SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Horvaatia ühinemine Euroopa Liiduga on kavas 1. juulil 2013. Kuigi kõik liikmesriigid ei ole ühinemisakti[1] veel ratifitseerinud, ajakohastas komisjon hiljuti oma mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud,[2] võttes arvesse Horvaatia ühinemist. Samasugune kohandamine tuleks ette valmistada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiettepanekute jaoks, tagamaks seda, et pärast ettepanekute vastuvõtmist oleks Horvaatia uue liikmesriigina täielikult hõlmatud.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Seoses Horvaatiaga ei olnud vaja konsulteerida huvitatud isikutega ega teha mõjuhinnangut, kuna kõnealused kohandused tulenevad ühinemisaktist.  

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kohandus tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus)) ettepaneku KOM(2011) 626 (lõplik/3) muudatusena, et lisada ettepanekusse sellised Horvaatiaga seotud sätted, mis juba sisalduvad ühinemislepingus, nt sätted, milles käsitletakse veini (üleminekumeetmed, Horvaatias kaitstavate veininimetuste kandmine kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste elektroonilisse registrisse, selliste täielike tehniliste toimikute ja aktide esitamise ja läbivaatamise tähtajad, mille alusel kõnealuseid nimetusi tunnustati, rahaeraldis Horvaatiale veinisektori riikliku toetusprogrammi jaoks, Horvaatia viinamarjakasvatuspiirkonnad), ning alla 12 kuu vanuste veiste liha horvaadikeelsete müüginimetuste tõlge. Seoses Horvaatia suhkru- ja piimakvootidega viidatakse ühise turukorralduse ühtse määruse ettepanekus määruse (EÜ) nr 1234/2007 asjaomastele sätetele, mis kehtivad kuni kvootide kaotamiseni 2015. aastal, nagu see on ülejäänud 27 liikmesriigis.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev muudatus ei mõjuta ühenduse eelarvet, välja arvatud viisil, mis on juba sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku ajakohastatud ettepanekute seletuskirjas.

2011/0281 (COD)

Muudatus komisjoni ettepanekus KOM(2011) 626 (lõplik/3): EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)

Komisjoni ettepanekut KOM(2011) 626 (lõplik/3) muudetakse järgmiselt.

1) Artiklisse 84 lisatakse järgmine lõige:

„4.          Horvaatia puhul kaitstakse käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu Teatajas* avaldatud veininimetusi, sõltuvalt vastuväidete esitamise menetluse tulemusest. Komisjon kannab need artiklis 81 sätestatud registrisse.

*        ELT C 116, 14.4.2011, lk 12.”

2) Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 163

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 1234/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 [määrus (EL) nr KOM(2010) 799] sätete kohaldamist jätkatakse siiski järgmiselt:

a)       suhkrusektori suhtes II osa I jaotis, artikkel 142, artikli 153 lõike 1 esimene lõik, artikli 153 lõiked 2 ja 3, artikkel 156, III lisa II osa ja VI lisa [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 II osa I jaotis, artiklid 248, 260–262 ja III lisa II osa] kuni 2014/2015. suhkru turustusaasta lõpuni 30. septembril 2015;

b)      piima tootmise piiramise süsteemiga seotud sätted, mis on kehtestatud II osa I jaotise III peatükis ning IX ja X lisas [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 II osa I jaotise III peatükk ning VIII ja IX lisa] kuni 31. märtsini 2015;

c)       veinisektori suhtes:

i)        artiklid 85a–85e [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artiklid 82–87] seoses artikli 85a lõikes 2 [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikli 82 lõige 2] osutatud seni veel väljajuurimata aladega ja artikli 85b lõikes 1 [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikli 83 lõige 1] osutatud aladega, mis on seadustamata, seni kuni sellised alad on väljajuuritud või seadustatud;

ii)       II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 II osa I jaotise III peatüki V jao II alajagu] sätestatud istutusõiguste süsteem üleminekuajal kuni 31. detsembrini 2015, või selleks, et liikmesriigid saaksid jõustada kõik otsused, mis on tehtud kõnealuse määruse artikli 85g lõike 5 [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikli 89 lõige 5] kohaselt, kuni 31. detsembrini 2018;

iii)      artikli 118m lõige 5 ja artikli 118s lõige 5;

d)      artikli 182 lõige 7 [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikli 291 lõige 2] kuni 31.märtsini 2014;

e)       artikli 182 lõike 3 esimene ja teine lõik [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikkel 293] kuni 2013/2014. suhkru turustusaasta lõpuni;

f)       artikli 182 lõige 4 [määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikkel 294] kuni 31. detsembrini 2017.[;]

[g)     määruse (EL) nr KOM(2010) 799 artikkel 326.]

2.      Viiteid määrusele (EÜ) nr 1234/2007 [määrus (EL) nr KOM(2010) 799] käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr […] (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta) ning neid loetakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud vastavustabelite kohaselt.

3.      Nõukogu määrused (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1601/96 ja (EÜ) nr 1037/2001 tunnistatakse kehtetuks.”

3)           IV lisasse lisatakse järgmine tabel:

„Horvaatia

2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

11 885 || 11 885 || 11 885 || 10 832 || 10 832 || 10 832 || 10 832

”

4)         VI lisa I osa punkti II.1  alapunkti A (veiste, kelle vanus on alla 8 kuu müüginimetused) tabelisse lisatakse Prantsusmaa kande järele järgmine rida:

„

Horvaatia || teletina

          ”

5)         VI lisa I osa punkti II.1  alapunkti B (veiste, kelle vanus on üle 8, kuid alla 12 kuu müüginimetused) tabelisse lisatakse Prantsusmaa kande järele järgmine rida:

„

Horvaatia || mlada junetina

          ”

6)         VI lisa liite (osutatud II osas) punktile 2 lisatakse järgmine alapunkt h:

„h)     Horvaatias viinapuude kasvualad järgmistes alampiirkondades: Moslavina, Prigorje‑Bilogora, Plešivica, Pokuplje ja Zagorje‑Međimurje.”

