SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) tuleb võtta meetmed, et tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on lubatud kogupüüki (TAC), kvoote ja püügikoormuse piiranguid hõlmav iga-aastane kalapüügivõimaluste kinnitamine.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kindlaks määrata liikmesriikide 2013. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarudega. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse alates 2006. aastast kalapüügivõimalused Läänemeres kindlaks eraldi määrusega.

· Üldine taust

Komisjoni teatises 2013. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta (COM(2012) 278 final), kirjeldatakse ettepaneku tausta.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) edastas 2012. aasta mais ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2012. aasta juunis teadusnõuanded Läänemere 2013. aasta kalavarude kohta.

Käesolevas ettepanekus on kaks osa, mis on olulised Läänemere kalanduspiirkondade haldamisel püügivõimaluste kaudu 2013. aastal: esimeses osas sätestatakse lubatud kogupüük ja kvoodid ning teises osas sätestatakse püügikoormuse piirangud kalalaevade tegevuse piiramise kaudu (merel viibitud päevade arv).

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kalapüügivõimalusi ja nende eraldamist liikmesriikidele reguleeritakse kord aastas. Kõige hiljutisem õigusakt on nõukogu 30. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1256/2011, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2012. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1124/2010.

Läänemere kalavarude haldamise seisukohast on oluline ka nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98.

Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava ning muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 779/97, on esitatud kõnealuste tursavarude taastamiseks kohaldatavad kontrolli- ja seiremeetmed. Lisaks on selles määruses sätestatud lääne- ja idaosa tursavarude lubatud kogupüükide kehtestamise eeskirjad ning asjaomased püügikoormuse piirangud.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Teadusorganisatsioonid, kellega konsulteeriti, on Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

Euroopa Liit taotleb igal aastal ICESilt ning STECFilt teadusnõuandeid tähtsate kalavarude kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kogu Läänemere kalavaru, mille kohta esitatakse lubatud kogupüük.

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoni (BSRAC) põhjalähedaste ja pelaagiliste kalavarude ühistöörühma koosolekul juunis 2012 peeti konsultatsioone kalapüügivõimalusi käsitleva komisjoni teatise alusel. ICES ja STECF esitasid ettepaneku teadusliku põhjenduse. Nimetatud koosolekul tutvustati 2013. aasta lubatud kogupüügi ja kvootide määramisel rakendatavaid eeskirju. Kaaluti kõiki asjaomaste kalavarude kohta esitatud esialgseid seisukohti ja võeti neid ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik, minemata vastuollu olemasoleva poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra halvenemist.

Läänemere piirkondlik nõuandekomisjon toetab komisjoni püüet kehtestada teadusnõuannetega veelgi rohkem kooskõlas olev lubatud kogupüük ning tursavarude mitmeaastase kava rakendamist lubatud kogupüügi kehtestamisel.

· Mõju hindamine

Tursa lubatud kogupüüki Läänemere lääne- ja idaosas on mitmeaastase kava kohaselt vähendatud keskmiselt 6 %. Ettepanekuga nähakse ette, et viiest pelaagilistest liigist kolme liigi lubatud kogupüüki suurendatakse, ülejäänud kahe liigi kogupüüki aga vähendatakse. Üldiselt aitavad kavandatud meetmed suurendada ELi laevade kalapüügivõimalusi Läänemerel kõikide kalavarude puhul (välja arvatud lõhe ja atlandi merilesta varud) ligikaudu 2 %.

Ettepanek ei kajasta ainult lühiajalisi probleeme, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki vähendatakse pikemas perspektiivis järk-järgult säästva tasemeni. Ettepaneku strateegia järgimine viiks seega keskmises või pikas perspektiivis stabiilse püügikoormuseni ja suuremate kvootideni. Seega peaks ettepanekus kirjeldatud lähenemisviisi rakendamisega pikas perspektiivis kaasnema väiksemast püügikoormusest tulenev väiksem keskkonnamõju, püügisektori vähenemine seoses laevade arvu ja/või keskmise püügikoormuse vähenemisega laeva kohta, ning püsiv või kasvav lossimismaht. Pikas perspektiivis suureneb kalandustegevuse säästvus.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on kehtestada püügipiirangud ja püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse ELi püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada kalapüügi bioloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästev maht.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu asjakohase määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõiget 3, on liikmesriikidel otsustusvabadus nende püügivõimaluste jaotamisel piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt suured võimalused neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikul.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise konkreetse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

· Õigusakti valik

Kavandatav õigusakt: määrus.

