Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

Kaitstud geograafilise tähisega „Garbanzo de Escacena” hõlmatud toode kujutab endast herneterasid, mis saadakse taimeliigi Cicer arietinum L. kohalikust ökotüübist „Campo de Tejada” ning kaubandusliku tüübina Lechoso registreeritud või registreeritavatest sortidest.

Vastavalt kohaldatavatele riiklikele õigusaktidele kaitstakse üksnes ekstraklassi kuuluvaid kikerherneid, mida müüakse pakendatult kuivatatud kaunviljana.

Ekstraklassi kuuluvaid kikerherneid iseloomustavad kõrgem kvaliteet ning herneteradel on kaubanduslikule tüübile iseloomulik kuju, välimus, suurus ja värvus. Terad peavad olema veatud; lubatud on vaid vähesed pindmised muutused, mis aga ei tohi rikkuda toote üldist välimust, kvaliteeti ega välisilmet pakendis.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Kuna lõpptoote kvaliteet on otseselt seotud kasutatava ökotüübi ning tootmispiirkonna kliima ja mullaga, on ainus tootmise erietapp, mis peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, kikerherne kasvatamine põllul.

Kaitstud toodet pakendavates ettevõtetes tehakse järgmised toimingud osutatud järjekorras:

Kuivatatud kikerherneid müüakse kuni kahe ja poole aasta jooksul pärast saagi koristamist.

Nõuded ei hõlma kaitstud geograafilise tähisega kikerherneste turustamist pakendamata kujul.

Kõigi müügiettevõtjate kaubanduslikel etikettidel peavad olema sõnad „Indicación Geográfica Protegida „Garbanzo de Escacena” ” (kaitstud geograafiline tähis „Garbanzo de Escacena”) ja järgmine kaitstud geograafilise tähise logo:

Pakenditel peab olema nummerdatud garantiipitser, mille väljastab reguleeriv asutus.

Kaitstud geograafilist tähist „Garbanzo de Escacena” kandvate toodete tootmispiirkonnaks on Huelva provintsis asuvad omavalitsusüksused Escacena del Campo, Paterna del Campo, Manzanilla, Villalba del Alcor, La Palma del Condado ja Villarrasa ning Sevilla provintsis asuvad omavalitsusüksused Castilleja del Campo, Aznalcóllar, Sanlúcar la Mayor, Albaida del Aljarafe ja Olivares.

Kaitstud geograafilist tähist „Garbanzo de Escacena” kandvate toodete tootmispiirkonnaks on vana ajalooline piirkond, mida tuntakse nimetuse „El Campo de Tejada” all. Tegemist on tasase põllumaaga, mis asub Guadalquiviri jõe orus ning mille looduslikuks piiriks põhjas on Morena mäeahelik ja lõunas Sevilla-Huelva riigimaantee nr CN-431.

Kikerhernest „Garbanzo de Escacena” kasvatatakse üksnes põllumaadel, kus on vertisol-tüüpi muld, mida tuntakse Huelva provintsis ka nimetuste „tierras negras” (must muld) ja „barros” (savi) all ning Sevilla provintsis nimetuse „tierras de bujeo” (liikuv muld) all.

Mullakiht ulatub väga sügavale ja muld on suure savisisaldusega (peamiselt montmorilloniit); kuna maapind on tasane, on vett mullast raske ära juhtida ning see on suure niiskusesisaldusega ja väga aluseline, vähese lämmastiku- ja fosforisisaldusega ning suure kaaliumisisaldusega.

Kliima juures on oluliseks teguriks peaaegu kogu suve puhuvad edelatuuled, mida tingib ranniku ja Doñana rahvuspargi lähedusest tulenev mereline mõju.

Päikeseloojangust päikesetõusuni puhuv meretuul põhjustab suhtelise õhuniiskuse suurenemist 10–15 % võrra.

Toode „Garbanzo de Escacena” on iseenesest eripärane, sest tegemist on teradega, mis pärinevad taimeliigi Cicer arietinum L. kaubanduslikust tüübist Lechoso; nimetatud liik on kohanenud geograafilise keskkonnaga, kus liiki on traditsioonilisel viisil kasvatatud ja kus sellest on arenenud kohalik kaitsealune ökotüüp.

„Garbanzo de Escacesa” eriomadusteks on rasvane ja pisut teraline seemnevalk ning pehme ja õhuke tera külge kinnituv kest.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kikerherne ja geograafilise piirkonna seos põhineb mainel, mis tuleneb piirkonna ökotüübi kvaliteedist ja sealsest pikaajalisest viljelustraditsioonist; seetõttu tunnevad kohalikud põllumajandustootjad põhjalikult parimaid meetodeid ja oskavad valida kõige sobivama põllumaa.

