Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

2012/C 363/06

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (1) artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

GTE REGISTREERIMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006

„BASTERDSUIKER”/„BASTERDSUICKER”/„BASTERDSUIJCKER”/„BASTERDSUIJKER”/„BASTERD”/„BASTARDSUIKER”/„BASTARDSUICKER”/„BASTARDSUIJCKER”/„BASTARDSUIJKER”/„BASTARD”/„BASTERT”/„BASTERTSUIKER”

EÜ nr: NL-TSG-0007-0901-12.10.2011

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress:

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Madalmaad

3.   Spetsifikaat:

3.1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed) (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 2):

„Basterdsuiker”/„Basterdsuicker”/„Basterdsuijcker”/„Basterdsuijker”/„Basterd”/„Bastardsuiker”/„Bastardsuicker”/„Bastardsuijcker”/„Bastardsuijker”/„Bastard”/„Bastert”/„Bastertsuiker”

Turuleviimisel on toote etiketil hollandikeelne nimetus. Muudes ametlikes keeltes võib lisada märke „vervaardigd volgens de Nederlandse traditie” (toodetud Madalmaade traditsioonide järgi).

3.2.   Nimetus:

Nimetusega „Basterdsuiker” on toodet tähistatud juba ammustest aegadest. Toodet „Basterdsuiker” peeti varem valge suhkru kõrvalsaaduseks, nö hübriidsuhkruks. 1924. aasta suhkruseaduses on kirjas: „ „Basterdsuiker” on kõrvalsaadus, mis on tekkinud rafineerimistehastes suhkrupeade valmistamisel eraldunud siirupi kristalludes.” Sama nimetusega tooted või sarnaselt kõlava nimetusega samasugused tooted puuduvad.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?:

3.4.   Toote liik:

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 1):

„Basterdsuiker” koosneb tahketest graanulitest (kristallid), mis on heleda kuni tumeda värvuse, magusa maitse (vt ka punkt 3.7.) ja väga magusa lõhnaga. Toote „Basterdsuiker” karamellimaitse ja -lõhn on olenevalt liigist rohkem või vähem välja kujunenud. Väikese niiskusesisalduse tõttu on toode suhteliselt kuiv ja võrdlemisi pika säilivusajaga. Tootele „Basterdsuiker” lisatakse alati invertsuhkrut; mõnikord koos suhkrusiirupi ja/või karamelliseguga, millest tulenevad toote alljärgnevad erilised omadused.

Füüsikalised omadused

Toote „Basterdsuiker” põhialuse moodustab peenike kristallsuhkur.

Olenevalt kristallumisajast vaheldub kristallsuhkru graanulite suurus peenest jämedani. Nõuetele vastavate graanulite suurus tagatakse sõelumisega. Toote „Basterdsuiker” valmistamiseks sobib üksnes selline suhkur, mille graanulid on teatava suurusega.

Suurema niiskusesisalduse tõttu (tänu invertsuhkrule) on toote „Basterdsuiker” tekstuur kohev ja rabe.

Keemilised omadused

Toode „Basterdsuiker” on oma peeneteralisuse tõttu suurepäraselt lahustuv ja seepärast ainulaadsete küpsetamisomadustega. Toote „Basterdsuiker” suhkru (sahharoosi) sisaldus kuivaines peab olema vähemalt 90 %.

Lisatakse ka kristallsuhkrust valmistatud invertsuhkrusiirupit. Sahharoosi happelisel või ensümaatilisel hüdrolüüsil saadakse glükoosi- ja fruktoosimolekulid (invertsuhkur).

Lõpptoote invertsuhkrusisaldus peaks olema vähemalt 0,5 %, mis tähendab seda, et ka niiskusesisaldus (vähemalt 0,5 %, kuid mitte rohkem kui 2 %) on kristallsuhkru niiskusesisaldusest suurem.

Toote „Basterdsuiker” tuhasus kuivaines ei tohi ületada 2,5 %.

