SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Tööpuudus noorte hulgas süveneb ja avaldab meie majandusele, ühiskonnale ja noortele endile ränka mõju.

Noorte töötuse määr kogu ELis on tõusnud juba 22,7 %ni (2012. aasta kolmanda kvartali andmed), mis on kaks korda suurem kui täiskasvanute töötuse määr,[1] ja vähenemistrendi ei ole ette näha. Ligikaudu 5,5 miljonil noorel ei ole tööd ja üle 7,5 miljoni kuni 25aastase noore ei tööta ega osale ka hariduses ega koolituses.

Ehkki praegust olukorda võib pidada kriisi otseseks tagajärjeks, on noorte töötus ja tööturult kõrvalejäämine – isegi madalamate määrade korral – ühiskonnale kulukas ja laastava mõjuga. Kulud väljenduvad väljamakstavates toetustes, saamata jäänud sissetulekutes ja maksudes ning kanduvad ka tulevikku, sest töötus jätab jälje, mis avaldub pikaajalise pärssiva mõjuna sissetulekutele, töö saamisele tulevikus, tervisele, heaolule ja pensionireservidele. Euroopa ei saa endale lubada oma potentsiaali ja tulevikuväljavaadete raiskamist.

Juba kriisieelsetel aastatel tõsteti esile vajadust toetada noori inimesi üleminekul koolielust tööellu. 2005. aastal lepiti nõukogus perioodiks 2005–2008 koostatud tööhõivepoliitika suuniste kontekstis kokku, et poliitikameetmetega tuleks tagada, et iga noor saaks 6 kuu jooksul alates töötuseisuse algusest võimaluse uueks alguseks. 2008. aastal vähendas nõukogu seda ajavahemikku 4 kuuni koolist lahkuvate noorte jaoks.

2010. aasta seisuga ei olnud seda meedet üheski ELi riigis veel rakendatud, mistõttu nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa noortefoorum asusid jõuliselt propageerima noortegarantii algatust ELi tasandil.

Strateegia „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatuse „Noorte liikuvus“ raames kutsus komisjon eelkõige liikmesriike üles tagama olukorda, kus kõigil noortel on töökoht või nad jätkavad haridusteed või osalevad aktiveerimismeetmetes 4 kuu kestel pärast koolist lahkumist, ning pakkuma seda välja kui noortegarantiid.

Aastatel 2011 ja 2012 on seda üleskutset pidevalt korranud nii Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament kui ka Euroopa noortefoorum, kuid tegelikku olukorda on see vähe muutnud.

2012. aasta aprilli tööhõivepaketis teatas komisjon, et ta teeb aasta lõpuks ettepaneku nõukogu soovituseks noortegarantii loomise kohta.

29. juunil 2012 soovitas Euroopa Ülemkogu tungivalt liikmesriikidel tegutseda tõhusamalt noorte tööhõive suurendamise nimel ja võtta eesmärgiks, et noored saaksid mõne kuu jooksul pärast koolist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid meetmeid võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid kasutama fondist saadavaid toetusi ajutiste töökohtade rahastamiseks.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis 2013. aastaks[2] rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele turvalise ülemineku koolist tööle ning välja töötama noortegarantii, mille käivitamisel saab iga kuni 25aastane noor hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest töö- või haridustee jätkamise pakkumise või õpipoisiõppe- või praktikavõimaluse. Selliseid meetmeid võib kaasrahastada Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest

Komisjon teeb ettepaneku nõukogu soovituseks eesmärgiga tagada, et noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise. Ettepanekus on ka suunised noortegarantii väljatöötamise kohta. Ettepanekus on esitatud suunised kuues valdkonnas: tugevate partnerluste loomine kõigi sidusrühmadega; varase sekkumise ja aktiveerimise meetmed, välistamaks noorte kõrvalejäämist tööhõivest, haridusest ja koolitusest; toetavate meetmete rakendamine tööturule integreerumiseks, kasutades täiel määral ELi rahastamist; noortegarantii pidev hindamine ja täiustamine; noortegarantii kiire elluviimine. Ettepanekus antakse ülevaade ka sellest, kuidas komisjon liikmesriikide tegevust toetab. Selleks luuakse ELi rahastamise raamistik, korraldatakse heade tavade vahetust liikmesriikide vahel, jälgitakse liikmesriikide tegevust Euroopa poolaasta raames ja toetatakse teadlikkust suurendavaid meetmeid.