7)         VI lisa liite (osutatud II osas) punktile 3 lisatakse järgmine alapunkt h:

„h)     Horvaatias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Hrvatsko Podunavlje ja Slavonija.”

8)         VI lisa liite (osutatud II osas) punktile 4 lisatakse järgmine alapunkt g:

„g)     Horvaatias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Hrvatska Istra, Hrvatsko primorje, Dalmatinska zagora, Sjeverna Dalmacija ja Srednja i Južna Dalmacija.”

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

          Muudatus komisjoni ettepanekus KOM(2011) 625 (lõplik/3): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad;

-        Muudatus komisjoni ettepanekus KOM(2011) 626 (lõplik/3): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus);

-        Muudatus komisjoni ettepanekus KOM(2011) 627 (lõplik/3): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta;

-        Muudatus komisjoni ettepanekus KOM(2011) 628 (lõplik/2): Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[3]) struktuurile

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik (ÜPP õiguslik raamistik pärast 2013. aastat)

x Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[4]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Selleks et edendada ressursitõhusust ning võttes arvesse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ELi põllumajanduse ja maaelu arengu huvides kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga, on ÜPP eesmärgid:

- elujõuline toidutööstus;

- loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;

- tasakaalustatud territoriaalne areng.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Poliitikavaldkonna 05 erieesmärgid:

Erieesmärk nr 1:

Pakkuda avalikke keskkonnahüvesid

Erieesmärk nr 2:

Hüvitada tootmisraskusi looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Erieesmärk nr 3:

Leevendada kliimamuutusi ja võtta kohanemist soodustavaid meetmeid

Erieesmärk nr 4:

Juhtida ELi eelarvet (ÜPP) kooskõlas finantsjuhtimise kõrgete standarditega

ABB 05 02 erieesmärgid - sekkumised põllumajandusturgudel:

Erieesmärk nr 5:

Parandada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada selle väärtuseosa toiduahelas

ABB 05 03 erieesmärgid- otsetoetused:

Erieesmärk nr 6:

Panustada põllumajandusettevõtete sissetulekutesse ja piirata põllumajandusettevõtte sissetulekute muutlikkust

ABB 05 04 erieesmärgid – maaelu areng:

Erieesmärk nr 7

Suurendada keskkonnasäästlikku majanduskasvu innovatsiooni kaudu

Erieesmärk nr 8:

Toetada maapiirkondade tööhõivet ja säilitada nende sotsiaalne struktuur

Erieesmärk nr 9

Parandada maamajandust ja püüda seda mitmekesistada

Erieesmärk nr 10

Võimaldada põllumajandussüsteemide struktuurilist mitmekesisust

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Praeguses etapis ei ole võimalik seada mõjunäitajatele kvantitatiivseid eesmärke. Kuigi poliitika võib anda teatava suuna, sõltuvad selliste mõjunäitajate abil mõõdetud majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed üldtulemused lõpuks ka mitme välisteguri mõjust, mis viimaste kogemuste kohaselt on muutunud oluliseks ja ettearvamatuks. Põhjalikum analüüs saab valmis pärast 2013. aastat.

Otsetoetuste puhul on liikmesriikidel piiratud ulatuses võimalik otsustada otsetoetuskavade teatavate komponentide rakendamise üle.

Maaelu arengu osas sõltuvad oodatavad tulemused ja mõju maaelu arengu programmidest, mida liikmesriigid edastavad komisjonile. Liikmesriikidelt palutakse eesmärkide seadmist nimetatud kavades.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Ettepanekuga nähakse ette ühtse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamine, et mõõta ühise põllumajanduspoliitika tulemuslikkust. Kõnealune raamistik hõlmab kõiki vahendeid, mis on seotud ÜPP meetmete ning eelkõige otsetoetuste, turumeetmete, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamise järelevalve ja hindamisega.

Kõnealuste ÜPP meetmete mõju mõõdetakse seoses järgmiste eesmärkidega:

a)       elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;

b)       loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaasidele, elurikkusele, pinnasele ja veele;

c)       tasakaalustatud territoriaalne areng – keskendutakse maaelu arengule, majanduskasvule ja vaesusele maapiirkondades.

Komisjon määratleb rakendusaktidega kõnealustele eesmärkidele ja valdkondadele eriomased näitajad.

Lisaks tehakse seoses maaelu arenguga ettepanek tugevdada ühtset järelevalve- ja hindamisraamistiku süsteemi. Kõnealuse süsteemi eesmärk on a) näidata maaelu arengu poliitika edusamme ja saavutusi ning hinnata poliitilise sekkumise mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja tähtsust maaelu arengu puhul, b)    tõhustada maaelu arengu toetuse suunatust, ning c) toetada järelevalve ja hindamisega seotud ühiseid õppeprotsesse. Komisjon koostab rakendusaktidega poliitiliste prioriteetidega seotud ühiste näitajate loetelu.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks et saavutada ÜPP mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mis on otseselt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga Euroopa maapiirkondade jaoks, ning selleks, et täita aluslepingu asjaomaseid nõudeid, on Horvaatia ühinemist arvesse võtvate muudetud ettepanekute eesmärk kehtestada ühise põllumajanduspoliitika õiguslik raamistik pärast 2013. aastat.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Tulevane ÜPP ei ole suunatud ainult väikesele, kuigi olulisele ELi majanduse segmendile, vaid see saab olema ka strateegilise tähtsusega poliitika toiduga kindlustatuse, keskkonna ja territoriaalse taakaalu seisukohalt. Seega kasutatakse ÜPP kui tõeliselt ühise poliitika puhul kõige tulemuslikumalt piiratud eelarvevahendeid, säilitades ELi tasandil säästva põllumajanduse ning tegeledes oluliste piiriüleste probleemidega, näiteks kliimamuutused ja liikmesriikide seas solidaarsuse suurendamine.

Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[5] kohaselt on ÜPP tõeline Euroopa poliitika. 28 eri põllumajanduspoliitika ja eelarve asemel, koondavad liikmesriigid vahendid ühise Euroopa poliitika juhtimiseks Euroopa ühise eelarve alusel. See tähendab loomulikult, et ÜPP moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Siiski on kõnealune lähenemine tõhusam ja majanduslikult otstarbekam kui kooskõlastamata riiklik lähenemisviis.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva poliitilise raamistiku hindamise, sidusrühmade ulatusliku konsulteerimise ning tulevikukatsumuste ja -vajaduste analüüsi põhjal on teostatud üksikasjalik mõjuhinnang. Lisaüksikasjad leiab seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangust ja seletuskirjast. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas finantsselgituses käsitletud õigusakti ettepanekuid tuleks vaadelda ühtse raammääruse ettepaneku laiemas kontekstis koos ühiseeskirjadega, milles käsitletakse ühise strateegilise raamistiku fonde (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Selle raammääruse abil vähendatakse oluliselt halduskoormust, kulutatakse ELi rahalisi vahendeid tulemuslikult ning lihtsustatakse kohaldamist. Samuti toetatakse sellega kõigi kõnealuste fondide ühise strateegilise raamistiku uusi mõisteid ning tulevasi partnerluslepinguid, mis samuti hõlmavad neid fonde.

Kehtestatakse ühine strateegiline raamistik Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ja prioriteetide ühendamiseks EAFRD ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi prioriteetidega, millega tagatakse fondide integreeritud kasutamine ühiste eesmärkide saavutamiseks.

Ühises strateegilises raamistikus sätestatakse ka kooskõlastusmehhanismid koos muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega.

Lisaks saavutatakse ÜPP puhul märkimisväärsed sünergiad ja lihtsustumine selliselt, et ÜPP esimese samba (EAGF) ja teise samba (EAFRD) haldus- ja kontrollieeskirjad ühtlustatakse ja viiakse vastavusse. Tuleks jätta alles tugev side EAGFi ja EAFRD vahel ning olemasolevad struktuurid liikmesriikides.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

x Piiratud kestusega ettepanek/algatus (otsetoetuskavasid, maaelu arengut ja üleminekusätteid käsitlevate määruste eelnõude puhul)

– x   (Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

– x   Finantsmõju järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. Maaelu arengu puhul on toetuste mõju aastani 2023.

x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus (ühist turukorraldust ja horisontaalset määrust käsitlevate määruste eelnõude puhul

– Rakendamine aastast 2014.

1.7.        Ettenähtud haldusviisid[6]

x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[7]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

x Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Märkused

Võrreldes praeguse olukorraga olulisi muudatusi ei tehta, st ÜPP reformi õigusaktide ettepanekutega seotud kulusid rahastatakse valdavalt koostöös liikmesriikidega. Kuid väga väikest osa haldab komisjon jätkuvalt tsentraliseeritult.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Seoses ÜPP järelevalve ja hindamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel aruande; esimene aruanne esitatakse hiljemalt 2017. aasta lõpus.

Seda täiendatakse konkreetsete sätetega kõigis ÜPP valdkondades koos põhjalike aruandlus- ja teavitamisnõuetega, mis täpsustatakse rakenduseeskirjades.

Maaelu arengu puhul nähakse ette järelevalve-eeskirjad programmide tasandil, mis viiakse vastavusse muude fondidega, ning mis seotakse eel-, vahe- ja järelhindamisega.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

ÜPP-l on üle seitsme miljoni toetusesaaja, kes saavad toetust mitmesuguste eri toetuskavade alusel, millel igaühel on üksikasjalikud ja mõnikord keerukad toetuskõlblikkuskriteeriumid.

Ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas on veamäära vähendamine saanud juba trendiks. Seega kõige viimasem, ligikaudu 2 %-line veamäär annab kinnitust üldisest positiivsest hinnangust eelnevate aastate kohta. Kavatsetakse jätkata jõupingutusi, et saavutada alla 2 %-line veamäär.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud määrusega (EÜ) nr 1290/2005 kehtestatud praeguse süsteemi säilitamine ja tugevdamine. Sellega nähakse liikmesriikides ette kohustuslik haldusstruktuur, mis koondatakse akrediteeritud makseasutuste ümber, mis vastutavad lõplike toetusesaajate kontrollimise eest kooskõlas punktis 2.3 sätestatud põhimõtetega. Igal aastal peavad makseasutuse juhid esitama kinnitava avalduse, mis hõlmab majandusaasta aruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab kõigi nende kolme elemendi kohta otsuse.

Komisjon jätkab põllumajanduskulude auditeerimist, kasutades riskipõhist lähenemisviisi, et tagada auditite sihtrühmaks suurima riskitasemega valdkonnad. Kui auditid näitavad, et kulusid on tehtud ELi eeskirju rikkudes, jäetakse asjaomased summad vastavuse kontrolli süsteemi alusel liidu rahastamisest välja.

Õigusaktide ettepanekutele lisatud mõjuhinnangu 8. lisas on esitatud kontrollikulude üksikasjalik analüüs.

