15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/86

ARUANNE

Euroopa Kalanduskontrolli Ameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2012/C 388/15

SISSEJUHATUS

1.

Vigos asuv Euroopa Kalanduskontrolli Amet (edaspidi „amet”) loodi nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 768/2005 (1). Ameti peamine ülesanne on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõhus ja ühtne kohaldamine (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID AMETI JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

12.

Kontrollikoda leidis, et hankemenetluste läbiviimine vajab parandamist. Amet ei dokumenteerinud oma hankedokumentatsioonis piisavalt lepingusummade hinnangulist väärtust. Menetluste läbipaistvuse parandamiseks peab täpsustama mõningaid pakkujatele kehtestatud valikukriteeriume.

13.

Ametis puuduvad veel piisavad protseduurid ameti sees loodud immateriaalse vara kulude registreerimiseks ja jagamiseks.

MUUD KOMMENTAARID

14.

Tegevdirektori ametisse nimetamise menetluse käigus rikkus üks haldusnõukogu liige võtmepositsioonidele ametisse nimetamist reguleerivaid määrusi, nimetades kandidaadi, kelle poolt komisjon soovis hääletada.

15.

Kontrollikoda leidis, et töötajate valiku menetlusi tuleb veelgi parandada. Vaba ametikoha kohta avaldatud teated ei sisalda teavet kaebuste esitamise ning kaebemenetluste kohta. Valikukomisjoni koosolekud ei olnud piisavalt dokumenteeritud ning ühes värbamismenetluses ei järginud ametisse nimetav asutus valikukomisjoni pakutud kandidaatide nimekirja järjestust ega põhjendanud seejuures oma otsust.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 5. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(7)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(8)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ameti finantsmäärusse integreeritud.

(9)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(10)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 29. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 5. juulil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.cfca.europa.eu.

(11)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel, nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

LISA

Euroopa Kalanduskontrolli Amet  (1) (Vigo)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43)

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.

Ameti pädevus

(Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005, mida viimati muudeti määrusega (EÜ) nr 1224/2009)

Eesmärgid

—

Määrusega moodustatakse Euroopa Kalanduskontrolli Amet, mille eesmärk on korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist ja aidata neil ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmisel koostööd teha, et tagada nende tõhus ja ühtne kohaldamine.

Ülesanded/missioon

—

koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevust ning ELil lasuvaid inspekteerimiskohustusi;

—

koordineerida liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist vastavalt määruse sätetele;

—

aidata liikmesriikidel edastada kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet komisjonile ja kolmandatele pooltele;

—

aidata liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

—

aidata liikmesriikidel ja komisjonil ühtlustada ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu liidus;

—

aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

—

aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

—

vastavalt liidu eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki;

—

toetada ühise kalanduspoliitika kontrolli süsteemi ühtlast rakendamist, mis hõlmab eelkõige:

1)

liikmesriikide kontrollitegevuste operatiivkoostöö korraldamine konkreetsete inspekteerimis- ja kontrolliprogrammide, ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi inspekteerimise ja kontrolli programmide ning rahvusvaheliste kontrolliprogrammide rakendamiseks;

2)

ameti ülesannete täitmiseks vajalik kontrollitöö.

Juhime tähelepanu sellele, et peale ameti loomist sätestava määruse muutmist nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 on ameti pädevust laiendatud järgnevalt:

1)

ameti ametnikud võib määrata rahvusvahelistes vetes ELi inspektoriks;

2)

amet võib omandada, rentida või laenutada varustuse, mis on vajalik ühiskasutuskavade rakendamiseks;

3)

komisjonilt sellise teate saamise korral või omal algatusel tegutsedes loob amet viivitamatult erakorralise üksuse (kui tuvastatakse tõsine risk ühisele kalanduspoliitikale) ja teavitab sellest komisjoni.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis

Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist ja kuuest komisjoni esindajast.

Ülesanded

Võtta vastu ameti eelarve, tööprogramm ja aastaaruanne. Võtta vastu lõplik eelarve ja ametikohtade loetelu. Anda hinnang lõplikule raamatupidamise aastaaruandele.

Tegevdirektor

Nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt vähemalt kahe kandidaadi seast, kelle komisjon on esitanud.

