Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad /* COM/2012/0521 final - 2012/0250 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Taust Narkootikumide lähteained on keemilised ained,
millel on palju seaduslikke kasutusviise, näiteks plastikute, ravimite,
kosmeetikatarvete, lõhnaõlide, detergentide või lõhna- ja maitseainete süntees.
Neid müüakse seaduslikuks otstarbeks piirkondlikel ja ülemaailmsetel turgudel,
kuid mõnda neist võib seaduslikest turustuskanalitest toimetada kõrvale ka
uimastite ebaseaduslikuks valmistamiseks. Seepärast on narkootikumide lähteainete
kontrolli all hoidmine uimastivastase võitluse väga tähtis osa. Narkootikumide
lähteainete paljusid seaduslikke kasutusotstarbeid arvestades ei saa nendega
kauplemist keelata. On loodud spetsiaalne rahvusvahelise ja ELi tasandi
õiguslik raamistik, et jälgida selliste ainete seaduslikku müüki ja teha
kindlaks kahtlasi tehinguid, et niimoodi vältida nende kõrvaletoimetamist
ebaseaduslikku kasutusse. Efedriin ja pseudoefedriin on keemilised
ained, mida kasutatakse nohu- ja allergiaravimite valmistamiseks. Need kaks
ainet on ka peamised metamfetamiini[1]
valmistamise lähteained. Efedriini ja pseudoefedriini liikumist jälgitakse
rahvusvahelisel ja ELi tasandil, kuid neid sisaldavate ravimite liikumist ei
kontrollita, kui neid eksporditakse või veetakse läbi ELi tolliterritooriumi.
Selliseid tooteid püüavad hankida uimastiärimehed, kuna need on metamfetamiini
ebaseaduslikul valmistamisel lähteaineteks: nendes toodetes olevat efedriini
või pseudoefedriini saab kergesti eraldada (kasutades odavaid koduseid
töövahendeid ja lihtsat keemilist protsessi). Tõsiasi, et efedriini või pseudoefedriini
sisaldavad inimtervishoius kasutatavad ravimid on jäetud välja määruse (EÜ) nr
111/2005 sätetest, mida kohaldatakse ELi ja kolmandate riikide vahelisele
narkootikumide lähteainetega kauplemisele, on tekitanud olukorra, kus
liikmesriikide pädevad asutused ei ole saanud kinni pidada ega konfiskeerida
selliseid tooteid, kui neid eksporditi ELi tolliterritooriumilt või veeti
transiidiga selle kaudu isegi siis, kui oli väga tõenäoline, et neid
kuritarvitatakse metamfetamiini ebaseaduslikuks valmistamiseks nende
sihtriigis. ELi kritiseeritakse rahvusvahelises ulatuses,
et ta ei võta asjakohaseid kontrollimeetmeid kõikides liikmesriikides selle
nõrga koha kõrvaldamiseks. Seepärast oodatakse, et EL sulgeb praeguses õigustikus
oleva lünga, mille tõttu tolli- ja politseiasutustel on õigus kinni pidada ja
konfiskeerida efedriini ja pseudoefedriini, kuid ei ole õigust kinni pidada ega
konfiskeerida ravimeid, mis sisaldavad efedriini või pseudoefedriini. Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta
järeldustes komisjoni üles esitama sellekohase õigusakti eelnõu 1.2. Probleemi ulatus
(metamfetamiin ja selle sünteesi lähteained) Euroopas teatati 2009. aastal 7400
metamfetamiini konfiskeerimise juhtumist, konfiskeeritud uimasti üldkogus oli
600 kg. Aastatel 2004–2009 suurenesid nii konfiskeerimisjuhtumite arv kui ka
konfiskeeritud kogused. Mitmes Euroopa riigis arestiti 2009. aastal
esmakordselt metamfetamiini ebaseadusliku tootmise laboreid. See näitab, et
metamfetamiini turg Euroopas võib olla laienemas. Kogu maailmas langes 2009. aastal peaaegu pool
metamfetamiini konfiskeerimise juhtumitest Põhja-Ameerika arvele. Ida- ja
Kagu-Aasias suurenes konfiskeerimiste arv enam kui kolmandiku võrra ja leiti
tõendeid, et metamfetamiin jõuab nendesse piirkondadesse Aafrikast ja Iraani
Islamivabariigist. Ka Lääne-Aafrika on põrandaaluste Aasia turgude jaoks
kujunemas uueks metamfetamiini allikaks. Metamfetamiini sünteesi peamised lähteained on
efedriin ja pseudoefedriin. Ravimites sisalduvate metamfetamiini sünteesi
lähteainete konfiskeerimine on oluliselt muutunud ajavahemikus 2007–2010. Kui
Euroopa tasandil ei registreeritud 2007. aastal kõikide konfiskeeritud koguste
kohta peaaegu üldse ravimeid, siis 2008. ja 2009. aastal suurenes ravimite osa
konfiskeeritud üldkogustes järsult ja vähenes uuesti oluliselt 2010. aastal[2]. Pärast seda kui 2007. kuni 2009. aastani oli
ravimite konfiskeerimise juhtude arv üha suurenenud, kuna paljud riigid,
eelkõige Mehhiko ja Kesk-Ameerika riigid olid võtnud efedriini ja
pseudoefedriini sisaldavad ravimid tugevdatud kontrolli alla, vähenes 2010.
