15.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 388/53

ARUANNE

Euroopa Lennundusohutusameti eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

2012/C 388/10

SISSEJUHATUS

1.

Kölnis asuv Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1592/2002 (1). Ameti ülesanneteks on säilitada tsiviillennundusohutuse kõrge tase, tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane areng, kehtestada sertifitseerimisnõuded ja väljastada lennundustoodete sertifikaate (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest kontrollimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitatud teavet.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda ameti raamatupidamise aastaaruannet, (3) mis koosneb 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta finantsaruannetest (4) ja eelarve täitmise aruandest; (5) samuti auditeeris kontrollikoda raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Eelarvevahendite käsutajana täidab direktor eelarvet nii tulude kui ka kulude osas ameti finantseeskirjade kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires (6). Direktor kehtestab (7) organisatsiooni struktuuri ja sobiva haldus- ja sisekontrolli süsteemi ning -protseduurid, et koostada lõplik raamatupidamise aastaaruanne, (8) milles ei esine pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; samuti on direktori ülesanne tagada, et mainitud aruande aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (9) kinnitav avaldus ameti raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi kavandama ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

7.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, sealhulgas hinnangust riskidele, et finantsaruanded võivad sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikule. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor riskide hindamisel arvesse finantsaruannete koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid sisekontrollimehhanisme ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka juhtkonna poolt kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse, samuti raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

8.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane järgnevate arvamuste esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul kajastab ameti raamatupidamise aastaaruanne (10) kõigis olulistes aspektides õiglaselt ameti finantsolukorda 31. detsembri 2011. aasta seisuga ning ameti finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt ameti finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele (11).

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

10.

Kontrollikoja hinnangul on ameti 2011. aasta 31. detsembril lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

11.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAARID EELARVE HALDAMISE JA FINANTSJUHTIMISE KOHTA

12.

Saksamaa riigikoefitsiendi vähendamine 2010. aasta juunis põhjustas olulise ülejäägi ameti I jaotise (personalikulud) 2011. aasta eraldistes. Umbes 3 miljonit eurot (7 % eraldustest) kanti I jaotisest üle III jaotise (tegevuskulud) erinevatele eelarveridadele, kuigi nende kasutusmäär oli madal (12). Ameti finantsmääruse kohaselt ei esitatud sellist olulist jaotistevahelist vahendite ülekannet (mis eelarve struktuuri märkimisväärselt muutis) ameti haldusnõukogule heakskiitmiseks (13). Kirjeldatud olukord on aga vastuolus eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega.

13.

Ülekanne suurendas III jaotise assigneeringuid 13,7 miljoni euro võrra. Aasta lõpus kanti 7,8 miljonit eurot sellegipoolest üle 2012. aastasse, mis on vastuolus eelarve aastasuse põhimõttega.

KOMMENTAARID AMETI JÄRELEVALVE- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE PEAMISTE KONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

14.

Amet peab parandama põhivara haldamist. Varad on kajastatud erinevates süsteemides, mida saab omavahel vaid käsitsi võrrelda. Parandama peaks füüsilisi inventuure käsitlevat aruandlust ja neist tehtavaid kokkuvõtteid. Ameti sees valminud põhivara projektikulude hindamine oli ebapiisav ja kõrvalekaldeid ei kontrollitud. Arvesse ei olnud võetud kõiki sisemisi personalikulusid ning väliste kulude dokumenteerimine oli ebapiisav.

15.

2011. aasta lõpu seisuga paiknes ameti raha vaid ühes pangas ning pangaarvete saldo oli 55 miljonit eurot (2010. aastal 49 miljonit eurot). Puudus sularahapoliitika, mis oleks aidanud riski vähendada ja samas asjakohaseid intresse teenida.

MUUD KOMMENTAARID

16.

Kontrollikoda leidis, et töötajate valikumenetluste läbipaistvust tuleb veelgi parandada. Puuduvad tõendid selle kohta, et amet oleks enne avalduste hindamist kehtestanud kirjalike testide ja intervjuude küsimused, reservnimekirja pandavate kandidaatide maksimaalse arvu ja lävendid reservnimekirja kandmiseks.