Organoleptilised omadused

Väiksema sahharoosisisalduse (vähemalt 90 % kuivainest) tõttu on toode „Basterdsuiker” veidi vähem magus kui kristallsuhkur. Kuid toode ei maitse vähem magusana, sest lahustub kiiresti ja sisaldab invertsuhkrusiirupit. Tootes „Basterdsuiker” sisalduvast fruktoosist ja glükoosist (invertsuhkur) on tingitud selle magusa maitse erinev nüanss, sest magusus kujuneb kiiremini (magusust teadvustatakse kiiremini) ning saavutab kiiremini ka oma intensiivsuse, mis tähendab seda, et magusus püsib lühemat aega kui tavapärase kristallsuhkru magus maitse.

Toote „Basterdsuiker” teatavad liigid (nimelt hele/kollane ja tume/pruun „Basterdsuiker”) on karamellimaitsega. Tumedas/pruunis „Basterdsuikeris” sisalduv väike kogus suhkrusiirupit annab tootele kergelt soolase maitse.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1. esitatud nimetus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 2):

Siirup on eelnevalt kokku segatud. Toote „Basterdsuiker” iga eri liigi jaoks kasutatakse isesugust, ühtekokku kolme liiki siirupit:

Suhkur lahustatakse veega lahustuspaagis 90 °C juures, et saada invertsuhkrusiirupi jaoks toormaterjali (suhkrumahl).

Vedela invertsuhkrusiirupi saamiseks lisatakse vedelale suhkrumahlale hapet (nt sidrunhape) ning seejärel kuumutatakse segu. Kui vajalik inversioonitemperatuur on saavutatud, lisatakse naatriumhüdroksiidi, et inversiooniprotsess peatada. Saadud invertsuhkrusiirup jahutatakse temperatuurini 45 °C. Saadud segu saab kasutada valge „Basterdsuikeri” tootmiseks. Retseptist olenevalt võib lisada karamelli ja/või suhkrusiirupit. Selliste siirupite kokkusegamisel saadud segu on sobiv kasutada heleda/kollase „Basterdsuikeri” ja tumeda/pruuni „Basterdsuikeri” tootmiseks.

Esiteks valitakse sobiv retsept. Tüüpilise graanulisuurusega (keskmiselt 0,5–1,5 mm) kristallsuhkrut jahvatatakse/sõelutakse, et saada lõpuks iseloomuliku suurusega peengraanulid (vt tabel punktis 3.5.). Seda tehakse jahvatusveskites või sõelumisseadeldistes.

Seejärel segatakse suhkrut. Automaatselt lisatakse valitud retsepti jaoks sobiv kogus suhkrut tigusegurisse või mikserisse. Nõuetele vastav siirup pumbatakse doseerimismahutisse, mille täituvust saab automaatselt reguleerida. Tigusegurisse või mikserisse lisatakse vastavalt retseptile õige kogus siirupit. Sõltuvalt tiguseguri suurusest segatakse suhkrut ja siirupit teatava kiirusega (vastavalt retseptile). Suhkru ja siirupi valgumise kiirus ning tiguseguri pikkus on üksteisega vastavuses – nii tuleb segurist lõpuks välja soovitud omadustega ühtlane mass (vt tabel punktis 3.9.). Kui kasutatakse mikserit, siis segatakse seni, kuni saadakse soovitud omadustega ühtlane mass (vt tabel punktis 3.9.).

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 3):

Toote „Basterdsuiker” eriline omadus on asjaolu, et kvaliteetsuhkruna erineb see suhkur märkimisväärselt muudest suhkrutest, nagu valge kristallsuhkur ja toorroosuhkur.

Tootes „Basterdsuiker” sisalduvast konkreetsest invertsuhkrukogusest on tingitud selle suhkru ainulaadne koostis ja hulk erilisi omadusi.

Pruunistamine

Tootes „Basterdsuiker” on teatav kogus invertsuhkrut (vt tabel punktis 3.9.). Invertsuhkur koosneb võrdsetes osades glükoosist ja fruktoosist, mis on redutseerivad suhkrud. See tähendab, et redutseerivad suhkrud reageerivad teatavate aminohapetega (proteiin) (Maillardi reaktsioon) kuumutamisel ning moodustavad niiskuse mõjul kondenseerimissaadusi. Maillardi reaktsiooni käigus vabaneb süsinikdioksiid ning moodustuvad tumeda värvusega ühendid (melanoidid). Küpsetis pruunistub seepärast küpsetamise käigus.