aastal kogu maailmas selliste ravimite konfiskeeritud kogus. Kuid konfiskeerimisjuhtude arvu suurenemine
või vähenemine on ainult üks näitaja selle kohta, et maailma teatavas piirkonnas
tegeldakse uimastite ebaseadusliku valmistamisega. Efedriini
ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite kontrolli mehhanismi puudumine jääb
mureküsimuseks nii Euroopa kui ka maailma tasandil. ELi kontrolli kehtestamisega selliste ravimite
üle taotletakse seda, et kurjategijatel oleks raskem, kallim ja ohtlikum
hankida kemikaale, mida nad vajavad uimastite tootmiseks. Käesoleval
ettepanekul peaks olema hoiatav mõju: selle keskne eesmärk on hoida ära
narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamine. Selle peamine ülesanne on
vähendada uimastisünteesi jaoks vajalike kemikaalide pakkumist, kuid sellega ei
vähendata tarbijate jaoks vajalike ravimite pakkumist. 1.3. Kooskõla muude ELi
tegevuspõhimõtetega Ebaseadusliku narkootikumide lähteainete
kõrvaletoimetamise tõhusa vältimise eesmärk on vähendada ebaseaduslike
uimastite pakkumist. Seega on see kooskõlas ELi uimastistrateegias (2005–2012)
esitatud uimastivastase poliitikaga; sellega nähakse ette meede narkootikumide
lähteainete pakkumise ja seega uimastitootmise vähendamiseks. Käesoleva algatuse eesmärk on reguleerida
efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite väliskaubandust. Nimetatud
tooteid reguleeritakse direktiiviga 2001/83/EÜ. Kuid osutatud direktiivi
eesmärk on teistsugune, nimelt kaitsta rahva tervist ravimite tootmise, müügi
ja kasutamise kontrollimisega, et tagada ravimite kvaliteet, ohutus ja tõhusus.
Sellepärast on direktiivis 2001/83/EÜ ja määruses (EÜ) nr 111/2005 ettenähtud
kontrollimehhanismid erinevad. Ravimitealaseid õigusakte on hiljuti muudetud
direktiiviga 2011/62/EL, milles käsitletakse võltsitud ravimite seaduslikku
tarneahelasse sisenemise ärahoidmist. Direktiivis käsitletakse muuhulgas
ELi-siseseid ravimite müügiahelaid, toimeainete importimist ja ravimite „liitu
toomist”, st ravimeid, mida tuuakse tolliterritooriumile ilma kavatsuseta viia
neid turule. Osutatud sätetes on keskendutud sellele, et tõkestada võltsitud
ravimite määratluse alla kuuluvate toodete sisenemist seaduslikku
tarneahelasse. Arvestades, et narkootikumide lähteainete puhul on peamine
küsimus selles, et on vaja tõkestada seaduslikult valmistatud toodete väljumist
seaduslikust tarneahelast, ei ole tõenäoline, et uued sätted aitaksid oluliselt
kaasa selliste efedriini või pseudoefedriini sisaldavate ravimite kontrolli
alla võtmisele, mida eksporditakse EList või veetakse transiidi korras läbi
ELi. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1. Konsulteerimine huvitatud
isikutega Korraldati sidusrühmade küsitlus. Tegemist ei
olnud avaliku aruteluga, arvestades kõnealuse küsimuse tundlikku laadi ja
eripära[3].
Seepärast küsitleti ainult sidusrühmi, kes on selle teemaga kõige enam seotud,
nimelt riikide pädevaid asutusi (tolli-, politsei- ja terviseamet) ning
ravimitootjaid. Tundliku teabe uimastikauplejatele lekitamise vältimiseks
käsitleti sidusrühmade vastuseid konfidentsiaalsena. Komisjoni küsimustikule saadi 31 vastust.
