SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt nõukogu antud volitustele pidas Euroopa Komisjon Mauritaania Islamivabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Läbirääkimiste tulemusena parafeerisid läbirääkijad 26. juulil 2012 uue protokolli. Uus protokoll hõlmab kaheaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires. Komisjon võttis muu hulgas aluseks kõnealuse lepingu raames asutatud teaduskomitee arvamused.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritaania kalapüügipiirkonnas.

Täpsemalt hõlmavad protokolliga ettenähtud aastased kalapüügivõimalused järgmisi püügiliike ja koguseid:

1. 5 000 tonni – vähilaadsete (v.a langustid ja krabid) püügi laevad;

2. 4 000 tonni – senegali merluusi püügi traalerid (mitte külmutustraalerid) ja põhjaõngejadalaevad;

3. 2 500 – tonni põhjalähedaste kalade (v.a senegali merluus) püügi laevad, mis kasutavad muid püügivahendeid kui traalnoot;

4. 200 tonni krabisid;

5. 22 tuunipüügiseinerit;

6. 22 tuunipüügi ritvõngelaeva ja pinnaõngejadalaeva;

7. 300 000 tonni – pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid;

8. 15 000 tonni – värske pelaagilise püügi laevad (arvestada maha toetusest, mis on ette nähtud pelaagilisi traalnootasid kasutavatele külmutustraaleritele).

Sellest lähtuvalt teeb komisjon ettepaneku, et nõukogu annaks volitused uue protokolli allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Huvitatud isikutega konsulteeriti läbirääkimistel, mis toimusid kalandussektorit ning keskkonna ja arengu küsimustega tegelevaid mittetulundusühinguid ühendava ühenduseväliste vete kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni[1] raames. Tehnilistel koosolekutel konsulteeriti ka liikmesriikide ekspertidega. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Mauritaania kalandusprotokolli jätkumise vastu.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda sõlmimise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

4.           MÕJU EELARVELE

Protokollis sätestatud 70 000 000 euro suurune rahaline kogutoetus kogu protokollis kokkulepitud ajavahemiku kohta jaguneb järgmiselt: a) 67 000 000 euro suurune rahaline toetus kalavarudele juurdepääsu eest ja b) 3 000 000 euro suurune eritoetus Mauritaania Islamivabariigi kalandussektori arenguks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

2012/0257 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu võttis 30. novembril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1801/2006, Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta[2].

(2)       Kõnealuse partnerluslepingu protokoll kaotas kehtivuse 31. juulil 2012.

(3)       Nõukogu on volitanud komisjoni pidama läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 26. juulil 2012 uus protokoll.

(4)       Selleks et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on uue protokolli artikliga 9 nähtud ette, et kumbki lepinguosaline võib lepingut ajutiselt kohaldada alates selle allkirjastamise kuupäevast.

(5)       Tuleks lubada uue protokolli allkirjastamine ja selle ajutine kohaldamine seni, kuni protokolli ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjonile on antud volitus allkirjastada Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, ja määrata isik(ud), kes on volitatud protokolli allkirjastama.

Allkirjastatava protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Oodates protokolli sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimist, kohaldatakse protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle allkirjastamise päeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

PROTOKOLL

millega määratakse kaheks aastaks kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1.           Lepingu artiklite 5 ja 6 kohased kalapüügivõimalused on antud kaheks aastaks alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast vastavalt käesolevale protokollile lisatud tabelile.

2.           Välismaistele kalalaevadele on eraldatud juurdepääs Mauritaania kalapüügipiirkonna kalavarudele, kui on olemas väljapüügi ülejäägid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni artikli 62[3] tähenduses ja võttes arvesse Mauritaania riikliku kalalaevastiku kalapüügivõimsust.

3.           Vastavalt Mauritaania õigusele otsustab säästva planeerimise ja majandamise eesmärgid ning iga liigi lubatud püügikoguse Mauritaania riik, võttes aluseks Mauritaania okeanograafiauuringute ameti ja pädevate piirkondlike kalapüügiorganisatsioonide seisukoha.

4.           Käesoleva protokolliga tagatakse Euroopa Liidu laevade eelisjuurdepääs Mauritaania kalapüügipiirkonnas allesjäänud väljapüügi ülejääkidele. Euroopa Liidu laevadele protokolli I lisa kohaselt eraldatud kalapüügivõimalused on arvestatud nende allesjäänud väljapüügi ülejääkide põhjal, millest eraldatakse kalapüügivõimalused muudele välismaistele laevadele, kellel on lubatud Mauritaania kalapüügipiirkonnas kala püüda.

5.           Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Mauritaania kalapüügipiirkonnas Euroopa Liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse kõiki tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist, planeerimist ja majandamist, samuti ka finantskorda, tasusid ja muid kohustusi, mis tulenevad kalapüügiloa andmisest ja on sätestatud iga liigi kohta käesoleva protokolli I lisas.

6.           Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad Mauritaania kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisades esitatud tingimustel väljastatud kalapüügiluba.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1.           Lepingu artikliga 7 ettenähtud aastane rahaline toetus Euroopa Liidu laevade juurdepääsu eest Mauritaania kalapüügipiirkonnale on kuuskümmend seitse (67) miljonit eurot.

2.           Toetusele lisaks on ette nähtud kolme (3) miljoni euro suuruse aastane eritoetus riigi vastutustundliku ja säästva kalanduspoliitika rakendamiseks.

3.           Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 7 ja 10 osutatud tingimustel.

4.           Euroopa Liidu laevade Mauritiuse kalapüügipiirkonnale juurdepääsu eest tasutava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab liit esimese aasta eest hiljemalt kolm (3) kuud pärast ajutist kohaldamist ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

Artikkel 3 Teaduskoostöö

1.           Lepinguosalised kohustuvad edendama Mauritaania kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki lähtuvalt kalavarusid ja mere ökosüsteeme säästva majandamise põhimõtetest.

2.           Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad lepinguosalised koostööd, et uurida Mauritaania kalapüügipiirkonna kalavarude ja püügiliikide olukorra arengut. Selleks toimub vähemalt kord aastas ühise sõltumatu teaduskomitee nõupidamine vaheldumisi Mauritaanias ja Euroopas. Täienduseks lepingu artikli 4 lõikele 1 võib vajaduse korral kutsuda ühises sõltumatus teaduskomitees osalema ka kolmandate riikide teadlasi, vaatlejaid ning selliste kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide nagu Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) esindajaid.

3.           Ühise sõltumatu teaduskomitee ülesandeks on:

– koostada iga-aastane teadusaruanne käesoleva protokolli esemeks olevate püügiliikide kohta;

– välja töötada ja pakkuda ühiskomiteele välja selliste programmide või tegevuste elluviimine, milles käsitletakse teaduslikke konkreetseid küsimusi püügiliikide arengu, kalavarude olukorra ja mere ökosüsteemi arengu paremaks mõistmiseks;

– analüüsida käesoleva protokolli teostamisel kerkivaid teaduslikke küsimusi ja vajaduse korral võtta teaduslik seisukoht vastavalt komitees ühehäälselt heakskiidetud menetlusele;

– koguda ja analüüsida andmeid Mauritaania kalapüügipiirkonnas käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja liike püüdvate riiklike, Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu väliste kalalaevade (laeva liikide kaupa) püügikoormuse ja väljapüügi kohta;

– kavandada iga-aastasi hindamiskampaaniaid, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused;

– koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele kõik teaduslikud seisukohad selliste eesmärkide, strateegiate ja tegevusmeetmete kohta, mis aitaksid käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja püügiliike säästlikult kasutada;

– käesoleva protokolli artikli 1 kohaldamisel pakkuda vajaduse korral ühiskomitees välja kalapüügivõimaluste läbivaatamise kava.

Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1.           Lepinguosalised võivad võtta ühiskomitee raames vastu käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud meetmed kalapüügivõimaluste läbivaatamise kohta. Sel juhul kohandatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

2.           Kui tegemist on püügiliikidega, mida kehtiva protokolliga ei ole ette nähtud, võivad lepinguosalised lepingu artikli 6 teise lõike kohaselt lisada protokolli uued kalapüügivõimalused, mis põhinevad parimatel teaduslikel soovitustel, mille on kinnitanud ühine sõltumatu teaduskomitee ja vastu võtnud ühiskomitee.

3.           Esimene ühiskomitee tuleb kokku hiljemalt kolm (3) kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist.

Artikkel 5

Protokolli lõpetamine kalapüügivõimaluste vähese kasutamise tõttu

Kui täheldatakse kalapüügivõimaluste vähest kasutamist, teavitab Euroopa Liit kirja teel Mauritaaniat oma kavatsusest protokoll lõpetada. Lõpetamine jõustub neli (4) kuud pärast teatamist.

Artikkel 6

Eritoetus vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamiseks

1.           Artikli 2 lõikes 2 osutatud eritoetus on kolm (3) miljonit eurot aastas ja selle eesmärk on aidata kaasa säästva ja vastutustundliku kalanduse arendamisele Mauritaania kalapüügipiirkonnas kooskõlas kalavarude säilitamise strateegiliste eesmärkidega ja sektori parema integratsiooniga riigi majandusse.

2.           Eritoetus on ametlik arenguabi ega sõltu sellest osast, mis makstakse Euroopa Liidu laevade juurdepääsu eest Mauritaania kalapüügipiirkonnale; eritoetus aitab ühelt poolt ellu viia kalandussektori säästva arengu riikliku strateegiat ja teiselt poolt kaitsta rannikuäärsete kaitstud merealade keskkonda, samuti aitab see kaasa olemasoleva vaesuse vastu võitlemise strateegilisele raamistikule.

3.           Käesolevas protokollis sätestatud eritoetust hakatakse andma pärast seda, kui rahandusministeerium on kandnud ajavahemikul 2008–2012 eraldatud valdkondliku abi jääksumma (mis määratakse kindlaks pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on selle üle vaadanud) kalandusalaste assigneeringute erikontole ja see on Mauritaania poolt varem esitatud kasutuskava kohaselt ära kasutatud.

4.           Eritoetuse aluseks on tulemustele suunatud lähenemine. Seda makstakse välja osadena ja lähtuvalt ühiskomitee kehtestatud raamistikust.

5.           Mauritaania kohustub avaldama kord poolaastas eritoetuse raames rahastatavate projektide hankemenetlused ja lepingud ning tagama II lisas sätestatud üksikasjaliku korra kohaselt rakendatud meetmete nähtavuse.

Artikkel 7 Protokolli kohaldamise peatamine

1.           Käesoleva protokolli ja selle lisade sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2.           Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutata.

3.           Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt neli (4) kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.           Lisaks sellele võib käesoleva protokolli kohaldamise peatada maksete tasumata jätmise tõttu. Sellisel juhul saadab ministeerium Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon teostab vastavad kontrollimenetlused ja tasub vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva.

Kui Mauritaania pädevad asutused ei ole eespool osutatud ajavahemiku jooksul saanud makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta, on neil õigus peatada käesoleva protokolli kohaldamine. Nad teavitavad sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.

Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui asjaomane makse on tasutud.

5.           Lepinguosalised lepivad kokku, et inimõiguste rikkumise juhtumi esinemisel võib protokolli peatada Cotonou lepingu artikli 9 kohaldamise alusel.

Artikkel 8 Kohaldatavad riiklikud õigusaktid

Kui protokollist ja selle I lisast ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva protokolli ja selle I lisa alusel kala püüdvate laevade sadamateenuste kasutamise ja varude hankimise suhtes Mauritaanias kehtivaid õigus- ja haldusnorme.

Artikkel 9 Lepingu kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse kahe aasta jooksul alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, st allkirjastamise kuupäevast, välja arvatud protokolli lõpetamise korral.

Artikkel 10 Protokolli lõpetamine

1.           Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt neli (4) kuud enne asjaomase lõpetamise jõustumist.