Lisaks sellele tugevdatakse EAGFist ja EAFRDst toetuse saajate kohta teabe avaldamisega avalikkuse kontrolli raha kasutamise üle ning aidatakse kaasa sellele, et ÜPPst arusaamine oleks selgem ja parem.

2.3.        Pettuste ja muude rikkumiste ärahoidmine

Õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Süsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui see on vajalik, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle. Sellega seoses on kõige olulisem süsteem ühtne haldus- ja kontrollisüsteem, mis 2010. eelarveaastal hõlmas ligikaudu 80 % EAGFi ja EAFRD raames tehtud kogukuludest. Komisjonile antakse õigus vähendada kohapealsete kontrollide arvu liikmesriikide puhul, kelle kontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja kelle veamäärad on madalad.

Lisaks on paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Käesolevas finantsselgituses esitatud summad on väljendatud jooksevhindades ja kulukohustustena.

Lisaks õigusakti ettepanekutest tulenevatele muudatustele, nagu on loetletud allpool lisatud tabelites, on õigusakti ettepanekutes tehtud veel muudatusi, millel puudub finantsmõju.

Mitte ühegi aasta puhul ajavahemikus 2014–2020 ei saa ettepaneku praeguses etapis välistada finantsdistsipliini kohaldamist. Kuid see ei sõltu reformiettepanekutest, vaid muudest teguritest, nt otsetoetuste andmisest või põllumajandusturgude tulevastest arengutest.

Otsetoetuste puhul on 2014. aastaks (2013. kalendriaasta) laiendatud netoülemmäärad, mis on lisatud komisjoni ettepanekusse seoses otsetoetuste kohaldamisega 2013. üleminekuaasta suhtes (KOM(2011) 630)[8], suuremad kui lisatud tabelites esitatud otsetoetustele eraldatud summad. Sellise laiendamise eesmärk on tagada kehtivate õigusaktide jätkuv kohaldamine stsenaariumi korral, kus kõik muud elemendid jäävad muutmata, ilma et see piiraks võimalikku vajadust kohaldada finantsdistsipliini mehhanismi.

Reformiettepanekud sisaldavad sätteid, millega antakse liikmesriikidele teatav paindlikkus seoses otsetoetuste jaotamisega maaelu arengu meetmetele. Kui liikmesriik otsustab sellist paindlikkust kasutada, on sellel finantstagajärjed teatavate summade raames, mida ettepaneku praeguses etapis ei saa veel kindlaks määrata.

Otsetoetusi käsitlev reformiettepanek hõlmab järkjärgulise vähendamise ja otsetoetuste piiramise sätet. Toetuse piiramisest tekkivaid summasid, mis tuleb üle kanda maaelu arengu meetmetele, on prognoositud otsetoetuste netoülemmäärade määratlemiseks (ettepaneku III lisa). Kõnealune prognoos põhines eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning see tuleb uuesti läbi vaadata siis, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed ei ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

Käesolevas finantsselgituses ei võeta arvesse kriisireservi võimalikku kasutust. Tuleks rõhutada, et turuga seotud kulude puhul ei ole arvesse võetud summasid seoses riikliku sekkumise kokkuostu ega muude meetmetega, mis on seotud kriisiolukorraga mis tahes sektoris.

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Tabel 1: ÜPP raames ettenähtud summad, sealhulgas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute ja ÜPP reformiettepanekutega ettenähtud täiendavad summad

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || ||

Mitmeaastane finantsraamistik || || || || || || || || || ||

Rubriik 2 || || || || || || || || || ||

Otsetoetused ja turuga seotud kulud (2) (3) (4) (5) || 44 939 || 45 304 || 44 956 || 45 199 || 45 463 || 45 702 || 45 729 || 45 756 || 45 783 || 318 589

Kavandatud sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 672 || 4 704

|| || || || || || || || || ||

P1 Otsetoetused ja turuga seotud kulud (koos sihtotstarbelise tuluga) (5) || 45 611 || 45 976 || 45 628 || 45 871 || 46 135 || 46 374 || 46 401 || 46 428 || 46 455 || 323 293

|| || || || || || || || || ||

P2 Maaelu areng (4) || 14 817 || 14 451 || 14 784 || 14 784 || 14 784 || 14 784 || 14 784 || 14 784 || 14 784 || 103 488

|| || || || || || || || || ||

Kokku || 60 428 || 60 428 || 60 412 || 60 655 || 60 919 || 61 159 || 61 186 || 61 212 || 61 239 || 426 781

Rubriik 1 || || || || || || || || || ||

Ühine strateegiline raamistik – põllumajandusalane || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 682 || 696 || 710 || 724 || 738 || 753 || 768 || 5 072

Enim puudust kannatavad isikud || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

Kokku || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 1 061 || 1 082 || 1 104 || 1 126 || 1 149 || 1 172 || 1 195 || 7 889

Rubriik 3 || || || || || || || || || ||

Toiduohutus || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 352 || 352 || 352 || 352 || 352 || 352 || 352 || 2 465

|| || || || || || || || || ||

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || || || || || || || || || ||

   Kriisireserv põllumajandussektoris || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 531 || 541 || 552 || 563 || 574 || 586 || 598 || 3 945

   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) || || || || || || || || || ||

millest põllumajandusele maksimaalselt: (6) || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 379 || 387 || 394 || 402 || 410 || 418 || 427 || 2 818

|| || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

KOKKU komisjoni ettepanekud (mitmeaastane finantsraamistik + väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 62 735 || 63 017 || 63 322 || 63 602 || 63 671 || 63 740 || 63 810 || 443 898

KOKKU mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekud (st v.a reserv ja EGF) + sihtotstarbeline tulu || 60 428 || 60 428 || 61 825 || 62 089 || 62 376 || 62 637 || 62 686 || 62 736 || 62 786 || 437 136

Märkused:

1)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

2)             Summad on seotud esimese samba kavandatud iga-aastase ülemmääraga. Kuid tuleks märkida, et on tehtud ettepanek liikuda raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmise (praegu eelarvepunkt 05 07 01 06) raames negatiivsetelt kuludelt sihtotstarbelisele tulule (eelarvepunkt 67 03). Üksikasjad vt kavandatud tulude tabel allpool.