17.

Ameti üürilepingu kohaselt peab amet üüritud pinnad lepingu lõppemisel tagastama samas seisukorras, nagu nad oli lepingu alguses. Ameti raamatupidamise aastaaruandes on tehtud 1 miljoni euro suurune eraldis, mis põhineb ameti poolsel remondikulude hindamisel. Omaniku arvestuste kohaselt on nende kulude suurus aga 4 miljonit eurot. Amet peab tellima remondikulude sõltumatu välise hindamise ning kajastama seda oma arvestuses.

18.

Kontrollikoda tegi auditi, mille eesmärk oli hinnata huvide konfliktide küsimuste lahendamise poliitikat ja menetlusi neljas Euroopa Liidu ametis, sh ka Euroopa Lennundusohutusametis. Auditi tulemused on esitatud eraldi dokumendis (eriaruanne nr 15/2012).

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 5. septembri 2012. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1.

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte ameti pädevusest ja tegevusest.

(3)  Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud aasta eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruanne, kus esitatakse lisateavet eelarve täitmise ja haldamise kohta.

(4)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(5)  Eelarve täitmise aruanne koosneb aruandest ja selle lisast.

(6)  Komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artikkel 33.

(7)  Määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikkel 38.

(8)  Asutuste raamatupidamise aastaaruannete ja arvestuse koostamise eeskirjad on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 VII jaotise 1. ja 2. peatükis, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 652/2008 (ELT L 181, 10.7.2008, lk 23), ning on tervikuna ameti finantsmäärusse integreeritud.

(9)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõige 2 (ELT L 248, 16.9.2002, lk 1).

(10)  Lõplik raamatupidamise aastaaruanne koostati 29. juunil 2012 ning kontrollikoda sai selle kätte 2. juulil 2012. Komisjoni raamatupidamise aastaaruandega konsolideeritud lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgneva aasta 15. novembriks. Aruandega võib tutvuda järgmistel veebilehtedel: http://eca.europa.eu ja http://www.easa.europa.eu/.

(11)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel või nende puudumisel Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(12)  Eelarverida 3200 (ärirakenduste arendus) suurenes 37 % võrra 3,5 miljoni euroni; eelarverida 3600 (eeskirjade väljatöötamine) suurenes 87 % võrra 1,4 miljoni euroni; eelarverida 3601 (rahvusvaheline koostöö) suurenes 123 % võrra 778 000 euroni ja eelarverida 3903 (uurimistegevus) suurenes 550 % võrra 1,3 miljoni euroni.

(13)  Vastavalt EASA finantsmääruse ja üldfinantsmääruse sätetele peab haldusnõukogule heakskiitmiseks esitama vaid need eelarve ümberpaigutused, mille suurus ületab 10 % assigneeringutest. ELi üldfinantsmääruses on seatud ülempiir, mille kohaselt tohib ümberpaigutuse summa moodustada maksimaalselt 30 % uue eelarverea assigneeringutest. EASA finantsmääruses aga selline piirang puudub.

LISA

Euroopa Lennundusohutusamet (Köln)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 100)

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

Ameti pädevus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008 (nnalgmäärus))

Eesmärgid

—

Säilitada Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtne kõrge tase ja tagada tsiviillennundusohutuse nõuetekohane funktsioneerimine ja areng.

Ülesanded

—

Esitab komisjonile arvamusi ja soovitusi.

—

Annab välja sertifitseerimistingimusi, sealhulgas lennukõlblikkuse tingimusi ja aktsepteeritavaid nõuete täitmise menetlusi ning mis tahes juhismaterjali käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks.

—

Teeb otsuseid lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise, pilootide sertifitseerimise, lennutegevusega tegelevate ettevõtjate sertifitseerimise, kolmandate riikide ettevõtjate, liikmesriikide kontrollimise ja ettevõtjate uurimise kohta.

