SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe[1] punkt 28 võimaldab paindlikkusmehhanismi kaudu kasutada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF, edaspidi ka „fond”) igal aastal mahus, mis täiendab finantsraamistiku asjaomastes rubriikides ettenähtud assigneeringuid kuni 500 miljoni euroga.

Fondist abi saamise tingimused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta[2].

21. detsembril 2011 esitas Austria taotluse EGF/2011/011 AT/Soziale Dienstleistungen from Austria, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega 105 ettevõttest, mis tegutsevad NACE Revision 2 osa 88 (Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta)[3] alal NUTS II tasandi piirkonnas Steiermarkis (AT22) Austrias.

Pärast taotluse põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon, et määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 kohaselt on kõik kõnealuses määruses sätestatud tingimused rahalise toetuse saamiseks täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS

Põhiandmed: ||

EGFi viitenumber || EGF/2011/011

Liikmesriik || Austria

Artikkel 2 || (b)

Asjaomased ettevõtted || 105

NUTS II piirkond || Steiermark (AT22)

NACE Revision 2 osa || 88 (Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta)

Vaatlusperiood || 1.4.2011 - 15.12.2011

Individuaalsete teenuste osutamise alguskuupäev || 1.10.2011

Taotluse kuupäev || 21.12.2011

Koondamisi vaatlusperioodil || 1 050

Eeldatav meetmetes osalevate koondatute arv || 350

Individuaalsete teenustega seotud kulud (eurodes) || 7 850 500

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud[4] (eurodes) || 150 500

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (%) || 1,88

Kogueelarve (eurodes) || 8 001 000

Fondi toetus eurodes (65 %) (eurodes) || 5 200 650

1. Taotlus esitati komisjonile 21. detsembril 2011 ja sellele lisati täiendavat teavet viimati 25. juunil 2012.

2. Taotlus vastab fondi kasutamise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punktis b, ning see on esitatud kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud kümnenädalase tähtaja jooksul.

Koondamiste seos globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses või ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga

3. Austria väidab koondamiste ning ülemaailmse finants- ja majanduskriisi vahelise seose kohta, et koondamised Steiermarki mobiilsete sotsiaalteenuste sektoris (mobiilsete sotsiaalteenuste osutamine puuetega inimestele ja noorte mobiilne abistamine) tulenesid sotsiaalteenuste eelarve kärpimisest Steiermarkis eesmärgiga konsolideerida kogueelarvet (osana nende panusest Austria stabiliseerimis- ja konsolideerimiskohustustesse 2010–2014 stabiilsusprogrammi[5] kohaselt).

4. Kriisi negatiivsetele mõjudele reageerides ja silmas pidades piirkondliku eelarve konsolideerimist 2013. aastaks võttis Steiermarki uus valitsus 2010. aastal vastu otsuse kärpida liidumaa üldiseid kulusid 25 % võrra (võrreldes 2010. aasta eelarvega) kaheaastase ajavahemiku (2011/2012) jooksul. Eelarvekärped puudutasid ka sotsiaalteenuste sektorit, sealhulgas lepinguga sätestatud väljamakseid (vertraglich vereinbarte Pflichtleistungen), mida Steiermark tegi noorte hoolekande ja puuetega inimeste toetamiseks (Jugendwohlfahrt, Behindertenhilfe). Steiermarkis osutavad kõnealuseid teenuseid hoolekandeasutused[6], mis töötavad mittetulundusühenduste, aktsiaseltside ja (väikeste) eraettevõtete kujul.

5. Puuetega inimestele mobiilsete sotsiaalteenuste osutajad (mobile Behindertenhilfe) ja mobiilse noorsootöö tegijad (mobile Jugendarbeit) Steiermarkis kuulusid nende hulka, keda sotsiaalteenuste eelarve kärped otseselt mõjutasid. Pärast neid kaht rühma puudutavate mobiilsete sotsiaalteenuste õigusraamistiku läbivaatamist vähendati teenuste nimistut ning teenuste osutajatele Steiermarki poolt makstavad tasud vähenesid alates 2011. aasta juulist (mobile Behindertenhilfe) ja 2011. aasta juunist (mobile Jugendarbeit)[7].

6. Reageerides eelarve kärpimisele, vähendasid Steiermarki sotsiaalteenuste osutajad kõigepealt oma tegevuse mahtu (s.t töötajate lühemad tööajad) ning hakkasid seejärel alates 2011. aasta keskpaigast inimesi koondama. Kõige suurema löögi alla sattusid/satuvad väikesed teenuseosutajad, kes on spetsialiseerunud vaid ühele või vähestele sotsiaalabivaldkonnale/valdkondadele, sest nad sõltuvad üksnes liidumaa ja omavalitsuste rahalisest abist (samas kui suuremad, paljudes valdkondades tegevad hoolekandeasutused saavad kasutada eri rahastamisvahendeid, sealhulgas rahakogumiskampaaniatest või riiklikust rahastamisest saadavat tulu).