3)             2013. aasta näitajad hõlmavad veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetele ning kalandussektori turumeetmetele ettenähtud summasid.

4)             Eespool toodud tabelis esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500, 29. juuni 2011) ja komisjoni muudetud ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta (COM(2012)388, 6. juuli 2012) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Allpool esitatud tabelites on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

5)             See hõlmab Horvaatia jaoks demineerimise erireservide maksimumsummasid.

6)             Kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) eraldatakse kuni 2,5 miljardi euro suurune kogusumma (2011. aasta hindades) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist, et anda lisatoetust põllumajandustootjatele globaliseerumise mõju leevendamiseks. Eespool toodud tabelis on aastate lõikes jooksevhindades esitatud numbrid vaid soovituslikud. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (KOM(2011) 403 (lõplik), 29. juuni 2011) on sätestatud, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 429 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

Tabel 2: Kavandatud tulud ja kulud rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkonna puhul

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 (1) || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 125 || 125 || || || || || || 250

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 187

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 866 || 866 || 741 || 741 || 741 || 741 || 741 || 5 437

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (2) || 3 311 || 3 311 || 2 652 || 2 671 || 2 700 || 2 729 || 2 752 || 2 740 || 2 729 || 18 974

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (3) || 42 170 || 42 535 || 42 970 || 43 193 || 43 428 || 43 637 || 43 641 || 43 678 || 43 715 || 304 261

05 03 – Otsetoetused (pärast toetuse piiramist) (3) (4) || 42 170 || 42 535 || 42 970 || 43 028 || 43 256 || 43 453 || 43 455 || 43 492 || 43 530 || 303 184

|| || || || || || || || || ||

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) || 14 817 || 14 451 || 14 788 || 14 788 || 14 788 || 14 788 || 14 788 || 14 788 || 14 788 || 103 516

05 04 – Maaelu areng (pärast toetuse piiramist) (4) || 14 817 || 14 451 || 14 788 || 14 952 || 14 960 || 14 973 || 14 974 || 14 974 || 14 974 || 104 594

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Kokku || 60 229 || 60 229 || 60 410 || 60 652 || 60 916 || 61 155 || 61 181 || 61 207 || 61 232 || 426 751

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || 59 669 || 59 911 || 60 175 || 60 414 || 60 440 || 60 466 || 60 491 || 421 564

Märkused:

1)             Võrdlemise eesmärgil on jäetud 2013. aasta näitajad muutmata komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta esialgsetes ettepanekutes sisalduvate näitajate suhtes.

2)             2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

3)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. Tabelis 2 esitatud summad ajavahemikuks 2014–2020 ei hõlma demineerimise erireservi Horvaatia jaoks, kuid vastavad summad tabelis 1 hõlmavad erireservi.

4)             Toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad põhinevad eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning seepärast vaadatakse need uuesti läbi, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed et ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

Tabel 3: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine eelarve peatükkide kaupa seoses tulude ja ÜPP kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

Eelarveaasta || 2013 (1) || 2013 kohandatud (1) || || KOKKU 2014–2020

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

TULUD || || || || || || || || || ||

123 – Suhkru tootmismaks (omavahendid) || 123 || 123 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || || ||

67 03 – Sihtotstarbeline tulu || 672 || 672 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

  millest: ex 05 07 01 06 – raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || 0 || 0 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 795 || 795 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

KULUD || || || || || || || || || ||

05 02 – Turud (2) || 3 311 || 3 311 || -659 || -640 || -611 || -582 || -559 || -571 || -582 || -4 203

05 03 – Otsetoetused (enne toetuse piiramist) (3) || 42 170 || 42 535 || -460 || -492 || -534 || -577 || -617 || -617 || -617 || -3 913

05 03 – Otsetoetused – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad (4), mis kantakse üle maaelu arengu meetmetele || || || 0 || -164 || -172 || -185 || -186 || -186 || -186 || -1 078

05 04 – Maaelu areng (enne toetuse piiramist) (5) || 14 817 || 14 451 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 4 || 28

05 04 – Maaelu areng – toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad (4), mis kantakse üle otsetoetustelt || || || 0 || 164 || 172 || 185 || 186 || 186 || 186 || 1 078

05 07 01 06 – Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine || -69 || -69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 69 || 483

Kokku || 60 229 || 60 229 || -1 046 || -1 059 || -1 072 || -1 085 || -1 103 || -1 114 || -1 126 || -7 605

NETOEELARVE pärast sihtotstarbelist tulu || || || -1 115 || -1 128 || -1 141 || -1 154 || -1 172 || -1 183 || -1 195 || -8 088

Märkused:

1)             Võrdlemise eesmärgil on jäetud 2013. aasta näitajad muutmata komisjoni 12. oktoobri 2011. aasta esialgsetes ettepanekutes sisalduvate näitajate suhtes.

