22.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 52/22


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2012/C 52/11

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva doku- mendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CABRITO DO ALENTEJO”

EÜ nr: PT-PGI-0005-0791-08.10.2009

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Cabrito do Alentejo”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Portugal

3.   Põllumajandustoote või toiduaine kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.1.

Värske liha (ja rups)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

„Cabrito do Alentejo” on rümp/liha, mis on saadud selliste sünniregistrisse kantud kitsede tapmisel, kelle mõlemad vanemad on kantud Serpentina tõugu kitsede zootehnilisse registrisse ja/või tõuraamatusse või kes pärinevad lõplikust ristamisest, mille isasliini loomad on kantud Serpentina tõugu kitsede zootehnilisse registrisse ja/või tõuraamatusse. Loomad on sündinud, kasvatatud ja tapetud sätestatud eeskirjade kohaselt.

Mõlemast soost loomade kasvatamise kohalike traditsioonide kohaselt tapetakse loomad 30–120 päeva vanusena. Rümpade kaal jääb vahemikku 3,5–7,5 kg, need on madala rasvasisalduse ja suure lihaskoe osakaaluga. Liha on helepunane, pehme, mahlane ja meeldiva lõhnaga.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Kitsetallesid „Cabrito do Alentejo” imetatakse sünnist kuni 30–120 päeva vanuseni.

Ligikaudu 15-päevastele talledele antakse kiudaineid sisaldavat sööta (roedores), mis aitab kaasa loomade seedesüsteemi kujunemisele ning pakub neile tegevust, ühtlasi aitab kaasasündinud närimisvajaduse rahuldamine ära hoida stressiolukordi. Nimetatud sööt sisaldab peamiselt järgmist: kvaliteetne hein (maitsev ja kergesti seeditav); iileks- ja korgitamme ning muude puuliikide lehed; teravili; tooted, mis koosnevad üksnes teraviljast, nagu mais, nisu, kaer, oder, rukis jne; valgurikkad kultuurid, nagu hernes, aeduba, põlduba, vikk, seahernes, kikerhernes jne; päevalilleseemne-, soja-, peedikoogid jne; ning muud põllumajanduse, aianduse ja puuviljakasvatuse kõrvalsaadused.

Samuti võib nimetatud sööt sisaldada väikeses koguses rasvu, karbonaate, bikarbonaate, fosfaate ja kloriide ning lõssipulbrit, mineraalaineid ja vitamiine.

Kõik nimetatud söödaained võivad emapiima üksnes täiendada ning nende osakaal ei tohi ületada 15 % kitsetallede kasvufaasi kogutoidust.

On keelatud kasutada mis tahes kasvu soodustavaid aineid, nagu anaboolsed steroidid, hormoonid ja sarnased looduslikud või kunstlikud tooted.

Loomade veevaru ja sööt peavad alati vastama hügieeni ja loomade heaolu käsitlevatele miinimumnõuetele.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tootmine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, samas kui tapmine, tükeldamine ja pakendamine võivad toimuda ka geograafilisest tootmispiirkonnast väljaspool.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Kitsetalle „Cabrito do Alentejo” võib turustada terve rümba või poolrümbana, pakendatult või mitte või järgmisteks osadeks tükeldatuna: abatükk, kael, rinnak, kubemetükk, küljetükk, koot ja rups. Nimetatud tükid peavad olema alustele pakendatud.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Märgisel peavad olema sõnad „Cabrito do Alentejo — IGP”, toote logo (joonis 1), KGT logo ja kontrolliasutuse tähis.

Joonis 1

Image

Image

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Geograafiline tootmispiirkond piirneb halduslikult järgmiste aladega: ringkonnad Portalegre, Évora ja Beja (välja arvatud vald (concelho) Sines ning Odemira valla omavalitsusüksused Vila Nova de Milfontes, Langueira, Almograve ja Zambujeira do Mar); vallad Grândola (välja arvatud omavalitsusüksused Carvalhal ja Melides), Alcácer do Sal (välja arvatud omavalitsusüksused Santa M.a do Castelo ja Comporta), Santiago do Cacém (välja arvatud omavalitsusüksus Santo André), Alcoutim (välja arvatud omavalitsusüksus Vaqueiros); valla Coruche omavalitsusüksused Couço ja Santana do Mato, valla Silves omavalitsusüksus S. Marcos da Serra ning valla Loulé omavalitsusüksus Ameixial.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafiline piirkond, kus loomad sünnivad ja kus neid kasvatatakse, asub Alentejo ja sellega piirnevate alade osas, mille toitainevaesed mullad koosnevad eelkõige kiltkivist ja selle lagunemisel tekkinud osakestest. Suur osa piirkonnas asuvaid karjamaid paikneb järskudel, võserikega kaetud nõlvadel, kuhu põllutöömasinatega on raske ligi pääseda ning kus muudel liikidel on toimetulemisega suuri raskusi (karjamaade eripära ja juurdepääsuraskuste tõttu).