Koondamiste arvu tõendamine ja vastavus artikli 2 punktis b esitatud kriteeriumidele

7. Austria esitas kõnealuse taotluse määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 punkti b sekkumiskriteeriumide alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise perioodi jooksul ettevõtetes, mis tegutsevad samas NACE Revision 2 osas liikmesriigi NUTS II tasandi samas piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas.

8. Taotluses on märgitud 1 050 töötaja koondamine vaatlusperioodi jooksul, mis kestis 1. aprillist 2011 kuni 15. detsembrini 2011, 105 äriühingust, mis tegutsevad NACE Rev. 2 osa 88 (Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta) valdkonnas NUTS II tasandi piirkonnas Steiermarkis (AT22). Neist määrati kindlaks 888 koondamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 2 lõike 2 teisele taandele ja ülejäänud 162 koondamist vastavalt sama sätte teisele taandele.

Selgitus koondamiste ettenägematuse kohta

9. Austria ametiasutused väidavad, et koondamisi ei olnud võimalik ette näha, sest need tulenesid Steiermarki piirkondliku omavalitsuse 2011. aasta alguses tehtud otsusest vähendada puuetega inimeste abistamise ja noorsootöö riiklikku rahastamist. Sotsiaalteenuste eelarve kärped tulid mobiilsete teenuste osutajatele üllatusena, eriti kuna Steiermarki ja teenuseosutajate vahelisi lepinguid oli varasematel aastatel kordusläbirääkimisteta pikendatud ning nimetatud kahe inimrühma abistamiseks kättesaadavaks tehtud rahalisi ressursse oli isegi suurendatud.

Töötajaid koondanud ettevõtete andmed ning toetust vajavate töötajate kirjeldus

10. Taotlus on seotud 105 ettevõttest 8,5 kuud väldanud vaatlusperioodi jooksul koondatud 1 050 töötajaga, kellest 350 töötajat (33,3 %) vajavad toetust. Neile antakse individuaalset abi piirkondlikust tööhõivefondist (Regionalstiftung), nagu see on määratletud riiklikus direktiivis AMF/23-2011[8]. Austria ametiasutuste sõnul on ülejäänud koondatud töötajad (700) omal algatusel ja / või riiklike tööturuasutuste abiga leidnud kas uue töö või ei ole olnud huvitatud koolitustest ja muust abist, mida konkreetselt nende jaoks loodud tööhõivefondist neile on pakutud.

Ettevõtted ja koondatud töötajate arv

Alpha Nova Betriebsges.m.b.H. || 18 || Lebenshilfe Bezirk Bruck/Mur || 14

BAN - Sozialökonomische BetriebsgmbH || 17 || Lebenshilfe Bezirk Judenburg || 6

BBRZ Kapfenberg || 2 || Lebenshilfe Bezirk Muerzzuschlag || 4

Beatrix Preininger || 1 || Lebenshilfe Ennstal || 4

Beratungsstelle TARA || 1 || Lebenshilfe Feldbach || 6

Betriebshilfe für die Steirische Wirtschaft || 11 || Lebenshilfe Graz und Umgebung - Voitsberg || 31

BUGLKRAXN, Verein Arbeitsintegration || 6 || Lebenshilfe Hartberg || 3

Sozialpädagog. Cafe Zum Safrangarten || 10 || Lebenshilfe Judenburg gemeinnützige GmbH || 6

Caritas der Dioezese Graz-Seckau || 110 || Verein Krisun - Kolpingsfamilie || 3

Chance B Sozialbetriebs GmbH || 40 || Lebenshilfe Leibnitz || 8

EHLESO OG || 1 || Lebenshilfe Projekt SPZ || 7

Eltern-Kind-Zentrum || 2 || Lebenshilfe Radkersburg || 5

ErFA II || 82 || Lebenshilfe Steiermark Feldbach || 1

Evang. Diakoniewerk Haus am Ruckerlberg || 7 || Lebenshilfe Steiermark Sektion Fuerstenfeld || 3

FRATZ-GRAZ Freizeit u. Aktivitätsz.f. K. || 1 || Lebenshilfe Steiermark Sektion Hartberg || 5

Gabriele Herrgesell || 1 || Lebenshilfe Steiermark f. g u. mehrf. Beh. M. || 20

Gemeinnuetzige Beschaeftigungsges.m.b.H. || 10 || Lebenshilfe Trofaiach || 4

Gemeinnützige Arbeitsintegrations GmbH || 5 || Lebenshilfe Weiz GmbH || 1

Gemeinnützige Dienstleistungsges. Weiz || 25 || Lebenshilfe Wohn-u.Tagesheim || 1