Ettepanekuga on kaasas komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb üksikasjalikumalt noortegarantii sisu, kulude ja tuludega seotud küsimusi ning eraldi ka kõiki noortegarantii eduks vajalikke tegureid. Komisjoni talituste töödokumendi lisas on esitatud 27 liikmesriigis ja Horvaatias juba võetud noorte tööhõivet toetavad meetmed, see kajastab konkreetset olukorda, mis noortegarantii rakenduskava väljatöötamise algmomendil asjaomases riigis valitseb.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

Eesistujariik Taani korraldas 24.–25. aprillil 2012 Horsensis toimunud tööhõive- ja sotsiaalküsimuste valdkonna ministrite mitteametliku kohtumise raames seminari arutlemaks, kuidas noortegarantii ideed ellu viia. Sellel kohtumisel rõhutati, et haridus- ja koolituspoliitikat tuleb käsitleda koos tööhõivepoliitikaga, et tegeleda tuleb eelkõige problemaatiliste elanikkonna rühmadega, st nendega, kellel puudub kvalifikatsioon või kooli lõputunnistus ning et meetmete kavandamisel tuleb lähtuda asjaomase riigi olukorrast ja konkreetsetest vajadustest. Kokkuvõtteks toonitati, et riik peaks noori toetama, eriti kõige haavatavamaid rühmi, kuid ka seda, et noored peaksid ise olema aktiivsed, võtma vastutust ja täitma kohustusi. Võimaliku rahastamisallikana nähti Euroopa Sotsiaalfondi, eriti võttes arvesse vajadust rakendada eelarve konsolideerimise ja kasinusmeetmeid

Noorte töötust käsitleti ka riiklike tööturuasutuste võrgustikule saadetud iga-aastases kriisiga toimetuleku suutlikkust käsitlevas küsimustikus 2012. aasta kohta, kus probleemi lahendamiseks võetud meetmete jaoks oli lisatud eraldi moodul. Tööturuasutuste saadetud vastuseid võeti arvesse komisjoni talituste töödokumendis, mis on mõeldud käesoleva ettepaneku toetamiseks.

Taani eesistumisperioodil juunis 2012 toimunud riiklike tööturuasutuste juhtide kohtumisel küsiti neilt tagasisidet jaanuarist 2012 alates saavutatud tulemuste kohta noorte töötuse valdkonnas.

Sotsiaalpartneritega arutati noortegarantii algatust kui tööhõivepaketi jätkumeedet 19.‑20. juunil 2012.

6.–7. septembril 2012 toimus Brüsselis kõigi asjaomaste sidusrühmade, sotsiaalpartnerite ja noorteorganisatsioonide osalemisel konverents,[3] mis oli pühendatud töökohtade loomisele Euroopas ja kus valdav enamus esinejaid väljendas toetust noortegarantii loomisele kogu ELis, tunnistades vajadust tagada noortele elluastumiseks kindel stardipositsioon, eriti praegusel raskel ajal.

Septembris 2012 kohtuti Euroopa noortefoorumi ja sotsiaalpartnerite valdkondadevaheliste organisatsioonide esindajatega.

Noortegarantii algatust arutati sotsiaalpartneritega veel kord sotsiaaldialoogi komitees 23. oktoobril 2012.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artikkel 292 on asjakohane õiguslik alus soovituse vastuvõtmiseks ettepaneku põhjal, milles käsitletakse peamiselt tööhõivepoliitikale (ELi toimimise lepingu IX jaotis) suunatud noortegarantii loomist. Liidu pädevus tööhõivepoliitika valdkonnas on määratletud ELi toimimise lepingu IX jaotises, kus ei ole soovituse vastuvõtmiseks sätestatud eraldi õiguslikku alust. Artiklis 149 on üksnes käsitletud „stimuleerivaid meetmeid, mis on kavandatud riikidevahelise koostöö soodustamiseks ning nende tööhõivealase tegevuse toetamiseks algatuste abil, mille eesmärk on teabe ja parimate tavade vahetuse arendamine”, mida käesolev soovitus ei hõlma.