Väljaspool kõnealust piirkonda ei ole võimalik saavutada kikerherne samaväärset kvaliteeti, sest viimane sõltub mullatüübist, geograafilisest asukohast, kliimast ja nimetatud kaunvilja kohalikust ökotüübist. Savine, suure kaaliumisisaldusega muld, Guadalquiviri jõe oru põllumaade kliima, mida pehmendab kevad- ja suveõhtutel ning -öödel puhuv meretuul, ning kaubanduslikku tüüpi Lechoso kuuluvate registreeritud sortide kohaliku ökotüübi kvaliteet annavad ühiselt tulemuseks toote, millel on punktis 3.2. nimetatud füüsikalised omadused. Tootel on erilised organoleptilised omadused – väga peenekoeline ja rasvane seemnevalk – ning selles ei ole pärast keetmist tärkliseklompe tänu kahele asjaolule:

1996. aastal andis tollane põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineministeerium Euroopa Liidu rahastatava ning Euroopa põllumajandus- ja toiduainepärandit väärtustava projekti Euroterroirs raames välja ülevaate Hispaania traditsioonilistest toodetest („Inventario Español de Productos Tradicionales”). Ülevaate sissejuhatuses on öeldud:

„Käesoleva ülevaate eesmärk on koondada konkreetsed valmistus- ja tootmismeetodid, mis ühendavad endas Hispaania maa- ja linnapiirkondade teatavate paikade või ümbruskondade traditsiooni, valmistusviisi ning tootmis- ja turustamisviisi …”

Ülevaate lk-l 428 nimetatakse toodet „Garbanzo de Escacena”; seda kirjeldatakse kui kikerhernest, mille terad on suured, helekollased ja sügavate vagudega.

1970. ja 1980. aastatel „Garbanzo de Escacena” tootmine vähenes, mis tulenes muu hulgas puudulikust turustamisest. Kikerherneid müüdi üksnes lahtiselt.

Sektoris otsustati „koondada toote pakkumine päritolukohta ja luua kvaliteettooted, millega tagada Andaluusia põllumajandussektori edukus”, nagu on öeldud ajalehe ABC majanduslehekülgedel 28. mail 1991 avaldatud Angel Gómezi artikli pealkirjas.

1981. aastal registreeris Juan Bautista Bernal Escobar kikerherne kaubamärgi „Escacena” ja 10. novembril 1984 omandas nimetatud kaubamärgi ühistu Campo de Tejada, kes on sellest ajast alates turustanud piirkonna kikerherneid „Escacena” kaubamärgi ja nimetuse „Campo de Tejada” all. Seda asjaolu kinnitab suur hulk kikerherneste müügiarveid, mille ühistu on alates 1985. aastast oma klientidele esitanud.

Päevalehe ABC de Sevilla lk-l 66 avaldati 28. mail 1991 Angel Gómezi artikkel, milles kirjeldatakse toote kvaliteeti ja selle mainet turustuskanalites: „… ühistu Campo de Tejada on kikerherneste tootmises liidrikohal …”.

„… Toodet müüakse alati hea hinnaga ning seda ei turustata üksnes piirkondlikus kaubandusvõrgus, vaid ka suurtes üleriigilistes kaubanduskettides. Samuti on selle järele eriline nõudlus kvaliteettoodete pakkujate hulgas (näiteks Club Vino Selección), nii et piirkonna kikerherned on jõudnud ka kvaliteettooteid pakkuvatesse gurmeekauplustesse.”

Tootest „Garbanzo de Escacena” on juttu ka hilisemates väljaannetes, sealhulgas Ana Cristina Gómez Muñozi, Manuel Santos Murillo ja Pedro Caldentey Alberti teoses „Catalogación y caracterización de los productos típicos agroalimentarios de Andalucía” (Andaluusia tüüpiliste põllumajandustoodete ja toiduainete kataloog ja iseloomustus) (Ed. Fundación Unicaja, 1996): kaunvilju käsitlevas peatükis (lk 666–667) on viie lehekülje pikkune artikkel „Garbanzo de Escacena”, kus analüüsitakse toote koostist, geograafilist piirkonda, ajalugu, eriomadusi, tootmismeetodeid, tootmist ja peamisi turustajaid.

Veebisaidi „Ruta del Vino de Condado de Huelva” gastronoomialeheküljel soovitatakse külastajatel ja turistidel kindlasti proovida kohalikke kikerherneid „Garbanzos de Escacena”: „Eelroaks sobivad hästi järgmised toidud: tagarninas esparragás, calamares del campo, vinagreras, migas ja kikerhernestest „Garbanzos de Escacena” valmistatud supid.”

Veebisaidil vinosdeandalucia.com avaldati 2. veebruaril 2009 José F. Ferreri artikkel, millega reklaamiti Sevilla restoranis Alcuza de Sevilla 9.–14. veebruarini 2009 peetud Cerdo Ibérico (Ibeeria siga) päevi.

„Menudo de pectorejo ibérico con garbanzos de Escacena, taquitos de jamón y jabuguitos” (Ibeeria seapeahautis kikerhernestega „Garbanzos de Escacena”, singikuubikud ja teravamaitseline suitsuvorst).

Ka veebisaidi playasdehuelva.com gastronoomialeheküljel osutatakse „Garbanzos de Escacena” mainele:

„Samuti on Vahemere toiduvaliku osaks kaunviljad ning eriline roll on kikerhernel (kuulsad on Escacena del Campo kikerherned), mida kasutatakse Andaluusia suppides, ühepajatoitudes ja kikerherne-spinatiroas.”

http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/Pliego_garbanzo_escacena.pdf

või minnes otse piirkondliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu (Consejería de Agricultura y Pesca) kodulehele (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal) ning klõpsates järgmistele linkidele: „Industrias Agroalimentarias”/„Calidad y Promoción”/„Denominaciones de Calidad”/„Frutas y Hortalizas”; spetsifikaat asub pealkirja „Denominaciones de Calidad” (kvaliteedinimetus) all.