Tegemist on ettepanekuga kalavarude haldamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikliga 20.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           TÄIENDAV TEAVE

· Lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse jätkuvalt (ELi või liikmesriikide) ametiasutuste haldusmenetlusi, kuna selles sisalduvad Läänemere 2012. aasta püügivõimalusi käsitleva määrusega sarnased sätted.

· Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2013. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

· Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks.

Esitatud arvud kajastavad olemasolevaid teadusnõuandeid, konsulteerimist Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga ning lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamise raamistikku, mis on esitatud komisjoni teatises kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta. Vajaduse korral arvati kavandatud kogupüügist maha Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude teoreetilised kogused.

Komisjoni eesmärk on tagada kalavarude säästev kasutamine vastavalt liidu poliitikale ja rahvusvahelistele kohustustele ning säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus, mistõttu lubatud kogupüügi iga-aastased muudatused on võimaluse piires limiteeritud, võttes arvesse konkreetse kalavaru seisukorda.

Lubatud kogupüük ja liikmesriikidele eraldatud kvoodid on esitatud käesoleva määruse I lisas ja püügikoormuse piirangud II lisas.

Tursavarude puhul on kavandatud lubatud kogupüük ja püügikoormuse piirangud kooskõlas Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastase kava nõuetega. Kõnealuse kava peaeesmärk on kalastussuremuse järkjärguline vähendamine pikas perspektiivis säästva tasemeni, et tagada varude taastamine ning suur ja stabiilne saak. Tursavarude kalastussurevust on juba suudetud vähendada mitmeaastases kavas planeeritud tasemeni; seetõttu puudub vajadus püügikoormust (merel viibitud päevade arvu) täiendavalt vähendada või suurendada.

Kõiki Läänemere pelaagilisi kalavarusid, s.t Läänemere lääne- ja keskosa, Riia lahe ning Botnia lahe räime- ja kiluvarusid püütakse aastal 2013 maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

Lõhe- ja atlandi merilesta varude puhul tuleb lubatud kogupüügi ettepaneku tegemiseks saada asjakohane teaduslik nõuanne. Kuna Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukoguga peetud lisaläbirääkimiste tulemused ei ole veel kättesaadavad, ei ole käesolevas ettepanekus koguseid märgitud, kuid need lisatakse hiljem.

2012/0223 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)       Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta)[1] kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele, ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavat teaduslikku, tehnilist ja majanduslikku nõuannet ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruannet ning piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud mis tahes nõuandeid.

(3)       Nõukogu on kohustatud vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ja vajaduse korral ka teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)       Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasolevate teadusnõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(5)       Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega tuleks kehtestada Läänemere tursavarude püügipiirangud ja püügikoormuse piirangud kooskõlas nõukogu 18. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1098/2007 (millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava)[2] sätestatud eeskirjadega (edaspidi „Läänemere tursavarude majandamise kava”).

(6)       Arvestades hiljutisi teadusnõuandeid, saab Läänemere tursavarude kohase püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude haldamise kava ja suurendamata kalastussuremust. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormust tõhusamalt korraldada, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetuse korral kiiret reageerimist. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale laevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui võrdne arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt.

(7)       Käesolevas määruses kehtestatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks),[3] eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse vastavalt püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(8)       Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel)[4] artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse määruses osutatud erinevaid meetmeid.

(9)       Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2013. Kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk Üldsätted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste ELi laevade suhtes, mis püüavad kala Läänemerel.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad on geograafilised piirkonnad vastavalt nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil)[5] I lisale;

b) „Läänemeri” – ICESi alarajoonid 22–32;

c) „ELi laev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

d) „lubatud kogupüük” (TAC) – igast kalavarust aastas püüda lubatav kogus;

e) „kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f) „sadamast äraoleku päev” – mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

II peatükk Kalapüügivõimalused

Artikkel 4 Lubatud kogupüük ja selle eraldamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

Artikkel 5 Püügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

1.           Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast ümberjaotamist;

c) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d) määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e) määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

2.           Kui käesoleva määruse I lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

Artikkel 6 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud püügi piirnorm, võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 7 Püügikoormuse piirangud

3.           Püügikoormuse piirangud on esitatud II lisas.

4.           Lõikes 1 osutatud piiranguid kohaldatakse ka ICESi alarajoonide 27 ja 28.2 suhtes, välja arvatud juhul, kui komisjon on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 2 otsustanud jätta need alarajoonid kõnealuse määruse artikli 8 lõike 1 punktis b, artikli 8 lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 13 sätestatud piirangute kohaldamisalast välja.