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus: Komisjon, nagu ka kõik liikmesriigid, on tõsiselt mures noorte üha halveneva olukorra pärast tööturul. Noorte töötuse häirivalt kõrge tase mõjutab kogu Euroopat. See läheb kalliks maksma nii praegu kui ka tulevikus. Noortegarantii aga toob kaasa säästu ja seda mitte üksnes sotsiaalkaitse kulude kokkuhoiu näol. Töötuks jäämist ja oskuste kaotsiminekut ennetades on võimalik saavutada pikaajalist kasu nii noorte endi kui ka majanduse jaoks, sest nii toimides väheneb töötus kogu eluringi kestel, kasvab sissetulek ja tekib vähem sotsiaal- ja terviseprobleeme[4].

Kuna noortegarantii algatus ei ole nõukogu ega ka Euroopa Parlamendi korduvatele poliitilistele üleskutsetele vaatamata rakendamist leidnud, tuleb kõnealune soovitus nüüd adresseerida liikmesriikidele. Seni on tõepoolest vaid mõni üksik liikmesriik võtnud meetmeid ulatusliku noortegarantii rakendamiseks.

ELi tasandi suunised tõhusate noortegarantiide väljatöötamiseks aitavad liikmesriikidel kõige tulutoovamal viisil kasutada ühtekuuluvusfonde, eriti Euroopa Sotsiaalfondi, et võidelda noorte töötuse ja tööturult kõrvalejäämise vastu.

Ettepanekus on arvestatud asjaolu, et olukord on liikmesriigiti erinev, mistõttu noortegarantii koostamine ja selle edasine elluviimine võib samuti liikmesriigiti erinev olla.

4.           MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata

5.           TÄIENDAV TEAVE

Ei kohaldata

2012/0351 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

noortegarantii loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa noortesse praegu tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu ja aitavad saavutada säästlikku ja kaasavat majanduskasvu. Euroopa võidaks aktiivse, innovatiivse ja kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks äärmiselt suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturust, haridusest ja koolitusest; neid kulusid hinnatakse praegu 1,2 %-le SKTst[5].

(2)       Noori on kriis tabanud eriti rängalt. Nad on haavatavad, sest nende elus on parajasti üleminekuperiood, mil neil puuduvad töökogemused, jääb vajaka haridusest ja koolitusest, tihtipeale ka sotsiaalkaitsevahenditest, nende juurdepääs rahalistele vahenditele on piiratud ja töötingimused ebakindlad. Kõige rohkem mõjutab madal palk ja ebakindel tööhõive ilmselt noori naisi, sest noortel lastevanematel, eelkõige naistel, puuduvad piisavad vahendid töö- ja eraelu tasakaalustamiseks. Lisaks on noori, kes on eriti ebasoodsas olukorras või diskrimineerimisohus. Seepärast on vaja asjakohaseid toetavaid meetmeid.

(3)       Euroopas on praegu 7,5 miljonit noort, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, s.o 12,9 % Euroopa noortest vanuses 15–24. Paljudel neist on ainult teise taseme alumise astme haridus, nad on haridus- ja koolitussüsteemist välja langenud ja sageli ka sisserändaja või ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga. Selliste noorte rühm, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, hõlmab väga erinevate vajadustega noorte alarühmi.

(4)       30,1 % kuni 25aastastest töötutest on olnud ilma tööta rohkem kui 12 kuud. Järjest enam on noori, kes ei otsigi aktiivselt tööd, mistõttu nad võivad jääda struktuurse toetuseta, mis aitaks neil tööturule naasta. Uuringud näitavad, et noorte töötus võib põhjustada püsivat kahju: suureneb oht uuesti töötuks jääda, võivad väheneda sissetulekud, tekivad inimkapitali kaod, vaesus kandub ühest põlvkonnast teise või väheneb motivatsioon luua perekonda, mõjutades negatiivselt demograafilisi trende.

