15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 169/1


Nõukogu järeldused, 11. mai 2012, noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali edendamise kohta

2012/C 169/01

NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

VÕTTES ARVESSE

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta, milles kutsutakse üles pakkuma tuge, et tagada noorte osalemine esindusdemokraatias ja kodanikuühiskonnas kõikidel tasanditel ning ühiskonnas laiemalt, ning lisaks toetama noorte andeid ja ettevõtlusoskusi, et suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja tulevasi töövõimalusi ning edendada isiklikku arengut, paremat õppimisvõimet, kultuuridevahelisi oskusi, kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja austamist ning uute ja paindlike pädevuste ja oskuste väljaarendamist tulevaste töövõimaluste jaoks;

strateegiat „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatusi „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Noorte liikuvus” ning eriti tööhõivealast peamist eesmärki (suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõivemäära 75 %-ni, sealhulgas noorte, eakate ja vähese kvalifikatsiooniga töötajate osalemise suurendamise ja seaduslike rändajate senisest parema integreerimisega) ning haridus- ja koolitusalast peamist eesmärki (parandada haridustasemeid, eelkõige vähendada koolist väljalangevuse määra vähem kui 10 %-ni ja suurendada kolmanda taseme või sellega võrdväärse haridusega 30–34-aastaste inimeste osatähtsust vähemalt 40 %-ni);

nõukogu 22. mai 2008. aasta järeldusi loovuse ja innovatsiooni edendamise kohta hariduses ja koolituses;

nõukogu 27. novembri 2009. aasta järeldusi loomepõlvkonna kujundamise edendamise kohta: noorte loovuse ning innovatsioonivõime arendamine kultuurilise eneseväljenduse kaudu, edendades laiemat juurdepääsu kultuurile ja kultuurilisele eneseväljendusele nii formaalse hariduse kui ka mitteformaalse õppe kaudu, eelkõige struktureeritud ja strateegiliste partnerluste kaudu institutsioonide ja poliitika tasandil;

nõukogu 19. novembri 2010. aasta resolutsioonis noorsootöö kohta rõhutatakse, kui oluline on tagada, et noorsootöö integreeritakse täies ulatuses algatusse „Noorte liikuvus”. See peab varustama kõiki noori, eelkõige vähemate võimalustega noori, asjakohaste oskuste ja võtmepädevustega, mis on vajalikud ühiskonnale ja majandusele 2020. aastal;

nõukogu 19. mai 2011. aasta resolutsiooni kõigi noorte Euroopa demokraatias osalemise uute ja tõhusate vormide edendamise kohta, milles tunnistatakse, et noored saavad anda ühiskonna arengusse väärtusliku panuse;

nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldusi kultuuri- ja loomepädevuste ning nende rolli kohta Euroopa intellektuaalse kapitali arendamisel;

Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust, milles kutsutakse üles tegema jõupingutusi tööhõive ja eelkõige noorte tööhõive stimuleerimiseks, sealhulgas edendades noorte esimest töökogemust ja nende osalemist tööturul.

TUNNISTAVAD, ET

Euroopa Liit seisab silmitsi märkimisväärse hulga väljakutsetega, sealhulgas ülemaailmse majandus- ja finantskriisi majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega, mille tulemusena on majanduskasv ja edusammud ebapiisavad, noorte töötuse määr on kõrge, noorte võimalused on piiratud ning puudub sotsiaalne kaasatus ja ühtekuuluvus;

noorte praegune töötuse määr Euroopas (üle 20 %) on kaks korda suurem kogu tööealise elanikkonna töötuse määrast ning sellel on tõenäoliselt tõsine lühi- ja pikaajaline mõju asjaomastele noortele, sealhulgas lisa- või erivajadustega või väiksemate võimalustega noortele, kelle kvalifikatsioonitase võib olla piiratud;

loovuse, innovaatilisuse, kohanemisvõime ja heade suhtlemisoskuste järele on tööturul ja ühiskondlikus elus üha suurem nõudlus ning samuti on vaja arendada ettevõtlusoskusi;

noorte osalemise määr ametlikes demokraatlikes protsessides, nagu valimised, on kogu elanikkonna osalemismäärast sageli väiksem.