2.           Eelmises punktis osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

Artikkel 11 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisad jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

I LISA

Euroopa Liidu laevade püügitegevuse tingimused Mauritaania kalapüügipiirkonnas

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

1.           Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu või Mauritaania all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

– Euroopa Liit: Euroopa Komisjon Euroopa Liidu Nouakchotti delegatsiooni (koordinatsioonikeskus) vahendusel;

– Mauritaania: kalandusministeerium planeerimis- ja koostööosakonna (koordinatsioonikeskus) vahendusel (edaspidi „ministeerium”).

2.           Mauritaania majandusvöönd

Enne protokolli jõustumist edastab Mauritaania Euroopa Liidule oma majandusvööndi geograafilised koordinaadid ja lähtejoone, mis langeb kokku madalaima veetaseme piiriga.

3.           Laeva andmed

3.1.        Kõigi Euroopa Liidu laevade pardatähised peavad vastama asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kõnealustest õigusaktidest tuleb ministeeriumile teatada enne protokolli jõustumist. Edaspidi tuleb ministeeriumile teatada kõigist õigusaktides tehtud muudatustest vähemalt üks kuu enne õigusakti jõustumist.

3.2.        Iga pardatähist, nime või registrinumbrit peitva laeva suhtes rakendatakse Mauritaania kehtivate õigusaktidega sätestatud sanktsioone.

4.           Pangakontod

Enne protokolli jõustumist edastab Mauritaania Euroopa Liidule selle (nende) pangakonto(de) andmed (BIC-kood ja IBAN), millele protokolli raames Euroopa Liidu laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

5.           Makseviisid

Maksed tehakse eurodes järgmiselt:

– tasude puhul Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

– maksulaadse lõivuga seotud kulude puhul: ülekandega ühele kalapüügi järelevalveameti välisvaluutakontodest Mauritaania keskpangas;

– rahatrahvide puhul Mauritaania riigikassale tehtava ülekandega, mis kantakse ühele Mauritaania keskpanga välisarvele;

– Punktis 1 osutatud summad loetakse tegelikult makstuks riigikassa või ministeeriumi kinnituse alusel, mis järgneb Mauritaania keskpanga teatisele.

II PEATÜKK. Litsentsid

Käesolevat peatükki kohaldatakse, ilma et see piiraks XI peatüki erisätteid pika rändega liike püüdvate laevade kohta.

Käesoleva lisa tähenduses Mauritaania poolt Euroopa Liidu laevadele antav litsents vastab Euroopa Liidu kehtivate õigusaktidega ettenähtud kalapüügiloale.

1.           Litsentsi taotlemiseks vajalikud dokumendid

Iga laeva esimese litsentsitaotluse korral esitab Euroopa Liit ministeeriumile käesoleva lisa 1. liites esitatud näidisele vastava, nõuetekohaselt täidetud litsentsitaotluse.

1.1.        Esimese litsentsitaotluse korral lisab laevaomanik taotlusele:

– lipuriigi poolt kinnitatud rahvusvahelise mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž, millele heakskiidetud rahvusvahelised organismid on oma kinnituse andnud;

– laeva külgvaate hiljutine ja lipuriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund taotluse esitamise ajal. Foto peab olema vähemalt 10x15 cm suurune;

– nõutavad dokumendid laeva registreerimiseks Mauritaania riiklikus laevade registris. Kõnealuse registreerimise puhul ei tule registreerimistasusid maksta. Riikliku laevade registri raames ettenähtud registreerimine on täielikult haldustoiming.

1.2.        Laeva tonnaaži iga muutmise korral on laevaomanik kohustatud esitama lipuriigi poolt kinnitatud uue mõõtekirja koopia ning kõik muutmisega seotud täiendavad dokumendid, eelkõige taotluse koopia, mille laevaomanik on esitanud pädevatele asutustele, kõnealuste asutuste nõusoleku ja muutmistega seotud üksikasjalikud andmed.   Laeva ehituse või välisilme muutmise korral tuleb esitada ka uus ja lipuriigi pädevate ametiasutuste poolt kinnitatud foto.

1.3.        Litsentsitaotlused esitatakse ainult nendele laevadele, mille kohta on esitatud punktidega 1.1 ja 1.2 ettenähtud dokumendid.

2.           Kalapüügiõigus

2.1.        Iga laev, kes soovib käesoleva protokolli alusel kala püüda, peab olema kantud Euroopa Liidu kalalaevade registrisse ning omama õigust Mauritaania kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegeleda.

2.2.        Laeval on kalapüügiõigus ainult siis, kui selle omanikul või kaptenil või laeval endal ei ole Mauritaanias kalapüügikeeldu. Nad peavad suhetes Mauritaania ametiasutustega olema täitnud kõik oma varasemad Mauritaanias toimuvast kalapüügist tulenevad kohustused.

3.           Litsentsitaotlused

3.1.        Iga litsentsi puhul esitab Euroopa Liit igas kvartalis vähemalt üks (1) kuu enne taotletavate litsentside kehtivusaja algust ministeeriumile püügiliikide kaupa nende laevade nimekirjad, kes soovivad tegeleda kalapüügiga protokollile lisatud teabelehtedes kindlaksmääratud piires. Nimekirjadega peab kaasas olema maksetõend. Väljaspool tähtaega saabunud litsentsitaotlusi ei käsitleta.

3.2.        Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide kaupa esitatud

– laevade arv,

– iga laeva peamised tehnilised näitajad, mis on osutatud Euroopa Liidu kalalaevade registris;

– püügivahendid;

– rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa;

– Mauritaania meremeeste arv.

4.           Litsentside väljastamine

4.1.        Ministeerium annab laevale püügilitsentsi välja pärast seda, kui laevaomaniku esindaja on esitanud tõendid I peatükis nimetatud laevade individuaalsete maksete tasumise kohta (riigikassa kviitung), vähemalt kümme (10) päeva enne litsentside kehtivusaja algust. Litsentse väljastavad ministeeriumi Nouâdhibou või Nouakchotti osakonnad.

4.2.        Litsentsides on märgitud ka kehtivusaeg, laeva tehnilised näitajad, Mauritaania meremeeste arv ning andmed tasude maksmise kohta, samuti ka asjakohastes teabelehtedes sätestatud kalastustegevuse tingimused.

4.3.        Litsentsi saanud laevad kantakse püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse samaaegselt järelevalveametile ja Euroopa Liidule.

4.4.        Euroopa Liitu teavitatakse kõigist litsentsitaotlustest, mille ministeerium on jätnud rahuldamata. Vajaduse korral esitab ministeerium pärast kõigi olemasolevate maksmata trahvide saldo mahaarvamist selliste litsentsitaotlustega seotud maksete kreeditarve.

5.           Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

5.1.        Litsents kehtib ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning teabelehel kindlaksmääratud tingimustel.

Litsentse antakse krevetipüügi puhul kaheks (2) kuuks ja muude püügiliikide puhul kolmeks (3), kuueks (6) või kaheteistkümneks (12) kuuks. Neid saab pikendada.

Litsents hakkab kehtima taotletud ajavahemiku esimesel päeval.

Litsentside kehtivusaja kindlaksmääramisel lähtutakse kalendriaastast, esimene ajavahemik algab protokolli jõustumise kuupäeval ja lõppeb sama aasta 31. detsembril. Viimane ajavahemik lõppeb protokolli kohaldamisperioodi lõppedes. Litsentside kehtivusaeg ei tohi alata ühe ning lõppeda järgmise tähtaja kestel.

5.2.        Litsentsid antakse välja konkreetsele laevale. Litsentsi ei saa edasi anda. Kui laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, asendatakse algselt sellele laevale välja antud litsents teisele sama püügiliigi laevale antava litsentsiga, tingimusel et kõnealuse püügiliigi puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

5.3.        Litsentsi asendamisel vajalikuks osutuvad makstud summade täiendavad kohandused teostatakse enne asenduslitsentsi väljaandmist.

6.           Tehniline kontroll

6.1.        Kõik Euroopa Liidu laevad peavad kord aastas ning iga kord pärast tonnaaži muutmist või püügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrolliks Nouâdhibou sadamasse. Kõnealused kontrollid peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade tehnilise kontrolli kord on sätestatud käesoleva lisa XI peatükis.

6.2.        Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli nõuetele vastavuse tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse tasuta automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Tõendit tuleb hoida kogu aeg laeva pardal. Lisaks sellele tuleb tõendis esitada ümberlaadimist teostava pelaagilise püügi laeva võimsus.

6.3.        Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite vastavust ning Mauritaania meremehi käsitlevate sätete täitmist.

6.4.        Mauritaania õigusaktidega sätestatud ja Euroopa Liidule ELi delegatsiooni vahendusel edastatud määradele vastavad kontrollidega seotud kulud kannab laevaomanik. Kulud ei tohi olla suuremad kui muude laevade poolt tavaliselt sama teenuse eest makstav summa.

6.5.        Punktide 1 ja 2 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

III PEATÜKK. Tasud

1.           Tasud

Iga laeva tasud arvutatakse protokollis sisalduvates kalapüügi teabelehtedes ettenähtud aastaste määrade põhjal. Litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale maksulaadse lõivu, sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

2.           Maksulaadne lõiv

Maksulaadse lõivu määrad tööstusliku püügi laevadele tuleb tasuda kohalikus vääringus vastavalt parafiskaalse maksu dekreedile ja järgmiste määrade alusel:

Vähilaadsete, peajalgsete ja süvamerepüük

Brutotonnaaž (GT)                          Summa kvartalis (MRO)

<99                                                                           50 000 100–200                                                                 100 000 200–400                                                                 200 000 400–600                                                                 400 000 > 600                                                                      600 000

Pika rändega liikide püük ja pelaagiline püük

Tonnaaž                                      Summa kuus (MRO)

<2 000                                                            50 000 2 000–3 000                                                  150 000 3 000–5 000                                                  500 000 5 000–7 000                                                  750 000 7 000–9 000                                               1 000 000 >9 000                                                       1 300 000

Erandina 5. ja 6. liigist tuleb maksulaadset lõivu maksta kvartali kaupa või mitme kvartali kaupa, sõltumata bioloogilise taastumise perioodist

Kalendriaasta eest makstavate maksulaadsete lõivude puhul kasutatav vahetuskurss (MRO/EUR) on Mauritaania keskpanga poolt välja arvutatud eelmise aasta keskmine vahetuskurss, mis on ministeeriumile edastatud hiljemalt vahetuskursi kohaldamisele eelneva aasta 1. detsembril.

Üks kvartal koosneb kolme kuu pikkusest ajavahemikust, mis algab vastavalt kas 1. oktoobril, 1. jaanuaril, 1. aprillil või 1. juulil, välja arvatud protokolli esimene ja viimane ajavahemik.

3.           Natuuras makstavad tasud

Euroopa Liidu laevaomanikud, kellele kuuluvad käesoleva protokolli raames kala püüdvad pelaagilise püügi laevad, osalevad puudustkannatavatele elanikele kala jagamise poliitikas ja eraldavad neile oma ümberlaaditavast pelaagilisest väljapüügist kuni 2 %. Kõnealuse sättega välistatakse sõnaselgelt kõik muud kohustusliku tasu liigid.

4.           Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade litsentsitasude arvestus

Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud elektroonilised püügiaruanded, määrab Euroopa Liit iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta või jooksva aasta, kui tegemist on protokolli kohaldamise viimase aastaga, püügihooaja eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

Euroopa Liit edastab lõpliku arvestuse Mauritaaniale ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 15. juulit. Kui lõplik arvestus hõlmab jooksvat aastat, edastatakse see Mauritaaniale hiljemalt üks (1) kuu pärast protokolli lõpukuupäeva.