(5)       Mõiste „noortegarantii” tähistab käesolevas kontekstis asjaolu, et noored saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

(6)       Noortegarantii aitab kaasa kolme strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgi saavutamisele: vanuserühmas 20–64 peab tööhõive määr olema 75 %, kooli poolelijätnute protsent peab jääma alla 10 ning vähemalt 20 miljonit inimest tuleb vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja tuua.

(7)       Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes,[6] eriti 7. ja 8. suunises kutsutakse liikmesriike üles noori tööturule integreerima ja koostöös sotsiaalpartneritega aitama neid, eriti tööturul, hariduses ja koolituses mitteosalevaid noori esimese töökoha leidmisel ja töökogemuse saamisel või edasiõppimis- või koolitusvõimaluste, sealhulgas praktikakohtade leidmisel, ning viivitamata sekkuma noorte töötuks jäämise korral.

(8)       Juba 2005. aastal lepiti nõukogus perioodiks 2005–2008 koostatud tööhõivepoliitika suuniste[7] kontekstis kokku, et igale noorele antakse hiljemalt 6 kuu möödudes töötuks jäämisest võimalus uuesti alustada. 2008. aastal[8] vähendas nõukogu seda ajavahemikku 4 kuuni koolist lahkuvate noorte jaoks.

(9)       2010. aastal õhutas Euroopa Parlament oma resolutsioonis „Noorte tööturule juurdepääsu soodustamine ning praktika, internatuuri ja õpipoisiõppe staatuse tugevdamine”[9] komisjoni, liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja muid huvirühmi toetama riiklikku tööturu-, haridus- ja koolituspoliitikat noortegarantii loomise abil. See tagaks igale noorele inimesele ELis, et talle pakutakse tööd, väljaõppe- või lisakoolitusvõimalust või töö ja koolituse kombinatsiooni enne nelja kuu möödumist töötuks jäämisest.

(10)     2010. aasta teatises „Noorte liikuvus“ kutsus komisjon liikmesriike üles käivitama ikka veel vähest kasutust leidnud noortegarantiid. Teatises on veelgi rõhutatud, et liikmesriikidel on vaja see eesmärk täita, ja lisatud ka nõuandeid rakenduskava koostamiseks, teostamiseks ja hindamiseks.

(11)     2011. aasta juunis avaldatud nõukogu järeldustes noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutmiseks kutsuti liikmesriike üles viivitamata tegelema noortega, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, samuti koolist väljalangenutega, ja pakkuma neile võimalust haridusteed jätkata, osaleda välja- ja ümberõppes ning aktiveerimismeetmetes. Eesmärgiks on tuua need noored võimalikult kiiresti tagasi haridus- ja koolitussüsteemi või tööturule ning seega vähendada vaesuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse riski.

(12)     2011. aasta juunis avaldatud nõukogu soovitustes[10] koolist väljalangevuse vähendamiseks keskenduti faktidel põhineva ja kompleksse valdkondadevahelise strateegia väljatöötamisele, mis hõlmaks meetmeid haridustee poolelijätnute kaasamiseks ning haridus- ja koolitussüsteemi ja tööhõivesektori vahelise sidususe tugevdamiseks.

(13)     2012. aasta eelarvet ette valmistades toetas Euroopa Parlament kirjeldatud lähenemisviisi ja palus komisjonil rakendada ettevalmistavaid meetmeid liikmesriikide toetamiseks noortegarantii käivitamisel.

(14)     Tööhõivepaketis „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“[11] ergutas komisjon liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi aktiivselt otsima lahendusi ELi praegustele tööhõiveprobleemidele, eriti noorte töötuse probleemile Komisjon tõstis esile selliseid suure töökohtade loomise potentsiaaliga sektoreid nagu keskkonnasäästlik majandus, tervishoid ja sotsiaalhooldus ning IKT ja sellest lähtudes avaldas kolm tegevuskava. Seejärel juhtis komisjon tähelepanu ka kuuele tööstusinnovatsiooniks võimalusi pakkuvale valdkonnale, mida eelisarendades saab kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega ja ressursitõhusale majandusele[12]. Tööhõivepaketis rõhutas komisjon samuti, et tähtis on edendada ettevõtlikku meelelaadi, tagada parem juurdepääs idufirmade tugiteenustele ja mikrokrediidile ning luua süsteem töötushüvitise asemel starditoetuse andmiseks, seda ka noorte puhul. Lisaks on paketis on ettepanek kasutada palgatoetusi, et hoogustada uute töötajate värbamist, ja sihipäraselt vähendada maksukoormust (peamiselt tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakse), et parandada tööhõivet, samuti teha tasakaalukaid reforme töökaitsealastes seadustes, et võimaldada noortele juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele.