Tootes „Basterdsuiker” sisalduva invertsuhkrukoguse tõttu toimub see reaktsioon madalamal temperatuuril kui kristallsuhkru puhul. Nii pruunistuvad toodet „Basterdsuiker” sisaldavad küpsetised kiiremini kui muid suhkruid sisaldavad küpsetised. Tootega „Basterdsuiker” valmistatud küpsetis on pruuni värvusega. Muid suhkruid sisaldavad küpsetised võivad isegi valmina jääda väga heledaks. Kasutatavast „Basterdsuikeri” liigist olenevalt on pruunistumise tase erinev. Valge „Basterdsuikeri” kasutamisest tuleneb küpsetise heledaim ning tumeda/pruuni „Basterdsuikeri” kasutamisest tumedaim pruun värvus.

Maitse

Maillardi reaktsiooni käigus ei moodustu ainult süsinikdioksiid ja tumeda värvusega ühendid, vaid ka maitsekomponendid. Neist komponentidest on tingitud toodet „Basterdsuiker” sisaldavate küpsetiste magus maitse, mis erineb muude suhkrute kasutamisel tekkivast maitsest. Maillardi reaktsiooni käigus tekib iga toote oma maitsekomponentide kogum, millest tuleneb toote maitse. Toote tunnuslikud maitsekomponendid meenutavad mandlit, karamelli ja mett. Karamelli meenutav maitse oleneb peamiselt sellest, millist toote „Basterdsuiker” liiki on kasutatud.

Värskus

Invertsuhkru teine iseloomulik omadus on niiskuse ligitõmbamine ja selle sidumine. Tooted, milles niiskus on seotud (talletatud), püsivad pikemat aega pehme ja mahlakana ega tahku.

Lisaks sellele toimivad tumeda värvusega ühendid (melanoidid) rasvarikastes pagaritoodetes antioksüdandina, mistõttu küpsetised ei lähe halvaks ning nende säilivusaeg pikeneb.

Toodet „Basterdsuiker” sisaldavad küpsetised säilivad nende kahe omaduse tõttu värsked pikema aja jooksul kui sellised pagaritooted, mille puhul on kasutatud muid suhkruid.

Lahustuvus

Väikesemõõtmeliste graanulitega toode „Basterdsuiker” lahustub tainas (eelkõige vähese veesisaldusega rasvarikkas tainas) kiiremini kui kristallsuhkur. Toode „Basterdsuiker” lahustub küpsetises sisalduva niiskuse mõjul ja suurendab seega taina vedelikusisaldust. (Mida vähem säilib tainas tahkeid suhkrukristalle, seda rohkem sisaldab see lahustunud, vedelas olekus kristalle.) Seetõttu on tainas paremini rullitav ja siledam. Toodet „Basterdsuiker” sisaldava küpsetise struktuur on peenem ning vähem krõbe (pehmem) kui selliste küpsetiste struktuur, mille puhul on kasutatud muid suhkruid.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsioonilisus (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikli 3 lõige 4):

Registreerimistaotlus põhineb asjaolul, et traditsioonilise koostisega toodet „Basterdsuiker” valmistatakse traditsioonilise tootmismeetodi järgi.

Traditsiooniline tootmismeetod

Suhkrut „Basterdsuiker” valmistati 17. sajandi alguses käsitsi, viimase sajandi jooksul on seda toodetud tööstuslikult. Tööstuslikku tootmismeetodit ei ole seniajani muudetud, kuid tootmisprotsessi on parandatud, ühtlustatud ja täiendavalt mehhaniseeritud. 20. sajandi alguses, umbes 1910. aasta paiku asutatud tehased töötavad tänapäevani. Tehaste tehnilist varustust on tehnoloogia arenedes kohandatud.

17., 18. ja 19. sajand

Ajalooliselt suhkrutootmise kõrvalsaadusena tuntud „Basterdsuiker” on kvaliteetsuhkur. See oli tootmisprotsessis saadud esimene suhkur, mis ei vastanud enam valge suhkru spetsifikaadi nõuetele. Vastavalt aktsiisiseaduse (wet op accijns) sätetele oli „Basterdsuiker” oluliselt odavam. Tolleaegsed kondiitrid ostsid toorainet soodsamalt ning tõdesid oma imestuseks, et seda odavamat suhkrut kasutades said nad hoopis parema lõpptoote.