Kui edastamiskuupäevast on möödunud 30 päeva, on Mauritaanial õigus esitada põhjenduste olemasolul lõpliku arvestuse kohta vastuväide. Eriarvamuste korral peavad lepinguosalised läbirääkimisi ühiskomitees. Kui Mauritaania ei ole 30 päeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa üle 45 päeva jooksul arvestatuna päevast, mil Mauritaania lõpliku arvestuse heaks kiitis. Kui lõplik arvestus on väiksem ettemaksuna tasutud kindlaksmääratud litsentsitasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

IV PEATÜKK. Püügiaruanded

1.           Püügipäevik

1.1.        Laevade kaptenid registreerivad iga päev kõik kindlaksmääratud toimingud püügipäevikus, mille näidis on käesoleva lisa 2. liites ja mida võib muuta kooskõlas Mauritaania õigusaktidega. Kõnealune dokument peab olema täidetud nõuetekohaselt ja loetavalt ning sellel peab olema laeva kapteni allkiri. Pika rändega liikide püügiga tegelevate laevade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa XI peatükki.

1.2.        Iga püügireisi lõpus saadab laeva kapten püügipäeviku originaaleksemplari järelevalveametile. Laevaomanik peab 15 tööpäeva jooksul edastama kõnealuse püügipäeviku ühe koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning teise komisjonile tema delegatsiooni vahendusel.

1.3.        Ilma et see piiraks Mauritaania õigusaktidega sätestatud karistuste kohaldamist, peatatakse punktide 1.1 ja 1.2 sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

1.4.        Mauritaania ja Euroopa Liit teevad ühtlasi jõupingutusi, et võtta hiljemalt protokolli viimase aasta lõpuks kasutusele elektrooniline püügipäevik.

2.           Püügipäeviku lisa (Lossimise ja ümberlaadimise deklaratsioonid)

2.1         Lossimise ja ümberlaadimise puhul peavad laevakaptenid loetavalt ja nõuetekohaselt täitma ning allkirjastama püügipäeviku lisa, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 6. liitele lisatud näidises.

2.2         Iga lossimise lõpus saadab laevaomanik püügipäeviku lisa originaaleksemplari kuni 30 päeva jooksul järelevalveametile ja selle koopia ministeeriumile. Samaks tähtajaks tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjonile tema delegatsiooni vahendusel. Pelaagilise püügi laevade puhul on tähtaeg 15 päeva.

2.3         Kapten saadab iga lubatud ümberlaadimise lõpus viivitamata püügipäeviku lisa originaaleksemplari järelevalveametile ja koopia ministeeriumile. 15 tööpäeva jooksul tuleb edastada koopia liikmesriigi pädevatele asutustele ning komisjonile tema delegatsiooni vahendusel.

2.4         Punktide 2.1, 2.2 või 2.3 sätete täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud.

3.           Andmete usaldusväärsus

Eespool osutatud punktides nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida kalavarude arengut.

Kohaldada tuleb pardal oleva saagi alammõõte käsitlevaid Mauritaania kehtivaid õigusakte, mis on esitatud 4. liites.

Loetelu neist teguritest, mida kohaldatakse peata/tervete kalade ja/või roogitud/tervete kalade ümberarvestamise kohaldamisel on esitatud 5. liites.

4.           Lubatud hälbed

Representatiivse valimi alusel hinnatuna ei tohi hälve püügipäevikus deklareeritud püügi ning inspektsiooni või lossimise ajal täheldatud püügi vahel olla suurem kui:

– 9 % värske kala puhul,

– 4 % mittepelaagilise külmutatud kala puhul,

– 2 % pelaagilise külmutatud kala puhul.

5.           Kaaspüük

Kaaspüük on üksikasjalikult esitatud käesoleva protokolli osaks olevas teabelehes. Kaaspüüki reguleerivad õigusaktid on kirjas ka väljaantud litsentsidel. Kaaspüügi lubatud määra ületamise puhul mis tahes protsendimäära ulatuses kohaldatakse sanktsioone.

6.           Püügiaruandlusega mittearvestamine

Ilma et see piiraks protokolliga ettenähtud sanktsioonide kohaldamist, peatatakse püügiaruandlusega seotud sätete täitmata jätmise korral püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on oma kohustused täitnud

7.           Kogupüügi aruandlus

Euroopa Liit teatab Mauritaaniale elektrooniliselt oma laevade kogupüügi kõikide püügiliikide osas eelmise kvartali kohta enne iga jooksva kvartali lõppu.

Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ja kalaliikide kaupa.

Tegurid, mida kohaldatakse pelaagilise püügi töödeldud peata/tervete kalade ja/või roogitud/tervete kalade ümberarvestamise kohaldamisel, on esitatud 5. liites

V PEATÜKK. Lossimine ja ümberlaadimine

1.           Lossimine

1.1.        Põhjalähedase püügi laevad on kohustatud saaki lossima.

1.2.        Laevaomaniku taotlusel tehakse krevetipüügilaevade suhtes erand väga kuumadel perioodidel, eelkõige augustis ja septembris.

1.3.        Ladustamis- ega töötlemiskohustus lossimiskohustuse alla ei kuulu.

1.4.        Värske pelaagilise püügi laevad on kohustatud lossima Nouâdhibou töötlemiskeskuste vastuvõtusuutlikkuse piires ja lähtuvalt turu vajadustest.

1.5.        Lossimiskohustust ei kohaldata viimase püügireisi puhul (püügireis, mis eelneb lahkumisele Mauritaania kalapüügipiirkonnast ajavahemikuks mitte alla kolme kuu). Krevetipüügilaevade puhul on osutatud ajavahemik kaks kuud.

1.6.        Euroopa Liidu laeva kapten teatab Nouâdhibou sadama ametiasutustele ja merejärelevalve ametile faksi või elektronkirja teel, saates koopia Euroopa Liidu delegatsioonile, vähemalt 48 tundi (värske kala puhul 24 tundi) enne kavandatava sadamasse saabumise kuupäeva järgmised andmed:

(a) lossida sooviva kalapüügilaeva nime;

(b) lossimise kuupäeva ja kellaaja;

(c) iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) koguse (väljendatuna eluskaalu kilogrammides).

Vastuseks eespool osutatud teatisele teavitab järelevalveamet 12 järgneva tunni jooksul faksi või elektronkirja teel kaptenit või tema esindajat oma nõusolekust, saates vastuse koopia Euroopa Liidu delegatsioonile.

1.7.        Mauritaania sadamas lossiv Euroopa Liidu laev on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

Lossitud kalandustoodete suhtes kohaldatakse tollikorraldust Mauritaania õigusaktide kohaselt. Need on seetõttu Mauritaania sadamasse sisenemisel või eksportimisel vabastatud kõigist tolliprotseduuridest ja tollimaksudest või muudest samaväärse toimega maksudest ning neid käsitletakse „ajutiselt imporditud kaupadena” (ajutine ladustamine).

Laevaomanikud otsustavad oma laevade toodangu kasutusotstarbe üle. Toodangut võib töödelda, tollikontrolli all ladustada, müüa Mauritaanias või eksportida (välisvaluuta eest).

Mauritaania turule mõeldud toodangu müügi korral Mauritaanias kehtivad Mauritaania kalandustoodete suhtes kehtestatud maksud ja lõivud.

Kasumi võib välja viia täiendavate maksudeta (vabastamine tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest).

2.           Ümberlaadimine

2.1.        Iga pelaagilise püügi külmutuslaev, kes on vastavustõendi kohaselt võimeline ümber laadima, on kohustatud teostama ümberlaadimist 10. poi juures Nouâdhibou Port Autonome'i reidil, kohustus ei kehti viimase püügireisi kohta.

2.2.        Nouâdhibou Port Autonome'is ümberlaadiv Euroopa Liidu laev on vabastatud kõigist lõivudest ja samaväärse toimega maksudest, välja arvatud sadama teenustasud ja samadel tingimustel Mauritaania laevade suhtes kehtivad lõivud.

2.3.        Ümberlaadimiskohustust ei kohaldata viimase püügireisi puhul (püügireis, mis eelneb lahkumisele Mauritaania kalapüügipiirkonnast ajavahemikuks mitte alla kolme kuu).

2.4.        Mauritaania jätab endale õiguse keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga kas Mauritaania kalapüügipiirkonnas või sellest väljaspool.

VI Peatükk. Kontroll

1.           Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemine ja kalapüügipiirkonnast lahkumine

1.1.        Käesoleva lepingu alusel töötavad Euroopa Liidu laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, pinnaõngejadalaevad ja pelaagilise püügi laevad (mille tähtajad on sätestatud käesoleva lisa XI peatükis), peavad teatama:

a)      sisenemistest

vähemalt 36 tundi ette, esitades järgmised andmed:

– laeva asukoht teatamise ajal;

– ligikaudne Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemise päev, kuupäev ja kellaaeg;

– teatamise ajal pardal oleva saagi kogus ja liigid, kui laev on varem teatanud muu kalapüügipiirkonna litsentsi olemasolust selles alampiirkonnas. Sellisel juhul peab järelevalveametile olema kättesaadav teist palapüügipiirkonda hõlmav püügipäevik ning kontrollimise aeg ei või olla pikem käesoleva peatüki punktis 4 ettenähtud tähtajast;

b)      väljumistest

vähemalt 48 tundi ette, esitades järgmised andmed:

– laeva asukoht teatamise ajal;

– Mauritaania kalapüügipiirkonnast väljumise päev, kuupäev ja kellaaeg;

– teatamise ajal pardal oleva saagi kogus liikide kaupa.

1.2.        Laevaomanikud teatavad järelevalveametile Mauritaania kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest faksi, elektronposti või kirja teel käesoleva lisa 1. liites osutatud faksinumbritel või aadressil. Kui osutatud viisidel on teatamine raskendatud, võib teabe edastada erandkorras Euroopa Liidu kaudu.

Komisjonile teatatakse delegatsiooni kaudu kõigist kõnealuste numbrite või aadresside muutmistest 15 päeva ette.

1.3.        Mauritaania kalapüügipiirkonnas viibimise ajal peavad Euroopa Liidu laevad jälgima pidevalt rahvusvahelise kõne sagedusi (VHF kanal 16 või HF 2182 KHz).

1.4.        Kalapüügipiirkonnast lahkumise teate kättesaamisel on Mauritaania ametiasutustel õigus otsustada laeva enne lahkumist kontrollida ja võtta selleks Nouâdhibou või Nouakchotti sadama reidil laeva väljapüügist valim.

Kõnealused kontrollimised ei tohi kesta pelaagiliste püügiliikide puhul (7. ja 8. liik) üle kuue (6) tunni ja muude püügiliikide puhul üle kolme (3) tunni.

1.5.        Eespool osutatud punktide sätete täitmatajätmise korral rakendatakse järgmisi sanktsioone:

a)      esimesel korral:

– laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

– pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

– laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud minimaalse rahatrahvi;

b)      teisel korral:

– laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

– pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

– laev maksab Mauritaania õigusakti kohaselt määratud maksimaalse rahatrahvi,

– litsents tunnistatakse allesjäänud kehtivusajaks kehtetuks;

c)      kolmandal korral:

– laev suunatakse võimaluse korral kõrvale,

– pardal olev kalasaak laaditakse maha ja konfiskeeritakse riigikassa nimel,

– litsents tunnistatakse lõplikult kehtetuks,

– kapteni ja laeva tegevus Mauritaanias keelustatakse.

1.6.        Eeskirju rikkuva laeva põgenemise korral teatab ministeerium komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, et võidakse kohaldada punktis 1.5 osutatud sanktsioone.

2.           Inspekteerimine merel

Püügilitsentsi omavate Euroopa Liidu laevade inspekteerimist merel Mauritaania kalapüügipiirkonnas teostavad Mauritaania laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardaleminekut teavitavad Mauritaania inspektorid eelnevalt Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama.