(15)     2012. aasta mais pöördus Euroopa Parlament[13] liikmesriikide poole, et need võtaksid kiireloomulisi ja konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil tagamaks, et noored leiaksid nelja kuu jooksul pärast koolist lahkumist kas mõistliku töökoha või võimaluse edasi õppida või saada välja-või ümberõpet. Parlament rõhutas, et kui noortegarantiiga tahetakse tõepoolest parandada selliste noorte olukorda, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses ja tõepoolest lahendada noorte töötuse probleem ELis, peaksid need meetmed olema õiguslikult jõustatavad.

(16)     29. juunil 2012 toonitas Euroopa Ülemkogu tungivalt vajadust tõhusamalt tegutseda noorte tööhõive suurendamise nimel ja võtta eesmärgiks, et noored saaksid mõne kuu jooksul pärast koolist lahkumist kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Ülemkogu kinnitas, et selliseid meetmeid võib toetada Euroopa Sotsiaalfondist ja et liikmesriigid peaksid kasutama fondist saadavaid toetusi ajutiste töökohtade rahastamiseks.

(17)     Komisjoni 20. novembri 2012. aasta teatises „Hariduse ümbermõtestamine”[14] selgitatakse ELi haridusalast panust sellesse tegevusse. Teatis käsitleb reformi ja haridus- ja koolitussüsteemide toimimisega seotud peamisi ülesandeid: viia oskuste pakkumine vastavusse tööturu praeguste ja tulevaste vajadustega, stimuleerida avatud ja paindlikke õppimisviise ning edendada koostööd kõigi sidusrühmade vahel, sh ka rahastamisküsimustes.

(18)     Iga-aastases majanduskasvu analüüsis 2013. aastaks[15] rõhutas komisjon, et liikmesriigid peaksid tagama noortele turvalise ülemineku koolist tööle ning välja töötama noortegarantii, mille käivitamisel saab iga kuni 25aastane noor hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest töö- või haridustee jätkamise pakkumise või õpipoisiõppe- või praktikavõimaluse.

(19)     Noortegarantii elluviimiseks tuleb luua toetavate meetmete süsteem, mida kohandatakse vastavalt riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele. Sellised meetmed koonduvad kuue keskse teema ümber: partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine, varane sekkumine ja aktiveerimine, tööturule integreerumist toetavad meetmed, ELi struktuurifondide kasutamine, süsteemi hindamine ja pidev täiustamine ning selle kiireloomuline elluviimine. Peamine eesmärk on ennetada koolist väljalangevust, parandada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada praktilised tõkked tööhõives. Meetmeid võib toetada ELi struktuurifondide vahenditest ja neid tuleb pidevalt jälgida ja täiustada.

(20)     Selleks et luua kvaliteetseid töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi, on äärmiselt oluline tagada tõhus koordineerimine ja partnerlus valdkondade vahel (tööhõive, haridus, noored, sotsiaaltöö jne).

(21)     Noortegarantii rakendamisel tuleb võtta arvesse, et noorte töötuse, institutsionaalse korralduse ja tööturul osalejate suutlikkuse poolest on liikmesriigid ja nende stardipositsioonid erinevad. Erinev on ka riikide eelarveline olukord ja finantsvõimekus vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks[16]. 2013. aastat käsitlevas iga-aastases majanduskasvu analüüsis on komisjon märkinud, et haridusse investeerimist tuleb pidada prioriteediks ja võimaluse korral suurendada, samas tagades selliste kulude tasuvuse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka tööturuteenuste ja aktiivse tööturupoliitika – näiteks töötutele suunatud väljaõppe ja noortegarantii meetmete – ulatuse ja tõhususe säilitamisele ning tugevdamisele. Selliste süsteemide loomine on oluline pikas perspektiivis, kuid vaja on ka kiiresti toimivaid lahendusi, et leevendada majanduskriisi laastavat mõju tööturule,           

SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL:     

(1) Tagada, et kuni 25aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.