2)             2013. aasta esialgne hinnang põhineb 2012. aasta eelarveprojektil, võttes arvesse 2013. aastaks kokkulepitud õiguslikke kohandusi (nt veinisektoriga seonduv ülemmäär, kartulitärklisetoetuse kaotamine, kuivsööt) ning teatavaid ettenähtud arenguid. Kõigi aastate puhul on hinnangus eeldatud, et toetusmeetmeid ei ole turuhäirete või -kriiside tõttu vaja täiendavalt rahastada.

3)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal. Tabelis 3 esitatud summad ajavahemikuks 2014–2020 ei hõlma demineerimise erireservi Horvaatia jaoks, kuid vastavad summad tabelis 1 hõlmavad erireservi.

4)             Toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad põhinevad eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning seepärast vaadatakse need uuesti läbi, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed et ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

5)             Võrreldes 2013. aastaga on muudatus tingitud üksnes puuvillaga seotud riiklikelt assigneerinutelt maaelu arengu meetmetele kavandatud ülekandmisest (4 miljonit eurot aastas). Lisaks sellele on mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate ajakohastatud ettepanekutega (COM(2012)388) ette nähtud lisasumma 333 miljonit eurot aastas.

Tabel 4: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses ÜPP turupõhiste kuludega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Erandlikud meetmed: õigusliku aluse tõhustamine ja laiendamine || || Artiklid 154, 155 ja 156 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Sekkumiskokkuostu kaotamine kõva nisu ja sorgo puhul || || Endine artikkel 10 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Toiduabiprogrammid enim puudust kannatavate isikutele || (2) || Määruse 1234/2007 endine artikkel 27 || 500,0 || -500,0 || -500,0 || -500,0 || -500,0 || -500,0 || -500,0 || -500,0 || -3 500,0

Eraladustamine (linakiud) || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || Pm

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (3) || Määruse 637/2008 endine artikkel 5 || 10,0 || -4,0 || -4,0 || -4,0 || -4,0 || -4,0 || -4,0 || -4,0 || -28,0

Starditoetus puu- ja köögiviljasektori tootjarühmadele || || Endine artikkel 117 || 30,0 || 0,0 || 0,0 || 0,0 || -15,0 || -15,0 || -30,0 || -30,0 || -90,0

Koolidele puuvilja jagamise kava || || Artikkel 21 || 90,0 || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 420,0

Humala tootjaorganisatsioonidele antava toetuse kaotamine || || Endine artikkel 111 || 2,3 || -2,3 || -2,3 || -2,3 || -2,3 || -2,3 || -2,3 || -2,3 || -15,9

Lõssipulbri vabatahtlik eraladustamine || || Artikkel 16 || Ei kohaldata || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Toetuse andmise lõpetamine lõssi/lõssipulbri loomasöödana kasutamisel ja lõssi töötlemisel kaseiiniks || || Endised artiklid 101 ja 102 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

Või vabatahtlik eraladustamine || (4) || Artikkel 16 || 14,0 || [-1,0] || [-14,0] || [-14,0] || [-14,0] || [-14,0] || [-14,0] || [-14,0] || [-85,0]

Müügiedendusmaksu kaotamine piimasektoris || || Endine artikkel 309 || pm || - || - || - || - || - || - || - || -

KOKKU 05 02 || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju (5) (6) || || || || -446,3 || -446,3 || -446,3 || -461,3 || -461,3 || -476,3 || -476,3 || -3 213,9

Märkused:

1)             2013. aasta vajadused on hinnangulised ja põhinevad komisjoni 2012. aasta eelarveprojektil, välja arvatud a) puu- ja köögiviljasektoris, kus vajadused põhinevad vastavate reformide finantsselgitusel, ning b) juba kokkulepitud muudatused õigusaktides.

2)             2013. aasta summad vastavad määruses (EL) nr 121/2012 sätestatud ülemmäärale. Alates 2014. aastast rahastatakse meetmeid rubriigist 1.

3)             Puuvilla ümberkorraldamiskavaga ettenähtud vahendid Kreekale (4 miljonit eurot/aastas) kantakse üle maaelu arengu meetmete alla alates 2014. aastast. Hispaaniale ettenähtud vahendid (6,1 miljonit eurot/aastas) paigutatakse ühtsesse otsemaksete kavasse alates 2018. aastast (juba otsustatud).

4)             Hinnanguline mõju meetme mittekohaldamisel.

5)             Lisaks peatükkide 05 02 ja 05 03 kuludele, eeldatakse et peatükkide 05 01, 05 07 ja 05 08 otseseid kulusid rahastatakse EAGFi sihtotstarbelisest tulust.

6)             Tabelis 4 on esitatud reformiettepanekute netomõju seonduvate turumeetmete jaoks, samas kui tabelis 3 esitatud andmed „05 02 Turud” näitavad erinevust 2013. aastal kohandatud summa ja aastatel 2014–2020 turuga seotud kulude puhul kättesaadavate hinnanguliste summade vahel.

Tabel 5: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses otsetoetustega

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal ||

|| || 2013 (1) || 2013 kohandatud (2) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

|| || || || || || || || || || || ||

Otsetoetused (3) || || || 42 169,9 || 42 535,4 || 434,2 || 493,0 || 720,1 || 917,2 || 919,7 || 957,0 || 994,3 || 5 435,6

- juba otsustatud muudatused: || || || || || || || || || || || ||

Järkjärguline kohaldamine EL 12 puhul || || || || || 875,0 || 1 133,9 || 1 392,8 || 1 651,6 || 1 651,6 || 1 651,6 || 1 651,6 || 10 008,1

Puuvillasektori ümberkorraldamine || || || || || 0,0 || 0,0 || 0,0 || 0,0 || 6,1 || 6,1 || 6,1 || 18,4

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64,3 || -64,3 || -64,3 || -90,0 || -90,0 || -90,0 || -90,0 || -552,8