Mauritaania inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile. Inspekteerimine ei tohi kesta pelaagiliste liikide puhul üle kolme (3) tunni ja muude liikide puhul üle pooleteise (1,5) tunni.

Merel toimuva inspekteerimise, lossimise ja ümberlaadimise ajal hõlbustavad Euroopa Liidu laevad Mauritaania inspektorite pardaletulekut ja tööd, täites inspektorite poolt vajalikeks peetavaid juhtnööre.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mauritaania inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Mauritaania inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mauritaania edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule nelja (4) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

3.           Inspekteerimine sadamas

Mauritaania kalapüügipiirkonnas püütud saaki lossiva või ümberlaadiva Euroopa Liidu laeva inspekteerimist sadamas teostavad Mauritaania inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama. Mauritaania inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile. Inspekteerimisaeg ei tohi olla pikem kui lossimis- või ümberlaadimisaeg.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Mauritaania inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Mauritaania inspektorid annavad inspekteerimise lõpus Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Mauritaania edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule 24 tunni jooksul pärast inspekteerimist.

4.           Maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikune vaatlussüsteem

Lepinguosalised on otsustanud luua maismaal toimuvate kontrollimiste vastastikuse vaatlussüsteemi. Selleks nimetavad nad esindajad, kes osalevad riiklike kontrolliasutuste poolt tehtavatel kontrollimistel ja inspekteerimistel ning võivad teha märkusi käesoleva protokolli kohaldamise kohta.

Kõnealustel esindajatel peab olema:

– kutsekvalifikatsioon,

– piisav kalandusalane kogemus ja

– põhjalikud teadmised lepingu ja käesoleva protokolli sätetest.

Kontrollimisi teevad riiklikud kontrolliasutused ning nendes osalevad esindajad ei tohi omal algatusel kasutada riigiametnikele antud inspekteerimisvolitusi.

Esindajad peavad koos riigiametnikega juurde pääsema laevadele, tööruumidele ja dokumentidele, mida kõnealused ametnikud inspekteerivad, et koguda nende ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, mis ei sisalda nimelisi viiteid.

Esindajad võtavad koos riigi kontrolliasutustega osa käikudest sadamatesse, dokis seisvatele laevadele, avaliku pakkumise keskustesse, kala hulgimüügikohtadesse, külmhoonetesse ja muudesse tööruumidesse, kus kala enne turuleviimist lossitakse ja hoitakse.

Esindajad koostavad ning esitavad iga nelja kuu tagant aruande üksikasjalike andmetega inspekteerimiste kohta, milles nad on osalenud. Kõnealune aruanne adresseeritakse pädevatele asutustele. Nimetatud asutused saadavad aruande koopia teisele lepinguosalisele.

Lepinguosalised on otsustanud teostada vähemalt kaks inspekteerimist aastas vaheldumisi Mauritaanias ja Euroopas.

4.1.        Konfidentsiaalsus

Esindaja suhtub vastutustundlikult rajatistesse ja seadmetesse ning kõigisse seadeldistesse laeva pardal, ning tunnistab kõigi talle kättesaadavate dokumentide konfidentsiaalsust. Lepinguosalised on kokku leppinud konfidentsiaalsusnõuete kõige rangema rakendamise tagamises.

Esindaja edastab oma töö tulemused ainult asjaomastele pädevatele asutustele.

4.2.        Asukoht

Käesolevat programmi rakendatakse Euroopa Liidu lossimissadamates ja Mauritaania sadamates.

4.3.        Rahastamine

Iga lepinguosaline kannab oma esindaja kulud ühises kontrollioperatsioonis, sealhulgas reisi ja laevaloleku kulud.

PEATÜKK VII. Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

Euroopa Liidu laevade satelliitseire toimub topeltedastamise kaudu kogu käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul katsetatava kolmepoolse süsteemi abil, mis toimib järgmiselt:

1) ELi laev – lipuriigi kalapüügiseirekeskus – Mauritaania kalapüügiseirekeskus

2) ELi laev – Mauritaania kalapüügiseirekeskus – lipuriigi kalapüügiseirekeskus

1.         Edastamistingimused

Igas asukohateates peab sisalduma järgmine teave:

(a) laeva tunnusandmed;

(b) laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

(c) asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

(d) laeva kiirus ja kurss.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mauritaania kalapüügiseirekeskus tagavad asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb alles hoida kolm aastat.

2.         Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Mauritaania kalapüügiseirekeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 4 tunni tagant. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukohateateid.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Mauritaania kalapüügiseirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja kuni viie päeva jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema mõnesse Mauritaania sadamasse. Tõsise tehnilise probleemi korral, mis nõuab lisaaega, võidakse kapteni taotlusel anda kuni 15-päevane pikendus. Sellisel juhul jäävad kehtima punkti 7 sätted ja kõik laevad, välja arvatud tuunipüügilaevad, peavad pöörduma tagasi sadamasse, et võtta pardale Mauritaania teadusvaatleja.

3.         Asukohateadete turvaline edastamine lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mauritaania vahel

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Mauritaania kalapüügiseirekeskusele ja vastupidi. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Mauritaania kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Mauritaania kalapüügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

Mauritaania kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja Euroopa Liitu kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4.         Sidesüsteemi tõrked

Mauritaania tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Iga rikkumise puhul kohaldatakse protokolliga ettenähtud sanktsioone.

VIII PEATÜKK. Rikkumised

1.         Kontrollkäigu aruanne ja rikkumise protokoll        

Kontrollkäigu aruandes tutvustatakse üksikasjalikult rikkumiseni viinud olukorda ja põhjuseid, aruande peab allkirjastama laeva kapten, kellel on õigus esitada oma vastuväiteid; järelevalveamet tagastab kaptenile koopia kontrollkäigu aruandest. Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

Rikkumise protokolli koostab järelevalveamet laeva kontrollkäigu järel koostatud aruandes tuvastatud ja märgitud võimalike rikkumiste põhjal.

Kontrollimisel tuleb võtta arvesse ka vastavust tehnilise kontrolli näitajatele (II peatükk).

2.         Rikkumisest teatamine

Rikkumise puhul saadab järelevalveamet postiga laeva esindajale rikkumise protokolli ja kontrollkäigu aruande. Järelevalveamet teavitab sellest viivitamata Euroopa Liitu.

Kui on tegemist rikkumisega, mida ei ole võimalik merel lõpetada, peab kapten viima järelevalveameti nõudmisel laeva Nouâdhibou sadamasse. Kui on tegemist rikkumisega, mida kapten tunnistab ja mida saab merel lõpetada, võib laev püüki jätkata.

Mõlemal juhul võib laev pärast täheldatud rikkumise lõpetamist püüki jätkata.

3.         Rikkumise menetlemine

Käesoleva protokolli kohaselt võib rikkumised lahendada kokkuleppemenetluse või kohtumenetluse teel.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud teavitav nõupidamine, mille Mauritaania korraldab vajaduse korral Euroopa Liidu taotlusel kolme (3) tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi esindaja ja laevaomaniku esindaja.

Seejärel kutsub järelevalveamet kokku menetluskomisjoni. Kogu teave Euroopa Liidu laevade toimepandud rikkumistega seotud menetlusprotsessi või kohtuprotsessi kohta edastatakse viivitamata Euroopa Liidule. Menetluskomisjonis võib komisjoni esimehe loal esindada laevaomanikku vajaduse korral kaks isikut.

Võimalik trahv tuleb tasuda ülekandega hiljemalt 30 päeva pärast asja menetlemist. Kui laev soovib Mauritaania kalapüügipiirkonnast lahkuda, peab makse olema enne kõnealust lahkumist tehtud. Laev vabastatakse, kui trahvi tasumise kinnituseks on esitada riigikassa tõend või puhkepäevade tõttu selle puudumisel Mauritaania keskpanga kinnitusega SWIFT-ülekanne

Kui ülekandetoiming ei ole lõpetatud, edastab ministeerium toimiku viivitamata vabariigi prokuratuuri. Kehtivate õigusaktide kohaselt peab laevaomanik tegema võimalike trahvide katteks pangatagatise. Laev vabastatakse 72 tundi pärast tagatise esitamise kuupäeva. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. Ministeerium vabastab tagatise otsekohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samas kui süüdimõistva otsusega nähakse ette trahv, peab selle maksmine toimuma vastavalt kehtivale õigusaktile, millega nähakse ette pangatagatise vabastamine siis, kui 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse väljakuulutamist on makse tehtud.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

– kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

– enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 5 osutatud pangatagatise ja ministeerium on selle heaks kiitnud.

IX PEATÜKK. Mauritaania meremeeste töölevõtmine

1.           Erandina tuunipüügiseineritest, kellel on kohustus võtta pardale üks (1) Mauritaania meremees, ja ritvõngedega tuunipüügilaevadest, kellel on kohustus võtta pardale kolm (3) Mauritaania meremeest laeva kohta, on iga Euroopa Liidu laev kohustatud võtma Mauritaania kalapüügipiirkonnas viibimise tegeliku aja jooksul pardale 60 % Mauritaania meremehi neid ministeeriumi koostatud nimekirjast vabalt valides; ohvitserid kõnealuse arvestuse alla ei kuulu. Kui pardale võetakse praktikal olevad Mauritaania ohvitserid, arvestatakse nende arv Mauritaania meremeeste arvust maha.

2.           Laevaomanik või tema esindaja edastab ministeeriumile oma laevale tööle võetud Mauritaania meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

3.           Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.           Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

5.           Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse ministeeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud viseeritud lepingust.

6.           Mauritaania meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Mauritaania pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

7.           Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse ministeeriumile koopia asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt nõuetekohaselt allkirjastatud viseeritud lepingust.

8.           Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesoleva lepinguga ettenähtud arv meremehi.

9.           Kui Mauritaania meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa Liidu laevaomanikud kohustatud kuni kolme (3) kuu jooksul iga Mauritaania kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

10.         Maksmine meremeeste pardale mittevõtmise eest toimub tegelike püügipäevade arvu ja mitte litsentsi kestuse alusel.

11.         Seda summat kasutatakse Mauritaania kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse vastavalt käesoleva lisa I peatükis üldsätetele.

12.         Euroopa Liit edastab ministeeriumile kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, Euroopa Liidu laevadele töölevõetud Mauritaania meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

13.         Välja arvatud punktis 7 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalapüügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

X PEATÜKK. Teadusvaatlejad

Käesolevaga luuakse teadusvaatluse süsteem Euroopa Liidu laevade pardal.

1.           Iga püügiliigi raames määravad lepinguosalised vähemalt kaks laeva aastas, kes peavad võtma pardale Mauritaania teadusvaatleja, arvestusse ei kuulu tuunipüügiseinerid, mille puhul toimub pardalevõtmine ministeeriumi taotlusel. Ühel laeval on korraga ainult üks vaatleja.

Vaatleja pardalviibimise aeg vastab ühe püügireisi pikkusele. Ühe lepinguosalise selgelt väljendatud nõudmise korral võib kõnealust aega pikendada mitme püügireisi pikkuseni olenevalt konkreetse laeva püügireisi keskmisest pikkusest.

2.           Ministeerium teatab Euroopa Liidule ametisse määratud ning vajalike dokumentidega varustatud vaatlejate nimed vähemalt seitse tööpäeva enne vaatlejate laevalemineku ettenähtud kuupäeva.

3.           Kõik teadusvaatlejate tegevusest tulenevad kulud, sealhulgas nende palk, rahalised tasud ja toetused kannab ministeerium.

4.           Ministeerium teeb kõik vajaliku teadusvaatleja pardale minekuks ja pardalt lahkumiseks.

Teadusvaatlejat koheldakse laeva pardal samal viisil nagu laeva juhtkonda.

Teadusvaatleja käsutusse antakse kõik tema kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten võimaldab teadusvaatlejale juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalapüügiga vahetult seotud dokumentidele, st püügipäevikule, püügipäeviku lisale ja logiraamatule, ning laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita oma ülesandeid.

