52012PC0721

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta /* COM/2012/0721 final - 2012/0340 (COD) */


SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesolevas seletuskirjas tutvustatakse lähemalt ettepanekut uue direktiivi kohta, mille eesmärk on ühtlustada avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme.

Direktiiviga aidatakse liikmesriikidel täita veebi käideldavusega seotud kohustusi ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi, mis on seotud avaliku sektori asutuste veebisaitidega.

Veebi käideldavus hõlmab põhimõtteid ja tehnilisi lahendusi, mida tuleb järgida veebisaidi konstrueerimisel, et teha kõnealuste veebisaitide sisu käideldavaks kõikidele kasutajatele, eelkõige puuetega inimestele[1].

1.1.        Ettepaneku eesmärgid ja taust

2009. aastal koosnes veebisaitide arendamise turg ligikaudu 175 000 ettevõtjast 27 ELi liikmesriigis. Nimetatud turg andis tööd ligikaudu miljonile inimesele ja selle käive oli 144 miljardit eurot[2].

Veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste Euroopa turu suurus on hinnangute kohaselt 2 miljardit eurot. See võib aga märkimisväärselt kasvada, kuna praegu on käideldavad vähem kui 10 % veebisaitidest. ELi rahvastiku vananemisega võib märkimisväärselt kasvada piiratud funktsionaalse võimekusega või puuetega inimeste arv (15 % ELi tööealisest elanikkonnast ehk 80 miljonit inimest).

Veebi käideldavus on avaliku sektori asutuste jaoks väga oluline, kuna see võimaldab neil jõuda suurema arvu inimesteni ja täita oma avalik-õiguslikke kohustusi. E-valitsuse teenuseid osutavate veebisaitide (ELis ligikaudu 380 500) ja avaliku sektori veebisaitide (ELis üle 761 000) hulk kasvab kiiresti. Enamik liikmesriike on juba jõustanud veebi käideldavust käsitlevad õigusaktid või võtnud muid sellega seotud meetmeid. Siiski on kõnealuste õigusaktide ja meetmete vahel märkimisväärseid erinevusi.

Liikmesriikide ühtlustamata lähenemisviisid veebi käideldavusele loovad takistusi siseturul. Piiriüleselt tegutsevad tarnijad seisavad silmitsi täiendavate tootmiskuludega. Konkurents, konkurentsivõime ja majanduskasv on pärsitud, kuna ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, ei ole piisavalt teadmisi ega suutlikkust kõigi nõuete ja menetluste järgimiseks.

Riikide ametiasutused ja ettevõtjad ei tea, milliseid veebi käideldavuse nõudeid järgida võimalike piiriüleste teenuste puhul, ega seda, milline poliitikaraamistik on veebi käideldavuse jaoks kõige sobivam.

Kavandatakse avalikku sektorit käsitlevate riigisiseste meetmete ühtlustamist ELi tasandil, mis on vajalik tingimus veebi käideldavuse turu killustatuse kõrvaldamiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks.

Käesolevas direktiivis käsitletakse avaliku sektori asutuste veebisaite, sest need annavad teavet ja osutavad teenuseid, mis on kodanike jaoks väga olulised, ning riiklike kulutuste tegemine aitab juba iseenesest luua turvalist ja ulatuslikku turgu veebisaitide arendajatele.

Ametiasutuste nõuete täitmisega seotud kulusid on hinnatud. Analüüsist nähtus, et saadav kasu ületab kulusid.

Kuna veebisaitide arendajaid julgustatakse saavutama mastaabisäästu, aitab kõnealune meede kaasa positiivse mõju levimisele, eelkõige kõikidele muudele avaliku sektori veebisaitidele.

Ühtlustamine toob kaasa paremad turutingimused, rohkem töökohti, veebi käideldavuse odavnemise ja käideldavate veebisaitide arvu suurenemise. See on valitsuste, ettevõtjate ja kodanike jaoks kolmekordne võit.

1.2.        Tehniline taust

Kõikjal maailmas kasutavad sidusrühmad praegu laialdaselt tehnilisi lahendusi, mis põhinevad Veebikonsortsiumi väljaantud veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 AA-taseme edukriteeriumidel ja nõuetel[3].

Veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 kohast veebi käideldavust hõlmavat Euroopa standardit (sealhulgas selle kasutamine AA-tasemel ja sellega seotud nõuetele vastavuse hindamise meetodid) töötatakse parajasti välja Euroopa standardiorganisatsioonidele CEN, CENELEC ja ETSI antud komisjoni volituse M/376 raames. Kõnealuse töö põhjal tuleks välja töötada ühtlustatud standard, mis peaks eeldatavasti tagama vastavuse käesolevas direktiivis sätestatud veebi käideldavuse nõuetele.

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ja Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon võtsid vastu veebi käideldavust hõlmava rahvusvahelise standardi ISO/IEC 40500:2012[4]. Standard ISO/IEC 40500:2012 on täpselt sama nagu esialgne veebisisu juurdepääsusuuniste versioon 2.0.