Ges. für steirische Kinderdörfer || 2 || Lebenshilfe, Graz und Umgebung - || 17

Gesellschaft zur Förderung seelischer Gesundh. || 1 || Leib & Soel - Verein || 6

GIP Neue Lebensräume GmbH || 5 || LEO Lern- und Entwicklungswerkstätte || 4

Herbert Stöckl || 3 || LOGO jugendmanagement gmbh || 1

Hilfswerk Steiermark Gmbh || 1 || MAFALDA || 2

HOME SERVICE Volkshilfe Steiermark || 3 || Mit uns- Verein f. Heilpäd. Entwicklungsf. || 4

Isop Innovative Sozialprojekte || 19 || Mosaik GmbH || 31

IST - Soziale Dienstleistungs Ges.m.b.H. || 2 || Neue Lebensräume GmbH || 1

Jugend am Werk Steiermark GmbH || 74 || Odilien- Blinden-Institut || 11

JWF Sozialmanagement GmbH || 9 || OEKO-Service GmbH || 13

Kinderfreunde Steiermark || 18 || Oesterr.Gesellschaft Rettet das Kind || 6

Köflacher Kinder- Betreuungsstelle || 3 || Oesterr.Kinderfreunde Ortsgruppe Leonhard || 2

Kohlbacher-Sinko GmbH || 1 || Oesterr.Kinderrettungsw.Steiermark || 1

KOMPETENZ – Ber. u soz. Kompetenzz. || 6 || Oesterreichische Kinderfreunde || 11

Kulturwerkstatt GesbR || 1 || Pflegeelternverein Stmk. || 26

L.I.F.F.T. - Verein || 4 || pro mente Steiermark || 10

Lebenshilfe Ausseerland || 2 || Pronegg-Schleich Soziale Dienste KG || 1

Lebenshilfe Bad Radkersburg Gaestehaus || 2 || Psychosoziales Zentrum Voitsberg GmbH || 1

Lebenshilfe Bad Radkersburg Tageswerkst. || 1 || Region Gleisdorf Jugend und Kind KG || 6

SOEBSA, Sozial-Oeko-u. Beschäftigungsserv. || 10 || Verein f. Psy. u.Soz. Lebensberatung || 5

SOS - Kinderdorf || 10 || Verein für Beschäftigungsprojekte || 97

Sozial- u. Heilpädag. Förderinstitut Stmk. || 5 || Verein Humanistische Initiative || 3

Sozial- und Begegnungszentren Graz || 2 || Verein IKEMBA || 1

Sozialbetriebsgesellschaft Birkfelder Raum || 1 || Verein PFIFF - Mit- und Füreinander || 1

Soziale Dienste Ennstal Egartner-Schloemicher || 1 || Verein Sozialmanagement Steiermark || 1

Sozialmanagement Steiermark || 1 || Verein Sozialtherapeut. Betreuung. || 1

sozKom GmbH & Co KG || 1 || Volkshilfe Steiermark || 87

Steingruber Rita & Peter, Frühförderstelle || 1 || Verein VIDEF || 2

Tagesmütter Graz-Steiermark || 9 || WENDEPUNKT-LEOBEN || 1

Therapeutische Gemeinsch. Steiermark || 1 || Wohnplattform Stmk || 1

Ubuntu Verein z. sozialen Integration || 5 || Youth - 4U KG || 2

Verein Die Bruecke || 3 || ||

Verein f. Opfer v.Gewalt u.Menschenrechtsverl. || 1 || ||

Verein f.psy. u. soziale Lebensberatung || 1 || ||

Verein Frauenplattform Bezirk Voitsberg || 2 || ||

Verein Frauenservice Graz || 1 || ||

Ettevõtteid kokku: 105 || Koondatud töötajaid kokku: 1 050 ||

11. Toetust vajavad töötajad jagunevad järgmiselt.

Kategooria || Arv || Protsent

Mehed || 100 || 28,6

Naised || 250 || 71,4

ELi kodanikud || 330 || 94,3

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud || 20 || 5,7

15–24aastased || 75 || 21,4

25–54aastased || 260 || 74,3

55–64aastased || 15 || 4,3

üle 64aastased || 0 || 0.0

12. Eespool kirjeldatud kategooriates on 153 töötajat (43,7 % toetust vajavatest töötajatest), kellel on pikaajaline terviseprobleem või puue.

13. Elukutsete lõikes on kõik taotlusega hõlmatud töötajad hooldustöötajad (ISCO-08 5. kategooria).

14. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikliga 7 on Austria kinnitanud, et fondi toetuse rakendamise eri etappides ja eelkõige sellele juurdepääsu puhul on kohaldatud ning kohaldatakse jätkuvalt meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning diskrimineerimisest hoidumise põhimõtteid.