Eelmised reformid || || || || || -9,9 || -32,4 || -32,4 || -32,4 || -32,4 || -32,4 || -32,4 || -204,2

|| || || || || || || || || || || ||

- Järkjärguline kohaldamine Horvaatia puhul (3) || || || || || 93,3 || 111,9 || 130,6 || 149,2 || 186,5 || 223,8 || 261,1 || 1 156,3

|| || || || || || || || || || || ||

- ÜPP reformiettepanekutest tulenevad muutused || || || -459,8 || -656,1 || -706,5 || -761,3 || -802,2 || -802,2 || -802,2 || -4 990,3

millest: toetuse piiramine (4) || || || || || 0,0 || -164,1 || -172,1 || -184,7 || -185,6 || -185,6 || -185,6 || -1 077,7

|| || || || || || || || || || || ||

KOKKU 05 03 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || -459,8 || -656,1 || -706,5 || -761,3 || -802,2 || -802,2 || -802,2 || -4 990,3

KOGUKULUD || || || 42 169,9 || 42 535,4 || 42 969,7 || 43 028,4 || 43 255,6 || 43 452,6 || 43 455,2 || 43 492,5 || 43 529,8 || 303 183,6

Märkused:

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Võttes arvesse juba kokkulepitud muudatusi õigusaktides, nt alates 2013. aasta lõpust ei kohaldata enam vabatahtlikku ümbersuunamist Ühendkuningriigi puhul ja artiklit 136 „kasutamata summad”.

3)             See ei hõlma Horvaatia jaoks demineerimise erireserve.

4)             Toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad põhinevad eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning seepärast vaadatakse need uuesti läbi, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed et ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

Tabel 6: Otsetoetuste komponendid

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020

II lisa || || || || || 42 519,1 || 42 754,0 || 42 963,3 || 42 966,8 || 43 004,1 || 43 041,4 || 257 248,6

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus (30%) || || || || || 12 900,1 || 12 894,5 || 12 889,0 || 12 890,0 || 12 901,2 || 12 912,4 || 77 387,2

Maksimaalne toetus noortele põllumajandustootjatele (2%) || || || || || 860,0 || 859,6 || 859,3 || 859,3 || 860,1 || 860,8 || 5 159,1

Põhitoetuskava, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetus || || || || || 28 759,0 || 28 999,9 || 29 215,1 || 29 217,4 || 29 242,8 || 29 268,1 || 174 702,2

Eeltoodud ridadelt võetav maksimumsumma väikepõllumajandustootjate kava rahastamiseks (10%) || || || || || 4 300,0 || 4 298,2 || 4 296,3 || 4 296,7 || 4 300,4 || 4 304,1 || 25 795,7

II lisaga hõlmatud veinisektori vahendite ülekanded (1) || || || || || 159,9 || 159,9 || 159,9 || 159,9 || 159,9 || 159,9 || 959,1

Toetuse piiramine (2) || || || || || -164,1 || -172,1 || -184,7 || -185,6 || -185,6 || -185,6 || -1 077,7

Puuvill || || || || || 256,0 || 256,3 || 256,5 || 256,6 || 256,6 || 256,6 || 1 538,6

POSEI/väiksemad Egeuse mere saared || || || || || 417,4 || 417,4 || 417,4 || 417,4 || 417,4 || 417,4 || 2 504,4

1)             Otsetoetused aastateks 2014–2020 hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal. Horvaatia kohta ei olnud võimalik prognoosida, kuna 2013. aastal ei rakendata riiklikke veiniprogramme ning Horvaatia ei ole praeguses etapis ühestki ülekandest teatanud.

2)             Toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad põhinevad eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning seepärast vaadatakse need uuesti läbi, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed et ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

Tabel 7: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses üleminekumeetmetega otsetoetuste andmiseks 2014. aastal

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Hinnangulised vajadused || Muutused 2013. aastal

|| || || 2013 (1) || 2013 kohandatud || 2014 (2)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 IV lisa || || || 40 165,0 || 40 530,5 || 541,9

Järkjärguline kohaldamine EL 10 puhul || || || || || 616,1

ÜPP läbivaatamine || || || || || -64,3

Eelmised reformid || || || || || -9,9

KOKKU 05 03 || || || || ||

KOGUKULUD || || || 40 165,0 || 40 530,5 || 41 072,4

Märkused:

1)             2013. aasta summa hõlmab hinnangut seoses viinapuude väljajuurimisega 2012. aastal.

2)             Laiendatud netoülemmäärad hõlmavad veinisektori vahendite hinnangulist ülekandmist ühtsesse otsemaksete kavasse liikmesriikide 2013. aasta puhul tehtud otsuste põhjal.

Tabel 8: ÜPP reformiettepanekute mõjuhinnangu arvutamine seoses maaelu arenguga

(miljonit eurot, jooksevhindades)

EELARVEAASTA || || Õiguslik alus || Maaelu arengu assigneeringud || Muutused 2013. aastal ||

|| || || 2013 || 2013 kohandatud (1) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014–2020

Maaelu arengu programmid || || || 14 788,9 || 14 423,4 || || || || || || || ||

Puuvillatoetus – ümberkorraldus || (2) || || || || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 4,0 || 28,0

Otsetoetuste piiramisest tekkivad hinnangulised summad || (3) || || || || || 164,1 || 172,1 || 184,7 || 185,6 || 185,6 || 185,6 || 1 077,7

Maaelu arengu assigneeringud, v.a tehniline abi || (4) || || || || -9,3 || -9,3 || -9,3 || -9,3 || -9,3 || -9,3 || -9,3 || -65,2