5.           Kõnealuseid piiranguid ei kohaldata ICESi alarajooni 28.1 suhtes, välja arvatud juhul, kui komisjon on otsustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 29 lõikega 4, et määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punktis b, artikli 8 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid kohaldatakse kõnealuse alarajooni suhtes.

III peatükk Lõppsätted

Artikkel 8 Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile püütud koguste lossimisandmeid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalaliikide koode.

Artikkel 9 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

I LISA ELi LAEVADE LUBATUD KOGUPÜÜGID PIIRKONDADES, KUS KEHTIVAD LUBATUD KOGUPÜÜGID KALALIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning vajaduse korral kvootide haldamisega seotud tingimused.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

Igas piirkonnas osutatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus || Kolmetäheline kood || Tavanimetus

Clupea harengus || HER || Räim

Gadus morhua || COD || Tursk

Pleuronectes platessa || PLE || Atlandi merilest

Salmo salar || SAL || Lõhe

Sprattus sprattus || SPR || Kilu

Liik: || Räim || || Püügipiirkond: || Alarajoonid 30–31 || ||

|| Clupea harengus || || HER/3D30.; HER/3D31.

Soome || 81 248 || ||

Rootsi || 17 852 || ||

|| || ||

Euroopa Liit || 99 100 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || 99 100 || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liik: || Räim || || Püügipiirkond: || Alarajoonid 22–24

|| Clupea harengus || || HER/3B23.; HER/3C22.; HER/3D24. ||

Taani || 3 617 || ||

Saksamaa || 14 234 ||

Soome || 2 || ||

Poola || 3 357 ||

Rootsi || 4 590 || ||

|| ||

Euroopa Liit || 25 800 || ||

|| ||

Lubatud kogupüük (TAC) || 25 800 || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| ||

|| || ||

Liik: || Räim || || Püügipiirkond: || Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 ELi veed

|| Clupea harengus || || HER/3D25.; HER/3D26.; HER/3D27.; HER/3D28.2; HER/3D29.; HER/3D32.

Taani || 1 873 || ||

Saksamaa ||  497 || ||

Eesti || 9 567 || ||

Soome || 18 674 || ||

Läti || 2 361 || ||

Leedu || 2 486 || ||

Poola || 21 216 || ||

Rootsi || 28 481 || ||

|| || ||

Euroopa Liit || 85 155 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || Ei kohaldata || Analüütiline TAC

Liik: || Räim || || Püügipiirkond: || Alarajoon 28.1

|| Clupea harengus || || HER/03D.RG || || ||

Eesti || 12 764 || ||

Läti || 14 876 || ||

|| || ||

Euroopa Liit || 27 640 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || 27 640 || || Analüütiline TAC

|| || ||

Liik || Tursk || Püügipiirkond: || Alarajoonide 25–32 ELi veed

|| Gadus morhua || || COD/3D25.; COD/3D26.; COD/3D27.; COD/3D28.; COD/3D29.; COD/3D30.; COD/3D31.; COD/3D32.

Taani || 14 143 || ||

Saksamaa || 5 626 || ||

Eesti || 1 378 || ||

Soome || 1 082 || ||

Läti || 5 259 || ||

Leedu || 3 464 || ||

Poola || 16 285 || ||

Rootsi || 14 328 ||   ||

|| || ||

Euroopa Liit || 61 565 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || Ei kohaldata || Analüütiline TAC

|| || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || Alarajoonid 22–24 ||

|| Gadus morhua || || COD/3B23.; COD/3C22.; COD/3D24.

Taani || 9 080 || ||

Saksamaa || 4 439 || ||

Eesti ||  201 || ||

Soome ||  178 || ||

Läti ||  751 || ||

Leedu ||  487 || ||

Poola || 2 429 || ||

Rootsi || 3 235 || ||

|| || ||

Euroopa Liit || 20 800 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || 20 800 || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || ||

Liik: || Atlandi merilest || || Püügipiirkond: || Alarajoonide 22–32 ELi veed ||

|| Pleuronectes platessa || || PLE/3B23.; PLE/3C22.; PLE/3D24.; PLE/3D25.; PLE/3D26.; PLE/3D27.; PLE/3D28.; PLE/3D29.; PLE/3D30.; PLE/3D31.; PLE/3D32.