5.           Teadusvaatleja peab ettenähtud laeva kaptenile oma kohalolekust teatama üks päev enne kavandatavat laevalemineku kuupäeva. Kui teadusvaatleja ei ilmu kohale, teavitab laeva kapten sellest ministeeriumit ja Euroopa Liitu. Sel juhul on laeval õigus sadamast lahkuda. Ministeerium võib siiski ilma laeva kalastustegevust häirimata korraldada viivitamata ja oma kuludega uue teadusvaatleja pardalevõtmise.

6.           Teadusvaatlejal peab olema:

– kutsekvalifikatsioon,

– piisav kalandusalane kogemus ja põhjalikud teadmised käesoleva protokolli sätetest.

7.           Teadusvaatleja tagab, et Euroopa Liidu laevade tegevus Mauritaania kalapüügipiirkonnas vastaks käesoleva protokolli sätetele.

Nad koostavad selle kohta aruande. Eelkõige teevad nad järgmist:

– jälgivad laevade püügitegevust,

– tuvastavad püügiga tegelevate laevade asukoha,

– võtavad teadusprogrammi raames bioloogilisi proove,

– registreerivad püügivahenditega seotud andmed ning kasutatud võrkude silmasuurused.

8.           Vaatlemisel piirdutakse käesoleva protokolliga reguleeritava kalapüügi ja sellega seotud tegevusega.

9.           Teadusvaatleja:

– võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

– kasutab käesoleva protokolli kohaselt kasutatavate võrkude silmasuuruse mõõtmisel kinnitatud vahendeid ja menetlusi,

– käsitseb hoolikalt pardal olevat omandit ja seadmeid ning tunnistab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

10.         Teadusvaatleja koostab vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist käesoleva lisa 9. liites esitatud näidise kohase aruande. Teadusvaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Aruande koopia antakse laeva kaptenile teadusvaatleja laevalt lahkumisel, samuti edastatakse see ministeeriumile ja Euroopa Liidule.

XI PEATÜKK. Pika rändega liike püüdvad laevad

1.           Tuunipüügiseinerite, ritvõngedega tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade litsentsid antakse kalendriaastatega kattuvateks ajavahemikeks, välja arvatud käesoleva protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal.

Ettemakse tasumise tõendite esitamisel koostab ministeerium litsentsi ja lisab asjaomase laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse järelevalveametile ja Euroopa Liidule.

2.           Enne litsentsi saamist tuleb kõik lepingu raames esmakordselt tegevust alustavad laevad esitada kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimisteks. Kõnealune kontroll võib toimuda kokkulepitud välissadamas. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab laevaomanik.

3.           Kalapüügi piirkonda sisenemise ja piirkonnast lahkumise hõlpsamaks kontrollimiseks võivad naaberriikide püügilitsentsidega laevad oma litsentsitaotlustele märkida asjaomase riigi, liigid ning kõnealuste litsentside kehtivusaja.

4.           Litsentsid antakse välja pärast protokolli teabelehtedes kindlaksmääratud ettemaksele vastava põhisumma tasumist I peatükis kindlaksmääratud kontole. Osutatud kindlaksmääratud summa arvutatakse protokolli esimesel ja viimasel kehtivusaastal pro rata temporis põhimõttel vastavalt litsentsi tegelikule kehtivusajale.

Maksulaadne lõiv makstakse Mauritaania kalapüügipiirkonnas veedetud aja eest pro rata temporis põhimõttel. Igakuiseid makseid arvestatakse 30-päevaste tegeliku püügi perioodide kaupa. Käesoleva sätte kohaselt on kõnealune maks jagamatu ning seetõttu tuleb maksta kogu tasu iga alustatud kuu eest.

Laev, mis on kala püüdnud aasta jooksul 1–30 päeva, maksab maksu ühe kuu eest. Teine igakuine maksuosa tuleb tasuda pärast esimese 30-päevase perioodi möödumist ja samamoodi iga järgnev osa.

Täiendavad igakuised maksed tuleb tasuda hiljemalt 10 päeva pärast iga täiendava perioodi 1. päeva.

5.           Laevadel tuleb pidada iga Mauritaania vetes töötatud kalapüügiperioodi kohta käesoleva lisa 3. liites esitatud näidise kohast püügipäevikut. Seda täidetakse ka siis, kui püüki ei toimu.

6.           Arvestades kontrolle, mida Mauritaania soovib teostada, esitab Euroopa Liit ministeeriumile enne iga aasta 15. juunit eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse, mis põhineb iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografia (IEO), Instituto Nacional de Investigaçao Agraria e das Pescas (INIAP)) poolt kontrollitud püügiaruannetel, samuti saadab ta kõikide püügipäevikute koopia Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudile Institut Mauritanien de Recherches Océanographiques et des Pêches (IMROP).

7.           Tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadalaevad järgivad kõiki Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi.

8.           Protokolli viimase kohaldamisaasta kohta teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõplik arvestus nelja (4) kuu jooksul pärast protokolli kehtivusaja lõppu.

9.           Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates ministeeriumi poolt summade heakskiitmisest teatamisest aega 30 päeva pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast kõnealust teatamist tehakse riigikassale makse eurodes I peatükis osutatud arveldusarvele.

Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 3 osutatud ettemakse, siis nende vahet laevaomanikule tagasi ei maksta.

10.         Laevad peavad kolme (3) tunni jooksul enne iga kalapüügipiirkonda sisenemist ja sealt lahkumist tegema elektrooniliselt või kui see ei ole võimalik, siis raadio teel Mauritaania asutustele otse teatavaks oma asukoha ning pardal oleva saagi.

Aadressid ja raadiosagedused edastab järelevalveamet.

11.         Mauritaania asutuste taotluse korral ning ühisel kokkuleppel asjaomase laevaomanikuga on tuunipüügiseinerile lubatud võtta kokkulepitud ajaks üks teadusvaatleja laeva kohta.

TEABELEHED

PÜÜGILIIK 1 VÄHILAADSETE (V.A LANGUSTID JA KRABID) PÜÜDMISEKS ETTENÄHTUD KALALAEVAD

1.           Kalapüügi piirkond

a) Põhja pool laiuskraadi 19°00’ N, ala on määratletud järgmisi punkte ühendava joonega:                 20°46’30 N             17°03’00 W                 20°40’00 N             17°07’50 W                 20°05’00 N             17°07’50 W                 19°49’00 N             17°10’60 W                 19°43’50 N             16°57’00 W                 19°18’70 N             16°46’50 W                 19°00’00 N             16°22’ 00 W b) Lõuna pool laiuskraadi 19°10’00’’ N kuni laiuskraadini 16°04’00’’ N, eriloaga laevade puhul kuus (6) meremiili madalaima veetaseme märgist ja muude laevade puhul kaheksa (8) meremiili madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

– Kreveti põhjatraalnoot, sh ketipöörlejaga seade, ja teised selektiivsed seadmed. Ketipöörleja on krevetipüügi parraspoomtraaleri varustuse lahutamatu osa. Seade koosneb kuni 12 mm läbimõõduga lülide pikast ühtsest ahelast ja see on kinnitatud enne raskusselist traallaudade külge. – Selektiivsete vahendite kohustuslik kasutamine toimub ühiskomitee otsusel, mis põhineb teaduslikul, tehnilisel ja majanduslikul ühishindamisel. – Kahekordne traalipära on keelatud. – Kahekordsest traadist traalipära on keelatud. – Kaitsepõlled on lubatud.

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm

4.           Alammõõt

Süvamerekrevettide alammõõtu tuleb mõõta nokise tipust kuni otslüli lõpuni. Nokis ehk otsaork on pearindmikukilbi esiosa keskel asuva seljakilbi pikendus. – Süvemerekrevetilised: · viburhännak (Parapeneus longirostrus)                                                                                                                   6 cm – Rannikukrevetilised: · viburhännak (Penaeus notialis) ja karamot-viburhännak (Penaeus kerathurus)                                        200 tk/kg

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

10 % kalu 5 % krabisid || Langustid Peajalgsed

 Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Lubatud püügimaht (tonnides) || 5 000 || 5 000

Tasu || 620 eurot/tonn || 620 eurot/tonn

|| Tasu arvutatakse iga kahe kuu kohta ajavahemikul, millal laeval on lubatud kala püüda, võttes aluseks tegeliku püügi sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis võetakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kahekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 36 laeva. · Mauritaania kalapüügipiirkonnas samaaegselt kala püüdvate laevade koguarvust võib 50 % saada loa püüda samaaegselt samal ajavahemikul piirkonnas, mis asub laiuskraadist 19°00'00'' N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest läänes. · Kui 50 % sisse jäävate laevade arv on alla 10 või sellega võrdne, lubatakse kõigil püüda laiuskraadist 19°00'00'' N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest läänes. · Kahekuuliseks ajavahemikuks laevale antud litsentsis on sätestatud, kas laeval on lubatud püüda laiuskraadist 19°00'00'' N lõunasse jääva madalaima veetaseme märgist kehtestatud 6 meremiili joonest alates. · Põhja pool laiuskraadi 19°00'00'' N on kõigil laevadel, kelle litsentsil on märgitud „krevetid”, lubatud püüda käesoleva teabelehe punktis 1 osutatud koordinaatidega joonest läänes.

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: Mai, juuni ja oktoober, november. Bioloogilise taastumise ajas tehtavast teaduslikul seisukohal põhinevast mis tahes muudatusest teavitatakse viivitamata Euroopa Liitu.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks.

PÜÜGILIIK 2 SENEGALI MERLUUSI TRAALERID (MITTE KÜLMUTUSTRAALERID) JA PÕHJAÕNGEJADALAEVAD

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°15'60'' N, järgmisi punkte ühendavast joonest läänes: 20°46'30'' N            17°03'00'' W 20°36'00'' N            17°11'00'' W 20°36'00'' N            17°36'00'' W 20°03'00'' N            17°36'00'' W 19°45'70'' N            17°03'00'' W 19°29'00'' N            16°51'50'' W 19°15'60'' N            16°51'50'' W 19°15'60'' N            16°49'60'' W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15’60’’ N kuni laiuskraadini 17°50’00’’ N, lääne pool 24 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. (c) Lõuna pool laiuskraadi 17°50′00'' N, lääne pool 18 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. Peajalgsete bioloogilise taastumise ajal: (a) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel on keelutsoon määratletud järgmiste punktidega: 20°46’00 N             17°03’00'' W 20°46’00 N             17°47’00'' W 20°03’00 N             17°47’00'' W 19°47’00 N             17°14’00'' W 19°21’00 N             16°55’00'' W 19°15’60 N             16°51’50'' W 19°15’60 N             16° 49’60'' W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60'' N (Cap Timiris) ja kuni laiuskraadini 17°50'00'' N (Nouakchott), püük on keelatud alates 24 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. (c) Lõuna pool laiuskraadi 17°50′00'' N (Nouakchott) on püük keelatud alates 18 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

– Põhjatraalnoot – Merluusi põhjatraalnoot · Kahekordne traalipära on keelatud. · Kahekordsest traadist traalipära on keelatud.

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm (traalnoot)

4.           Alammõõt

1) Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide).

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

Traalerid: 25 % kala Õngejadalaevad: 50 % kala || Peajalgsed ja vähilaadsed

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Lubatud püügimaht (tonnides) || 4 000 || 4 000

Tasu || 90 eurot/tonn || 90 eurot/tonn

|| Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, kui laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 11 laeva.

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Vajaduse korral otsustab ühiskomitee ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal kehtestada bioloogilise taastumise aja.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks.