Noortegarantiid luues arvestavad liikmesriigid selliseid üldisi probleeme nagu asjaolu, et noored ei ole homogeenne ja sarnase sotsiaalse taustaga rühm, vastastikustel kohustustel põhinevat lähenemisviisi ning vajadust tegeleda korduva tööturult eemaloleku riskiga.

Noortegarantii süsteemid, mis lähtuvad riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning võtavad arvesse sihtrühmaks olevate noorte soolisi erinevusi ja sotsiaalset mitmekesisust, põhinevad järgmistel suunistel.

Partnerluspõhiste lähenemisviiside väljatöötamine

(2) Määrata riigiasutus, kes vastutab noortegarantii väljatöötamise ja haldamise ning sektoritevaheliste partnerluste koordineerimise eest eri tasanditel.

(3) Tagada noortele kogu teave saadaolevate teenuste ja toetuse kohta, tugevdades koostööd tööturuasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste ja noorte tugiteenuste osutajate vahel, kasutades selleks täiel määral kõiki asjakohaseid teabekanaleid.

(4) Tugevdada partnerlussuhteid tööandjate ja asjakohaste tööturul osalejatega (tööturuasutused, eri tasandite valitsusasutused, ametiühingud, ja noorteasutused) eesmärgiga luua noorte jaoks töö-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimalusi.

(5) Luua partnerlussuhteid riiklike ja erasektori tööturuasutuste ning karjäärinõustajate vahel, kaasates ka eraldi noortele teenuseid pakkuvaid asutusi (vabaühendused, noortekeskused ja ühingud), kes aitavad töötusest, tööturult eemalolekust või haridussüsteemist sujuvalt tööturule siseneda.

(6) Tagada sotsiaalpartnerite aktiivne osalemine noortele suunatud meetmete kavandamise ja rakendamise kõigil tasanditel; suunata koostöös tekkiv sünergia õpipoisiõppe- ja praktikaskeemide väljatöötamisse.

(7) Kaasata noortegarantii kavandamisse ja rakendamisse noorte ja/või noorteorganisatsioonide esindajaid, kes teadlikkuse suurendamiseks kavandatud tegevuse kaudu noortegarantiid reklaamiksid ja aitaksid teenuseid abivajajate vajadustele vastavaks kohandada.

Varane sekkumine ja aktiveerimine

(8) Töötada välja tõhusad teavitusstrateegiad, mis mõjutaksid noori end registreerima tööturuasutustes, keskendudes haavatavatele, paljude raskete probleemidega (sotsiaalne tõrjutus, vaesus või diskrimineerimine) silmitsi seisvatele noortele ja sellistele noortele, kes ei osale tööhõives, hariduses ega koolituses, võttes arvesse noorte erinevat tausta (vaesus, puuded, madal haridustase, sisserändaja taust, kuulumine rahvusvähemusse).

(9) Kaaluda keskuse loomist, mis aitaks noori tõhusamalt toetada ja võimalikku infopuudust leevendades teavitada olemasolevatest võimalustest; selleks võiks näiteks luua organisatsiooni, mis tagaks kõikide asjaomaste asutuste ja organisatsioonide, eriti noortegarantii loomise eest vastutava riigiasutuse koordineeritud tegevuse ning mille kaudu oleks võimalik jagada teavet koolist lahkuvate ja eriti selliste noorte kohta, kes tõenäoliselt jäävad hätta töö leidmisel ega jätka ka haridusteed.

(10) Tagada tööturuasutuste suutlikkus koostöös muude noori toetavate partneritega pakkuda personaalset nõustamist ja personaalse tegevuskava koostamist, nt iga isiku jaoks personaalselt koostatud toetusskeem, mis põhineb vastastikuste kohustuste põhimõttel juba algetapist alates.

Tööturule integreerumist toetavad meetmed

Oskuste edendamine

(11) Pakkuda kooli pooleli jätnud ja väheste oskustega noortele võimalusi haridus- ja koolitustee jätkamiseks või uueks alguseks, mis tähendab sellise õpikeskkonna loomist, mis vastab noore konkreetsele vajadusele ja võimaldab tal omandada puuduva kvalifikatsiooni.