Vastustest olid 22 riikide pädevatelt asutustelt (3 vastust olid osalised) ja 8
vastust oli tootjatelt (6 vastust ettevõtjatelt ja 2 farmaatsiaühendustelt). Üldiselt on tootjad praeguse olukorraga rahul,
kuid nad ei oleks vastu, kui seda täiustatakse määral, mis ei suurenda
ekspordiettevõtjate halduskoormust. Liikmesriikide pädevatest asutustest
paluvad kaks kolmandikku õigusakte muuta, kuid erineval määral, samas kui üks
kolmandik on praeguse olukorra säilitamise poolt, seega õigusaktide muutmise
vastu. 2.2. Mõju hindamine Mõju hindamise aruandes määrati kindlaks
poliitikavalikud, mille eesmärk on hoida ära efedriini või pseudoefedriini
sisaldavate ravimite kõrvaletoimetamine metamfetamiini ebaseaduslikuks
valmistamiseks ja mis seisnevad kontrolli kehtestamises selliste ravimitega
kauplemise üle ELi ja kolmandate riikide vahel, säilitades samas selliste
ravimite vaba liikumise, ning hinnati neid poliitikavalikuid. Mõju hindamise aruandes on esitatud viis
poliitikavalikut. Esimese valikuga nähti ette nn võrdlusstsenaarium, mille
korral komisjon ei võtaks meetmeid ja säiliks praegune olukord. 2. valiku
puhul kaaluti olukorra parandamist liikmesriikide vabatahtlike meetmetega,
samas kui 3., 4. ja 5. valiku puhul kaaluti olukorra lahendamist kohustuslike
kontrollimeetmetega. Viimased kolm valikut on esitatud kavandatavate
kontrollimeetmete arvu ja ranguse kasvavas järjestuses. Kaaluti veel üht
poliitikavalikut, nimelt kõnealuste toodetega kauplemise keelamist, kuid see
jäeti kõrvale ilma selle mõju lähemalt analüüsimata. 1. valik tuleks kõrvale jätta, kui
komisjon peaks adekvaatselt vastama nõukogu nõudele tegelda narkootikumide
lähteainete kontrolli süsteemi reguleerivates õigusaktides tuvastatud nõrkade
kohtadega ja võtma arvesse rahvusvahelise üldsuse väljendatud muret. 2. valik lahendaks nimetatud probleemi
vaid osaliselt. See seisneks vabatahtlike meetmete võtmises, mis oleksid tõhusad
üksnes siis, kui neid võetaks kõikides liikmesriikides. Osutatud meetmete
kohustuslikku kohaldamist ei ole võimalik jõustada kõnealuse poliitikavalikuga
ette nähtud õigusaktiga. Valikud 3, 4 ja 5 looksid kõik selge õigusliku
aluse pädevate asutuste jaoks pidada kinni ja/või konfiskeerida efedriini või
pseudoefedriini sisaldavad ravimid eksportimisel EList või transiidil läbi ELi
tolliterritooriumi. Kõik need valikud vähendaksid ÜRO Rahvusvahelise
Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogu kriitikat ELi tegevusetuse kohta
nimetatud ravimite kontrolli alla võtmisel. Samuti parandaksid need võimalusi
hoida ära kõnealuste ravimite kõrvaletoimetamine, seega aitaksid vähendada
efedriini ja pseudoefedriini kättesaadavust metamfetamiini ebaseaduslikuks
tootmiseks, kuigi erineval määral. Õigusaktide muutmist nõudva kolme
poliitikavaliku võrdlemisel leiti, et 3. valik (anda ametiasutustele võimalus
kahtlased saadetised kinni pidada) tekitaks üksnes väikest halduskoormust; sama
võib oodata ka 4. valikust (ametiasutustel on võimalus kahtlased saadetised
kinni pidada ja seaduslike saadetiste puhul tuleb esitada ekspordieelne
teatis), samas kui 5. valik (võtta efedriini või pseudoefedriini
sisaldavate ravimitega kauplemine täieliku kontrolli alla) paneks kõige suurema
halduskoormuse nii pädevatele asutustele kui ka ettevõtjatele. Kuigi
5. valikut võib pidada kõige tõhusamaks, kuna sellega kohaldatakse kõige
rangemaid kontrollimeetmeid, ei oleks nõuded käesoleva algatuse eesmärgiga
proportsionaalsed. 4. valiku lisaväärtus 3. valikuga võrreldes on
see, et kahe koos rakendatava meetme sünergia tugevdab kummagi meetme
iseseisvat mõju, samas on halduskoormus piiratud, arvestades seda, et
ekspordieelse teatise süsteem on juba olemas ja toimib ning et liikmesriikide
pädevad asutused saadavad aasta jooksul eeldatavalt suhteliselt väikese arvu
selliseid teatisi. Kuna ekspordieelse teatise saatmine on nimekirjas loetletud
1. kategooria ainete puhul juba niigi kohustuslik, näib olevat loogiline
muuta see kohustuslikuks ka selliseid aineid sisaldavate toodete, nimelt
efedriini või pseudoefedriini sisaldavate ravimite puhul. Mõju hindamisel tehti järeldus, et 4. valik
oleks kõige sobivam, et lahendada kindlakstehtud probleem, kuna sellega nähtaks
ette õiguslik alus, lisataks ainult üks täiendav kontrollinõue ja ei tekitataks