PÜÜGILIIK 3 PÕHJALÄHEDASTE KALADE (V.A SENEGALI MERLUUS) PÜÜGIKS ETTENÄHTUD LAEVAD, MIS KASUTAVAD MUID PÜÜGIVAHENDEID KUI TRAALNOOT

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°48'50'' N alates 3 miili joonest arvestatuna Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°48'50'' N kuni laiuskraadini 19°21′00'' N, lääne pool pikkuskraadi 16°45'00'' W (c) Lõuna pool laiuskraadi 19° 21'00'' N: 9 meremiili joonest lääne poole, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist Peajalgsete bioloogilise taastumise ajal: (a) Cap Blanci ja Cap Timirisi vahel: 20°46’00 N             17°03’00 W 20°46’00 N             17°47’00 W 20°03’00 N             17°47’00 W 19°47’00 N             17°14’00 W 19°21’00 N             16°55’00 W 19°15’60 N             16°51’50 W 19°15’60 N             16°49’60 W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15′60'' N (Cap Timiris) on püük keelatud alates 9 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

|| – Õngejada – Seisevvõrk suurima sügavusega 7 m ja suurima pikkusega 100 m. Polüamiidmonofilament on keelatud. – Ridvata õng – Mõrd – Noot elussööda püügiks ||

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

120 mm nakkevõrgu puhul 20 mm elussöödaga püügi võrgu puhul

4.           Alammõõt

Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide).

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada teadusliku arvamuse põhjal alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

10 % lubatud liikidest või liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus) ||

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Lubatud püügimaht (tonnides) || 2 500 || 2 500

Tasu || 105 eurot/tonn || 105 eurot/tonn

|| Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, kui laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 9 laeva.

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Vajaduse korral otsustab ühiskomitee ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal kehtestada bioloogilise taastumise aja.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Nootade kasutamine on lubatud ainult õngejadas ja mõrrapüügil kasutatava elussööda püüdmisel. Mõrdade kasutamine on lubatud kõige rohkem seitsmel (7) laeval, millest igaühe mahutavus on alla 135 GT.

PÜÜGILIIK 4 KRABID

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°15′60'' N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont: 20°46'30'' N            17°03'00'' W 20°36'00'' N            17°11'00'' W 20°36'00'' N            17°36'00'' W 20°03'00'' N            17°36'00'' W 19°45'70'' N            17°03'00'' W 19°29'00'' N            16°51'50'' W 19°15'60'' N            16°51'50'' W 19°15'60'' N            16°49'60'' W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°15’60’’ N kuni laiuskraadini 17°50’ N, lääne pool 18 miili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

Lõksud

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

60 mm (võrk)

4.           Alammõõt

Vähilaadsete alammõõt peab olema mõõdetud nokise tipust kuni otslüli lõpuni. Nokis ehk otsaork on pearindmikukilbi esiosa keskel asuva seljakilbi pikendus (vt 4. liide).

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

- || Kalad, sihtliigist erinevad peajalgsed või vähilaadsed

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Lubatud püügimaht (tonnides) || 200 || 200

Tasu || 310 eurot/tonn || 310 eurot/tonn

|| Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, millal laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 1 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis hiljem tasu kogusummast maha arvestatakse. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Litsentsi kohta tohib olla 500 lõkspüünist.

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Kaks (2) kahekuulist (2) perioodi: Mai, juuni ja oktoober, november. Bioloogilise taastumise ajas tehtav mis tahes muudatus peab põhinema otsusel, mille ühiskomitee võtab teadusliku seisukoha põhjal.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks.

PÜÜGILIIK 5 TUUNIPÜÜGISEINERID

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

Seinnoot

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

--

4.           Alammõõt

Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus).

Liikide puhul, mis ei ole nimetatud 4. liites võib komisjon kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

- || Sihtliikidest või -liikide rühmast erinevad liigid

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon heakskiidetud püügipäevikus nimetamata liikide puhul võib komisjon kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Lubatud laevade arv || 22 tuunipüügiseinerit,

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu || 1 750 eurot tuunipüügiseineri kohta 5 000 tonni pikka rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest

Püügi järgi arvestatav osa || 35 eurot/tonn

7.           Bioloogilise taastumise aeg

--

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks.

PÜÜGILIIK 6 TUUNIPÜÜGI-RITVÕNGELAEVAD JA TRIIVÕNGEJADAGA LAEVAD

1.           Kalapüügi piirkond

Triivõngejadaga kalapüügilaevad (a) Põhja pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 30 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. Ritvõngedega tuunipüügi-laevad (a) Põhja pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 15 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 12 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist. Püük elussöödaga (a) Põhja pool laiuskraadi 19°48′50'' N, lääne pool 3 meremiili joonest, mõõdetuna alates Cap Blanci – Cap Timirisi lähtejoonest. (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°48’50’’ N kuni laiuskraadini 19°21’00’’ N, lääne pool pikkuskraadi 16°45′00″ W (c) Lõuna pool laiuskraadi 19°21'00'' N, lääne pool 3 meremiili joonest, mõõdetuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

– Ritvõngedega tuunipüügilaevad: ritvõngejada ja traalnoot (elussöödaga püügil) – Pinnaõngejadaga laevad pinnaõngejada

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

16mm (püük elussöödaga

4.           Alammõõt

Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide).

Liikide puhul, mis ei ole nimetatud 4. liites võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

-- || Sihtliikidest või -liikide rühmast erinevad liigid

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Lubatud laevade arv || 22 ritvõngedega tuunipüügilaeva või pinnaõngejadalaeva

Iga-aastane kindlaksmääratud tasu || · 2 500 eurot ritvõngedega tuunipüügilaeva kohta ja · 3 500 eurot pinnaõngejadalaeva kohta. 10 000 tonni pikka rändega liikide ja nendega seotud liikide püügi eest

Püügi järgi arvestatav osa || · 25 eurot/tonn ritvõngedega tuunipüügilaeva puhul · 35 eurot tonn pinnaõngejadalaeva puhul

7.           Bioloogilise taastumise aeg

--

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Püük elussöödaga – Elussöödaga püük on piiratud ühiskomitee poolt kindlaks määratud päevade arvuga kuus. Püügitegevuse alustamisest ja lõpetamisest tuleb teatada järelevalveametile. – Lepinguosalised lepivad kokku praktilised tingimused, mis võimaldavad selle püügiliigi puhul püüda või koguda nende laevade tegevuseks vajalikku elussööta. Juhul kui need tegevused toimuvad tundlikes piirkondades või ebatavaliste vahenditega, määratakse tingimused kindlaks Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi soovituste alusel ja kooskõlas järelevalveametiga. Haid – Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) asjaomaste soovituste kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük keelatud. – Vastavalt ICCAT soovitustele 04-10 ja 05-05 püütud haide säilitamise kohta seoses ICCAT hallatava püügiga.

PÜÜGILIIK 7 PELAAGILISI TRAALNOOTASID KASUTAVAD KÜLMUTUSTRAALERID

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°00’00'' N, ala on määratletud järgmisi punkte ühendavata joonega: 20°46'30'' N         17°03'00'' W 20°36'00'' N         17°11'00'' W 20°36'00'' N         17°35'00'' W 20°00'00'' N         17°30'00'' W 19°34'00'' N         17°00'00'' W 19°21'00'' N         16°52'00'' W 19°10'00'' N         16°41'00'' W 19°00'00'' N         16°39'50'' W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°00'00'' N kuni laiuskraadini 16°04'00'' N, alates 20 meremiilist arvestatuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

Pelaagiline traalnoot Pelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm

4.           Alammõõt

Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide).

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

3 % sihtliikidest või -liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus) || Vähilaadsed või peajalgsed v.a kalmaarid

4. liites nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta ||

Lubatud püügimaht (tonnides) || 300 000 || 300 000 ||

Tasu || 123 eurot/tonn || 123 eurot/tonn ||

|| Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, millal laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 5 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis arvestatakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib kala püüda 19 laeva. ||

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Bioloogilise taastumise aja otsustavad lepinguosalised ühiskomitees ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Väikeste pelaagiliste liikide ümberarvestamise tegurid on kehtestatud 5. liites. 8. liigi kasutamata kalapüügivõimalusi võib kasutada kuni 2 litsentsi ulatuses kuus.

PÜÜGILIIK 8 VÄRSKE PELAAGILISE PÜÜGI LAEVAD

1.           Kalapüügi piirkond

(a) Põhja pool laiuskraadi 19°00′00'' N, lääne pool järgmisi punkte ühendavat joont: 20°46'30'' N            17°03'00'' W 20°36'00'' N            17°11'00'' W 20°36'00'' N            17°35'00'' W 20°00'00'' N            17°30'00'' W 19°34'00'' N            17°00'00'' W 19°21'00'' N            16°52'00'' W 19°10'00'' N            16°41'00'' W 19°00'00'' N            16°39'50'' W (b) Lõuna pool laiuskraadi 19°00'00'' N kuni laiuskraadini 16°04'00'' N, alates 20 meremiilist arvestatuna madalaima veetaseme märgist.

2.           Lubatud püügivahendid

Pelaagiline traalnoot ja tööstusliku püügi seinnoot. Pelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt pooleteise (1,5 m) meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

40 mm traaleritel ja 20 mm seineritel.

4.           Alammõõt

Kalade alammõõt peab olema mõõdetud ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus) (vt 4. liide).

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada alammõõdu.

5.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

3 % sihtliikidest või -liikide rühmast (väljendatuna eluskaalus) || Vähilaadsed või peajalgsed v.a kalmaarid

Eespool nimetamata liikide puhul võib ühiskomitee kehtestada kaaspüügi määra.

6.           Kalapüügivõimalused / tasud

Lubatud püügimaht (tonnides) || 15 000 tonni aastas. Kui kõnealused kalapüügivõimalused on ära kasutatud, tuleb need 7. püügiliigi all ette nähtud 300 000 tonnist maha arvestada.

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Tasu || 123 eurot/tonn || 123 eurot/tonn

|| Tasu arvutatakse iga kolme kuu kohta, mil laeval oli lubatud kala püüda, võttes arvesse tegelikku püüki sellel ajavahemikul. Litsents antakse 5 000 euro suuruse ettemaksu alusel, mis arvestatakse hiljem tasu kogusummast maha. Ettemaks tehakse iga kolmekuulise ajavahemiku alguses, mil laeval on õigus kala püüda. Samaaegselt tohib püüda kaks (2) laeva, millel on vastavalt 7. püügiliiki kuuluvate pelaagiliste kalade külmutustraalerite kaks (2) kvartalilitsentsi.

7.           Bioloogilise taastumise aeg

Bioloogilise taastumise aja otsustavad lepinguosalised ühiskomitees ühise teaduskomitee teadusliku seisukoha põhjal.

8.           Märkused

Tasud määratakse kindlaks terveks protokolli kohaldamise perioodiks. Väikeste pelaagiliste liikide ümberarvestamise tegurid on kehtestatud 5. liites.

               

PÜÜGILIIK 9 PEAJALGSED

1.           Kalapüügi piirkond

p.m.

2.           Lubatud püügivahendid

p.m.

3.           Lubatud väikseim võrgusilma suurus

p.m.

4.           Kaaspüük

Lubatud || Keelatud

p.m. || p.m.

5.           Lubatud tonnaaž / tasud

Ajavahemik || 1. aasta || 2. aasta

Lubatud püügimaht (tonnides) || p.m. || p.m.

Tasu || p.m. || p.m.

6.           Bioloogilise taastumise aeg

p.m.

7.           Märkused

p.m.

1. liide

MAURITAANIA – EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING

PÜÜGILISENTSI TAOTLUS

I TAOTLEJA

1.             Laevaomaniku nimi: .....................................................................................................................................................

2.             Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi: .............................................................................................

3.             Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress: ........................................................................................

...................................................................................................................................................................................

4.             Telefon:                                                     Faks: ...................................            Teleks:

5.             Kapteni nimi: ..................................................................................                  Kodakondsus: ......................................

II LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

1.             Laeva nimi: ..........................................................................................................................................................