Asjaomase territooriumi ning selle asutuste ja sidusrühmade kirjeldus

15. Koondamistega seotud piirkond on Steiermarki liidumaa (Steiermarki, AT22), üks üheksast Austria liidumaast. Steiermark kuulub Austria tööstuspiirkonda koos Alam-Austria, Ülem-Austria ja Vorarlbergiga. Steiermarki liidumaal on ühine piir Sloveeniaga ning selle pealinn Graz on Viini järel Austrias suuruselt teine linn.

16. Põhilised huvirühmad on Steiermarki piirkondlikud riiklikud tööhõiveteenistused (regionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice / AMS), Steiermarki liidumaa valitsus (Steiermärkische Landesregierung), Steiermarki majanduskoda (Wirtschaftskammer Steiermark), trükitööstuse, ajakirjanduse, paberitööstuse ja erasektori töötajate ametiühing (Gewerkschaft der Privatangestellten, Druck, Journalismus, Papier), mis kuulub Austria ametiühingute liidu (Österreichische Gewerkschaftsbund /ÖGB) katusorganisatsiooni, ning katusorganisatsioonid Die Steirische Behindertenhilfe ja Dachverband der Steirischen Jugendwohlfahrtsträger, mis esindavad nimetatud kahele kliendirühmale sotsiaalabi pakkujaid.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule ja riigi tööhõivele

17. 2011. aasta novembris oli Steiermarki töötuse määr kõrgem kui Austrias tervikuna: 6,2 % võrreldes 4,1 %ga. Novembrikuus registreeriti eriti suur töötuse määra suurenemine naiste seas (6,0 % suurune kasv alates 2010. aasta novembrist), mis osaliselt kajastab käesoleva taotlusega hõlmatud sotsiaalteenuste sektoris koondatud naiste suurt osakaalu[9]. Vaid mõni kuu hiljem (2012. aasta märtsis) oli Steiermarki üldine töötuse määr 9 % võrra kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (2011. aasta märtsis), väljendades suurimat töötuse kasvu Austria üheksa liidumaa seas (keskmiselt 4,4 % suurune kasv Austria jaoks tervikuna samal ajavahemikul).

18. Austria ametiasutuste andmetel mõjutasid finants- ja majanduskriis ning selle tagajärjed Steiermarki tervishoiu- ja sotsiaalsektorit rängemalt kui liidumaa muid tööstuspiirkondi (töötuse 7,5 % suurune kasv 2012. aasta märtsis võrreldes 2011. aasta märtsiga; seda määra ületas vaid ehitussektor, kus töötuse kasv (10,6 %) samal ajavahemikul oli veel silmatorkavam).

19. Austria hinnangul jäävad pärast 2012. aasta kärpeid puuetega inimeste aitamiseks ja mobiilseks noorsootööks loodud piirkondlike fondides tööst ilma veel paljud sotsiaalteenuste valdkonna töötajad. Steiermarki mobiilsete sotsiaalteenuste sektoris koondatud töötajate koguarv saab olema palju suurem kui tööturu osapooled esialgu arvasid.

20. Steiermarki on mõjutanud ka teised massilised koondamised, mille kohta on komisjonile esitatud EGFist toetuse saamise taotlused: autotööstusega seotud 744 koondamist üheksakuulise perioodi jooksul[10], metallitootmisega seotud 476 koondamist üheksakuulise perioodi jooksul[11] ja elektroonikaseadmetele spetsialiseeritud ettevõttega seotud 167 koondamist neljakuulise perioodi jooksul[12].

21. Kõike eelnevat ning ka muid tegureid silmas pidades (eelkõige arvestades järsku nõudluse suurenemist tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele tulevikus Euroopa vananeva rahvastiku tõttu) ongi kvalifikatsioonide täiendamine ning spetsialiseerunud tööjõu püsiv taasintegreerimine nii oluline.

22. Steiermarki sotsiaalteenuste eelarve suhtes rakendatakse kokkuhoiumeetmeid vaatamata vastuolulisele arutelule mobiilsete abiosutajate ja piirkondliku omavalitsuse vahel. 2012. aastal jätkub endiselt debatt integratsiooni, ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja nende perekondade sotsiaalse õigluse üle ning tööjõu vähendamise ja koondamiste mõju üle piirkondlikule ja kohalikule majandusele. Vastuseks Euroopa Komisjoni talituste järelepärimisele vastas Austria, et isegi pärast kokkuhoiumeetmete rakendamist peab Steiermarki end Austria teerajajaks puuetega inimestega seonduvas valdkonnas ning liidumaa jääb kindlaks kohustusele järgida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille Austria ratifitseeris 2008. aastal. Steiermarki piirkondlik omavalitsus esitab 2012. aastal tegevuskava, mille abil antakse juhised puudega inimesi käsitleva Steiermarki strateegia koostamiseks aastateks 2012–2020 vastavalt ÜRO konventsioonile. Juhised hõlmavad näiteks juurdepääsetavust, tööhõivet, teadlikkuse tõstmist ja koolitust, iseseisvat elu, andmeid ja statistikat.

Rahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett ja selle hinnanguline kulude jaotus, sealhulgas selle täiendavus struktuurifondidest rahastatavate meetmetega

23. Kavandatud on järgmised meetmed, mis kõik kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mille eesmärk on aidata sihtrühma 350 sotsiaaltöötajal naasta tööturule. Meetmete kaudu antakse abi 350 töötajale piirkondliku tööhõivefondi kaudu (mille on heaks kiitnud riiklik tööhõiveteenistus 30. septembril 2011 ning toimib 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2016); töötajate hiliseim võimalik registreerimiskuupäev: 30.9.2012). Verein Wirtschaftsoffensive (WOF) Voitsbergis / Köflachis vastutab meetmete rakendamise eest tööhõivefondis. Nimetatud piirkondliku arengu ühendus tegeles ka Austria esimese EGFi juhtumiga, mis puudutas autotööstust10.

24. 350 inimest, keda abistatakse tööhõivefondi kaudu, saavad toetust kooskõlastatud programmist, mis hõlmab metoodilist juhtumite lahendamist ning laiaulatuslikku koolituspakkumist, mis on kohandatud sotsiaaltöötajate oskustele ja vajadustele. Meetmete osas on kokku lepitud Steiermarki riiklike tööturuteenistustega (AMS, st Arbeitsmarktservice) ning see asutus kontrollib ka nende rakendamist. AMS hindab oskuste täiendamise ja koolitusmeetmete kasulikkust nii praeguste kui ka tulevaste tööturgude seisukohalt (juhul kui nõudmised erinevad demograafiliste muutuste tõttu).

25. Kooskõlas töötuskindlustuse seaduse (Arbeitslosenversicherungsgesetz) paragrahviga 18 ning sõltuvalt iga töötaja eelnevast tööajast peavad töötajad osalema programmis täistööajaga. Minimaalne osalusaeg peab olema vähemalt 20 tundi nädalas. Tagatakse vastavus fondi eeskirjadele (Stiftungsordnung) ja muudele kohaldatavatele eeskirjadele.

– Juhtumite lahendamine: juhtumite lahendamise kaks moodulit on kättesaadavad kõigile sihtrühma kuuluvale 350 töötajale (nõustajate/osalejate suhtarv: 1:12):

– 1. moodul – ametialane suunitlus ja aktiveerimine;

– 2. moodul – aktiivne tööotsimine.

Pärast tööhõivefondiga liitumist järgivad töötajad esimest moodulit (kestus on kuus nädalat, mida on erandjuhtudel võimalik pikendada kaheteistkümne nädalani). Iga osaleja jaoks töötatakse välja individuaalne kutsealane arengukava, milles kajastuvad tööturu praegused ja tulevased vajadused ning iga töötaja võimalused ja isiklikud karjääriperspektiivid. Arengukavale kirjutavad alla töötaja, tööhõivefondi esindajad ja vastutav piirkondlik AMS ning sellest lähtuvad töötaja järgnevad tegevused tööhõivefondi raames. Töötajatele, kes on üle 50 aasta vanad, antakse tõhustatud abi tööhõivevõimaluste parandamiseks. See moodul sisaldab ka töötajatele pakutavat võimalust veeta üks nädal mõnes ettevõttes uue töökoha sobivust katsetades.

Teise mooduliga pakutakse töötajatele individuaalset abi uue töökoha otsinguil. Selle alla kuuluvad näiteks meetodid, kuidas tööturuga tutvuda, kuidas valmistuda tööintervjuudeks ja testideks jne. Iga töötaja oskustest ja olukorrast sõltuvalt saab aktiivne tööotsimine alata kas kohe pärast ametialast suunitlust või pärast individuaalse koolituse lõpetamist. Steiermarki eesmärk on täiendada või ümber koolitada nii palju töötajaid kui võimalik enne seda, kui nad hakkavad uut töökohta otsima, et valmistuda piirkonna tulevasteks tööhõivealasteks väljakutseteks (nt rahvastiku vananemise probleem, rohelisem teadmistepõhine majandus jne.). Selle meetme tavapärane kestus on kuni 14 nädalat ning seda saab erandjuhtudel pikendada veel 14 nädala võrra (üle 50-aastaste osalejate puhul või piiratud töövõimega isikute puhul).