1.3.        Poliitiline taust

Veebi käideldavusega seondub arvukalt Euroopa tasandi poliitilisi algatusi: Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia käideldavus); e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 (kaasavad ja käideldavad e-valitsuse teenused); Euroopa digitaalarengu tegevuskava (komisjon teeb ettepaneku tagada 2015. aastaks avaliku sektori veebisaitide täielik käideldavus), ELi rahastamisprogrammid (seitsmes raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm) veebi käideldavuse tehnoloogiliste lahenduste alaste teadusuuringute ja arendustegevuse toetamiseks. Veebi käideldavust edendatakse ka riigihankedirektiivi läbivaatamisega.

1.4.        Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni[5] artikliga 9 kohustatakse liikmesriike ja ELi võtma asjakohaseid meetmeid, millega puuetega inimestele tagatakse teistega võrdsetel alustel juurdepääs muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele, sealhulgas internetile. Käesoleva direktiiviga tagatakse komisjoni volitusel M/376[6] põhineva veebi käideldavust käsitleva ühtlustatud standardi tulemuslik kasutamine.

Allpool esitatud ettepanek hõlmab üksnes veebisaidipõhiseid internetiteenuseid, mida osutavad avaliku sektori asutused.

Ettepanek on koostoimes Euroopa juurdepääsetavuse aktiga,[7] mida parajasti ette valmistatakse ja milles käsitletakse juurdepääsu kaupadele ja teenustele, sealhulgas IKT-teenustele. Käimasoleva mõju hindamise tulemusest sõltuva Euroopa juurdepääsetavuse aktiga võimaldatakse erasektorile keskendudes ellu viia kõiki Euroopa digitaalarengu tegevuskava veebi käideldavusega seotud eesmärke, tagades ühtlasi erasektori põhiteenuste osutajate veebisaitide käideldavuse kodanike jaoks. Kõnealustel veebisaitidel pakutakse teavet ja võimaldatakse suhtlust nt hankelepingute sõlmimiseks, reserveerimiseks, arvete esitamiseks ja maksmiseks ning toetuse saamiseks.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        Konsulteerimine huvitatud isikutega

Korraldati arvukalt liikmesriikidele, sektorile ja kodanikuühiskonnale suunatud avalikke arutelusid ja uuringuid, et teha kindlaks probleemid ja vajadused:

– 2010–2011 võrdlusuuring „E-käideldavuse järelevalve”[8].

– Uuring „Majanduslik hinnang e-käideldavusega seotud teenuste ja toodete täiustamiseks”[9]. Veebi käideldavust käsitlevad seminarid (2008)[10].

– Avalik arutelu komisjoni interaktiivse internetiplatvormi „Sinu hääl Euroopas” kaudu (2008)[11].

– Uuring „Veebi käideldavus Euroopa riikides”[12].

– Võrdlusuuring „E-käideldavuse edusammude mõõtmine Euroopas” (2006–2008)[13].

– E-kaasatuse ja kaasava kommunikatsiooniga tegelevad liikmesriikide eksperdirühmad[14].

– Otsesed konsultatsioonid ja kohtumised selliste suuremate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega, nagu Euroopa Puuetega Inimeste Foorum ja Euroopa Pimedate Liit, platvormiga AGE ja tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühinguga (ANEC) ning tarkvaratööstuse ja Euroopa tööstusassotsiatsiooniga[15].

2.2.        Mõju hindamine

Loodi infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi juhitav mõju hindamise juhtrühm, kuhu kuuluvad paljude komisjoni talituste ja osakondade esindajad, sealhulgas õigustalitus, peasekretariaat, teabevahetuse peadirektoraat, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, Eurostat, tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, informaatika peadirektoraat, siseturu ja teenuste peadirektoraat ning õigusküsimuste peadirektoraat. Juhtrühma ülesanne on analüüsida ja arutada käesoleva ettepanekuga seotud eri teemasid ja väljavaateid.

Mõjuhinnangu lõplikku versiooni on lisatud vastused mõju hindamise komitee soovitustele.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1.        Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 114 lõige 1.

3.2.        Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

See hõlmab riigiüleseid aspekte, mida liikmesriikidel ei ole võimalik oma meetmetega käsitleda. Riigitasandi meetmetest ei piisa riiklike meetmete ühtlustamiseks ega ühtlustatud lähenemisviisi koordineeritud rakendamiseks, nagu nähtub ka uuringutest ja konsultatsioonidest.

Lähenemisviiside riikidevahelised erinevused koormavad ettevõtjaid, kes soovivad tegutseda piiriüleselt, ning seavad neile takistusi. See piirab veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste väljakujunenud avaliku turu ulatust ning võib takistada tugitehnoloogiaid kasutavate kodanike liikuvust.

Ressursse oleks võimalik tõhusamalt kasutada, rakendades ühtlustatud nõudeid ja osaledes koostöökavas, mille eesmärk on jagada häid tavasid, teadmisi ja vastuseid tehnoloogilistele arengutele.