peaaegu mingit täiendavat halduskoormust. 3. ÕIGUSLIK ALUS JA SUBSIDIAARSUS Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikkel 207. Artiklis 207 määratletakse ELi ühine
kaubanduspoliitika. Lisaks nähakse sama lepingu artikli 3 lõikega 1 ette, et
Euroopa Liidul on ainupädevus ühise kaubanduspoliitika valdkonnas. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 111/2005
kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide
lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad ja seega kuulub see valdkond
ühise kaubanduspoliitika alla. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekul ei ole mõju inimressurssidele ega
Euroopa Liidu eelarvele ning seepärast ei ole sellele lisatud finantsmääruse
(nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb
Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikliga 28
ettenähtud finantsselgitust. 5. TÄIENDAV TEAVE Ettepanek sisaldab mõningaid muid muudatusi,
mille eesmärk on hõlbustada määruse rakendamist ja suurendada selle tõhusust. Ettepanek sisaldab järgmisi meetmeid: – võimalust muuta määruse lisa, et reageerida
kiiremini uutele suundadele narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamises; – viide andmebaasile, mis loodi määrusega (EÜ)
nr 273/2004 (muudetud), et lihtsustada ÜRO konventsiooni artikli 12 lõike 12
kohast liikmesriikide pädevate asutuste aruandmist; – läbivaatamisklausel, et hinnata, kas
muudetud määrus on olnud tõhus efedriini või pseudoefedriini sisaldavate
ravimite kõrvaletoimetamise ärahoidmisel; – määruse (EÜ) nr 111/2005 sätete kohandamine
Euroopa Liidu toimimise lepingus esitatud delegeeritud ja rakendusaktide
eeskirjadele. Komisjonile on antud käesoleva määruse kohased
rakendamisvolitused vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklitele 4 ja 7. Kui käesolevat
määrust muudetakse, tuleb rakendamisvolitusi kohandada vastavalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklitele 290 ja 291. Kohandamine on ettepanekus tehtud
vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni kokkuleppele delegeeritud
õigusaktide kohta ning määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Ettepaneku suhtes kohaldatakse WTO tehniliste
kaubandustõkete lepingut, seega tuleb WTOd sellest teavitada. 2012/0250 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr
111/2005, millega kehtestatakse ühenduse ja kolmandate riikide vahelise
narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 207, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, olles konsulteerinud Euroopa
Andmekaitseinspektoriga[4], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt nõukogu 22.
detsembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 111/2005 (millega kehtestatakse ühenduse
ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise
järelevalve eeskirjad)[5]
artiklile 32 esitas komisjon 7. jaanuaril 2010 aruande nõukogule ja Euroopa
Parlamendile narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate
ühenduse õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta[6]. (2) Komisjoni aruandes näidati,
et ELi praeguse narkootikumide lähteainete kontrolli süsteemi raames
toimetatakse efedriini ja pseudoefedriini sisaldavaid ravimeid, millega kauplemist
ei kontrollita, rahvusvahelise kontrolli all olevate efedriini ja
pseudoefedriini asendajana ebaseaduslikku narkootikumikaubandusse väljaspool
Euroopa Liitu. Komisjon soovitas seepärast tõhustada kontrolli rahvusvahelise
kaubanduse üle selliste efedriini ja pseudoefedriini sisaldavate ravimite
rahvusvahelise kaubanduse kontrolli, mida eksporditakse ELi
tolliterritooriumilt või veetakse läbi tolliterritooriumi ja toimetatakse
kõrvale narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks. (3) Oma 25. mai 2010. aasta
järeldustes narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate
ELi õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta kutsus Euroopa Liidu Nõukogu
komisjoni üles esitama ettepaneku nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 vajalikuks
muutmiseks. (4) Nimekirjas loetletud ainete
määratlust on vaja selgitada : termin „ravimpreparaat” [pharmaceutical
preparation], mis pärineb narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
ebaseadusliku ringluse vastasest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
konventsioonist, mis võeti vastu Viinis 19. detsembril 1988 (edaspidi „ÜRO
