Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 285/09

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„EAST KENT GOLDINGS”

EÜ nr: UK-PDO-0005-0951-13.02.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„East Kent Goldings”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Ühendkuningriik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Nimetusega „East Kent Goldings” tähistatakse ainulaadset humalasorti, mida kasutatakse heledate inglise ja muude õllede pruulimiseks. Humulus lupulus’e – tuntud ka nimega tapp, makk, umalas – emastaime õisikutest moodustuvad humalakäbid. Käbid moodustuvad pehmetest õielehtedest, mille sees on lupuliin-näärmed. Need sisaldavad lupuliinina tuntud kleepuvat-õlijat ainet, mis sisaldab eeterlikke õlisid ja vaike.

Vaigud

Õlid

Humalakäbisid kasutatakse peamiselt õllepruulimiseks. Neil on õrn lilleline ja kergelt magus sidruniaroom. Käbid on piklikud ja ovaalsed ning 1,25–2,5 cm pikkused. Käbi on sügavroheline ning õhukeste kahvatute õielehtede sisemuses on erekollased lupuliinitäpikesed, mis ümbritsevad seemnealget. Käbi tekstuur on saagikoristuse ajal kleepuv ja õlijas, kuid pärast kuivatamist muutuvad õielehed kahvatuks ja rabedaks ning neil on selgelt näha kollased lupuliin-näärmed. Aroomis seguneb tsitruse- ja lillehõng. Kuivatatud humal annab valmisõllele tsitrusmarmelaadile sarnaneva maitse.

Lupuliini peamised õlikoostisosad sõltuvad kasvuperioodist ja -kohast, mis eristab sordi „Goldings” humalat muudest humalasortidest. Selliste eeterlike õlide sisaldus, mida humalas on vähem ja mis enamasti on veel iseloomustamata, võib siiski sõltuda keskkonnast ja kasvuperioodist. Tänu neile on võimalik tajutavalt eristada East Kenti piirkonnas kasvatatud humalakäbide lõhna ja maitset mujal kasvatatud humalasortidest.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Ei kohaldata.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Humal „East Kent Goldings” on kasvatatud, kuivatatud ning pakendatud pallpakendisse või kotikesse määratletud piirkonnas. Kõnealuse humala tootmine ja töötlemine toimub määratletud piirkonnas. Kuigi ministeeriumis kinnitatud istutusmaterjali (pookealused või pistikud) toodetakse väljaspool määratletud piirkonda, et isolatsiooni kaudu viirushaigusi ära hoida, on algmaterjal pärit East Kenti piirkonnast. See on pärit taimekogudest, mida varem hoiti asutustes Wye College ja East Malling Research Station (mõlemad tunnustatud teadusasutused) ning mida praegu hoitakse asutustes Wye Hops Ltd Canterburys ja Favershamis. Dokumendid kinnitavad kõnealuse materjali East Kenti päritolu.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Toode „East Kent Goldings” peab olema pakendatud pallpakendisse või kotikesse määratletud piirkonnas. Pakendamisel pressitakse kuivatatud humalakäbid kokku, tänu millele suureneb puistetihedus märkimisväärselt ning toodet on lihtsam ladustada ja transportida. Toote identifitseerimiseks ja jälgitavuse eesmärgil tuleb toodet pakendada vahetult põllumajandusettevõttes, kus humal on kasvatatud. Lisaks on pakendamata humalat raske transportida. Kõnealuste protsesside järel on toote töötlemine lõppenud. Kuivatatud humalat sisaldavatele pallpakendile või kotikestele märgitakse humalakasvataja nimi, sort, vald või piirkond, saagikoristusaasta ja ELi number ning pakend või pall pitseeritakse enne toote transportimist põllumajandusettevõttest ladustamiskohta, kus seda hoitakse kuni ostjale tarnimiseni. Humalakasvataja peab arvestust selle üle, millal ja milliselt põllult saak koristati ning millisesse pallpakendisse või kotikesse kõnealuselt põllult pärit humal pakendati.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Ei kohaldata.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline tootmispiirkond piirneb läänes maanteega A249 Sheernessis, lõunas M20 kiirtee ristmikuga 7 ning idas kulgeb piir piki kiirteed M20 kuni Folkestone’ini. Põhjas ja idas on geograafiline piirkond määratletud rannikujoonega. Kõnealuste piirjoonte vahel jääv ala hõlmab järgmisi valdu: Tonge, Borden, Lynsted, Norton, Teynham, Buckland, Stone, Ospringe, Faversham, Boughton-under-Blean, Selling, Chartham, Chilham, Harbledown, Canterbury, Bekesbourne, Bridge ja Bishopsbourne.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Umbes 1790. aastal valis hr Golding West Mallingis (Kent) vanast Canterbury Whitebine’i sordist välja sordi „Golding” (Percival, R.A.S.E Journal for 1901). 1800. aastate alguses kasvatati humalasorti „Golding” East Kentis, kus muld on „kõige sobivam selle kasvatamiseks … sügavad viljakad mullad lubjarikkal alusmullal” (Rutley, R.A.S.E Journal for 1848). East Kentis kasvatatud humalat peeti Maidstone’i lähedal kasvatatavast sordi „Golding” humalast kvaliteetsemaks ning seepärast küsiti selle eest ka kõrgemat hinda. Kõnealuses piirkonnas kasvatatud humala eristamiseks mujal kasvatatud humalast müüdi seda East Kenti tootena („The Hops Farmer”, E. J. Lance, 1838, London), mistõttu sai toode nimeks „East Kent Goldings”. East Kentis valiti 19. sajandi jooksul välja mitmeid kohalikke variante või kloone, sealhulgas Bramling (1865), Rodmersham või Mercers (1880), Cobbs (1881), Petham (1885), Early Bird (1887) ja Eastwell (1889). Eeterlike õlide analüüs kinnitab, et kõigil neil humala „East Kent Goldings” variantidel on ühesugune koostis ning igal juhul on tegemist ühe ja sama sordiga. Nende taimemorfoloogia vastab täpselt kirjeldusele, mille humalakasvatajad, agronoomid ja teadlased andsid 1800. aastatel algul humalasordi „Golding” kohta.