3.3.        Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse, hõlmates ettepanekuga üksnes minimaalse arvu veebisaite (veebisaiditüüpe) ja andes liikmesriikidele võimaluse seda loetelu laiendada.

Lisaks jäetakse liikmesriikide otsustusõigus seoses oluliste rakendamisparameetritega, nagu sellise ametiasutuse valik, kes vastutab nõuetele vastavuse kontrollimise eest.

3.4.        Ettepanek

Artikkel 1. Reguleerimisese ja -ala

Direktiivi eesmärk on ühtlustada avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, määrates kindlaks ühtlustatud nõuded.

Ettepanekus on sätestatud tehnilised sätted, mille kohaselt muudavad liikmesriigid käideldavaks avaliku sektori asutuste teatavat tüüpi veebisaitide (edaspidi „asjaomased veebisaidid”) sisu. Loetletud tüüpi veebisaidid hõlmavad avaliku sektori asutuste antavat teavet ja osutatavaid teenuseid, mis on olulised kodanike osalemiseks majandus- ja ühiskondlikus elus ning selleks, et ELi kodanikud saaksid oma õigusi nautida. Kõnealune loetelu on esitatud lisas ja pärineb 2011. aasta e-valitsust käsitlevast võrdlusuuringust[16].

Liikmesriigid võivad otsustada kõnealust veebisaiditüüpide loetelu laiendada.

Artikkel 2 – Mõisted

Direktiivis selgitatakse veebisaitide, standardite ja avalik-õiguslike asutustega seotud mõisteid. Veebisisu ja kasutajaliidesega seotud terminoloogia on sarnane sellega, mida kasutati Veebikonsortsiumi veebi juurdepääsetavuse algatuses, ja vastab volituse 376 põhjal koostatava standardi kavandile.

Artikkel 3 – Veebi käideldavuse nõuded

Veebi käideldavuse nõudeid määratletakse kahe kriteeriumi alusel:

– kasutajale suunatus;

– turule suunatus ja koostalitlusvõime.

Arvestades, et nõuded võivad häirivamate tehnoloogiliste ja ühiskondlike arengute tõttu muutuda, antakse komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vajaduse korral ühtlustatud nõudeid asjaomaste veebisaitide käideldavuse tagamiseks.

Selleks et saavutada praegused poliitilised eesmärgid viivitamata, tuleb eespool osutatud sätted rakendada 31. detsembriks 2015.

Artikkel 4 – Ühtlustatud standardid ja vastavuseeldus

Käesolev direktiiv on kooskõlas Euroopa standardimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 87/95/EMÜ ja otsus nr 1673/2006/EÜ ja mis näeb komisjonile ette õigusliku aluse nõuda Euroopa standardiorganisatsioonidelt ühtlustatud standardite väljatöötamist, et aidata sidusrühmadel täita vastavuseelduse nõuet. Viide kõnealustele standarditele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, osutades vajaduse korral võimalustele, mida tuleb kõnealuseid standardeid järgides arvesse võtta.

Direktiivi ühes põhjenduses on osutatud, et Veebikonsortsiumi väljaantud veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid tuleb arvesse võtta volitusest 376 tulenevas Euroopa standardis ja seejärel kõnealusel tööl põhinevas ühtlustatud standardis. Kõnealused tehnoloogianeutraalsed nõuded panevad aluse veebi käideldavuse nõuetele.

Artikkel 5 – Euroopa ja rahvusvahelised standardid ja vastavuseeldus

Ühtlustatud standardite puudumisel nähakse direktiiviga ette veebi käideldavuse nõuetele vastavuse eeldust käsitlev lahendus veebisaitidele, mis vastavad Euroopa standarditele või nende osadele, mille komisjon on kindlaks määranud delegeeritud õigusaktidega. Volituse 376 alusel valmistatakse ette veebikäideldavust hõlmavat Euroopa standardit.

Kõnealuse Euroopa standardi puudumisel nähakse direktiiviga ette veebi käideldavuse nõuetele vastavuse eeldust käsitlev lahendus veebisaitidele, mis vastavad standardi ISO/IEC 40500:2012 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid hõlmavatele osadele.

Artikkel 6 – Lisameetmed

Lisameetmeid on vaja, et aidata kaasa teadlikkuse suurendamisele, koostöökorra kehtestamisele ja turu kasvule.

Liikmesriike kutsutakse üles edendama muude kui asjaomaste avaliku sektori veebisaitide käideldavuse laiendamist, kuna sellega kiirendatakse turu kasvu ja ELi kodanike jaoks veebi käideldavaks muutmist.

Artikkel 7 – Aruandlus

Veebisaidi käideldavust tuleks veebisisu korrapärast ajakohastamist arvesse võttes pidevalt jälgida. Liikmesriikidel palutakse jälgida asjaomaseid avaliku sektori asutuste veebisaite, kasutades selleks komisjoni kehtestatud metoodikat kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud menetlusega. Metoodikas kasutatakse võimaluse korral ühtlustatud standardi menetlusi ja tehnilist hinnangut ning see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Liikmesriikidel oleks vabadus kehtestada kõnealuseks kontrollimiseks sobiv mehhanism, määrates selleks vastutavad ametiasutused.