konventsioon”), tuleks asendada ELi õigustiku sellekohase terminiga „ravimid” [medicinal
products] ning termin „teised valmistised” [other preparations]
tuleks jätta välja, kuna see dubleerib terminit „segud” [mixtures], mida
on mõiste defineerimisel juba kasutatud. (5) Tuleks kehtestada
registreerimise peatamise ja tühistamise eeskirjad, et saavutada kooskõla
kehtivate tegevusloa peatamise või tühistamise eeskirjadega. (6) Efedriini või pseudoefedriini
sisaldavaid ravimeid tuleks seepärast kontrollida, kuid see ei tohiks takistada
nendega seaduslikku kauplemist. (7) Selleks peaks ELi pädev
asutus saatma efedriini või pseudoefedriini sisaldava iga ravimisaadetise
ekspordi kohta ekspordieelse teatise sihtriigi pädevale asutusele. (8) Liikmesriikide pädevatele
asutustele tuleks anda ravimite ekspordi, impordi või transiitveo puhul õigus
pidada kinni või konfiskeerida ravimid, mille puhul on piisav alus kahtlustada,
et need on ette nähtud narkootikumide ebaseaduslikuks valmistamiseks. (9) Selleks et liikmesriigid
saaksid kiiremini reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise
uutele suundadele, tuleks selgitada nende tegutsemisvõimalusi juhtudel, kus
tehakse kahtlasi tehinguid nimekirjas loetlemata ainetega. (10) Liikmesriikide poolt
kinnipeetud ja konfiskeeritud saadetiste kohta aruandmise lihtsustamiseks
tuleks kasutada narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaasi, tuleks rajada
tegevusluba omavate või registreeritud ettevõtjate Euroopa register, mis
hõlbustab ettevõtjate tehingute seaduslikkuse kontrollimist seoses nimekirjas
loetletud ainetega ja võimaldab ettevõtjatel esitada pädevatele asutustele
teavet nimekirjas loetletud ainete ekspordi ja impordi või nendega toimuva
vahendustegevuse kohta. (11) Määrusega (EÜ) nr 111/2005
nähakse ette andmete töötlemine. Selline andmete töötlemine võib hõlmata ka
isikuandmeid, mida tuleks töödelda vastavalt ELi õigusele. (12) Määrusega (EÜ) nr 111/2005 on
komisjonile antud volitused määruse mõnede sätete rakendamiseks, mida tuleb
teha vastavalt menetlustele, mis on esitatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta
otsuses 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste
kasutamise menetlused,[7]
muudetud nõukogu otsusega 2006/512/EÜ[8]. (13) Seoses Lissaboni lepingu
jõustumisega tuleb kõnealused volitused viia vastavusse Euroopa Liidu toimimise
lepingu (edaspidi „alusleping”) artiklitega 290 ja 291. (14) Määruse (EÜ) nr 111/2005
eesmärkide saavutamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu
õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et
kehtestada sätted selliste juhtude määramiseks, kus tegevusluba ei nõuta,
samuti selleks, et kehtestada täiendavaid tingimusi tegevuslubade andmiseks,
kehtestada tingimusi erandite tegemiseks teatavate ettevõtjakategooriate
vabastamiseks kontrollimisest, samuti selliste ettevõtjate vabastamiseks
kontrollimisest, kes ekspordivad nimekirjas loetletud 3. kategooria aineid
väikestes kogustes, kehtestada kriteeriumid selle kohta, kuidas võib tõendada tehingu
seaduslikke eesmärke, kehtestada teave, mida pädev asutus nõuab ekspordi,
impordi või ettevõtja vahendustegevuse jälgimiseks, määrata kindlaks
sihtriigid, millesse nimekirjas loetletud 2. ja 3. kategooria ainete
eksportimisel tuleks esitada ekspordieelne teatis, määrata kindlaks
lihtsustatud ekspordieelne menetlus ja selle ühised kriteeriumid, määrata
kindlaks sihtriigid, millesse lisas loetletud 3. kategooria aine eksportimiseks
tuleks saada ekspordiluba, määrata kindlaks ekspordiloa hankimise lihtsustatud
menetlused ja nende ühised kriteeriumid ning kanda täiendavaid aineid käesoleva
määruse lisasse, samuti teha muid muudatusi, mis on vajalikud selleks, et
kiiremini reageerida narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise uutele
suundadele. Eriti tähtis on, et komisjon viiks ettevalmistuse ajal läbi
nõutavad konsultatsioonid, kaasa arvatud ekspertidega. (15) Komisjon peaks delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide
sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja
nõukogule. (16) Määruse (EÜ) nr 111/2005
rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda
rakendamisvolitused tegevusloa näidise kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks
kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta
määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted,
mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida
kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[9]. (17) Kuna käesolev määrus põhineb
ühisel kaubanduspoliitikal, tuleks rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutada
kontrollimenetlust. (18) Seepärast tuleks määrust (EÜ)
nr 111/2005 vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust (EÜ) nr 111/2005 muudetakse
järgmiselt. (1)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: a) punkt a asendatakse järgmisega: „a) „nimekirjas loetletud aine” – kõik
ained, mida kasutatakse narkootikumide või psühhotroopsete ainete
ebaseaduslikuks valmistamiseks ja mis on loetletud lisas, sealhulgas selliseid
aineid sisaldavad segud ja loodussaadused. Sellega jäetakse välja
loodussaadused ja segud, mis sisaldavad nimekirjas loetletud aineid ning mille
koostis on niisugune, et nimekirjas loetletud aineid ei ole neis võimalik
kergesti kasutada või neist eraldada hõlpsasti kasutatavate või majanduslikult
tasuvate meetoditega, ning ravimid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2001/83/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses[10];” b) punkt j jäetakse välja. (2)
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 kolmas lõik asendatakse
järgmisega: „Komisjoni volitatakse võtma artiklis 30b
sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sätted, millega
määratakse kindlaks juhud , mille puhul tegevusluba ei nõuta, ning nähakse ette
täiendavad tingimused tegevuslubade andmiseks.” b) lisatakse lõiked 3 ja 4: „3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega
tegevuslubade vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes
2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 4. Lõike 1 kolmandas lõigus osutatud
delegeeritud õigusaktidega ja lõikes 3 osutatud rakendusaktidega tagatakse
ettevõtjate süstemaatiline ja järjepidev kontroll ja jälgimine.” (3)
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „Registreerimist kaaludes võtab pädev asutus
arvesse taotleja asjatundlikkust ja usaldusväärsust.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjoni volitatakse võtma
kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada tingimused,
mille alusel vabastatakse kontrollist teatavad ettevõtjakategooriad ning
ettevõtjad, kes ekspordivad nimekirjas loetletud 3. kategooria aineid väikestes
kogustes, tagades, et nimekirjas loetletud ainete kõrvaletoimetamise risk oleks
minimaalne.”; c) lisatakse lõige 3: „3. Pädev asutus võib registreerimise
peatada või tühistada, kui registreerimise tingimusi enam ei täideta või kui on
alust kahtlustada, et on olemas nimekirjas loetletud ainete kõrvaletoimetamise
oht.”. (4)
Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Komisjoni
volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30b, et
määrata kindlaks tehingu eesmärkide seaduslikkuse tõendamise kriteeriumid, et
tagada pädevatele asutustele võimalus kontrollida kõiki nimekirjas loetletud
lähteainete liikumisi ELi tolliterritooriumil ning minimeerida nende
kõrvaletoimetamise ohtu.”. (5)
Artiklis 9 a) lõike 1 lõppu lisatakse järgmine
tekst: „Selleks esitavad
ettevõtjad kogu olemasoleva teabe, mis võimaldab pädevatel asutustel
kontrollida asjaomase korralduse või tehingu seaduslikkust, nagu: – nimekirjas loetletud
aine nimetus; – nimekirjas
loetletud aine kogus ja mass; ning – eksportija,
importija, lõpliku kaubasaaja ning vajaduse korral vahendustegevusega seotud
isiku nimi ja aadress. Seda teavet
kasutatakse üksnes nimekirjas loetletud ainete kõrvaletoimetamise
ärahoidmiseks.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Ettevõtjad annavad pädevatele asutustele
kokkuvõtlikus vormis teavet oma ekspordi, impordi või vahendustegevuse kohta. Komisjoni volitatakse vastu
võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30b, et määrata kindlaks
teave, mida pädevad asutused vajavad nimetatud tegevuste jälgimiseks,
sealhulgas vajaduse korral eeskirjad, kuidas sellist teavet elektroonilises
vormis esitada Euroopa andmebaasile.”. (6)
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 esimene lõik asendatakse
järgmisega: „1. Lisas esitatud nimekirjas loetletud
1. kategooria ainete iga ekspordi ning lisas esitatud nimekirjas loetletud 2.