Kuigi humalat kasvatatakse kõikjal maailmas, on selle saagikus kõige kõrgem selle päritolualadel. Sellisele tulemusele jõuti humalasortidega aastatel 1960–1978 tehtud arvukatel rahvusvahelistel põldkatsetel (Neve, (1983) J. Inst. Brew, 89, 98–101). Selle peamiseks põhjuseks toodi kasvukoha mõju, sest päevapikkus õitsemishetkel kajastub koristatud saagis. Aastatel 2006–2009 East Kentis kasvatatud humalasortidest „Golding” saakide võrdlus tõendab, et kõnealusest piirkonnast saadi võrreldes muude piirkondadega alati vähemalt 21 % suuremat saaki.

East Kentis kasvatatud humala „Goldings” kui esmaklassilise humala maine on tõendatud alates 1838. aastast kuni praeguseni. Tänapäeval kiidetakse East Kent Goldings humalasordi kvaliteeti arvukatel veebisaitidel. Institute of Brewing and Distilling korraldab igal aastal rahvusvahelise humalakonkursi, kus viimasel viiel aastal on East Kentist pärit humal saanud võidu Goldings-klassis, kuigi toode „East Kent Goldings” moodustab vaid 30 % humalasorte „Golding” kasvatavate põldude pindalast Ühendkuningriigis. Õlletootjad on juba ammu hinnanud kõrgelt humala „East Kent Goldings” esmaklassilisi lõhnaomadusi ning ka praegu, eelkõige USAs, eelistavad õlletootjad osta East Kenti päritoluga humalat „Goldings”.

5.2.   Toote eripära:

Humal „East Kent Goldings” on pärit ühest ainsast seemnest. Humal on eriti heterogeenne, kahekojaline hübriidne taim. Seega on humalasortide aretusstruktuur väga sarnane inimese omale, kuna emas- ja isataime ristumine annab järglasi, millest igaüks on ainulaadne isend. Kuigi perekonniti esineb sarnasusi, ei ole kaks isendit kunagi geneetiliselt ühesugused. Samuti ei ole humal isetolmleja ning iga uus isend on kahe eri soost taime geenide rekombinatsiooni tulemus. Kõik seemikud arenevad täiskasvanud taimeks, mis erineb kõigist teistest humalataimedest kõikide oma selle omaduste, sealhulgas järglaste morfoloogia ja keemilise koostise poolest. Kaubanduslik sort on saadud klonaalse paljundamisega ühestainsast algtaimest kas jagamise teel või võsundite (mitmeaastased võsundid) või pistikutega. Seega on kõik uue sordi taimed geneetiliselt algtaimega sarnased, kuna need on saadud mittesugulise paljundamise teel. Seepärast võib igat taime kasutada edasise paljundamise algmaterjalina. Humal on mitmeaastane juurtaim. Humalasordi päritolu võib olla ka juhuslik, nt sortide „Fuggle” ja „Whitbread Golding” puhul, kuid enamasti on see sordiaretuse tulemus. Pärast seda, kui sordiaretajalt on saadud algtaim, kloonitakse humalataimi kas juurepistikust või „kunstliku udu” all paljundatud rohtsest pistikust. Pookealusest võib humalataimi saada mitu aastat järjest, juhul kui see on haiguste eest kaitstud.