Liikmesriigid esitavad sellise järelevalve tulemuste kohta igal aastal aruande. Aruannetes peaks sisalduma ka asjaomaste veebisaiditüüpide loetelu võimalik laiendamine ning artikli 6 kohaselt võetud lisameetmed.

Kord, mille kohaselt liikmesriigid komisjonile aruande esitavad, määratakse kindlaks kooskõlas käesolevas direktiivis osutatud menetlusega.

Artikkel 8 – Volituste delegeerimine

Direktiiv sisaldab sätteid delegeeritud õigusaktide väljaandmiseks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, millega võimaldatakse seadusandjal delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi. Kõnealust menetlust kasutataks selleks, et täpsustada käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud nõudeid veebi käideldavusele ja määrata kindlaks Euroopa standard või selle osad, millele vastavus loob eelduse, et asjaomased veebisaidid vastavad veebi käideldavuse nõuetele.

Artikkel 9 – Komitee

Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee. Osutatakse nõuande- või kontrollimenetlusele, mida kohaldatakse selgelt käesoleva direktiivi artiklite kohaselt.

Artikkel 10 – Ülevõtmine

Direktiivis on sätestatud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike õigus- ja haldusnormide jõustumise kuupäevaks hiljemalt 30. juuni 2014.

Artikkel 11 – Läbivaatamine

Käesoleva direktiivi kohaldamine vaadatakse läbi kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

2012/0340 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[17],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[18],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Liikumine digitaalühiskonna poole pakub kasutajatele uusi viise teabele ja teenustele juurdepääsemiseks. Teabe pakkujad ja teenuste osutajad, nagu avaliku sektori asutused, sõltuvad üha enam internetist, et toota, koguda ja pakkuda seal mitmesugust inimestele olulist teavet ning teenuseid.

(2)       Veebi käideldavus hõlmab põhimõtteid ja tehnikaid, mida tuleb järgida veebisaidi konstrueerimisel, et teha kõnealuste veebisaitide sisu käideldavaks kõikidele kasutajatele, eelkõige piiratud funktsionaalse võimekusega, sealhulgas puuetega inimestele. Veebisaitide sisu hõlmab nii tekstilist kui ka mittetekstilist teavet, vormide allalaadimist ja kahesuunalist suhtlust, nt digitaalsete vormide töötlemine, autentimine ning tehingud, nagu juhtumite käsitlemine ja maksed.

(3)       Komisjon kutsub oma e-valitsuse tegevuskavaga 2011–2015[19] üles võtma meetmeid kaasatust ja käideldavust tagavate e-valitsuse teenuste väljatöötamiseks.

(4)       Oma teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”[20] märkis komisjon, et avaliku sektori veebisaidid peaksid olema 2015. aastaks täielikult käideldavad.

(5)       Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi[21] ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammiga[22] toetatakse teadusuuringuid käideldavusprobleemidele tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks ning kõnealuste lahenduste väljatöötamist.

(6)       Enamik liikmesriike, kes on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO konventsioon”) ja Euroopa Liit, kes on selle sõlminud, on võtnud endale kohustuse, „millega puuetega inimestele tagatakse teistega võrdsetel alustel juurdepääs […] muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele” ning kohustuse „edendada puuetega inimeste juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, kaasa arvatud internetile”.

(7)       Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020[23] põhineb ÜRO konventsioonil ja hõlmab eri prioriteetsete valdkondade, sealhulgas veebi käideldavusega seotud meetmeid, et „tagada puuetega inimestele juurdepääs toodetele, teenustele, sealhulgas avalikele teenustele ja abivahenditele”.

(8)       Nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta,[24] sisaldab IKT käideldavust käsitlevaid sätteid. Selles ei käsitleta siiski veebi käideldavuse eripära.

(9)       Kiiresti kasvav veebi käideldavuse turg hõlmab paljusid ettevõtjaid, nagu veebisaitide või veebilehtede loomiseks, haldamiseks ja testimiseks kasutatavate tarkvaravahendite arendajad, kasutajaagentide, nagu veebibrauserid ja seotud tugitehnoloogiad, väljatöötajad, sertifitseerimisteenuste rakendajad ning koolitajad.

(10)     Paljud liikmesriigid on vastu võtnud käideldavate veebisaitide kavandamist käsitlevatel rahvusvahelistel eeskirjadel põhinevad meetmed, kuid antud suunised osutavad sageli kõnealuste eeskirjade eri versioonidele või vastavustasemetele või on riiklikul tasandil kasutusele võetud erinevad tehnilised lahendused.

(11)     Veebi käideldavuse tarnijate hulka kuulub arvukalt väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Tarnijad ja eelkõige VKEd ei söanda tegeleda ettevõtlusprojektidega väljaspool oma koduturgu. Veebi käideldavust käsitlevate nõuete ja eeskirjade erinevuste tõttu pärsivad nende konkurentsivõimet ja majanduskasvu lisakulud, mida neil tuleks kanda piiriüleste veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste väljatöötamisel ja turustamisel.