2.             Lipuriik: .............................................................................................................................................

3.             Pardatähis: .............................................................................................................................

4.             Kodusadam: ............................................................................................................................................................

5.             Ehitusaasta ja -koht: ........................................................................... ........................................................

6.             Raadiokutsung: ..................................    Raadiokutsungi sagedus: ............................................................

7.             Laevakere materjal:          Teras ¨            Puit ¨              Polüester ¨                  Muu ¨

III LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1.             Kogupikkus: : ..................................................           Laius: ..............................................................................

2.             Brutotonnaaž (GT): ......................................................................................................................................

3.             Peamasina võimsus (HJ): : ................                             Mark: ..............................                   Tüüp: ....................

4.             Laeva tüüp: ..................................................                  Püügiliik: ..........................................................

5.             Püügivahendid: ......................................................................................................................................................

6.             Meeskonnaliikmete arv: ...........................................................................................................................

7.             Püügi säilitusviis laeva pardal:            värske ¨          jahutatud ¨                  sega ¨                 külmutatud ¨

8.             Sügavkülmutusvõimsus (tonnides 24 tunni kohta): ................................................................................................

9.             Lasti mahtuvus: .................................................                            Arv: ...........................................................

                                                                            Koht .............................................................., kuupäev ...............................

                Taotleja allkiri ................................................................................

2. liide

RUBRIIK Nr 1 || MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK || || || || || || || || || || || || ||

PÜÜGIPÄEVIK || || || || || || || || Päev || || Kuu || || Aasta || Kellaaeg || ||

Laeva nimi (1) …………………………….. || Lahkus (4)………………. || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || || || || ||

Raadiokutsung (2)……………………………. || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kapteni nimi (3)…………………………… || Saabus (5)………………... || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Püügivahend (7)                                     Püügivahendi kood (8) || || || Võrgusilm (9) || || || || Püügivahendi mõõtmed (10) || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

RUBRIIK nr 2 || RUBRIIK nr 3 Kriipsutada läbi mittekasutatav nimekiri A või B || RUBRIIK nr 4

Kuupäev (12) || Statistiline sektor (13) || Püügi- kordade arv (14) || Püügi- aeg (tundides) (15) || Püügikoguste hinnangud liikide kaupa (kilogrammides)(16) (või kommentaarid püügi katkestamise kohta) || Püügi kogu mass (kg) (17) || Kalade kogumass (kg) (18) || Kalajahu kogumass (kg) (19)

|| || || || Hobu- makrellid A || Sardiinid || Sardi- nellad || Anšoovised || Mak- rellid || Lintsabad || Tuunid || Mer-luusid || Besuu god || Kalmaarid || Seepiad || Kaheksajalad || Kreve- tid || Lan- gustid || Muud kalad || || ||

Lan- gustid B || Viburhännakud || Roosad süvahännakud || Kümne jalalised || Muud krevetid || Pikkuim-tuunid || Roosad lan- gustid || Muud vähi- laadsed || Kareraid || Mer-luusid || Muud kalad || Erinevad peajalgsed || Erinevad koorikloomad || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

3. liide ICCATi TUUNIPÜÜGIPÄEVIK ||

Laeva nimi: ……………………………………………………………………. || Brutotonnaaž:  …………………………………………………............................. || Laev VÄLJUS: Laev SAABUS: || Kuu || Päev || Aasta || Sadam || || || ||

Lipuriik:           || Mahutavus (tonnides): || || || || || || ||

||

Registreerimisnumber:          ………………………………………………………………................................... || Kapten: ……………………………………………………….... || || || Seinnoot Traalnoot ||

Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... || Meeskonnaliikmete arv:         ….…………………………………………………........................ || || || || || || || (Muu) ||

Aadress: ………………………………………………………………………….... || Aruande esitamise kuupäev: …………………………………………..…...... || || ||

|| (Aruande esitaja): ……………………………………………. ………………………………………………................................. || Merel oldud päevade arv: || || Püügipäevade arv: Püügikordade arv: || || Püügireisi number: || ||

||

||

|| ||

Kuupäev || Sektor || Pinnavee temperatuur (ºC) || Püügikoormus Kasutatud konksude arv || Capturas (Püük) || Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) ||

Kuu || Päev || Laiuskraad N/S || Pikkuskraad O/W || Harilik tuun Thunnus thynnus ou maccoyi || Kulduim-tuun Thunnus albacares || Suursilm-tuun Thunnus obesus || Pikkuim-tuun Thunnus alalunga || Mõõkkala Xiphias gladius || Vöödiline odanina, valge odanina Tetraptunus audax ou albidus || Must marliin Makaira Indica || Purikala Istiophorus albicane ou platypterus || Vööttuun Katsuwonus pelamis || (Segasaak) || Päevas kokku (kaal üksnes kilodes) || Makrellhauglased || Kalmaar || Elussööt || Muud ||

|| || || || || || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

LOSSITUD KOGUS (kg) || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkused || || || || ||

1. Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta. || || 3. „Päeva“ all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. || 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. || ||

2. Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid,. Hispaania || || 4 . Kalastuspiirkond märgib laeva asukohta. Ümardage minutid ja registreerige laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkige N/S ja O/W. || || 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. || || ||

4. liide

Pardal hoitava saagi alammõõte käsitlevad kehtivad õigusaktid

„III jagu: Liikide alammõõdud ja alamkaalud

1.           Liikide alammõõte tuleb mõõta:

– kaladel ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni (kogupikkus),

– peajalgsetel üksnes keha pikkust ilma haarmeteta;

– vähilaadsetel nokise tipust kuni otslüli lõpuni.

Nokis ehk otsaork on pearindmikukilbi esiosa keskel asuva seljakilbi pikendus. Roosal langustil on mõõtmise lähtepunkt kahe keskmise sarve vahel asuva seljakilbi nõgusa osa keskel.

2.           Püügiks lubatud merekalade, peajalgsete, vähilaadsete alammõõdud ja alamkaalud on:

(a) merekalade puhul:

– sardinella (Sardinella aurita ja Sardinella maderensis)                                                     18 cm

– sardiin (Sardina pilchardus)                                                                                                    16 cm

– harilik stauriid ja stauriid Trachus trecae (Trachurus spp.)                                                 19 cm

– sigarstauriid (Decapturus rhonchus)                                                                                      19 cm

– jaapani makrell (Scomber scombrus)                                                                                       25 cm

– kuld-merikoger (Sparus auratus)                                                                                             20 cm

– merikoger (Sparus coeruleostictus)                                                                                        23 cm

– merikoger (Sparus auriga), pagrus (Sparus pagrus)                                                           23 cm

– hammasahven (Dentex spp.)                                                                                                    15 cm

– besuugo (Pagellus bellottii, Pagellus acarne)                                                                    19 cm

– urisejalane (Plectorhynchus mediterraneus)                                                                         25 cm

– kivikoha (Epinephelus nigritus)                                                                                              25 cm

– tume kotkaskala (Sciana umbra)                                                                                             25 cm

– kotkaskala (Argirosomus regius) ja kaptenkala (Pseudotholithus senegalensis)            70 cm

– perekond kivikohad e. meruud (Epinephelus spp.)                                                              40 cm

– sinikala e. lufar (Pomatomus saltator)                                                                                    30 cm

– lääneaafrika merisultan (Pseudupeneus prayensis)                                                              17 cm

– kefaal (Mugil spp.)                                                                                                                     20 cm

– kärphai (Mustellus mustellus, Leptocharias smithi)                                                            60 cm

– ahvenalised (Dicentrarchus punctatus)                                                                                 20 cm

– koerakeellased (Cynoglossus canariensis, Cynoglossus monodi)                                    20 cm

– koerakeellased (Cynoglossus cadenati, Cynoglossus senegalensis)                                30 cm

– merluusid (Merliccius spp.)                                                                                                      30 cm

– kulduim tuun (Thunnus albacares) kaaluga kuni                                                                 3,2 kg

– suursilm tuun (Thunnus obesus) kaaluga kuni 3,2 kg

(b) peajalgsete puhul:

– harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)                                                           500 gr (sisikonnata)

– harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)                                                                                        13 cm

– harilik seepia (Sepia officinalis)                                                                                               13 cm

– seepia (Sepia bertheloti)                                                                                                          07 cm

(c) vähilaadsete puhul:

– ebalangust (Panulirus regius)                                                                                                 21 cm

– roosa langust (Palinurus mauritanicus)                                                                                23 cm

– viburhännak, süvamerekrevetilised (Parapenaeus longirostrus)                                      06 cm

– krabilised (Geyryon maritae)                                                                                                    06 cm

– viburhännak või karamot-viburhännak (Penaeus notialis, Penaeus kerathurus)     200 tk/kg

5. liide

Loetelu ümberarvestusel arvestatavatest näitajatest

ÜMBERARVESTUSKURSS, MIDA KOHALDATAKSE TRAALERITE PARDAL ÜMBERTÖÖDELDUD PELAAGILISTEST VÄIKELIIKIDEST SAADUD LÕPPTOODETE PUHUL

Tootmine || Töötlemisviis || Ümberarvestuskurss

Sardinella    peata     peata, sisikonnata     peata, sisikonnata || käsitsi tükeldatud käsitsi tükeldatud masinaga tükeldatud || 1,416 1,675 1,795

Makrellid    peata     peata, sisikonnata     peata     peata, sisikonnata || käsitsi tükeldatud käsitsi tükeldatud masinaga tükeldatud masinaga tükeldatud || 1,406 1,582 1,445 1,661

Lintsabalased     peata, sisikonnata     lõigud     peata, sisikonnata (eritükeldus) || käsitsi tükeldatud käsitsi tükeldatud käsitsi tükeldatud || 1,323 1,340 1,473

Sardiin    peata     peata, sisikonnata     peata, sisikonnata || käsitsi tükeldatud käsitsi tükeldatud masinaga tükeldatud || 1,416 1,704 1,828

Stauriid    peata     peata     peata, sisikonnata     peata, sisikonnata || käsitsi tükeldatud masinaga tükeldatud käsitsi tükeldatud masinaga tükeldatud || 1,570 1,634 1,862 1,953

NB : Kalade töötlemisel kalajahuks on ümberarvestuskurss 5,5 tonni värsket kala 1 tonni kalajahu kohta.          

6. liide

MAURITAANIA ISLAMIVABARIIK || || || || || || || || || || || ||

LOSSIMISE/ÜMBERLAADIMISE DEKLARATSIOON || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || Päev || || Kuu || || Année || Heure ||

(A)          Laeva nimi (1)………………..…….. || Lahkus (4)………………. || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || || || ||

                Raadiokutsung (2)…………....……. || || || || || || || || || || || || || || ||

                Kapteni nimi (3) .…………….…… || Saabus (5)………………... || || Kuupäev (6) || || || || || || || || || || || ||

Kodakondsus || Raadiokutsung || Vastuvõtva laeva nimi || || ||

|| || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || Püügilaeva kapteni allkiri ||

MÄRKIDA KAAL KILOGRAMMIDES || || ||

Liik (B) || Turustus-kategooria (C) || Esitus (D) || Netokaal (E) || Müügihind (F) || Rahaühik (G) || Liik (B) || Turustus-kategooria (C) || Esitus (D) || Poids net (E) || Prix de vente (F) || Monnaie (G)

|| || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || ||

7. liide

MAURITAANIA KALAPÜÜGIPIIRKONNA PIIRID

|| || || || || || || || || || ||

Majandusvööndi koordinaadid / protokoll VMS EL

|| || || || || || || || || || ||

1 || Lõunapiir || Laiuskraad || 16° || 04' || || N || Pikkuskraad || 19° || 58' || || W

2 || Koordinaadid || Laiuskraad || 16° || 30' || || N || Pikkuskraad || 19° || 54' || || W

3 || Koordinaadid || Laiuskraad || 17° || 00' || || N || Pikkuskraad || 19° || 47' || || W

4 || Koordinaadid || Laiuskraad || 17° || 30' || || N || Pikkuskraad || 19° || 33' || || W

5 || Koordinaadid || Laiuskraad || 18° || 00' || || N || Pikkuskraad || 19° || 29' || || W

6 || Koordinaadid || Laiuskraad || 18° || 30' || || N || Pikkuskraad || 19° || 28' || || W

7 || Koordinaadid || Laiuskraad || 19° || 00' || || N || Pikkuskraad || 19° || 43' || || W

8 || Koordinaadid || Laiuskraad || 19° || 23' || || N || Pikkuskraad || 20° || 01' || || W

9 || Koordinaadid || Laiuskraad || 19° || 30' || || N || Pikkuskraad || 20° || 04' || || W

10 || Koordinaadid || Laiuskraad || 20° || 00' || || N || Pikkuskraad || 20° || 14,5’ || || W

11 || Koordinaadid || Laiuskraad || 20° || 30' || || N || Pikkuskraad || 20° || 25,5' || || W

12 || Põhjapiir || Laiuskraad || 20° || 46' || || N || Pikkuskraad || 20° || 04,5' || || W

|| || || || || || || || || || ||

8. liide

TEADUSVAATLEJA ARUANNE

Vaatleja nimi: .............................................................................................................

