|
7.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 199/8 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (ELT C 247, 13.10.2006, lk 19; ELT C 153, 6.7.2007, lk 22; ELT C 182, 4.8.2007, lk 18; ELT C 57, 1.3.2008, lk 38; ELT C 134, 31.5.2008, lk 19; ELT C 37, 14.2.2009, lk 8; ELT C 35, 12.2.2010, lk 7; ELT C 304, 10.11.2010, lk 5; ELT C 24, 26.1.2011, lk 6; ELT C 157, 27.5.2011, lk 8; ELT C 203, 9.7.2011, lk 16; ELT C 11, 13.1.2012, lk 13; ELT C 72, 10.3.2012, lk 44)
2012/C 199/08
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 5 lõikes 3 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 34.
Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka kord kuus ajakohastatav versioon siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.
LIECHTENSTEIN
Teave, mis asendab väljaandes ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud teabe
Riigi tavaks on nõuda välispiiri ületamisel ametiasutuste poolt kindlaks määratud alljärgnevaid summasid.
|
|
Kolmanda riigi kodanik, kes katab oma Liechtensteinis viibimise kulud ise, peab tõendama, et tal on ligikaudu 100 Šveitsi franki päeva kohta. Üliõpilasel (kellel on kehtiv üliõpilaspilet) peab olema ligikaudu 30 Šveitsi franki päeva kohta. |
|
|
Erakorteris elav kolmanda riigi kodanik võib vajalike vahendite olemasolu tõendada ametliku dokumendiga („Verpflichtungserklärung”), mille allkirjastab vastuvõtja Liechtensteinis. Vastutav ametiasutus (rände- ja passiamet) esitab tõendi vastuvõtja maksejõulisuse kohta. Ametlikus dokumendis käsitletakse kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise ajal katmata kulusid, mis jäävad omavalitsuse või eratervishoiuteenuste pakkujate kanda, st elamiskulud, haiguse, õnnetuse või oma riiki tagasipöördumisega seonduvad kulud, mille juures tuleb nõustuda vastutusega 30 000 Šveitsi frangi ulatuses. Käendajaks võib olla:
|
RUMEENIA
Teave, mis asendab väljaandes ELT C 247, 13.10.2006 avaldatud teabe
Välismaalaste seaduses nr 194/2002 on sätestatud, et Rumeeniasse sisenemiseks peab isik tõendama, et tal on vajalikud elatusvahendid riigis viibimiseks ja päritoluriiki naasmiseks või transiidiks läbi mõne teise riigi, kes kindlasti lubab neil riiki siseneda.
Välispiiri ületamisel tuleb isikul Rumeeniasse sisenemiseks esitada lühiajalise turismi-, külastus- või äriviisa saamiseks või kultuuritegevuse või teadusuuringute, humanitaar- või meditsiinilisel eesmärgil lühiajalise viisa saamiseks tõend, et tal on olemas 50 eurot päeva kohta, kuid vähemalt 500 eurot kogu ajavahemikuks või samaväärne summa muus vääringus.
Lühiajalist viisat võib saada ilma elatusvahendite kohta tõendeid esitamata, kui tegemist on tööalase lähetuse, professionaalse transpordi või sporditegevusega.
Nendelt kolmanda riigi kodanikelt, kellelt nõutakse ELi välispiiri ületamisel viisa olemasolu ja kes on loetletud määruse (EÜ) nr 539/2001 1. lisas ning kelle kohta kehtib kutsemenetlus, (1) nõutakse elatusvahenditena 30 eurot päeva kohta kogu ajavahemikuks. Kutsuja, kas siis füüsiline või juriidiline isik, peab tegema selle summa kättesaadavaks.
(1) Riigid ja üksused/territoriaalsed omavalitsused, mida vähemalt üks liikmesriik ei ole tunnustanud riigina ning mille suhtes kehtib kutsemenetlus, on loetletud välisministri määruses nr 1743/2010: Afganistan, Alžeeria, Bangladesh, Egiptus, Hiina, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jordaania, Kongo, Liibanon, Liibüa, Mali, Maroko, Mauritaania, Nigeeria, Pakistan, Palestiina omavalitsus, Põhja-Korea, Somaalia, Sri Lanka, Sudaan, Süüria, Tšaad, Tuneesia, Usbekistan, Jeemen.