(12)     Piiratud konkurentsi tõttu peavad veebisaitide ning seotud toodete ja teenuste ostjad maksma teenuste eest kõrget hinda või sõltuvad ainult ühest tarnijast. Tarnijad soosivad sageli ettevõttesisesete standardite variatsioone, piirates seega kasutajaagentide koostalitlusvõimet ja asukohast sõltumatut liiduülest juurdepääsu veebisaitide sisule. Riiklike õigusaktide killustatus vähendab kasu, mida võidakse saada kodu- ja välismaiste kolleegidega kogemuste vahetamisest ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengutega toimetuleku alal.

(13)     Killustatuse kõrvaldamiseks on vaja ühtlustada riigisiseseid meetmeid liidu tasandil, toetudes avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse nõudeid käsitlevale kokkuleppele. See vähendaks veebisaitide arendajate ebakindlust ja soodustaks koostalitlust. Kasutades tehnoloogianeutraalseid käideldavusnõudeid, ei pidurdata innovatsiooni, vaid pigem soodustatakse seda.

(14)     Ühtne lähenemisviis peaks võimaldama liidu avaliku sektori asutustel ja ettevõtjatel saada majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, kui internetiteenuste osutamist laiendatakse suurema hulga kodanike ja klientide kaasamiseks. See peaks suurendama veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste siseturu potentsiaali. Sellest tulenev turu kasv peaks võimaldama ettevõtjatel anda oma panus liidu majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Siseturu tugevdamine peaks muutma ELi investeerimise ligitõmbavamaks. Valitsused saaksid kasu veebi käideldavuse odavamast pakkumisest.

(15)     Kodanikud saaksid avaliku sektori internetiteenustele laialdasema juurdepääsu ning neile osutataks teenuseid ja antaks teavet, mis võimaldab nautida kõikjal liidus oma õigusi, eelkõige õigust liikuda ja elada vabalt liidu territooriumil ning asutamisvabadust ja vabadust osutada teenuseid.

(16)     Käesolevas direktiivis määratletud veebi käideldavuse nõuded on tehnoloogianeutraalsed. Nendega osutatakse üksnes, milliseid põhifunktsioonid peavad olema täidetud, et kasutaja tajuks, kasutaks ja mõistaks veebisaiti ja selle sisu. Kriteeriumides ei täpsustata, kuidas nimetatud eesmärki saavutada või millist tehnoloogiat konkreetse veebisaidi, internetiteabe või rakenduse jaoks valida. Seega ei takistata nendega innovatsiooni.

(17)     Veebi käideldavusega seotud koostalitlusvõime peaks põhinema ühiselt vastu võetud ja kasutatavatel nõuetel, millega maksimeeritakse veebisisu kokkusobivust praeguste ja tulevaste kasutajaagentide ning tugitehnoloogiatega. Täpsemalt peaks kasutajaagentidele veebisisu edastama üldises sisemises kodeeringus, mis hõlmab nii loomuliku keele, struktuuride, relatsioonide ja jadastatuse kui ka mis tahes kasutajaliidesesse põimitud komponentide kodeeringut. Koostalitlusest saavad seega kasu kasutajad, kellel on võimalik kasutada kõikjal oma kasutajaagente veebisaitide käitlemiseks, ning samuti võivad nad saada kasu suuremast valikust ja madalamatest hindadest kõikjal liidus. Veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste tarnijad ning ostjad saavad samuti koostalitlusest kasu.

(18)     Nagu on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, peaks avalikel asutustel olema oma osa internetipõhise infosisu turgude edendamisel. Valitsused saavad stimuleerida infosisuturge, tehes avaliku sektori teabe kättesaadavaks läbipaistvatel, tõhusatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See on innovaatiliste internetiteenuste võimaliku kasvu oluline allikas.

(19)     Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et teatavat tüüpi avaliku sektori asutuste veebisaidid, mis on avalikkusele väga olulised, tehakse käideldavaks ühistel tingimustel. Kõnealused veebisaiditüübid määrati kindlaks 2001. aasta e-valitsust käsitlevas võrdlusuuringus,[25] mida on kasutatud lisas esitatud loetelu alusena.

(20)     Käesoleva direktiiviga nähakse ette veebi käideldavuse nõuded teatavat tüüpi avaliku sektori asutuste veebisaitidele. Asjaomaste veebisaitide kõnealustele nõuetele vastavuse hõlbustamiseks on vaja ette näha asjaomaste veebisaitide vastavuseeldus, kui need on kooskõlas ühtlustatud standarditega, mis on kõnealuseid nõudeid käsitlevate üksikasjalike tehniliste kirjelduste väljendamiseks koostatud ja avaldatud vastavalt Euroopa standardimist käsitlevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1025/2012, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks otsus 87/95/EMÜ ja otsus nr 1673/2006/EÜ. Kõnealuse määruse kohaselt võivad liikmesriigid ja Euroopa Parlament esitada vastuväiteid ühtlustatud standarditele, mis ei vasta nende hinnangul täielikult käesolevas direktiivis sätestatud veebi käideldavuse nõuetele.

