15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/232

ARUANNE

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos rakendusameti vastusega

2012/C 388/39

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (edaspidi „rakendusamet”) loodi komisjoni otsusega 2007/60/EÜ, (1) mida muudeti komisjoni otsusega 2008/593/EÜ (2). Rakendusamet loodi ajavahemikuks 1. november 2006 kuni 31 detsember 2015 liidu tegevuse juhtimiseks üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas (3).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning rakendusameti järelevalve- ja kontrollisüsteemi peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda rakendusameti raamatupidamise aastaaruannet, (4) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruandest; (6) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas rakendusameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (7). Direktor kehtestab (8) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (9) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (10) kinnitav avaldus rakendusameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne (11) kõigis olulistes aspektides õiglaselt rakendusameti finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning rakendusameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt rakendusameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (12).

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on rakendusameti 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

EELARVE HALDAMINE JA FINANTSJUHTIMINE

12.

III jaotises (tehnilise ja haldustoe kulud) kasutati aasta jooksul vaid 41 % 0,6 miljoni euro suurusest algsest eelarvest. Põhjuseks olid eelkõige kavandatust madalamad hindamiskulud, kuna rakendusameti 2011. aasta töökava projektikonkurss lükati edasi 2012. aastasse. Kasutamata eraldised paigutati ümber II jaotisse (infrastruktuuri- ja tegevuskulud) ning selle tulemusena jäi lõplik kogueelarve samaks (9,9 miljonit eurot). III jaotise alakasutus näitab aga sellegipoolest, et rakendusamet on oma heakskiidetud aasta töökavast kõrvale kaldunud.

II auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Harald NOACK, võttis käesoleva aruande vastu 10. oktoobri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 32, 6.2.2007, lk 88.

(2)  ELT L 190, 18.7.2008, lk 35.

(3)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte rakendusameti pädevusest ja tegevusest.

(4)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(6)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(7)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 1653/2004 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6) artikkel 25.

(8)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 1653/2004 artikkel 29.

(9)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1653/2004 VII jaotise 1. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 651/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15), ning on tervikuna rakendusameti finantsmäärusse integreeritud.

(10)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(11)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 15. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 29. juunil 2012. Aruandega võib tutvuda järgmisel veebilehel: http://tentea.ec.europa.eu/en/about_us/mission__introduction/key_documents.htm.

(12)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või, vaikimisi, rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

LISA

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26, 170, 171, 172, 174)

Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või selle toimimise tagamiseks. Siseturg hõlmab ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Selleks et aidata saavutada neid eesmärke ning võimaldada liidu kodanikel, majandustegevuses osalejatel ning regionaalsetel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest, aitab liit kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas. Euroopa Liidu meetmed on suunatud kaasa aitama üksikriikide võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks sätestab EL suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud eesmärke, prioriteete ja üldmeetmeid.

Rakendusameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta)

(nõukogu määrus nr 2236/95))

(nõukogu määrus nr EÜ/58/2003)

(komisjoni otsus nr 2007/60/EÜ, mida on viimati muudetud otsuega nr 2008/593/EC)

Eesmärgid

Otsuses üleeuroopaliste võrkude suuniste kohta sätestatakse suunised, mis hõlmavad üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi. Kehtestati üldeeskirjad üleeuroopalise transpordivõrgu ELi poolse rahastamise kohta, mis võimaldavad nimetatud suuniste rakendamist.

Nõukogu määrusega 58/2003 volitatakse komisjoni asutama rakendusameteid, mille eesmärk on ELi programmide elluviimine. Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet loodi eesmärgiga juhtida ELi tegevust üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas, tuginedes seejuures üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevatele liidu suunistele ja määrusele, ning pakkuda lisandväärtust üleeuroopalise transpordivõrgu haldamisel. Rakendusamet töötab liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi järelevalve all. Peadirektoraat vastutab poliitikaküsimuste eest.

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet vastutab komisjoni üleeuroopalise transpordivõrgu programmi tehnilise ja rahalise rakendamise eest, jälgides projekti kogu olelustsüklit. Rakendusameti ülesanne on parandada üleeuroopalise transpordivõrgu elluviimise tõhusust ja paindlikkust väiksema maksumuse juures, tagada seejuures kõrgetasemeline asjatundlikkus ja lihtsustada spetsialiseerunud personali värbamist. Lisaks tugevdab rakendusamet sidemeid üleeuroopalise transpordivõrgu ning selle peamiste sidusrühmade vahel, tagab rahastamise parema kooskõlastus liidu teiste vahenditega, parandab liidu tegevuse nähtavust ja sellest tulenevat kasu; ning toetab komisjoni / annab komisjonile tagasisidet.

Juhtimine

Juhtkomitee

Rakendusameti tegevuse üle teostab järelevalvet juhtkomitee, mis koosneb viiest liikmest, kelle on nimetanud Euroopa Komisjoni ja transpordi, regionaalpoliitika, keskkonna ning personali- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadid; ning ühest Euroopa Investeerimispanga vaatlejast. Komitee tuleb kokku neli korda aastas ning kiidab heaks halduseelarve, töökava, aasta tegevusaruande, kõiki tulusid ja kulusid kajastava raamatupidamise aastaaruande, välishindamise aruande ning erinevad rakenduseeskirjad.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

Siseaudit

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ja rakendusameti siseauditi üksus

Välisaudit

Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2011. aastal rakendusameti käsutusse antud ressursid

Eelarve

A)

8 miljardit eurot (100 % Euroopa Liidu üldeelarvest) üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvesse, mis on seotud perioodi 2007–2013 finantsraamistikuga.