Välisaudit

Kontrollikoda.

Sisekontroll

Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2011. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2010. aasta andmed)

Lõplik eelarve

2011. aasta kogueelarve: 12,85 (11,01) miljonit eurot

—

I jaotis – 6,04 (6,03) miljonit eurot

—

II jaotis – 1,23 (0,96) miljonit eurot

—

III jaotis – 5,57 miljonit eurot (4,01 miljonit eurot, kui võtta arvesse sihtotstarbeline tulu summas 2,6 miljonit eurot)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2011

53 (53) ajutist teenistujat ametikohta ametikohtade loetelus, millest täidetud: 52 (52)

+ 5 (5) lepingulist töötajat, millest täidetud4 (2)

Personal kokku: 58 (58) ametikohta, millest täidetud 56 (54).

2011. aastal pakutud tooted ja teenused (sulgudes 2010. aasta andmed)

Tegevuse kooskõlastamine

—

ühiskasutuskava rakendamine tursapüügi kohta Põhjameres, Skagerrakis, Kattegatis ja La Manche'i idaosas ning läänepoolsetes vetes (Šotimaa lääneosa ja Iiri meri);

—

ühiskasutuskava tursapüügi kohta Balti meres;

—

ühiskasutuskava hariliku tuunikala püügi kohta Vahemeres ning Ida-Atlandil;

—

ühiskasutuskava rakendamine Loode-Atlandi ja Kirde-Atlandi kalandusorganisatsioonide piirkondades;

—

ühiskasutuskava pelaagiliste liikide jaoks ELi läänepoolsetes vetes;

—

ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise meetmete toetamine;

—

ühiskasutuskavade konsolideerimine piirkondliku lähenemisviisi edendamise kaudu;

—

ühiskasutuskavades ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses osalevate ning liikmesriikide inspektorite koolitamine.

Suutlikkuse arendamine

—

ELi riikide kalanduskontrolli alaste IT-süsteemide kaardistamine;

—

suunava ettepaneku tegemine koolituse õppekava koostamise kohta;

—

koolituse veebipõhise koostööplatvormi väljatöötamine;

—

liikmesriikide abistamine riiklike koolitusprogrammide koostamisel;

—

informatsiooni- ja sidetehnoloogia põhiste järelevalvelahenduste töö, hooldus ja edasiarendamine; Laevade seiresüsteemi, elektrooniline aruandlussüsteem, Fishnet;

—

ameti ühiskasutuskavade kooskõlastamiseks ettenähtud ruumi sisseseadmine;

—

lepinguliste teenuste osutamine ameti kalanduskontrolli laeva prahtimisel.

(lisainfo ameti 2011. aasta tööprogrammis)

Allikas: ameti edastatud teave.

(1)  Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 1. jaanuarist 2012 kannab amet uut nime: Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri asemel on uueks nimeks Euroopa Kalanduskontrolli Amet.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

12.

Amet kehtestas sisemenetlused, et tagada lepingusummade hinnangulise väärtuse dokumenteerimise kindlad alused. Amet võtab sellegipoolest teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku ja parandab hanketoimikute dokumenteerimist. Amet nõustus ka kontrollikoja tähelepanekuga valikukriteeriumide kohta.

13.

Amet rõhutab, et registreeritavad ja eelarvesse kantavad sisekulud on suhteliselt piiratud. Amet vaatab sellegipoolest praegu läbi oma haldus- ja põhitegevust, võttes arvesse kontrollikoja kommentaare.

14.

Haldusnõukogu liikmete tegevus ei kuulu ameti pädevusalasse, mistõttu tegevdirektor menetluste eest ei vastuta.

15.

Amet lisab selle teabe oma vaba ametikoha teadetesse ja kohandab protokollide malldokumendi kontrollikoja soovitustele. Amet on seisukohal, et kõik valikukomisjoni esitatud loetelus olevad kandidaadid on töölevõtmiseks sobivad. Nimetatud konkreetsel juhul olid kahele kandidaadile antud hinded teistest märkimisväärselt kõrgemad. Võttes arvesse väikest erinevust kahe kandidaadi hinnetes, valis ametisse nimetav asutus kahest kandidaadist ühe, keda peeti lõpuks kõige sobivamaks.