(21)     Komisjon on juba välja andnud volituse M/376[26] Euroopa standardiorganisatsioonidele, et töötada välja Euroopa standard, millega täpsustatakse funktsionaalsed käideldavuse nõuded selliste IKT-toodete ja -teenuste, sealhulgas veebisisu jaoks, mida oleks võimalik kasutada riigihangetes ning ka muudel eesmärkidel, näiteks erahangetes. Selleks peavad Euroopa standardiorganisatsioonid algatama tiheda koostöö asjaomaste tööstusharude standardifoorumite ja konsortsiumidega, sealhulgas Veebikonsortsiumiga. Kõnealuse töö põhjal tuleks välja töötada ühtlustatud standard, millega peaks ette nägema käesolevas direktiivis sätestatud veebi käideldavuse nõuetele vastavuse eelduse.

(22)     Kuni nimetatud ühtlustatud standardite või nende osade viitenumbrite avaldamiseni tuleks ette näha veebi käideldavuse nõuetele vastavuse eeldus asjaomastele veebisaitidele, mis vastavad Euroopa standarditele või nende osadele, mille komisjon on kindlaks määranud delegeeritud õigusaktidega. Selline standard võib olla Euroopa standard, mis tuleks vastu võtta volituse M/376 alusel.

(23)     Kõnealuse Euroopa standardi puudumisel tuleks ette näha veebi käideldavuse nõuetele vastavuse eeldus asjaomastele veebisaitidele, mis vastavad rahvusvahelise standardi ISO/IEC 40500:2012 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid hõlmavatele osadele. Rahvusvaheline standard ISO/IEC 40500:2012 on täpselt sama mis esialgne veebisisu juurdepääsusuuniste versioon 2.0. Nii rahvusvahelise kui ka Euroopa tasandi sidusrühmad tunnustavad Veebikonsortsiumi väljaantud veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid asjakohaste veebi käideldavusega seotud nõuete alusena. Seda on rõhutatud nõukogu järeldustes käideldava infoühiskonna kohta[27].

(24)     Vastavust veebi käideldavuse nõuetele tuleks pidevalt jälgida nii avaliku sektori asutuse veebisaidi esialgsel konstrueerimisel kui ka selle sisu edasisel värskendamisel. Ühtlustatud järelevalvemetoodika hõlmab veebisaidi käideldavuse nõuetele vastavuse kontrolli, mida tehakse kõikides liikmesriikides ühtsetel alustel, representatiivse valimi kontrolli ja järelevalve korrapärasust. Liikmesriigid peavad esitama igal aastal aruande järelevalve tulemuste ja üldisemalt käesoleva direktiivi kohaldamisel võetud meetmete kohta.

(25)     Ühtlustatud raamistikus oleks veebisaitide arendajatel vähem tõkkeid siseturul tegutsemiseks ning samas väheneksid valitsuste ja muude veebi käideldavusega seotud toodete ja teenuste hankeid korraldavate asutuste kulud.

(26)     Selleks et tagada, et asjaomased veebisaidid tehakse käideldavaks käesolevas direktiivis sätestatud veebi käideldavuse nõuete kohaselt, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 eesmärgiga täpsustada vajaduse korral kõnealuseid nõudeid ja määrata kindlaks Euroopa standard või selle osad, millele vastavus loob ühtlustatud standardi puudumisel eelduse, et asjaomased veebisaidid vastavad veebi käideldavuse nõuetele.         Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)     Selleks et tagada käesoleva direktiivi asjaomaste sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kontrollimenetlust tuleks kasutada selleks, et määrata kindlaks metoodika, mida liikmesriigid peavad kasutama asjaomaste veebisaitide kõnealustele nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Nõuandemenetlust tuleks kasutada sellise korra kindlaksmääramiseks, mille kohaselt liikmesriigid peavad teatama komisjonile kõnealuse järelevalve tulemused. Kõnealuseid rakendamisvolitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.

(28)     Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavuse ühtlustatud turu loomist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest see nõuab praegu liikmesriikide õigussüsteemides kehtivate paljude erinevate eeskirjade ühtlustamist, ning seda saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, milles käsitletakse avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavust kõikide kasutajate, eelkõige piiratud funktsionaalse võimekusega, sealhulgas puuetega inimeste jaoks.

2. Direktiivis on sätestatud eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid teevad kättesaadavaks selliste avaliku sektori asutustele kuuluvate veebisaitide sisu, mille tüübid on täpsustatud lisas.