(12) Tagada, et noortegarantii raames oskuste ja pädevuste arendamiseks võetavate meetmetega aidatakse lahendada tööturul valitsevat ebakõla oskuste pakkumise ja nõudluse vahel ning et lähtutakse tööjõuvajadusest, eriti keskkonnasäästliku majanduse, IKT ja tervishoiu sektoris.

(13) Tagada, et oskuste ja pädevuste edendamine hõlmab ka IKT ja digitaalseid oskusi. Edendada erialaste teadmiste ja oskuste staatust; tagada, et IKT õppekavad ja tunnistused oleksid standarditega kooskõlas ja rahvusvaheliselt võrreldavad.

(14) Innustada koole (alg- ja keskkoole), sh kutsehariduskeskusi ja tööturuasutusi pidevalt tegelema noorte ettevõtlusalase ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alase nõustamisega ja korraldama selleks ettevõtluskursusi.

(15) Tagada mitteformaalses ja informaalses õppeprotsessis omandatud oskuste, teadmiste ja pädevuste valideerimine nende ametliku tunnustamise teel ja tunnistada, et sel viisil omandatu suurendab tööturul tööotsija võimalusi.

Tööturumeetmed

(16) Vähendada palgaväliseid tööjõukulusid, et suurendada noorte töövõimalusi.

(17) Kasutada sihipäraseid ja otstarbekaid palga- ja värbamishüvitisi, et julgustada ettevõtjaid looma just noorte, eriti tööturult eemale jäänute jaoks uusi töövõimalusi, nagu õpipoisiõpe, praktika või tööle suunamine, järgides seejuures kehtivaid riigiabi eeskirju.

(18) Edendada tööalast liikuvust, teavitades noori eri piirkondades ja riikides saadaolevatest tööpakkumistest, praktika- ja õpipoisiõppevõimalustest ning vastavatest toetustest, kasutades selleks agentuure ja skeeme, nagu EURES, mis toetab inimeste tööalast liikumist ELis. Tagada, et noored, kes leiavad tööd teises piirkonnas või liikmesriigis, saaksid piisavat toetust uue keskkonnaga kohanemiseks.

(19) Tagada rohkem tugiteenuseid idufirmade jaoks, tihendades koostööd tööturuasutuste ning äritegevust toetavate ja (mikro)krediiti pakkuvate asutuste vahel.

(20) Luua vahendid selliste noorte toetamiseks, kes aktiveerimisskeemidest välja langevad ega saa enam hüvitisi.

ELi struktuurifondide kasutamine

(21) Kasutada täielikult ja igakülgselt ära ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendeid ajavahemikuks 2014–2020, et toetada noortegarantii loomist. Tagada, et noortegarantii loetakse prioriteediks ja selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks eraldatakse vastavad ressursid, sh sihipäraste värbamishüvitiste võimalik rahastamine Euroopa Sotsiaalfondist. Kasutada täielikult ära 2007–2013 programmiperioodi raames veel saadaolevad rahalised vahendid.

(22) Eelseisvaks 2014-2020 programmiperioodiks partnerluslepingut ette valmistades tõsta noortegarantii rakendamisega seotud eesmärgid vajalikul määral esile ning esitada tegevuskavas meetmete kirjeldus, mille rahastamist taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi asjakohaste prioriteetsete investeeringute raames. Eelkõige puudutab see selliseid meetmeid nagu tööhõives, hariduses ja koolituses mitteosalevate noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, toetus noortele ettevõtjatele ning sotsiaalsete ettevõtete ja nende eriotstarbelise tegevuse toetamine.

Noortegarantii hindamine ja pidev täiustamine

(23) Jälgida ja hinnata kõiki noortegarantii meetmeid ja programme, et välja selgitada hästi toimivad tavad, mille alusel välja töötada faktipõhised strateegiad ja sekkumismeetmed, tagades seeläbi ressursside tõhusa kasutuse ja positiivse investeeringutasuvuse. Pidada ajakohastatud arvestust noortegarantii väljatöötamiseks ja käivitamiseks eraldatud rahaliste vahendite üle, eriti ühtekuuluvuspoliitika tegevuskava raames eraldatud vahendite üle.