—

Korraldab liikmesriikide, assotsieerunud riikide ja endise Euroopa Liidu Ühendatud Lennundusameti liikmesriikide (viimasel juhul vastavalt töökokkulepetele) pädevate asutuste standardimiskontrolle.

Juhtimine

Haldusnõukogu

Koosseis: üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja.

Ülesanded: loob huvitatud pooltest koosneva nõuandeorgani.

Tegevdirektor

Juhib ametit; nimetatakse ametisse haldusnõukogu poolt komisjoni ettepanekul.

Apellatsiooninõukogu

Teeb otsuseid kaebuste üle seoses ameti otsustega sertifitseerimise, tasude ja lõivude ning ettevõtete kontrollimisega.

Välisaudit

Kontrollikoda.

Eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus

Parlament nõukogu soovitusel.

2011. aastal ameti käsutusse antud ressursid (sulgudes 2010. aasta andmed)

Lõplik eelarve

Kogueelarve: 138,7 (137,2) miljonit eurot, sealhulgas:

omatulud: 75,2 (73) miljonit eurot (54,2 %)

liidu toetus: 34,4 (34,2) miljonit eurot (24,8 %)

kolmandate riikide toetused: 1,7 (1,7) miljonit eurot (1,2 %)

tasudest ja lõivudest laekunud sihtotstarbelised tulud: 24,7 (27,1) miljonit eurot (17,8 %)

muud tulud: 1,4 (0,6) miljonit eurot (1 %)

muud toetused: 1,2 (0,7) miljonit eurot (1 %)

Personali suurus seisuga 31. detsember 2011

Ametikohtade loetelus 574 (570) ajutise teenistuja ametikohta.

Täidetud ametikohti: 573 (523)

Muu personal: 68 (63); nendest lepingulisi töötajaid 57 (54), lähetuses viibivaid riiklikke eksperte 11 (8) erinõustajaid: 0 (1)

Ajutised teenistujad kokku: 574 (1) (524)

—

toetustest rahastatud: 223 (2) (206)

—

teenustasudest rahastatud: 350 (2) (318)

2011. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2010. aasta andmed)

Arvamused

7 arvamust seoses muudatustega määruses (EÜ) nr 2042/2003 ja määruses (EÜ) nr 1702/2003

Eeskirjade kehtestamisega seotud otsused

15 otsust, mis käsitlevad sertifitseerimistingimusi (5), nõuete täitmise vastuvõetavaid viise ja suuniseid (10)

2011. aasta muud töötulemused (mõju eeskirjadele avaldub järgmistel aastatel)

21 tehnilist kirjeldust, 20 muudatusettepanekute teatist, 18 vastust kommentaaridele

Rahvusvaheline koostöö

8 töökorralduse kokkulepet

12 rakendusmenetlust töökorralduse kokkulepete jaoks

25 soovitust Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) riikide kirjade kohta

Kahepoolsed lennuohutust käsitlevad kokkulepped

Jõustusid ELi ja USA vaheline kahepoolne lennuohutust käsitlev kokkulepe ning ELi ja Kanada vaheline kahepoolne lennuohutust käsitlev kokkulepe

Toetati USA lennuametiga peetud järelevalvenõukogu kahe koosoleku ja sertifitseerimise järelevalvenõukogu kahe koosoleku ettevalmistamist; lisaks toetati ühe alamkomitee kohtumise korraldamist Kanada tsiviillennundusametiga.

Sertifitseerimisotsused seisuga 31. detsember 2011

Tüübisertifikaate/Piiratud tüübisertifikaate: 13 (3)

Täiendavaid tüübisertifikaate: 656

Lennukõlblikkuseeskirju: 271

Alternatiivseid nõuete täitmise viisi sertifikaate: 53

Euroopa tehnilistele normatiividele vastavaid lube: 236

Olulisi muudatusi/remonditöid/ tüübisertifikaatide modifikatsioone: 903

Väiksemaid muudatusi/remonditöid: 977

Õhusõidukite lennukäsiraamatuid: 383

Lennutingimuste kinnitamisi: 594

Sertifikaatide valideerimise sertifitseerimise toetamise juhtumeid: 8.