Toodet „East Kent Goldings” iseloomustab suur humuleenisisaldus (humuleeni suhe karüofülleeni on alati suurem kui 3), kuid farneseeni- ja selineenisisaldus on väga väike, nagu on kirjeldatud punktis 3.2. Kuna kõik humalasordid on pärit ühest seemikust, millel on unikaalne eetrilike õlide koostis, on võimalik eristada sordi „Goldings” õlisid muude selliste humalasortide omadest, mis ei ole nende sugulased, näiteks sordist „Fuggle” (palju suurem farneseenisisaldus ~ 7 %) ning sordist „Challenger” (palju suurem selineenisisaldus ~ 12 %). Kuigi toote „East Kent Goldings” tähtsamate eeterlike õlide koostis on sarnane sugulussortide õlikoostisega, on siiski võimalik seda eristada. Näiteks sisaldub sordi „Northern Brewer” seemikus rohkem mürtseeni (~ 36 %) ning sordis „Northdown” (sordi „Northern Brewer” seemik) rohkem farneseeni (~ 1,3 %). Samuti esineb konkreetsest sordist olenevaid erinevusi pärast selineeni piiki.

Toode „East Kent Goldings” on vastuvõtlik humala jaoks surmava mosaiikviiruse suhtes. Lehetäide kaudu leviva viiruse sümptomiteks on plekilised ja allapoole rullunud lehed, pidurdunud taimekasv ja lühenenud varreosad (Neve 1991). Humala „East Kent Goldings” nakatunud taimed võivad mõne kasvuperioodi vältel veel elus püsida, kuid surevad siiski. Kuigi mõned katsesordid mujal maailmas on samuti osutunud sellele surmavale haigusele vastuvõtlikuks, on „East Kent Goldings” ainus kaubanduslik sort maailmas, millele see haigus mõjub surmavalt. Toote „East Kent Goldings” pookealuseid tuleks paljundada eraldi muudest sortidest, mis võivad olla sümptomiteta viirusekandjaks.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Kuigi paljud õlletootjad püüavad anda õllele lõhna ja maitse, mis on omane sortidele „Golding”, hinnatakse eelkõige Inglismaal East Kenti piirkonnas kasvatatud humalat „East Kent Goldings”. Piirkonna muldade, asukoha, päeva pikkuse, sademete hulga ja temperatuuri eriline kooslus mõjutab humala kasvu ja küpsemist ning nii valmivad humalakäbid, mis on erilised oma organoleptiliste omaduste poolest.

North Downsis asuval paksude lammimuldadega savipinnasel on oluline osa toote „East Kent Goldings” ainulaadsuses. Muld säilitab niiskuse, mis on tähtis, sest sademete hulk Downsi piirkonnas East Kentis on keskmiselt 635 mm aastas, mis moodustab ligikaudu 76 % kogu riigi sademehulgast. Seega on niiskustase madalam kui muudes Inglismaa humalakasvatuspiirkondades.

Humala „East Kent Goldings” lõhnaomadusi mõjutab East Kenti muld – savipinnasega kaetud lubjapinnas ideaalse pH-väärtusega 6,5–7,00 ning – eelkõige märtsis, mil kujunevad välja kasvukohast mõjutatud ja sordile iseloomulikud omadused – ning asukoht (avatud Thamesi suudmelt tulevatele külmadele soolastele tuultele). Endises Wye College’is tehtud uuringud näitavad, et veebruari ja märtsi madalamad pinnatemperatuurid on tugevasti seotud suurema humalasaagikusega (Department of Hop Research Annual Report for 1980, Wye College,) ning et märtsikuu temperatuurid võivad mõjutada ka lupuliin-näärmetes sisalduva vaigu mõruainete koostist (Department of Hop Research Annual Report for 1982, Wye College). Lisaks võib just märtsis pungade ja võsude kudedes leida mitu lupuliin-näärmetes esinevat lähteaineühendit (Rossiter, Imperial College).

Humala „East Kent Goldings” õrn aroom, mis tekib tänu piirkondlike tegurite sellisele kombinatsioonile, on hinnatud heledate inglise ja muude õllede tootjate seas nii Ühendkuningriigis kui ka USAs. Õlletootjad kasutavad sageli oma pakenditel märgistust „East Kent Goldings”. Humala „East Kent Goldings” puhul küsitakse ainulaadse toormaterjali eest tavaliselt kõrgeimat hinda. Sellel humalasordil on õrn lilleline ja kergelt magus sidruniaroom. Kõnealune humal on kvaliteetne ning selles sisalduvad mineraalained annavad õllele omapära ja erilise struktuuri. Auhindu saanud õlled ja heledad inglise õlled, mille tootmisel on kasutatud humalat „East Kent Goldings”, on Fullers 1845, Hop Back Summer Lightning ning Boston Brewing Co Ales USAst.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://archive.defra.gov.uk/foodfarm/food/industry/regional/foodname/products/documents/east-kent-goldings-pdo-120111.pdf

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.