LEIAVAD, ET

noorte loome- ja innovatsioonipotentsiaali kasutamine ettevõtluses on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise võti;

ettevõtlusharidus võib suurendada noortes positiivsemat suhtumist haridusse, kõrgemate eesmärkide seadmist oma tulevasele haridusele ja karjäärile, enda tunnetamist ühiskonnale kasulikuna ja optimismi tuleviku suhtes;

noorte aktiivne osalemine ühiskonnas, näiteks noorsootöös, vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuorganisatsioonides annab võimaluse kasutada ära nende loovust ja innovatsioonivõimet ning seega nende kodanikuaktiivsust ning suurendab nende tööturul osalemise väljavaateid ja võimalusi alustada tööd füüsilisest isikust ettevõtjana;

mitteformaalne ja informaalne õppimine ning formaalne haridus ja koolitus on hädavajalik pädevuste ja oskuste arendamiseks tööalase konkurentsivõime jaoks, noorte suuremaks kaasamiseks tööturule ja laiemalt ühiskonda;

noorsootöö ja noorteorganisatsioonid on noorte, sealhulgas vähemate võimalustega noorte oskuste ja pädevuste arendamise vahendajaks;

kultuuripädevuste omandamine on noorte intellektuaalse kapitali arendamisel otsustava tähtsusega ning soodustab nende loovuse ja innovatsioonivõime kujunemist;

noorte loovat sotsiaalmeedia kasutamist tuleks veelgi stimuleerida ning lisaks teha jõupingutusi, et parandada nende meediale juurdepääsu võimet ning meedia sisu mõistmise, kriitilise hindamise, loomise ja edastamise võimet, selleks et edendada nende üldist osalemist ühiskonnas, sealhulgas luues kogukondade ja üksikisikute veebis ühendamise abil sotsiaalset kapitali ning andes samal ajal ühiskonnale võimaluse kasutada ära nende pädevusi ja oskusi.

LEPIVAD KOKKU, ET

noorte osalemine tööturul on väga oluline, et saada kasu nende loome- ja innovatsioonipotentsiaalist ning tagada nende kodanikuaktiivsus ja sotsiaalne kaasatus;

noorte loovust, innovatsioonivõimet ja ettevõtlusoskusi tuleks edendada kui ühiskonnaelus aktiivse osalemise vahendit, andes selleks piisavalt rahalisi vahendeid ja luues innovatsiooni soodustamiseks asjakohaste sektorite vahel partnerlusi;

mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud pädevusi ja oskusi tuleks rohkem edendada ja eelistatavalt tunnustada, et tugevdada noorte võimeid ja tulevast rolli tööturul, näiteks töötajate või ettevõtjatena;

noortealgatused, mida toetatakse praegu programmiga „Aktiivsed noored”, on oluline vahend noorte loova ettevõtlikkuse innustamiseks ja toetamiseks.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE ÜLES

1)

toetama noorte loovust, innovatsioonivõimet ja andeid, eesmärgiga tagada piisavad võimalused isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks mitteformaalse ja informaalse õppimise, vabatahtliku töö, kodanikuaktiivsuse, kultuuridevahelise koostöö ja noorsootöö kaudu, näiteks tagades võimaluse korral piisava ja jätkusuutliku rahastamise;

2)

ergutama noorte juhitavate projektide ja ürituste korraldamiseks strateegiliste partnerluste loomist noorteorganisatsioonide, kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste ning erasektori vahel;

3)

võimaldama ja parandama mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamist ja valideerimist;

4)

innustama algatusi, millega edendada koos noortega ühise vastutuse võtmist noortega seotud küsimuste eest dialoogi abil, mille käigus kõik osalejad saavad esitada mõtteid, kuidas kaasata noori demokraatlikesse otsustamismenetlustesse kõigil tasanditel;

5)

edendama ja levitama teavet noorte loovuse, innovatsioonivõime ja annete kohta heade tavade vahetamise kaudu.