Taani || 2 443 || ||

Saksamaa || 271 || ||

Poola || 511 || ||

Rootsi || 184 || ||

|| || ||

Euroopa Liit || 3 409 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || 3 409 || || Ennetuslik TAC

Liik: || Lõhe || Püügipiirkond: || Alarajoonide 22–31 ELi veed

|| Salmo salar || || SAL/3B23.; SAL/3C22.; SAL/3D24.; SAL/3D25.; SAL/3D26.; SAL/3D27.; SAL/3D28.; SAL/3D29.; SAL/3D30.; SAL/3D31.

Taani || 22 538 || (1) ||

Saksamaa || 2 508 || (1) ||

Eesti || 2 291 || (1) ||

Soome || 28 103 || (1) ||

Läti || 14 335 || (1) ||

Leedu || 1 685 || (1) ||

Poola || 6 837 || (1) ||

Rootsi || 30 465 || (1) ||

|| || ||

Euroopa Liit || 108 762 || (1) ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || Ei kohaldata || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

__________ || || ||

(1)           Väljendatakse isendite arvuna.

Liik: || Lõhe || Püügipiirkond: || Alarajooni 32 ELi veed

|| Salmo salar || || SAL/3D32. || || ||

Eesti || 1 581 || (1) ||

Soome || 13 838 || (1) ||

|| || ||

Euroopa Liit || 15 419 || (1) ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || Ei kohaldata || Ennetuslik TAC

__________ || || ||

(1)           Väljendatakse isendite arvuna.

Liik: || Kilu || || Püügipiirkond: || Alarajoonide 22–32 ELi veed ||

|| Sprattus sprattus || || SPR/3B23.; SPR/3C22.; SPR/3D24.; SPR/3D25.; SPR/3D26.; SPR/3D27.; SPR/3D28.; SPR/3D29.; SPR/3D30.; SPR/3D31.; SPR/3D32.

Taani || 24 659 || (1) ||

Saksamaa || 15 622 || (1) ||

Eesti || 28 634 || (1) ||

Soome || 12 908 || (1) ||

Läti || 34 583 || (1) ||

Leedu || 12 510 || (1) ||

Poola || 73 392 || (1) ||

Rootsi || 47 670 || (1) ||

|| || ||

Euroopa Liit || 249 978 || ||

|| || ||

Lubatud kogupüük (TAC) || Ei kohaldata || || Analüütiline TAC

__________ (1)           Vähemalt 92 % lossitud saagist võrreldes kvoodiga peab olema kilu. Räime kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 8 % kvoodist (HER/*3BCDC).

II LISA PÜÜGIKOORMUSE PIIRANGUD

1.           Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel, mis kalastavad traalide, ankurdatud põhjanootade või muude samalaadsete püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, nakkevõrkude, põhja kinnitatud võrkude või abaratega, mille võrgusilma suurus on 90 mm või suurem, põhjapüügivahendite ja õngejadadega, v.a triivõngejadade, ridvata õngede ja taglasõngejadadega, lubatakse kalastada kuni

a) 163 sadamast äraoleku päeva ICESi alarajoonides 22–24, välja arvatud ajavahemikul 1.–30. aprillini, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti a, ning

b) 160 sadamast äraoleku päeva ICESi alarajoonides 25–28, välja arvatud ajavahemikul 1. juulist kuni 31. augustini, mil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1098/2007 artikli 8 lõike 1 punkti b.

2.           Aasta jooksul sadamast äraoleku päevade maksimumarv, mil laev võib viibida kahes punkti 1 alapunktides a ja b osutatud piirkonnas, kalastades punktis 1 osutatud püügivahendiga, ei või olla suurem kui ühele neist kahest piirkonnast eraldatud sadamast äraoleku päevade maksimumarv.

3.           Erandina punktidest 1 ja 2 ning kui see on vajalik kalapüügivõimaluste tõhusaks haldamiseks, võivad liikmesriigid eraldada nende lipu all sõitvatele laevadele suurema arvu sadamast äraoleku lisapäevi, eeldusel et sama arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära nende lipu all sõitvatelt teistelt laevadelt samas piirkonnas, kus kehtib koormusepiirang ning kus püügivõimsus kilovattides iga doonorlaeva puhul on suurem kui asjaomase päevi juurde saava laeva püügivõimsus või sellega võrdne. Päevi juurde saavate laevade koguarv ei tohi ületada 10 % kõikidest asjaomase liikmesriigi laevadest, nagu on osutatud punktis 1.

[1]               EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[2]               ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

[3]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

[4]               EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.

[5]               ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.