(24) Edendada vastastikust õppimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlmates kõiki asjaomaseid noorte töötuse vastases võitluses osalevaid pooli, et täiustada noortegarantii meetmeid ja nende rakendamist tulevikus. Kasutada täielikult ära noortegarantii ettevalmistamise käigus toetust saanud projektide tulemusi.

(25) Tugevdada kõikide noortegarantii väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega seotud sidusrühmade, sh asjaomaste tööturuasutuste võimekust, et kõrvaldada kõik algatuse arengut takistavad sisemised ja välimised strateegilised ja praktilised tegurid.

Noortegarantii rakendamine

(26) Rakendada noortegarantii võimalikult kiiresti ja tagada, et see integreeritakse nõuetekohaselt tulevastesse ELi kaasrahastatavatesse programmidesse, soovitavalt perioodiks 2014–2020 kavandatava mitmeaastase finantsraamistiku algusest,      

NING MÄRGIB, ET KOMISJON     

Rahastamine

(27) Julgustab liikmesriike, kooskõlas Euroopa Sotsiaalfondi poolt programmiperioodiks 2014–2020 määratud asjakohaste investeerimisprioriteetidega, kasutama Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, et toetada noortegarantii kui noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja selliste nähtuste vastu võitlemise poliitikavahendi väljatöötamist ja rakendamist.

(28) Toetab ELi ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) programmitööd, sh vastastikuse õppimise, võrgustikutöö ja tehnilise abi kaudu.

Hea tava

(29) Kasutab uut sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi, et koguda hea tava näiteid noortegarantii kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

(30) Kasutab ELi tööhõivealast vastastikuse õppe programmi, et ergutada liikmesriike vahetama kogemusi ja häid tavasid.

Jälgimine

(31) Jälgib pidevalt noortegarantii arengut ja annab regulaarselt aru selle meetmete rakendamise tulemuste kohta Euroopa tööturuasutuste võrgustiku iga-aastase tööprogrammi raames.

(32) Jälgib käesoleva soovituse rakendamist ja kehtestab tööhõivekomitee kaudu mitmepoolse järelevalve noortegarantii rakendamise üle Euroopa poolaasta raames, analüüsides kehtestatud strateegia toimimist ja käsitledes vajaduse korral riigipõhiste soovituste järgimist liikmesriikides.

Teadlikkuse suurendamine

(33) Toetab meetmeid, mis on mõeldud teadlikkuse suurendamiseks noortegarantii loomisest liikmesriikides, kasutades selleks Euroopa noorteportaali, eriti selle teabekampaaniaid.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Eurostati tööjõu-uuringu põhinäitajad, sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmed; noorteks loetakse alla 25aastased ja täiskasvanuteks üle 25aastased.

[2]               KOM(2012) 750, 28.11, 2012.

[3]               Lisateave: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=88&eventsId=641

[4]               Lisateave noortegarantiide rakendamise kulude ja tulude kohta on lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

[5]               Eurofound (2012) NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe (Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg).

[6]               Nõukogu otsus 2010/707/EL (ELT L 308, 24.11, lk 46)

[7]               Nõukogu otsus 2005/600/EÜ (ELT L 205, 6.8.2005, lk 21)

[8]               Tööhõivepoliitika suunised (2008-2010), nõukogu otsus 2008/618/EÜ (ELT L 198, 26.7.2008, lk 51)

[9]               P7-TA(2010) 0262, 6.7, 2010.

[10]             ELT C 191, 1.7, 2011, lk 1

[11]             COM(2012) 173, 18. 4, 2012.

[12]             COM(2012) 582, 10. 10, 2012.

[13]             Euroopa Parlamendi resolutsioon noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (2012/2617(RSP), 24.5.2012)

[14]             COM(2012) 669, 20.11, 2012.

[15]             COM(2012) 750, 28.11, 2012.

[16]             Noortegarantii kulud ei kuulu rahvamajanduse arvepidamises kululiiki „kapitali kogumahutus põhivarasse”.