ja 3. kategooria ainete ekspordi puhul teatavatesse sihtriikidesse ning kõikide
efedriini või pseudoefedriini sisaldavate ravimite iga ekspordi eel saadab ELi
pädev asutus sihtriigi pädevale asutusele vastavalt ÜRO konventsiooni artikli
12 lõikele 10 ekspordieelse teate. Komisjoni volitatakse vastu võtma
delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30b, et määrata kindlaks sihtriikide
nimekiri selleks, et minimeerida nimekirjas loetletud ainete ja efedriini või
pseudoefedriini sisaldavate ravimite kõrvaletoimetamise ohtu sel viisil, et
tagatakse selliste ainete ja ravimite osutatud riikidesse toimuva ekspordi
süstemaatiline ja järjepidev jälgimine.”; b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Pädev asutus võib kohaldada
lihtsustatud ekspordieelset teatamismenetlust juhul, kui ta on veendunud, et
sellega ei kaasne nimekirjas loetletud ainete ning efedriini või pseudoefedriini
sisaldavate ravimite kõrvaletoimetamise ohtu.
Komisjoni volitatakse võtma artiklis 30b sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks kõnealune menetlus ja kehtestada
pädevate asutuste poolt kohaldatavad ühised kriteeriumid.”. (7)
Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik asendatakse
järgmisega: „Lisas esitatud 3. kategooriasse kuuluvate
ainete nimekirjas loetletud ainete ekspordi puhul kohaldatakse ekspordilubasid
siiski vaid juhul, kui nõutakse ekspordieelseid teatisi või kui selliseid aineid
eksporditakse teatavatesse sihtriikidesse. Komisjoni
volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30b, et
määrata kindlaks sihtriikide nimekiri selleks, et tagada kontrolli vajalik
tase.”. (8)
Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel
19 Pädev asutus võib taotleda ekspordiloa andmise
lihtsustatud korda juhul, kui ta on veendunud, et selle tulemusel ei teki
nimekirjas loetletud ainete kõrvaletoimetamise ohtu. Komisjoni volitatakse võtma artiklis 30b sätestatud korras vastu
delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks selline menetlus ja kehtestada
pädevate asutuste poolt kohaldatavad ühised kriteeriumid.”. (9)
Artiklit 26 muudetakse järgmiselt: a) punkt 1 asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see piiraks artiklite 11
kuni 25 ning käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamist, keelab iga
liikmesriigi pädev asutus nimekirjas loetletud ainete ning efedriini või
pseudoefedriini sisaldavate ravimite ELi tolliterritooriumile sissetoomise või
sealt väljaviimise, kui on alust kahtlustada, et neid aineid või ravimeid
kavatsetakse kasutada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks
valmistamiseks.”; b) lisatakse järgmine lõige 3a: „3a. Iga liikmesriik võib võtta vajalikke
meetmeid, et tema pädev asutus saaks kontrollida ja jälgida nimekirjas
loetlemata ainetega tehtavaid kahtlasi tehinguid, eelkõige: a) saada teavet kõikide nimekirjas
loetlemata ainetega seotud tellimuste või tehingute kohta; b) siseneda ettevõtjate tööruumidesse,
et saada tõendusmaterjali nimekirjas loetlemata ainetega tehtavate kahtlaste
tehingute kohta.”. (10)
Artikkel 28 asendatakse järgmisega: „Artikkel
28 Lisaks artiklis 26 osutatud meetmetele
volitatakse komisjoni vajaduse korral kehtestama rakendusaktidega meetmeid, et
tagada ELi ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega
kauplemise tõhus järelevalve kõnealuste ainete kõrvaletoimetamise
tõkestamiseks, eelkõige ekspordiloa ja impordiloa vormide koostamise ja
kasutamise kaudu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 30 lõikes 2
osutatud kontrollimenetluse kohaselt.”. (11)
Artikkel 29 jäetakse välja. (12)
Artikkel 30 asendatakse järgmisega: „Artikkel
30 1. Komisjoni abistab narkootikumide
lähteainete komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse
(EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel
kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.”. (13)
Lisatakse järgmised artiklid 30a ja 30b: „Artikkel
30a Komisjoni
volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 30b, et
kohandada lisa reageerimiseks narkootikumide lähteainete kõrvaletoimetamise
uutele suundadele, eelkõige seoses ainetega, mida on võimalik kergesti muundada
nimekirjas loetletud aineteks, ning et järgida ÜRO konventsiooni lisa tabelites
tehtavaid muudatusi. Artikkel
30b 1. Komisjonile antakse õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõike 3 kolmandas lõigus,
artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõigetes
1 ja 3, artikli 12 lõikes 1 ning artiklites 19, 28 ja 30a viidatud volitused