Tehniline abi || (4) || || 27,6 || 27,6 || 9,3 || 4,3 || 4,3 || 4,3 || 4,3 || 4,3 || 4,3 || 35,2

Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind || (5) || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 0,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 5,0 || 30,0

Maaelu arengu meetmetega seotud lisasumma (kooskõlas teatisega COM(2012) 388) || || || Ei kohaldata || Ei kohaldata || 333,0 || 333,0 || 333,0 || 333,0 || 333,0 || 333,0 || 333,0 || 2 331,0

KOKKU 05 04 || || || || || || || || || || || ||

Reformiettepanekute netomõju || || || || || 4,0 || 168,1 || 176,1 || 188,7 || 189,6 || 189,6 || 189,6 || 1 105,7

KOGUKULUD (enne toetuse piiramist) || || || 14 816,6 || 14 451,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 14 788,1 || 103 516,5

KOGUKULUD (pärast toetuse piiramist) || || || 14 816,6 || 14 451,1 || 14 788,1 || 14 952,2 || 14 960,2 || 14 972,8 || 14 973,7 || 14 973,7 || 14 973,7 || 104 594,2

Märkused:

1)             Kehtivate õigusaktide kohaseid kohandusi saab teha kuni 2013. eelarveaasta lõpuni.

2)             Eespool toodud tabelis 1 (punktis 3.1) esitatud summad on kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011) 500 (lõplik) ja komisjoni muudetud ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta (KOM(2012) 388, 6. juuli 2012) esitatud summadega. Kuid tuleb veel otsustada, kas mitmeaastane finantsraamistik kajastab ühe liikmesriigi puuvillasektori riikliku ümberkorraldamiskava rahastamisvahendite kavandatud ülekandmist maaelu arengu alla alates 2014. aastast, mille puhul kohandatakse (4 miljonit eurot aastas) vastavalt EAGFi vaheülemmäära ja teise samba summasid. Eespool tabelis 8 on summad üle kantud, olenemata sellest, kas need kajastuvad mitmeaastases finantsraamistikus.

3)             Toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad põhinevad eeldustel seoses liikmesriikide poolt otsetoetuste rakendamisega ning seepärast vaadatakse need uuesti läbi, kui liikmesriigid on teatanud oma otsustest rakendamise kohta. Lisaks sellele ei ole Horvaatia puhul võimalik toetuse piiramisest tekkivaid summasid praeguses etapis prognoosida, sest andmed et ole kättesaadavad. Esialgsel teabel põhinev esimene ligikaudne hinnang näitas, et Horvaatia puhul on toetuse piiramisest tekkiv summa null. Hinnang vaadatakse läbi, kui andmed on kättesaadavad.

4)             Tehniliseks abiks ettenähtud summa 2013. aastal määrati kindlaks maaelu arengule ettenähtud esialgsete rahaliste vahendite põhjal (ei hõlma vahendite ülekandmist 1. sambast).

Aastateks 2014–2020 on tehniliseks abiks määratud kindlaks 0,25 % maaelu arengu koguvahenditest.

5)             Kaetakse tehniliseks abiks ettenähtud summast.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Märkus:         Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Horvaatia ELiga ühinemise mõju ei ole arvesse võetud allpool esitatud arvude puhul.

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 958,986

Ÿ Muud halduskulud || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 67,928

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 1 026,914

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 1 026,914

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| || || Aasta N[9] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || sisestage nii palju aastaid, kui on mõju kestuse näitamiseks vaja (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || ||

Maksed || || || || || || || ||

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Märkus: Erieesmärkide puhul on endiselt vaja väljundid määratleda (vt eespool punkt 1.4.2).

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud[10] || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 136,998 || 958,986

Muud halduskulud || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 9,704 || 67,928

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma || || || || || || || ||

KOKKU || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 146,702 || 1 026,914

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– x   Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Märkus: Eeldatakse, et õigusaktide ettepanekud ei mõjuta haldusassigneeringuid, st eesmärk on rakendada õiguslikku raamistikku personali- ja halduskulude praeguse tasemega. Aastate 2014–2020 näitajad põhinevad 2011. aasta andmetel. Allpool esitatud andmete puhul ei ole võetud arvesse Horvaatia ELiga ühinemise mõju.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (Komisjoni peakorteris ja esindustes) || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034 || 1 034

XX 01 01 02 (Delegatsioonides) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3

XX 01 05 01 (Kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (Otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööaja ekvivalendis: FTE)[11] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78 || 78

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 04 yy || - peakorterites || || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU[12] || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115 || 1 115

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– x   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva, AASTATEKS 2014–2020 TEHTUD ETTEPANEKUTE mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X  Ettepanek/algatus seoses maaelu arenguga (EAFRD) hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR || LR

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU[13] || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata || Tuleb veel kindlaks määrata

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– x   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– x   omavahenditele

– x   mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[14]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Vt tabelid 2 ja 3 punktis 3.2.1.

[1]               COM(2012) 388, 6. juuli 2012.

[2]               ELT L 112, 24. aprill 2012.

[3]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[4]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[5]               KOM(2011) 500 (lõplik), 29. juuni 2011.

[6]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[7]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[8]               Euroopa Parlamendilt ja nõukogult oodatakse määruse vastuvõtmist 2012. aasta sügisel.

[9]               Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[10]             Põhineb 127 000 euro suurusel keskmisel kulul ametnike ja ajutiste töötajate ametikohtade loetelu jaoks.

[11]             Lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[12]             See ei hõlma eelarverea 05.010404 vaheülemmäära.

[13]             See sätestatakse liikmesriikide esitatavates maaelu arengu programmides.

[14]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 % kogumiskuludena.