Lube projekteerimisorganisatsioonidele: 495

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed) (4): 1 533

Hooldusorganisatsioonide sertifikaate (kahepoolsed) (4): 278

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioonide sertifikaate (4): 45

Sertifikaate tootjatele (4): 23

Standardiseerimiskontrolle (riikide arv liigi kaupa) seisuga 31. detsember 2011

Lennukõlblikkuse valdkonnas: 26

Lennutegevuse valdkonnas: 25

Lennumeeskondade litsentseerimise valdkonnas: 22

Koolitusotstarbeliste lennusimulaatorite valdkonnas: 9

Allikas: ameti edastatud teave.

(1)  Kaks osalise koormusega töötavat pilooti täidavad ühe ametikoha.

(2)  Lõivudest rahastatud ja toetustest rahastatud täidetud ametikohtade jaotus võib muutuda kuluarvestuse koodides 31. detsembril 2011 tehtud muudatuste tõttu.

(3)  Arvesse võetakse vaid uutele lahendustele väljastatud tüübisertifikaate/piiratud tüübisertifikaate. Arvesse ei võeta seniste õiguste kaitseks väljastatud tüübisertifikaate, tüübisertifikaatide ülekannet ega nende uuesti väljastamist.

(4)  Ameti sertifitseerimistegevus jaguneb järgmiselt: põhijärelevalve juba sertifitseeritud organisatsioonide üle (uuendatakse iga 2 või 3 aasta tagant) ja uute sertifikaatidega seotud tegevus. Tabelis on toodud andmed väljastatud sertifikaatide koguarvu kohta seisuga 31. detsember 2011.

Allikas: ameti edastatud teave.

AMETI VASTUSED

12.

I jaotise ülejääk tulenes peamiselt ametist mittesõltuvatest sündmustest, mida ei olnud võimalik eelarve kavandamise etapis ette näha. Tippjuhtkond otsustas pärast hoolikat kaalumist kanda I jaotise assigneeringud ümber prioriteetsetele projektidele vastavalt ameti finantsmääruses sätestatud eelarve ülekannete eeskirjadele.

13.

Kiiresti algatatud, kuid aeganõudvad pakkumismenetlused tingisid suurelt jaolt kulukohustuste ülekandmise aasta lõpus. Lisaks kaalusid ameti eelarvevahendite käsutajad oma otsustes alati hoolikalt vahel vastuolulisi aastasuse põhimõtte ning usaldusväärse finantsjuhtimise ja talitluspidevuse nõudeid.

14.

Amet nõustub tähelepanekutega ja tegeleb praegu inventuurisüsteemi ning ametisiseste IT-projektide kulude finantsjuhtimise parandamisega. 500 000 euro suuruse kõrge piirmäära tõttu tegeletakse aga vaid väga väheste projektidega.

15.

Praegune teenusleping ameti põhipangaga põhineb komisjoni raamlepingul. Amet vaatab lepingu läbi, et vähendada veelgi finantsriske.

16.

Personalivaliku menetluste läbipaistvuse parandamiseks tagab amet, et esitatakse tõendid, mis kinnitavad intervjuude ja testide küsimuste koostamist enne saadud avalduste hindamist. Vaba ametikoha teate uues malldokumendis on määratletud reservnimekirja kantavate kandidaatide arv ning intervjuule pääsemise ja reservnimekirja kandmise lävendid.

17.

Amet jätkab uuringuid, et parandada tulevaste remondikulude praegusi prognoose. 2011. aastal prognoositud 1 065 000 euro suurune summa oli sellegipoolest ameti juristide parim hinnang perioodile pärast 2012. aasta märtsi.

18.

Amet algatas vastavalt eelarve peadirektoraadi sisekontrollistandardite raamlepingule nõuandemenetluse, mille eesmärk on sõnastada ametisisene eetikakoodeks ja rakendada seda, võttes arvesse kontrollikoja aruannet huvide konflikti kohta.