B)

9,9 miljonit eurot (100 % EL toetus) halduseelarvesse, mida rakendusamet täidab sõltumatult.

Personali suurus 31. detsembril 2011

Ajutised teenistujad: 33 ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud 100 %.

Lepingulised töötajad: 67 kavandatud ametikohta, millest täidetud ametikohti 66 (99 %).

Personal kokku: 100 (99 täidetud ametikohta)

Personali jaotus tegevuste kaupa

a)

põhitegevus: 65 (65 täidetud ametikohta)

b)

haldustegevus: 35 (34 täidetud ametikohta)

2011. aastal pakutud tooted ja teenused

Valikumenetlused

—

Mitmeaastase programmi projektikonkurss kolmes valdkonnas (kogueelarve 180 miljonit eurot). 19 väliseksperti hindasid 47 projektiettepanekut, millega taotleti 326,7 miljonit eurot, rahastamiseks soovitati 26 projektiettepanekut kogusummas 161,3 miljonit eurot.

—

Valmistati ette 2011. aasta projektikonkurss kogueelarvega 200 miljonit eurot, mis avaldati 2012 aastal.

Projektijuhtimine

—

Valmistati ette 49 uut rahastamisotsust (2010. aasta konkurss) – 2011. aasta lõpu seisuga oli avatud 316 rahastamisotsust.

—

Käsitleti 13 toetusesaajate poolset muudatustaotlust – 2011. aastal 98 uut.

—

Analüüsiti 228 tegevusaruannet (peamine vahend projektide edenemise järelevalveks) ja 48 strateegilist tegevuskava.

—

70 kohtumist nii kohapeal kui ka rakendusameti ruumes.

—

Maksete assigneeringud kasutati ära täies mahus (keskmine maksmiseks kulunud aeg 13 päeva).

Lihtsustamismeetmed

—

Võeti kasutusele standardkirjad, millega teavitatakse toetusesaajaid esitatavatest väljunditest ja tähtaegadest.

—

Lihtsustati tegevusaruannete läbivaatamise ning projektide hindamise/valiku protsesse.

—

Rakendusameti ja toetusesaajate esindajatest koosnev heade tavade töörühm arutas protseduurides peituvaid piiranguid, vahetas häid tavasid ning määratles parandamist vajavad valdkonnad.

—

Modifitseeriti eelkontrollide metoodikat.

Teabeedastus

—

Veebilehele lisati arukaid transpordisüsteeme ja uut finantskorraldust kajastavad alajaotused – 2011. aastal 150 000 külastust. Meremagistraalide infolaua kodulehele tehti 2 700 külastust.

—

Tutvustuskampaania „10 out of TEN”, millega tutvustati brošüüride ja plakatite abil projekti saavutusi.

—

Toetusesaajate jaoks avaldati 9 e-uudiskirja, 53 pressiteadet 14 keeles uute projektide kohta, uus brošüür „Biennial Report 2008-2010”.

—

Üritused, sh 3. projektijuhtimise alane töötuba, projektikonkursse tutvustav teabepäev ning osalemine transpordi ja liikuvuse peadirektoraadi korraldatud üleeuroopalise transpordivõrgu päevadel; regioonide komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee organiseeritud üritused.

Koostöö vastutava peadirektoraadiga

—

Mitmeaastase programmi projektiportfoolio vahehindamise põhjal võetud meetmete järelhindamine ning Euroopa majanduse elavdamise kava projektikonkursi üleeuroopalise transpordivõrgu osa (39 projekti) vahehindamine.

—

Programmiga seotud statistika, aruandluse ja kaartide koostamine, nagu nt üleeuroopalise transpordivõrgu programmi rakendamise hindamist kajastav aruanne.

—

Panus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate suuniste ja Euroopa Ühendamise Rahastu ülevaatamisse.

Auditid

Tehti 26 auditit, mis hõlmab 30 % 2010. aasta vahe- ja lõppmaksete rahalisest väärtusest.

Allikas: rakendusameti edastatud teave.

RAKENDUSAMETI VASTUSED

12.

2010. aastal oli rakendusamet teinud 2011. aasta jaoks mõistliku eelarveprognoosi, mille III jaotises oli määratud märkimisväärne summa 2011. aasta projektikonkursi välishindamiseks. Komisjon otsustas siiski lükata konkursi edasi 2012. aastasse ja kavandatud eelarvet ei olnud vaja. Edasilükkamine mõjutas ka ekspertidele, teabevahetusele ning tõlkimisele kavandatud eelarvet III jaotises.

Säästetud summasid sai rakendusamet kasutada ruumide remondi tasumata summade katteks ja seotud intressimaksete vähendamiseks. Eraldised saab üle kanda ka II jaotise peatükki 21 (arvutiseadmed) vastavalt komisjoni siseaudititalituse soovitusele „kiirendada rakendusameti tegevust kõikehõlmava haldusinfosüsteemi väljaarendamisel”. See aitab saavutada rakendusameti tegevusprogrammis IT-tegevuse, sisekontrollistandardite tegevuskava ja riskiregistri osas seatud eesmärke. Eraldised paigutati ümber ootamatu sündmuse tõttu (2011. aasta projektikonkursi edasilükkamine) ja rakendusamet on arvamusel, et toimunu on kooskõlas hea finantshalduse ja 2011. aasta eelarve tõhusa täitmise põhimõtetega.