7.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 377/19


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

2012/C 377/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„JIHOČESKÁ ZLATÁ NIVA”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-0983-19.03.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

Toote nimetus

Toote kirjeldus

Geograafiline piirkond

Päritolutõend

Tootmismeetod

Seos piirkonnaga

Märgistus

Riiklikud nõuded

Muu (täpsustada)

2.   Muudatus(t)e liik:

Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed):

1.

Kokkuvõtte punkti 4.2 (Kirjeldus) kuues lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Toote müügivorm: juustu turustatakse üksnes rattakujulise ligikaudu 2,8 kg kaaluva tükina.”

Turu vajaduste paremaks rahuldamiseks peaks kirjelduse kõnealune osa olema sõnastatud vähem kitsendavalt. Seepärast taotleme, et kõnealuse lõigu tekst asendataks järgmise tekstiga:

„Turustatava toote kuju: juustu turustatakse tervikuna, poolikuna või eri kaaluga osadena.”

Kõnealuse muudatusega ei kaasne toote koostise või tootmismeetodi ühtegi muudatust.

2.

Eespool osutatud muudatusest tingituna on vaja kohandada ka kokkuvõtte punkti 4.5, milles käsitletakse toote pakendamist. Seepärast sõnastatakse kõnealuse punkti tekst järgmiselt:

„Laagerdunud juustu pealispind pestakse või kaabitakse ning seejärel pakendatakse juust alumiiniumfooliumisse või spetsiaalsesse õhku läbilaskvasse kilesse. Osa toodetud juustust lõigatakse portsjoniteks ning pakendatakse plastikalustele, mis on kaetud trükikirjalise plastikkilega. Toote pakend peab olema terve, puhas ja nõuetekohaselt märgistatud.”

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„JIHOČESKÁ ZLATÁ NIVA”

EÜ nr: CZ-PGI-0105-0983-19.03.2012

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Jihočeská Zlatá Niva”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Tšehhi Vabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.3.

Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Välimus: läbimõõduga 180–200 mm ja kõrgusega ligikaudu 10 cm (kaaluga umbes 2,8 kg) silindrikujulise juusturatta pealispinnal on pesemis- või kaapimistöötlemisel tekkinud jäljed; sinakasroheline hallitus kogu juustu sisemuses ja kiht juustu pealispinnal ei ole kahjulikud. Juustu pealispind võib olla kreemja kuni helepruuni värvusega.

Sisemus: juustu sisemus on määrdunudvalge kuni kreemja värvusega, juustu sees on rohelise kuni sinakasrohelise värvusega hallituse korrapärane marmormuster ning äratuntavad torkemärgid.

Konsistents: pehmem kui toode „Jihočeská Niva” (rasvasisaldus kuivaines 50 %), kleepjas, ühtlaselt küpsenud; võõrhallitus ei ole lubatud.

Maitse ja lõhn: soolane, teravamaitseline, aromaatne, terava järelmaitsega, hallituskultuurile Penicillium roquefort omase maitsega.

Turustatava toote kuju: juustu turustatakse tervikuna, poolikuna või eri kaaluga osadena.

Füüsikalis-keemilised nõuded

Kuivainesisaldus: 52 %; lubatud negatiivne lahknevus kuivainesisalduses: – 1 %; positiivsed lahknevused kuivainesisalduses ei ole kahjulikud.

Rasvasisaldus kuivaines: 60 %; lubatud rasvasisaldus kuivaines: 60 % kuni < 65 %

Soolasisaldus: 2,5–6 %

Mikrobioloogilised omadused

Juust sisaldab hallituskultuuri Penicillium roquefort PY või PV, CB või PR1 (kuni PR4). Seoses mikrobioloogiliste nõuetega peab juust vastama ka toiduohutuse ja tootmisprotsessi hügieeni standardnõuetele.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Selle naturaalse hallitusjuustu valmistamiseks kasutatav peamine tooraine on meiereis töödeldud lehmapiim. Kasutatakse üksnes määratletud geograafilisest piirkonnast saadud piima. Muud toorained on hallituskultuur Penicillium roquefort PY või PV, CB või PR1 (kuni PR4), sool, piimakultuurid, laap ja kaltsiumkloriid.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Peamine tooraine ehk piim peab olema saadud määratletud geograafilisest piirkonnast. Kogu tootmis- ja küpsemisprotsess peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, et maksimaalselt ära kasutada kohalikud pikaajalised kogemused ja algupärased laagerdumiskeldrid.

Meiereis töödeldud 3,45 % rasvasisaldusega lehmapiim valatakse juustu tootmise seadmesse ning lisatakse tavapäraselt kasutatavaid starterkultuure, mis tagavad juustu hea hapnemise kogu tootmis- ja laagerdumisprotsessi jooksul. Toote „Jihočeská Zlatá Niva” iseloomuliku maitse annab aastakümneid kasutatud hallituskultuur Penicillium roquefort (hallituskultuuri varud on tavaliselt saadaval toiduainetööstuses kasutamiseks). Pärast laabi lisamist ja piima kalgendumist pannakse tekkinud juustutera silindrikujulistesse vormidesse. Vadak nõrutatakse ja kindlaksmääratud temperatuuril arendatakse välja mikrofloora kultuur. Juustu soolatakse kahes etapis: esiteks soolvees ja siis jämedateralise soolaga hõõrudes. Varem laagerdus juust alati paekivisse uuristatud looduslikes keldrites. Kõnealuse sinihallitusjuustu tootmismahu suurenemise tõttu ehitati 2005. aastal konditsioneeritud laagerdumiskeldrid, kus on võimalik temperatuuri ja niiskust kontrollida. Juust laagerdub keldrites vähemalt kuus nädalat.