Laev: ............................................. Kodakondsus: ................................................................. Registreerimisnumber ja -sadam: ......................................................................................... Eristusmärk: .............................., tonnaaž: .................... GT, võimsus: ........................... ........................... hj Litsents: ............................. nr: .......................... Tüüp: ...................................................... Kapteni nimi: Kodakondsus: .............................................

Vaatleja pardaleminek: Kuupäev: ................................., sadam: ................................ Vaatleja pardalt lahkumine: Kuupäev: ................................., sadam: ................................

Lubatud püügitehnika:................................................................................................ Kasutatud püügivahend: ....................................................................................................................... Võrgusilm ja /või suurus: .................................................................................................... Läbitud kalapüügipiirkonnad: .................................................................................................. Kaugus rannikust: ................................................................................................................ Töölevõetud Mauritaania meremeeste arv: ................................ Kalapüügipiirkonda sisenemine …/…/… ja väljumine …/…/…

Vaatleja hinnang Kogutoodang (kg): .................. .................. ................., sissekanne püügipäevikusse: ....................... Kaaspüük liigid ...........................................…, hinnanguline määr: ...........% Vette tagasilaskmine: liigid: ...................................................., kogus (kg): .......................

Püütud liigid || || || || || || ||

Kogus (kg) || || || || || || ||

Püütud liigid || || || || || || ||

Kogus (kg) || || || || || || ||

Vaatleja märkused:

Märkuse laad: || Kuupäev || Asukoht

|| ||

|| ||

|| ||

|| ||

Vaatleja üldised tähelepanekud:.............…………………………………………………. ............................................................................................................................................ ............................................................................................................................................ ............................................................................................................................................

Koht.........................................................., kuupäev...................................... Vaatleja allkiri..................................................................

Kapteni tähelepanekud................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... Aruande koopia saamise kuupäev ....................  Kapteni allkiri .................................

Aruanne edastatud (kellele) Ametikoht: ........................................................................................

2. LISA

Eritoetus vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamiseks

1.           Eesmärk ja summad

Eritoetus on ametlik arenguabi ega sõltu lepingu artikli 7 lõike 1 punktis a ja käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud kaubanduslikust aspektist.

Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 osutatud eritoetuse suurus on 3 miljonit eurot aastas. Selle eesmärk on aidata kaasa säästva ja vastutustundliku kalanduse arendamisele Mauritaania kalapüügipiirkonnas kooskõlas kalavarude säilitamise strateegiliste eesmärkidega ja sektori parema integratsiooniga riigi majandusse.

Eritoetust jagatakse kolmel sekkumisteljel:

|| Meetmed

I telg TEADUS- JA KOOLITUSALANE KOOSTÖÖ || Toetus püügipiirkondade korraldamise kavade elluviimiseks (IMROP, ONISPA, ENEMP)

II telg JÄRELEVALVE || Toetus DSPCM tegevusele

III telg KESKKOND || Mere- ja rannikukeskkonna säilitamine (PNBA ja PND)

2.           Abisaajad

Käesolevat toetust saavad vastavalt kalandusministeerium ning keskkonna ja säästva arengu ministeerium. Toetust saavad institutsioonid teevad tihedat koostööd rahandusministeeriumiga.

3.           Rakendamise raamistik

Euroopa Liit ja Mauritaania lepivad lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees käesoleva protokolli jõustumisele järgnevalt kokku käesoleva toetuse abikõlblikkuse tingimused, õigusliku aluse, kavandamise, järelevalve ja hinnangu ning maksekorra.

4.           Nähtavus

Mauritaania kohustub tagama, et kõik käesoleva eritoetuse abil elluviidavad tegevused oleks nähtavad. Selleks ja Euroopa Komisjoni poolt kindlaks määratud nähtavusalaste suuniste elluviimiseks teevad toetusesaajad koostööd Euroopa Liidu delegatsiooniga Nouakchottis. Iga projekti puhul olema täidetud Euroopa Liidu toetuse nähtavuse klausel ja eelkõige peab olema esitatud vastav logo (ELi lipp „EU flag”). Mauritaania edastab Euroopa Liidule ka projektide avatseremooniate ajakava.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus:

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärk (eesmärgid)

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud haldusviisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmine

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus:

Nõukogu otsuse ettepanek: Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[4]

11. – Merendus ja kalandus

11.03 – Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist/ettevalmistavast meetmest[5]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärk (eesmärgid)

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ning arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist Euroopa Liidu vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi Mauritaania vetes.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise kaudu aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (aastas kasutatud püügilitsentside protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasaaitamine Euroopa Liidu tööhõivele ja lisandväärtusele ning Euroopa Liidu turu stabiliseerimisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud koondtasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2008–2012 hõlmav protokoll kaotab oma kehtivuse 31. juulil 2012. Uut protokolli kohaldatakse kava kohaselt ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast. Käesoleva menetlusega paralleelselt alustati menetlust, et võtta nõukogus vastu otsus protokolli ajutise kohaldamise kohta.

Uus protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks ja võimaldab laevaomanikel jätkata püügilitsentside taotlemist Mauritaania kalapüügipiirkonnas. Peale selle tõhustab uus protokoll Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelist koostööd eesmärgiga edendada jätkusuutliku kalapüügi arengut. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine satelliitseiresüsteemi(VMS) abil ja püügiandmete elektroonilisel teel edastamise edendamine.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks Euroopa Liidu mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral jätkusuutlikku püüki. Euroopa Liit loodab ühtlasi, et tänu kõnealusele protokollile jätkab Mauritaania Euroopa Liiduga tõhusat koostööd jätkusuutliku kalapüügi valdkonnas.

Protokolliga ettenähtud vahendid võimaldavad Mauritaanial jätkata strateegilist planeerimist, et kalandusvaldkonnas oma poliitikasuundi ellu viia.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Teatavate eelmise protokolliga ettenähtud püügiliikide alapüügi ning teadusliku seisukoha järelduste tõttu on lepinguosalised otsustanud kalapüügivõimalusi vähendada. Kalapüügivõimalustele vastav kaubanduslik väärtus vaadati siiski üle ja otsustati seda mõnevõrra suurendada, et võtta arvesse hindade tõusu turgudel.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Need protokolli kaubandusliku osaga sidumata finantsvahendid on ühildatavad muude rahvusvahelistelt rahastajatelt tulevate rahastamisallikatega, mis on ette nähtud kalandussektori projektide ja programmide elluviimiseks riiklikul tasandil.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

· X  Ettepanek/algatus kehtib kaks (2) aastat alates protokolli allkirjastamisest.

· X  Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2014.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

¨ Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

¨ millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[6]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt.

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

¨      täitevasutustele

¨      ühenduste asutatud asutustele[7]

¨      riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

· ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Euroopa Liidu delegatsiooniga Nouakchottis) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga nähtud ette vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral kalapüügivõimalusi ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summadega (puudulik kavandamine).

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ette on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.3.        Pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmine

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon on võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada Euroopa Liidu osalust varude jätkusuutlikus majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt selgitada täpselt välja kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse. Käesoleva protokolli puhul on 1. lisa I peatüki artiklis 5 sätestatud, et rahaline toetus tuleb tervikuna tasuda Mauritaania keskpanga pangakontole.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Number [Nimetus……………………...……………] || Liigendatud/ liigendamata ([8]) || EFTA riigid[9] || Kandidaatriigid[10] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestatud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Number [Nimetus……………………...……………] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta N[11] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || 70,000 || 70,000 || || || || || || 140,000

Maksed || (2) || 70,000 || 70,000 || || || || || || 140,000

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[12] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

<…….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 70,000 || 70,000 || || || || || ||

Maksed || =2+2a +3 || 70,000 || 70,000 || || || || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 70,000 || 70,000 || || || || || || 140,000

Maksed || (5) || 70,000 || 70,000 || || || || || || 140,000

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || || || || || || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 70,000 || 70,000 || || || || || || 140,000

Maksed || =5+ 6 || 70,000 || 70,000 || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

<….> peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,298 || 0,298 || || || || || ||

Ÿ Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || || || || || ||

<….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,308 || 0,308 || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,308 || 0,308 || || || || || || 0,616

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[13] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 70,308 || 70,308 || || || || || || 140,616

Maksed || 70,308 || 70,308 || || || || || || 140,616

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X       Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[14] || Keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[15] || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Tuunipüügilitsentsid || Tonnaaž || 65 eurot/tonn || 2500 || 0,163 || 2500 || 0,163 || || || || || || || || || || || ||

Traalerite litsentsid || Litsentsi hind || 249 eurot/tonn || 2684 || 0,668 || 2684 || 0,668 || || || || || || || || || || || ||

– Valdkondlik toetus || || 3,000 || 1 || 3,000 || 1 || 3,000 || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 70,000 || || 70,000 || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

– Saavutus || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 70,000 || || 70,000 || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

¨      Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[16] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,298 || 0,298 || || || || || || 0,596

Muud halduskulud || 0,010 || 0,010 || || || || || || 0,020

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,308 || 0,308 || || || || || || 0,616

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[17] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 0,308 || 0,308 || || || || || || 0,616

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

¨      Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

¨      Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (Komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,298 || 0,298 || || || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[18] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy[19] || – peakorteris[20] || || || || || || ||

|| – delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 ((lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

|| KOKKU || 0,298 || 0,298 || || || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; litsentside haldamine. Kaks merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnikku + üksuse juht / üksuse juhi abi / sekretär: üldise hinnangu kohaselt 2,35 inimest aastas. Kulude arvestamine: 2,35 inimest aastas x 127 000 eurot aastas = 298 450 eurot => 0,298 eurot.

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X       Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

¨      Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

¨      Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[21].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

X       Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

¨      Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

· ¨         omavahenditele

· ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[22]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Artikkel …. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               Nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsus 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid, ja muud otsused, ELT L 142M , 30.5.2006, lk 176–181.

[2]               ELT L 343, 8.12.2006.

[3]               Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsioon (koos lisade, lõppakti ja lõppakti muutvate protokollidega 3. märtsist 1986 ja 26. juulist 1993), koostatud 10. detsembril 1982 Montego Bays, Recueil des Traités des Nations Unies, 16.11.1994, kd 1834, I-31363, lk 3–178.

[4]               ABM – tegevuspõhine juhtimine;ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[5]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[6]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[7]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[8]               Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[9]               EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[10]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[11]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[12]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[13]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[14]             Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[15]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[16]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[17]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[18]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[19]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[20]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[21]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[22]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.