– Individuaalne koolitus: koolitusmeetmed on eelarvesse kirjendatud kõigi 350 töötaja jaoks. Tööhõivefondi abiga pakutakse koondatud töötajatele koolitust eesmärgiga täiendada nende oskusi ja teadmisi, valmistades neid ette tulevasteks suure kasvupotentsiaaliga töökohtadeks: spetsiifilised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonna kutsealad, mille puhul on nõutavad kõrgemad akadeemilised kvalifikatsioonid (ilmselt umbes pool osalejatest), kuid ka töökohad keskkonnasõbralikes tööstustes ning metalli- ja elektroonikatööstuses, kaubanduse ja turismi valdkonnas. Töötajatele pakutavad kvalifikatsioonide variandid sõltuvad nende haridustasemest ja kogemustest – näiteks võivad madalama kvalifikatsiooniga töötajad saada kutseõpet ametliku kvalifikatsiooni saamiseks või jätkata varem pooleli jäänud praktikaid. Konkreetse tehnilise kvalifikatsiooniga inimestele pakutakse võimalust omandada kõrgem kraad. Osa kutseõppest ei vaja EGFi kaasrahastamist, kuna Austria haridussüsteemis antakse seda tasuta. Juhul, kui kokkulepitud koolitusprogramm kestab kauem kui EGFi rakendusperiood, hoolitseb tööhõivefond täiendava rahastamise eest[13].

– Koolitustoetus[14]: toetus on eelarvesse kirjendatud kõigi 350 töötaja jaoks ning seda makstakse ainult nende tööhõivefondi koolitusmeetmetes osalemise ajal. Toetuse summa on 200 eurot inimese kohta kuus ning see on eelarves ette nähtud 18 kuuks. See võimaldab töötajal katta reisikulud ja õppematerjalide maksumuse. Kõnealune toetus koos päevarahadega ei tohi olla suurem kui töötaja töötushüvitise arvutamise alus. Töötushüvitiste maksmine peatatakse koolitustoetuste maksmise ajaks.

– Päevarahad koolituse ja tööotsimise ajal[15]: päevarahad on eelarvesse kirjendatud kõigi 350 töötaja jaoks ning neid makstakse ainult nende tööhõivefondi koolitus- ja aktiivse tööturule naasmise meetmes osalemise ajal. See võimaldab igal koondatud töötajal pühendunult täisajaga meetmes osaleda. Toetuse summa on 1000 eurot inimese kohta kuus ning see on eelarves ette nähtud 11 kuuks (keskmiselt, sest tegelik summa sõltub töötaja palgast enne koondamist ning perioodist, kui kaua töötaja osaleb aktiivsetes meetmetes). Päevarahad koos koolitustoetusega ei tohi ületada töötaja töötushüvitise arvutamise alust. Töötushüvitiste maksmine peatatakse päevarahade maksmise ajaks.

26. Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud, mis on taotluse hulka arvatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 3, koosnevad kuludest ettevalmistustegevusele, teavitamisele ja reklaamile ning piirkondliku tööhõivefondi juhtimisele ja kontrollitegevustele. Fondi halduskulud (75 000 eurot) arvutatakse ühtse määra alusel. Kõik meetmes osalevad partnerid on kohustatud teavitama fondilt saadavast toetusest.

27. Individuaalsed teenused, mida Austria ametiasutused kirjeldavad, on aktiivsed tööturumeetmed, mis on määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kohaselt toetuskõlblikud. Austria ametiasutuste hinnangu kohaselt on teenuste kogumaksumus 7 850 500 eurot ja fondi toetuse rakendamisega seotud kulud moodustavad 150 500 eurot (1,88 % kogukuludest). Fondilt taotletav kogusumma on 5 200 650 eurot (65 % kogukuludest).

Meetmed || Toetust vajavate töötajate hinnanguline arv || Hinnangulised kulud toetust vajava töötaja kohta (eurodes) || Kulud kokku (EGF ja riiklik kaasfinantseerimine) (eurodes)

Individuaalsed teenused (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 esimene lõik)

Juhtumite lahendamine (kaks moodulit):  Ametialane suunitlus ja aktiveerimine  Aktiivne tööotsimine (Maßnahmen der Betreuung, Orientierung und Aktivierung) || 350 || 1 030 || 360 500

Individuaalne koolitus, sealhulgas tööpraktika ja ettevõtluskoolitus (Ausbildungsmaßnahmen) || 350 || 7 000 || 2 450 000

Koolitustoetus (Ausbildungsbedingte Zuschussleistung / Stipendien) || 350 || 3 600 || 1 260 000

Päevarahad koolituse ja tööotsimise ajal (Schulungsarbeitslosengeld) || 350 || 10 800 || 3 780 000

Individuaalsed teenused kokku || || 7 850 500

Fondi toetuse rakendamisega seotud kulud (määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmas lõik)

Ettevalmistav tegevus || || 10 500

Haldus || || 75 000

Teavitamine ja reklaam || || 25 000

Kontrollitegevus || || 40 000

EGFi toetuse rakendamisega seotud kulud kokku || || 150 500

Eeldatavad kulud kokku || || 8 001 000

Fondi toetus (65 % kogukuludest) || || 5 200 650

28. Austria sõnul täiendavad eespool kirjeldatud meetmed struktuurifondidest rahastatud meetmeid. ESFi rakenduskavad Austrias eesmärgi 2 raames keskenduvad pikaajalisele töötusele, samas kui EGFi eesmärk on aidata töötajaid kohe pärast koondamist. Seetõttu need kaks fondi ei kattu. Pealegi rakendab Austria kulude tõendamise menetlusi, vältimaks topeltrahastamise riski.