KUTSUVAD LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES

1)

moodustama temaatilise eksperdirühma, kus osalevad liikmesriikide poolt nimetatud eksperdid avatud koordinatsiooni meetodi põhimõtte alusel ning vastavalt lisas esitatud põhimõtetele, järgmisel eesmärgil:

et jagada parimaid tavasid selle kohta, kuidas edendada noorte loovust ja innovatsioonivõimet, tehes kindlaks mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud pädevused ja oskused, mis on tööalase konkurentsivõime puhul asjakohased;

2)

käsitlema noorte loovust ja innovatsioonivõimet ning nende kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust programmi „Aktiivsed noored” prioriteetide kaudu ning – ilma, et see piiraks käimasolevaid läbirääkimisi – võimaluse korral ka teiste olemasolevate ja tulevaste ELi programmide ja fondide, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi abil;

3)

kaaluma meediakasutusuuringu korraldamist demokraatliku osalemise kohta riigi ja Euroopa tasandil, et toetada demokraatliku osalemise suurendamist noortele kohandatud, noortesõbraliku ja läbipaistva teavitamise teel;

4)

kasutama optimaalselt ära Euroopa kodanike aastat 2013, (1) et keskenduda noorte vabale liikumisele ja täielikule osalemisele Euroopa ühiskonnaelus; ning suurendama nende teadmisi oma õigustest ja kohustustest ELi kodanikena, samuti ühtekuuluvust ja vastastikust mõistmist.

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

1)

esitama noorte töörühmale aruande nimetatud temaatilise eksperdirühma tulemuste kohta hiljemalt 2013. aasta lõpuks;

2)

levitama tulevase noorte osalemist Euroopa demokraatlikus elus käsitleva uuringu tulemusi, keskendudes eriti selle võimalikele mõjudele ELi noorte tööalasele konkurentsivõimele;

3)

tegema ettepaneku koostada nõukogu soovitus mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta, nagu teatati strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustes „Noorte liikuvus” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.


(1)  Euroopa kodanike aastat (2013) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku ametliku vastuvõtmise korral (dok 13478/11).


LISA

Liikmesriikide ja komisjoni moodustatud temaatilise eksperdirühma liikmesuse ja toimimise põhimõtted

Liikmesus

Liikmesriikide osalemine eksperdirühma töös on vabatahtlik ning liikmesriigid võivad sellega ühineda mis tahes ajahetkel.

Temaatilise eksperdirühma töös osalemisest huvitatud liikmesriigid tagavad, et nimetatud ekspertidel on asjakohane kogemus riigi tasandil, ning tagavad tõhusa teabevahetuse pädevate riigiasutustega. Ekspertide nimetamise menetlusi koordineerib komisjon.

Temaatiline eksperdirühm võib teha otsuse kaasata muid osalejaid, näiteks sõltumatuid eksperte, sidusrühmi ja Euroopa kolmandate riikide esindajaid.

Töökord

Temaatiline eksperdirühm nimetab eksperdirühma esimesel koosolekul oma esimehe ja kaasesimehed. Samuti koostab ta tööplaani, et saada vajaliku teema kohta konkreetseid ja kasutuskõlblikke tulemusi.

Komisjon pakub temaatilisele eksperdirühmale oskusteavet ja logistilist tuge ning tagab sekretariaaditeenuse. Komisjon toetab eksperdirühma võimaluste piires muul sobival viisil.

Temaatiline eksperdirühm kohtub üldjuhul Brüsselis, kuid võib mõne liikmesriigi kutsel korraldada kokkusaamisi ka väljaspool Brüsselit.