J. H. Reisigi 1783. aasta teoses „Suhkrurafineerija” (De Suikerraffinadeur) on kirjeldatud, kuidas toodeti suhkrut „Basterdsuiker”. Tumedat värvi suhkrusiirupid kallati koonusekujulistesse vormidesse ning lasti seejärel kuivada. Kahe-kolme päeva pärast „kaeti” suhkrupead, et eraldada siirupi ülejääk. Selleks kasutati vett, mida aeglaselt suhkrupeadele kallati. Tahke sisu murenemise vältimiseks kaeti vorm piibusavikihiga, millest vesi aeglaselt läbi immitses. Allesjäänud kuiva savi kiht eemaldati suhkrupea küljest ja kogu toimingut korrati senikaua, kuni kogu siirupi ülejääk oli eemaldatud. Ühes „Basterdsuikeri” suhkrupeas oli näha kolme värvust, kuna kasutatud meetodi tõttu valgus siirup vormi põhja, st suhkrupea tippu. Seejärel kaabiti suhkur suhkrupea aluse poolt tipu suunas lahti ning sorditi „Basterdsuikeri”„valge”, „keskmise” ja „tavalise” kategooria hulka. Olenevalt liigist oli suhkrus „Basterdsuiker” sisalduv siirupi- ja sahharoosikogus erinev (sahharoosikogus oli kristallsuhkru vastavast näitajast väiksem). Tänapäevani on olemas suhkru „Basterdsuiker” kolm liiki: valge, hele/kollane (keskmine) ja tume/pruun.

19. sajandi lõpp ja 20. sajand

Kristallsuhkru ning siirupi ja/või karamelli ainulaadsest kombinatsioonist tulenevate erakordsete küpsetusomaduste tõttu sai suhkrust „Basterdsuiker” pagarite ja kondiitrite töökodades asendamatu tooraine. Suhkru „Basterdsuiker” küpsetusomadused (vt punkt 3.7.) on hea toote edu võti. Suhkrut „Basterdsuiker” sisaldavate küpsetiste pruun värvus, maitse, struktuur ja pikem säilivusaeg muudavad sellised küpsetatud tooted eriliseks teiste omataoliste hulgas.

Kuna tehnoloogia arengust tulenevalt tootsid suhkrupeeditehased toodet „Basterdsuiker” (kõrvalsaadusena) üha vähem, hakati tehastes spetsiaalselt tootma suhkru kolme liigi segu (retsepti järgi), et rahuldada kasvavat nõudlust selle veidi siirupit sisaldava kristallsuhkrutoote järele. Alates 19. sajandi lõpust on toote „Basterdsuiker” valmistusviis jäänud põhimõtteliselt samaks.

Tabelis on esitatud ülevaade tehaste asutamisaegsest ja tänapäevasest tootmismeetodist:

Tootmisprotsessi on parandatud, ühtlustatud ja täiendavalt mehhaniseeritud. 20. sajandi alguses, umbes 1910. aasta paiku asutatud tehased töötavad tänapäevani. Tehaste tehnilist varustust on tehnoloogia arenedes kohandatud.

Traditsiooniline koostis

Traditsiooniliselt koosneb toode „Basterdsuiker” kristallsuhkrust, millele on lisatud siirupit ja/või karamelli. Toote „Basterdsuiker” kolm liiki (valge, hele/kollane ja tume/pruun „Basterdsuiker”) olid olemas juba enne tootmisprotsessi industrialiseerimist. Selle tulemusel ei ole aga toote koostis oluliselt muutunud.

Toote „Basterdsuiker” praegune koostis (nõuded on kirjeldatud punktis 3.9.) on sama nagu 20. sajandi alguses.