Laagerdunud juustu pealispind pestakse või kaabitakse puhtaks.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toote biotehnoloogiliste omaduste tõttu tuleb sinihallitusjuust pakendada otse tootmisrajatises. See on vajalik ka toote kvaliteedi ja hügieeni tagamiseks, samuti selleks, et vältida juustu segunemist mõnes muus piirkonnas toodetud juustuga ning et võimaldada toote paremat jälgitavust.

Ühes tükis juustuketas või osa sellest pakendatakse alumiiniumfooliumisse või spetsiaalsesse õhku läbilaskvasse kilesse. Tootmise järgmises etapis lõigatakse juust osadeks ning pakendatakse plastikalustele, mis on kaetud trükikirjalise plastikkilega.

Toote pakend peab olema terve, puhas ja nõuetekohaselt märgistatud.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Toote „Jihočeská Zlatá Niva” nimetus peab olema toote pakendil selgesti nähtav.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline piirkond on Lõuna-Böömimaa, mille piirid on määratletud riigi territoriaalse jaotuse seaduses nr 36/1960, mida on muudetud.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Lõuna-Böömimaa on Tšehhi Vabariigi üks vähim saastunud piirkondi. See on alati olnud eelkõige põllumajandusmaa. Nii on see jäänud tänapäevani.

Lehmapiim saadakse Böömimaa lõunaosast. Karjamaad asuvad Novohradské Hory, Blanský lesi ja Šumava kaitsealadel; piirkonna ainulaadne taimestik avaldab positiivset mõju piima maitsele.

Seda mitmekesist ja karmi, puutumata metsade, aasade, karjamaade ning puhta vooluveekogudega maastikule on iseloomulik väga puhas keskkond, eriti Český Krumlovi piirkonnas ja Šumava eelmäestikus (1990. aastal kuulutatud Unesco biosfäärikaitsealaks). Lõuna-Böömimaa eriti väärtusliku looduskeskkonna tunnistusena on suur hulk maastikke võetud ametlikult kaitse alla; neist kaks piirkonda on Unesco kaitsestaatusega.

Kaitsealad hõlmavad liigirikkaid karjamaid, eelkõige mesofiilseid rohumaid, kus kasvab piirkonnale omane taimestik. Iseloomulikud on mitmekesised lühikesevarrelised taimed (jusshein, lõikeheinad jne) kõrvuti piirkonnale omaste teatavate haruldaste liikidega. Eriline päriskodune taim on must rapuntsel (Phyteuma nigrum); määratletud geograafilises piirkonnas kasvab ka pannoonia emajuur (Gentiana pannonica), südame-emajuur (Gentiana cruciata), alpi memmjuur (Ligusticum mutellina), mägiarnika (Arnica montana), emajuurekese teatav liik (Gentianella praecox subsp. Bohemica), tarna teatav liik (Carex michelii), habeheina teatav liik (Andropogon ischaemum), laialehine mailane (Veronica teucrium), nõianõgese teatav liik (Stachys recta), püramiid-haguhein (Koeleria pyramidata) jne.

Kindlasti on toote „Jihočeská Zlatá Niva” kvaliteedile ja omadustele olulist mõju avaldanud ka kohalike elanike põlvest põlve edasi antud kogemused.

Nende aspektide tõttu eristub määratletud piirkond oluliselt ümbruskonna muudest piirkondadest.

5.2.   Toote eripära:

„Jihočeská Zlatá Niva” juustu tunnuseks on selle valmimine väga kvaliteetse töötlemise käigus ning toote maitse, milles kuivaine-, rasva- ja soolasisaldus on tasakaalus; muutumatuna püsinud töötlemisprotsessis (vt punkt 3.5.) on juustu valmistatud aastakümnete jooksul. Lehmapiim saadakse Böömimaa lõunaosast.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Český Krumlovi juustutehases on „Jihočeská Zlatá Niva” sinihallitusjuustu toodetud sama tootmismeetodi järgi alates 1951. aastast. Niva juustutootmise ajaloost annavad tunnistust ajakirjanduses ilmunud arvukad teated. Juust on saanud oma nime Šumava niitude ja karjamaade järgi, kust pärineb juustu peamine tooraine – lehmapiim. Kohalik ainulaadne taimestik avaldab positiivset mõju piima maitsele ja seega ka lõpptootele.

„Jihočeská Zlatá Niva” sinihallitusjuust on Tšehhi turul väga kõrgelt hinnatud nii tavatarbijate kui ka piimatööstuse spetsialistide hulgas. Riiklikel juustumessidel on spetsialistidest koosnev žürii aastaid andnud „Jihočeská Zlatá Niva” juustule parimaid kohti sinihallitusjuustude arvestuses. Sama kõrgelt hindavad „Jihočeská Zlatá Niva” juustu ka tavatarbijad.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://isdv.upv.cz/portal/pls/portal/portlets.ops.det?popk=209&plang=cs


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.