3. Liikmesriigid võivad laiendada käesoleva direktiivi reguleerimisala muud kui lõikes 2 osutatud tüüpi avaliku sektori veebisaitidele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „asjaomased veebisaidid” – käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud veebisaidid;

(2) „veebisaitide sisu” – teave, mis edastatakse kasutajale kasutajaagendi kaudu, sealhulgas kood või märgistus, millega määratletakse sisu struktuur, esitus ja vastastikune mõju;

(3) „kasutajaagent” – tarkvara, mis otsib ja esitab veebisisu kasutajatele, sealhulgas veebibrauserid, meediapleierid, lisandmoodulid ja muud programmid, mis aitavad veebisisu otsida, tajustada ja sellega suhelda;

(4) „standard” – korratava või pideva rakenduse tehniline kirjeldus, mille on vastu võtnud tunnustatud standardiorganisatsioon ja mille järgimine ei ole kohustuslik, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 1;

(5) „rahvusvaheline standard” – standard, mille on vastu võtnud rahvusvaheline standardiorganisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis a;

(6) „Euroopa standard” – standard, mille on vastu võtnud mõni Euroopa standardiorganisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis b;

(7) „ühtlustatud standard” – Euroopa standard, mis on vastu võetud komisjoni taotluse põhjal ELi ühtlustamisaktide kohaldamiseks, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c;

(8) „avaliku sektori asutus” – riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud, nagu on määratletud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 punktis 9, ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Artikkel 3

Veebi käideldavuse nõuded

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohaste veebisaitide käideldavus

(a) järjepideval ja sobival viisil, võimaldades kasutajapoolset tajumist, kasutamist ja mõistmist, nähes ette sisu esituse ja suhtlusviiside kohandatavuse ning pakkudes vajaduse korral käideldava elektroonilise alternatiivi;

(b) viisil, mis võimaldab koostalitlust paljude kasutajaagentide ja tugitehnoloogiatega nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil.

2. Liikmesriigid kohaldavad lõike 1 sätted hiljemalt 31. detsembriks 2015.

3. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 8 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada vajaduse korral täiendavalt lõikes 1 osutatud veebi käideldavuse nõudeid.

Artikkel 4

Ühtlustatud standarditele vastavuse eeldus

1. Asjaomaseid veebisaite, mis vastavad ühtlustatud standarditele või nende osadele, mille viitenumbrid on komisjon koostanud ja avaldanud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012, käsitatakse kõnealuste standardite või nende osadega hõlmatud, artiklis 3 sätestatud veebi käideldavuse nõuetele vastavatena.

Artikkel 5

Euroopa või rahvusvahelistele standarditele vastavuse eeldus

1. Nii kaua, kuni artiklis 4 osutatud ühtlustatud standardite viitenumbreid ei ole veel avaldatud, eeldatakse, et lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud Euroopa standarditele või nende osadele vastavad asjaomased veebisaidid vastavad kõnealuste standardite või nende osadega hõlmatud, artiklis 3 sätestatud veebi käideldavuse nõuetele.

2. Komisjonile antakse volitused võtta artikli 8 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud Euroopa standardid või nende osad.

3. Nii kaua, kuni lõikes 1 osutatud Euroopa standardite viitenumbreid ei ole veel kindlaks määratud, eeldatakse, et standardi ISO/IEC 40500: 2012 AA-taseme edukriteeriume ja nõudeid hõlmavatele osadele vastavad asjaomased veebisaidid vastavad artiklis 3 sätestatud veebi käideldavuse nõuetele.

Artikkel 6

Lisameetmed

1. Liikmesriigid kannavad hoolt, et asjaomased veebisaidid esitaksid kinnituse oma käideldavuse, eelkõige käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse kohta ja annaksid kasutajatele võimaluse korral käideldavusega seotud täiendavat teavet.

2. Liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et soodustada artiklis 3 sätestatud veebi käideldavuse nõuete kohaldamist lisaks asjaomastele veebisaitidele ka kõikide muude avaliku sektori asutuste veebisaitide suhtes ja eelkõige selliste avaliku sektori asutuste veebisaitide suhtes, mis kuuluvad kehtivate siseriiklike õigusaktide või veebi käideldavust käsitlevate asjakohaste meetmete kohaldamisalasse.

3. Liikmesriigid peavad toetama asjakohaseid mehhanisme, et korraldada asjaomaste sidusrühmadega veebi käideldavust käsitlevaid konsultatsioone ja avalikustada veebi käideldavuse poliitika võimalikke arengusuundi ning veebi käideldavuse nõuetele vastavuse rakendamisega seotud kogemusi ja tähelepanekuid.

4. Liikmesriigid peavad tegema komisjoni kaasabil liidu tasandil koostööd sektori ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, et vaadata artikli 7 lõikes 4 osutatud iga-aastase aruandluse eesmärgil läbi turu- ja tehnoloogiaarengud ja veebi käideldavuse alased edusammud ning vahetada parimaid tavasid.

Artikkel 7

Järelevalve ja aruandlus

1. Liikmesriigid kontrollivad pidevalt asjakohaste veebisaitide vastavust veebi käideldavuse nõuetele, kasutades lõikes 4 sätestatud metoodikat.

2. Liikmesriigid peavad esitama lõike 4 kohaselt tehtud kontrollimiste tulemuste kohta igal aastal aruande, mis sisaldab mõõtmisandmeid ja vajaduse korral artikli 1 lõikes 3 osutatud veebisaitide loetelu.