Piirkonna karjakasvatus on peamiselt ekstensiivne ning selles rakendatakse kombineeritud põllumajandus-/metsandus-/karjatussüsteemi. Kitsi kasvatatakse ekstensiivse karjakasvatuse põhimõtete kohaselt kohustuslikus korras vabas õhus. Seepärast jaguneb maakasutus enamasti järgmiselt: Vahemere piirkonna metsade (iileks- ja korgitammed) alustaimestuga kaetud alad, teraviljakasvatus (niisutamata alad), põllukultuurid (söödakultuurid ning looduslikud ja parandatud karjamaad) ning harimata maa.

Kõnealusele geograafilisele piirkonnale on iseloomulikud külmad, sademeterohked talved ja kuumad, kuivad suved, mis omakorda määravad kindlaks nii olemasoleva taimestiku kui ka selle aasta lõikes varieeruva koostise. Taimestiku moodustavad peamiselt kohalikud heintaime- (Dactylis glomerata, Lolium ssp, Bromus ssp jne) ja kaunviljaliigid (eelkõige mitmesugused perekondadesse Trifolium ja Mendicago kuuluvad liigid, aga ka perekonnad Ornithopus, Lotus, Scorpiurus jne), põõsastaimed (perekonda Cistus kuuluvad eri liigid, mida tuntakse kohalike nimede estevas, sargaços, piorno ja tojo all) ning eriti tüüpilised perekonda Quercus kuuluvad liigid (iileks- ja korgitammed), millest saadakse tammetõrusid ja -lehti. Lisaks täiskasvanud loomade põhitoiduse moodustamisele on selline taimestik ka otsustav tegur ja eeltingimus, mis mõjutab loodusliku valiku kaudu selliste loomade omadusi, kes on võimelised sedavõrd ebasoodsates tingimustes ellu jääma, paljunema ja imetama. Nimetatud loomad kuuluvad Serpentina tõugu või on selle ristandid. Ühtlasi määrab nimetatud taimestik kindlaks piima omadused vastavalt aastaajale.

5.2.   Toote eripära:

Kitsetallede „Cabrito do Alentejo” rümpadega tehtud katsete tulemuste alusel võib järeldada, et neil on järgmised eriomadused: hele värv, mis tuleneb nahaaluse, samuti heledat värvi rasva olemasolust; märkimisväärselt pehme ja mahlase lihaskoe osakaal on 60–66 %; luude osakaal on keskmiselt 25 %; muudest uuritud genotüüpidest madalam rasvasisaldus; arvestatav majanduslik tasuvus, kuna abatükk, koot ja küljetükk moodustavad ligikaudu 70 % kogu rümba kaalust; lihaskoest ning nahaalusest lihaste sees ja lihaste vahel olevast rasvast moodustuva söödava osa rasvasisaldus on 6–8 %.

Tallelihas „Cabrito do Alentejo” sisalduvad peamised rasvhapped, mis moodustavad üle 70 % rasvhapete koguhulgast, on oleiinhape (C18:1 cis-9), palmitiinihape (C16:0) ja steariinhape (C18:0).

Linoolhappesisaldus (CLA) varieerub aasta lõikes vahemikus 0,34–0,66 %.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Geograafilise piirkonna taimestiku, mullastiku ja ilmastikuga seotud omadused ning see, kuidas inimene neid omadusi kasutab, määrab kindlaks ökosüsteemi. Viimane on koos Alentejo piirkonnale omaste loomakasvatustehnikate ja tõuomadustega aidanud kaasa sellele, et Serpentina tõugu kitsede ja nende ristandite lihal on tarbimiseks ettenähtud tootena turul oluline koht ja pikad traditsioonid eelkõige ühiskondlikult ja perekondlikult olulistel perioodidel. Tarbijad on kitsetalleliha „Cabrito do Alentejo” kõrgelt hinnanud juba pikka aega (kirjalikke viiteid selle kasutamisest toiduainena on juba XVI sajandist alates) nii tänu liha organoleptilistele omadustele kui ka tunnustatud kulinaarsele väärtusele ning seda eriti kahel iga-aastasel suurimal tarbimisperioodil: jõulude ja lihavõtete ajal.

Vastavalt piirkonna loomakasvatustavadele tapetakse loomad enne imetamisest võõrutamist, st enne mäletsejaetappi jõudmist. Sellistes tingimustes on emapiimal otsustav mõju kitserümpade kvaliteedile. Kuna ema sööda koostis sõltub suuresti tootmispiirkonna eri aastaaegadel vahelduvatest taimestiku-, mullastiku- ja ilmastikutingimustest, on ka piima linoolhappesisaldus muutuv, mis omakorda mõjutab positiivselt kitsede seljalihases longissimus dorsi sisalduva rasva hulka ja seega ka liha värvi, organoleptilisi omadusi ja mahlasust. Lisaks on linoolhappe- ja muude rasvhapete sisaldus kitsetallelihas „Cabrito do Alentejo” alati suurem kui muude tõugude lihas, ilmnedes selgesti nimetatud kitsetõu liha rasvasuse vaheldumises eri aastaaegadel. Nimetatud kaks tegurit soodustavad märkimisväärselt tarbijate suurt nõudlust kitsetalleliha „Cabrito do Alentejo” järele eespool osutatud kahel pühadeperioodil.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.gpp.pt/Valor/Cabrito_Alentejo_CE_MAIO2011.pdf


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.