oluline on integreerida kultuur Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil avaliku poliitika ja otsustusprotsessi kujundamisse;

RÕHUTAB asjaomaste kodanikuühiskonna osaliste suurema kaasamise tähtsust, et muuta kultuurivaldkonna juhtimine avatumaks, osalusel põhinevamaks, tõhusamaks ja sidusamaks;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES:

tugevdama sektoriülest ja ministeeriumidevahelist kultuurikoostööd ning töötama välja kõiki juhtimistasandeid hõlmavaid mitmetasandilisi integreeritud strateegiaid;

innustama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kohaliku ja piirkondliku arengupoliitika raames integreerima kultuuri- ja loomesektorid oma aruka spetsialiseerumise strateegiatesse  (8) ning looma sel eesmärgil tõhusa partnerluse kodanikuühiskonna, ettevõtlussektori ja riigiasutuste vahel;

julgustama avaliku ja erasektori sidusrühmade ühisettevõtete loomist, et tagada kultuuri- ja loomesektoritesse tehtavate investeeringute jätkusuutlikus ning soodustada seejuures infrastruktuuridesse ja inimkapitali tehtavate investeeringute paremat kombineerimist;

toetama kultuuripoliitika kujundamisel osalusel põhinevat lähenemisviisi, tõhustades riiklike kultuuriasutuste ja kodanikuühiskonna vahelisi partnerlusi ning soodustades kodanikuühiskonna osalemist asjakohase dialoogi ja konsultatsiooni kaudu;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES:

jätkama koostöö ja parimate tavade vahetamise toetamist liikmesriikide ekspertide vahel, sh avatud koordinatsiooni meetodi kaudu, ning edendama asjaomaste sidusrühmade struktureeritud dialoogi;

jätkama sektoriteülese koostöö edasiarendamist komisjonis, et täielikult ära kasutada kultuuri- ja loomesektorite potentsiaali edendada arukat majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja kultuuridevahelist dialoogi Euroopas, ning täiel määral rakendama olemasolevaid mõjuhindamismetoodikaid, et võtta kultuuri arvesse kõikide asjaomaste ELi poliitikate ja meetmete väljatöötamisel;

KUTSUB KOMISJONI, LIIKMESRIIKE JA TULEVASI EESISTUJARIIKE NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE RAAMES ÜLES:

kasutama asjakohasel juhul täiel määral ära olemasolevaid ja kavandatavaid ELi tasandi rahastamisprogramme, sh teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (9);

tegema ühiselt tööd vahearuandega ja lõpparuandega, mis käsitleb kultuurivaldkonna töökava aastateks 2011–2014, ning töötama välja järelevalvemeetmed selle rakendamise hindamiseks;

jagama regulaarselt ja varakult teavet ELi poliitikate ja meetmete kohta, millel on otsene või kaudne mõju kultuuriküsimustele ja -poliitikatele, et tagada tõhus koordineerimine Euroopa ja riiklikul tasandil; sel eesmärgil kutsub nõukogu KOMISJONI üles esitama kultuurikomiteele aruande oma asjakohaste algatuste, sealhulgas iga-aastases töökavas toodud algatuste kohta ning TULEVASI EESISTUJARIIKE esitama aruande nõukogu muudes ettevalmistavates organites tehtud töö kohta;

määrama 2013. aasta lõpuks tuleviku-uuringute ja teadusuuringute koondamise ja koordineerimise eest vastutavad kontaktpunktid;

tegema koostööd, et tagada käesolevate järelduste elluviimine;

LEPIB KOKKU, ET

käesolevate järelduste rakendamisest tehakse kokkuvõte 2015. aastal (10).


(1)  Kooskõlas nõukogu 19. mai 2011. aasta järeldustega kultuuri panuse kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse (ELT C 175, 15.6.2011, lk 1).

(2)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2011–2014 (ELT C 325, 2.12.2010, lk 1).

(3)  ESSnet-Culture lõpparuanne:

http://ec.europa.eu/culture/news/20121026-ess-net_en.htm

(4)  Nagu on märgitud nõukogu 19. mai 2011. aasta järeldustes.

(5)  Mõjutamata läbirääkimisi, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta) ettepanekut (KOM(2011) 928 lõplik – dok 5089/12) ning mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020).

(6)  Satelliitkontodega luuakse kesksete kontodega seotud raamistik, mis võimaldab riiklike kontode kontekstis pöörata tähelepanu majandus- ja sotsiaalelu teatud valdkonnale või aspektile (http://stats.oecd.org/glossary/detail.asp?ID=2385).

(7)  14256/12 (COM (2012) 537 final).

(8)  Aruka spetsialiseerumise strateegiad on vahend, mille abil piirkonnad või linnad kaardistavad oma varasid ja töötavad välja nii majanduslikke kui sotsiaalse kaasamise strateegiaid, võttes aluseks oma eristuvaid profiile. Need on osa 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika kavandatud õigusraamistikus toodud eeltingimustest. (Komisjoni teatis „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames”, KOM (2010) 553 lõplik – dok 14679/10.)

(9)  Kõnealused järeldused ei mõjuta mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitlevate läbirääkimiste läbiviimist.

(10)  Ülevaade võib hõlmata järgmist: edusammud seoses võrreldava kultuuristatistikaga, 2013. aastaks määratavate kontaktpunktide võrgustike loomine ning teabevahetuse toimimine kultuuri mõjutavate ELi poliitikate ja meetmete kohta. Loetelu ei ole ammendav.