3. Kõnealune aruanne hõlmab ka artikli 6 kohaselt võetud meetmeid.

4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega metoodika, et kontrollida asjaomaste veebisaitide vastavust artiklis 3 sätestatud veebi käideldavuse nõuetele. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kõnealune metoodika avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5. Lõikes 4 osutatud metoodika hõlmab:

(a) järelevalve korrapärasust ja representatiivset valimit asjaomastel veebisaitidel, mida kontrollitakse ning

(b) veebisaidi tasandil kirjeldust selle kohta, kuidas tuleb tõestada vastavust artiklis 3 osutatud veebi käideldavuse nõuetele, viidates võimaluse korral otse asjaomasele kirjeldusele ühtlustatud standardis või, sellise kirjelduse puudumisel, Euroopa või rahvusvahelises standardis, nagu on osutatud vastavalt artiklites 4 ja 5.

6. Liikmesriikidelt komisjonile esitatava aruandluse korra kehtestab komisjon rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 8

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 3 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kindlaksmääramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Kooskõlas artiklitega 3 ja 5 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 10

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2014. Nad edastavad nimetatud normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva direktiivi kohaldamise läbi kolme aasta jooksul alates selle jõustumisest.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Avaliku sektori asutuste veebisaitide tüübid

(nimetatud artikli 1 lõikes 2)

(1) Tulumaks: deklaratsioon, maksuteade

(2) Tööhõiveametite osutatavad tööotsimise teenused

(3) Sotsiaalkindlustushüvitised: töötushüvitised, lapsetoetused, ravikulud (hüvitamine või otsene hüvitamine), stipendiumid

(4) Isiklikud dokumendid: passid või juhiload

(5) Mootorsõidukite registreerimine

(6) Ehitusloa taotlus

(7) Politseiavaldus, nt varguse korral

(8) Avalikud raamatukogud, nt kataloogid ja otsinguvahendid

(9) Sünni- või abielutunnistuste taotlemine ja väljastamine

(10) Kõrgkooli või ülikooli astumine

(11) Teade elukoha muutmise kohta

(12) Terviseteenused: interaktiivne nõustamine teenuste kättesaadavuse kohta, internetiteenused patsientidele, vastuvõtuaegade registreerimine.

[1]               ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puuetega inimeste mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

[2]               Veebisaitide arendamise turgu arvestatakse majandustegevuste summana, NACE Rev. 2 klassid J6201 – Programmeerimine ja J6312 – Veebiportaalide tegevus. Allikas: Eurostat, ettevõtlusstatistika üksikasjalikud aastaandmed teenuste kohta (NACE Rev.2 H-N ja S95), online andmekood sbs_na_1a_se_r2).

[3]               Allikas: http://www.w3.org/WAI/

[4]               http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/catalogue_tc/catalogue_detail.htm?csnumber=58625

[5]               http://www.un.org/disabilities/default.asp?id=150

[6]               http://www.mandate376.eu/

[7]               http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/docs/2012_just_025_european_accessibiliy_act_en.pdf

[8]               Uuringu (mille jaoks korraldati 2008. aastal hange SMART 2008/0066) tulemusel koostati kaks aastaaruannet 2010. ja 2011. aastal. (http://www.eaccessibility-monitoring.eu/researchResult.aspx)

[9]               SMART 2009/00-72: http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/study-economic-assessment-and-evaluation-recommendations-improving-e-accessibility-services-and

[10]             http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/consultation-workshop-web-accessibility-10-june-2008

[11]             http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2008:0804:FIN:EN:PDF

[12]             Veebi käideldavus Euroopa riikides: vastavus uusimatele rahvusvahelistele käideldavusnõuetele, eelkõige veebisisu juurdepääsusuuniste versiooni 2.0 (WCAG 2.0) nõuetele, ja lähenemisviisid või kavad kõnealuste nõuete täitmiseks” (SMART 2008/0068). http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/study-report-web-accessibility-european-countries-level-compliance-latest-international

[13]             Võrdlusuuring 2006–2008 – „E-käideldavuse edusammude mõõtmine Euroopas” (MEAC-1). Vt          Empirica, WRC, RNIB, RNID, eWORX (2007), http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/assessment-status-eaccessibility-europe            

[14]             http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/groups-supporting-e-inclusion-agenda

[15]             Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaettevõtjate ühendus.

[16]             http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/egovernment-indicators-benchmarking-eeurope

[17]             ELT C 110, 9.5.2006, lk 26, KOM(2005) 425 (lõplik).

[18]             ELT C 9, 11.1.2012, lk 65–70.

[19]             KOM(2010) 743 (lõplik), Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

[20]             KOM(2010) 245 (lõplik/2).

[21]             ELT L 412, 30.12.2006, lk 1–43.

[22]             ELT L 310, 9.11.2006, lk 15–40.

[23]             KOM(2010) 636 (lõplik), Euroopa Liidu Teatajas avaldamata.

[24]             ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[25]             http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/egovernment-indicators-benchmarking-eeurope

[26]             http://www.mandate376.eu/

[27]             http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/trans/107014.pdf