Kuupäev(ad), millal alustati või millal kavatsetakse alustada individuaalsete teenuste pakkumist asjaomastele töötajatele

29. Austria alustas EGFi kaasrahastamist taotlevas kooskõlastatud paketis sisalduvate individuaalsete teenuste osutamist asjaomastele töötajatele 1. oktoobril 2011. Seega kujutab kõnealune kuupäev endast fondist saadava toetuse puhul toetuskõlblikkusperioodi algust.

Menetlused tööturu osapooltega konsulteerimiseks

30. 26. septembril 2011 ja 27. septembril 2011 leppisid Steiermarki majanduskoda (Wirtschaftskammer Steiermark) ja Austria ametiühingute liit (Österreichischer Gewerkschaftsbund / ÖGB) kokku piirkondliku tööhõivefondi asutamises koondatud töötajate toetamiseks. Partnerite kokkulepe oli eeltingimus sellele, et AMS tunnustas tööhõivefondi "Soziale Dienstleistungen Steiermark" 30. septembril 2011. Ka katusorganisatsioonid Die Steirische Behindertenhilfe ja Dachverband der Steirischen Jugendwohlfahrtsträger olid aruteludesse kaasatud.

31. Austria tööturu osapoolte koostöö on enamasti mitteametlik vabatahtlik tegevus ning see ei ole seadusega reguleeritud[16]. Ainult siis, kui äriühingud otsustavad osaleda konkreetsetes tööturumeetmetes, kohaldatakse nende suhtes riikliku tööhõiveteenistuse eeskirju.

32. Austria ametiasutused on kinnitanud, et riiklikus ja ELi õiguses sätestatud nõuded kollektiivkoondamiste kohta on täidetud. Arvestades asjaomaste sotsiaalteenuste osutajate väiksust, olid vaid mõned neist kohustatud teatama kavandatud koondamistest Austria varase hoiatamise süsteemi (Frühwarnsystem) kaudu (Arbeitsmarkt-förderungsgesetz/AMFG paragrahv 45a).

Teave meetmete kohta, mis on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt kohustuslikud

33. Seoses määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 6 sätestatud kriteeriumidega on Austria ametiasutused taotluses

· kinnitanud, et fondist saadav rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute vastutusalas;

· tõendanud, et kavandatud meetmed on ette nähtud töötajate toetamiseks ja neid ei kasutata ettevõtete või sektorite ümberstruktureerimiseks;

· kinnitanud, et eespool nimetatud toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust ELi muudest rahastamisvahenditest.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

34. Austria on komisjonile teada andnud, et Steiermarki liidumaa ja Steiermarki riiklikud tööhõiveteenistused (AMS) annab 35 %-lise riikliku kaasfinantseeringu ning eelrahastavad meetmeid. Steiermarki liidumaa võtab riiklikust kaasfinantseeringust enda kanda 25,5 % ja AMS 74,5 %.

35. Austria kinnitas, et rahalist toetust haldab sama asutus, mis haldab ESFi vahendeid: korraldusasutus ja maksete tegija on töö-, sotsiaalküsimuste ja tarbijakaitse ministeeriumi (BMASK Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz) osakond VI/INT9. EGFi finantskontrolli asutus on erinev ESFi omast: BMASKi osakond VI/S/5a võtab endale selle ülesande EGFi nimel.

36. Individuaalsete meetmete kooskõlastatud paketti hakkab ellu viima Regionalstiftung Soziale Dienstleistungen, mida haldab Verein Wirtschaftsoffensive (WOF), mille kontorid asuvad Grazi ja Köflachi linnas. Paketi üle teostab järelevalvet riiklik tööhõiveteenistus (AMS). BMASKi toetab ka tehnilise abi andja, kes toimib samuti esimese taseme kontrollina. Kõik peamised korraldused ja kohustused sätestatakse kirjalikes lepingutes.

Rahastamine

37. Austria taotluse põhjal on kavas fondist rahastada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketti (sealhulgas EGFi toetuse rakendamise kulud) 5 200 650 euro ulatuses, mis moodustab 65 % kogukuludest. Komisjoni kavandatav assigneering fondist põhineb Austria esitatud teabel.

38. Arvestades määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 10 lõike 1 alusel fondist eraldatava toetuse maksimumsummat ja assigneeringute ümberpaigutamise võimalusi, teeb komisjon ettepaneku kasutada fondi vahendeid eespool nimetatud kogusummas, mis eraldatakse finantsraamistiku rubriigist 1a.