Toote koostisena on 1924. aasta suhkruseaduses (Suikerwet) kirjas kristallsuhkur, mille värvus on siirupisisalduse tõttu tavaliselt kollakas või pruunikas. Suhkru ja siirupi (kaupade seadus) 1977. aasta dekreedis (Warenwetbesluit Suiker en Stroop) on toote koostist kirjeldatud isegi üksikasjalikumalt – olenevalt värvist on see kas valge, hele/kollane ja tume/pruun „Basterdsuiker”. Toote vähim suhkrusisaldus oli 90 % ja vähim invertsuhkrusisaldus 0,5 %. Tuhasuse suurim sisaldus kuivaines oli 2,5 %. Alates 2004. aasta 12. juulist ei kehti toote „Basterdsuiker” kohta enam ükski konkreetne siseriiklik eeskiri.

Toote „Basterdsuiker” eespool nimetatud koostise põhiomadusi ei ole muudetud ning need vastavad toote „Basterdsuiker” praegusele koostisele, mida on kirjeldatud punktis 3.9.

Paljude põlvkondade kodudes on toode „Basterdsuiker” saanud tuntuks – ja seda mitte üksnes oma küpsetusomaduste tõttu. Meeldiva magusa maitse pärast hakati toodet aromaatse magusainena kasutama leiva, sooja pudru ja pannkookide koostisainena. Pudru ja pannkookide veidi kõrgema temperatuuri tõttu tuleb toote „Basterdsuiker” maitse ja lõhn hästi esile. C.J. Wannée raamatu „Amsterdami kodumajanduskooli retseptiraamat” (Het kookboek van de Amsterdamse huishoudschool) 1910. aastal ilmunud 6. trükis on juttu tootest „Basterdsuiker”, mida sageli serveeriti muude toitude juurde. Traditsiooniliste Madalmaade retseptide järgi valmistatud road ei olnud sageli kuigi maitsvad ja nii püüti asja parandada toote „Basterdsuiker” lisamisega. Rahvusvahelise köögi retseptide kasutamise ja toitumisharjumuste muutuste tõttu kasutatakse tänapäeva kodudes toodet „Basterdsuiker” üha vähem iseseisva toiduainena.

Traditsiooniliselt on olemas toote „Basterdsuiker” kolm eri liiki: valge, hele/kollane ja tume/pruun „Basterdsuiker”, mida kasutatakse vastavalt küpsetusomadustele ja soovitud tulemusele (vt omadusi punktis 3.7). Toote eri liikide kasutamisest tuleneb maitse ja pruunistamise määr. Valge „Basterdsuikeri” kasutamisel on maitse neutraalsem ja värvus heledam. Tumeda „Basterdsuikeri” kasutamisel on karamelli meenutav maitse jõulisem ja värvus pruunikam.

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord (määruse (EÜ) nr 1216/2007 artikkel 4):

Toote „Basterdsuiker” iseloomulikke omadusi saab kontrollida mõõtmise järgmiste miinimumnõuete abil. Igas tootepartiis (iga tootmistsükli jooksul) kontrollib tootja järgmist:

Invertsuhkrusisalduse ja värvuse mõõtmiseks kasutatakse ajakohastatuimat ICUMSA meetodit.

ICUMSA (suhkru analüüsimeetodite väljatöötamise rahvusvaheline komisjon) on ülemaailmne organisatsioon, mis ühendab rohkem kui 30 riigi suhkruanalüüsidega seotud siseriiklike komiteede tegevust. ICUMSA ühik (IU) on suhkru puhtuse kaudne mõõt – mida väiksem on IU number, seda valgem (ja puhtam) on suhkur.

Madalmaade toidu- ja tarbekaupade ohutuse amet (De Nederlandse Voedsel- en warenautoriteit, VWA) kontrollib seda kontrollkäikude järelevalvega. VWA teeb igal aastal tootjate kohapealseid kontrolle, kontrollides lõpptoote invertsuhkrusisaldust ja toote värvi käsitlevaid salvestatud andmeid, mis on iga tootepartii kohta tootja poolt mõõdetud ja digitaalselt salvestatud.

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või sertifitseerimisasutused:

4.1.   Nimi ja aadress:

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded:

Madalmaade toidu- ja tarbekaupade ohutuse amet vastutab toote „Basterdsuiker” spetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimise eest.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.