delegeeritakse määramata ajaks alates [OPOCE, lisada käesoleva
muutmismääruse jõustumise kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad
artikli 6 lõike 3 kolmandas lõigus, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2,
artikli 9 lõikes 2, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artikli 12 lõikes 1 ning
artiklites 19, 28 ja 30a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi
võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta
juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea kui komisjon on delegeeritud
õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile
ja nõukogule. 5. Artikli 6 lõike 3 kolmanda lõigu,
artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 11 lõigete 1
ja 3, artikli 12 lõike 1 ning artiklite 19, 28 ja 30a alusel vastuvõetud
delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu
ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile
ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja
nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu
taotluse korral kahe kuu võrra pikendada.”. (14)
Artikli 32 kolmas lõik asendatakse järgmisega: „Komisjon hindab artiklite 11 ja 26
rakendamist seoses efedriini või pseudoefedriini sisaldavate ravimitega ja
nende toimimist selliste ravimite puhul ning artikli 30a rakendamist ja
toimimist hiljemalt [OPOCE, lisada käesoleva muutmismääruse jõustumise
kuupäevast 5 aasta võrra hilisem kuupäev].”. (15)
Lisatakse artikkel 32a: „Artikkel 32a Andmebaas Komisjon
kasutab narkootikumide lähteainete Euroopa andmebaasi, mis on loodud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 273/2004,[11] järgmiste funktsioonide
täitmiseks: (a)
artikli 32 esimese lõigu kohase teabe esitamise,
samuti Rahvusvahelisele Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogule artikli 32
teise lõigu kohaste aruannete esitamise hõlbustamine; (b)
selliste Euroopa ettevõtjate registri haldamine,
kellele on antud tegevusluba vastavalt artikli 6 lõikele 1 või kes on
registreeritud vastavalt artikli 7 lõikele 1; (c)
ettevõtjate poolt pädevatele asutustele artikli 9
lõike 2 kohase teabe esitamine ekspordi, impordi või vahendustegevuse kohta.” (16)
Artikkel 33 asendatakse järgmisega: „Andmekaitse sätted 1. Isikuandmete töötlemine
liikmesriikide pädevates asutustes toimub vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja
kõnealuse direktiivi artiklis 28 osutatud liikmesriigi sõltumatu asutuse
järelevalve all. 2. Isikuandmete töötlemine komisjoni
poolt, sealhulgas artiklis 32a viidatud Euroopa andmebaasi pidamise eesmärgil,
toimub vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001 ning Euroopa andmekaitseinspektori
järelevalve all.”. Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja [1] Metamfetamiin on sünteetiline narkootikum, mis kuulub
amfetamiinide rühma. Narkootikum toimib aju mõnukeskustele ja võib olla
tugevama mõjuga kui kokaiin ning tavaliselt on metamfetamiini mõju pikema
kestusega. Ainet võetakse tablettidena, suitsetatakse, hingatakse sisse või
süstitakse; meeldib eriti noortele, kuna tekitab energiakülluse tunde,
kõrvaldab sotsiaalsed piirangud, tekitab tunde, et ollakse tark, osav ja tugev.
Füüsiline ja psühholoogiline mõju avaldub kiiresti (ärevustunne, üleerutatus ja
paranoia). [2] 2007. aastal konfiskeeriti lähteaineid 8 tonni, millest
ligikaudu 4 % oli ravimites; 2008. aastal konfiskeeriti 3,5 tonni,
millest 51 % oli ravimites; 2009. aastal konfiskeeriti 1,4 tonni,
millest 43% oli ravimites; 2010. aastal konfiskeeriti 2,9 tonni, millest
3% oli ravimites. Need konfiskeerimised toimusid siseriikliku õiguse kohaselt. [3] Ühelt poolt ei ole narkootikumide lähteainete probleem
laialdaselt teada ja avalikul arutelul oleks tõenäoliselt saadud vastuseid
üldise ravimiolukorra kohta, mis ei ole seotud käesoleva teemaga. Teisest
küljest on kõnealune küsimus ja kavandatavate meetmete valikvariandid seotud
üksnes narkootikumide lähteainete väga konkreetse teemaga. [4] ELT C , , lk . [5] ELT L 22, 26.1.2005, lk 1. [6] Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ)
nr 273/2004 artiklile 16 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 111/2005 artiklile 32
narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalvet käsitlevate ühenduse
õigusaktide rakendamise ja toimimise kohta, KOM(2009) 709 (lõplik). [7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [8] ELT L 200, 22.7.2006, lk 11. [9] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [10] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. [11] ELT L 86, 24.3.2004, lk 21.