39. Kavandatava rahalise toetuse puhul jääb enam kui 25 % fondi aastasest maksimumsummast kasutamiseks aasta viimasel neljal kuul kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 12 lõikega 6.

40. Tehes käesoleva ettepaneku fondi kasutuselevõtmiseks, algatab komisjon 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 sätestatud lihtsustatud kolmepoolse menetluse eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise ja vajaliku summa kohta. Komisjon kutsub üles seda eelarvepädevat institutsiooni, kes saavutab fondi kasutamise eelnõu suhtes esimesena asjakohasel poliitilisel tasandil kokkuleppe, teavitama oma kavatsustest teist eelarvepädevat institutsiooni ja komisjoni. Kui üks eelarvepädev institutsioon on eriarvamusel, kutsutakse kokku ametlik kolmepoolne kohtumine.

41. Samuti esitab komisjon ümberpaigutamise taotluse, et kirjendada 2012. aasta eelarvesse konkreetsed kulukohustuste assigneeringud, nagu on nõutud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28.

Makseassigneeringute allikad

42. Käesoleva taotluse rahastamiseks ei piisa 2012. aastal esialgselt eelarvereale 04 05 01 kantud maksete assigneeringutest, sest need kasutatakse seni eelarvepädevatele institutsioonidele EGFist rahalise abi saamiseks esitatud taotluste vastuvõtmise järel täielikult ära. Taotletakse EGFi eelarverea makseassigneeringute suurendamist kas ülekandena, kui leitakse võimalike assigneeringute allikas, või paranduseelarvena. Kõnealuselt eelarverealt eraldatavat summat kasutatakse käesoleva taotluse jaoks vajamineva 5 200 650 euro suuruse summa katmiseks.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2011/011 AT/Niederösterreich-Oberösterreich, Austria)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,[17] eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta,[18] eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[19]

ning arvestades järgmist:

(1)       Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tulemusena, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)       Fondi rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel.

(3)       17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(4)       Austria esitas 21. detsembril 2011 taotluse, et saada fondist toetust seoses koondamistega NACE Rev. 2 osa 88 (Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta) alla kuuluvas 105 ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi Steiermarki (AT22) piirkonnas, ning lisas sellele täiendavat teavet kuni 25. juunini 2012. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 5 200 650 euro eraldamiseks.

(5)       Seepärast tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Austria taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 5 200 650 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

[4]               Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 3 kolmanda lõiguga.

[5]               http://ec.europa.eu/europe2020/documents/related-document-type/index_et.htm

[6]               Freie Wohlfahrtsträger für die Erbringung sozialer Dienstleistungen zur Unterstützung Hilfsbedürftiger (öffentliche Wohlfahrtsaufgaben).

[7]               Seda tuleb vaadelda kontekstis, kus Steiermarki kulutused neid kahte rühma abistavatele sotsiaalteenustele olid alates majanduskriisi algusest 2008. aastal kuni 2011. aastani kasvanud (moodustades kokku rohkem kui 50% Stytria sotsiaalkulutustest).

[8]               Austria tööhõivefondid on Austrias aktiivsed tööturu poliitika vahendid, mis parandavad tööotsija positsiooni tööturul. Fondid põhinevad töötuskindlustuse seadusel (Arbeitslosenversicherungsgesetz) (§ 18) ning tööturuteenistuse (AMS) väljaantud rakendusdirektiividel. Viimane tööturuteenistuse direktiiv: http://www.ams.at/_docs/001_ast_RILI.pdf.

[9]               Austrias on sotsiaalsektoris töötavate naiste osakaal (umbes 80 %) kõrgem kui muudes, näiteks turismi (umbes 68 %) või ehituse (umbes 15 %) vallas töötavate naiste osakaal.

[10]             EGF/2009/009 AT/Steiermark, 2009. aastal eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud, ELT L 347, 24.12.2009.

[11]             EGF/2010/007 AT/Steiermark ja Niederösterreich, 2011. aastal eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud, ELT L 263, 7.10.2011.

[12]             EGF/2010/008 AT/AT&S, 2011. aastal eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud, ELT L 263, 7.10.2011.

[13]             Töötuskindlustuse seaduse paragrahvi 18 kohaselt on töötaja fondis osalemine piiratud 156 nädalaga (kolm aastat), mida on erakorralistel juhtudel (üle 50-aastased või pikema kvalifikatsiooniprogrammiga inimesed) võimalik pikendada 209 nädalani (neli aastat).

[14]             Lähtuvalt töötuskindlustuse seaduse paragrahvist 18.

[15]             Lähtuvalt töötuskindlustuse seaduse paragrahvist 18.

[16]             ÖGB veebileht http://www.sozialpartner.at/sozialpartner/Sozialpartnerschaft_mission_en.pdf

[17]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[18]             ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[19]             ELT C […], […], lk […].