SELETUSKIRI

ELi ja Kesk-Ameerika poliitilise dialoogi ja koostöölepingule kirjutati alla 15. detsembril 2003 Roomas. Kuna kõnealune leping oli segaleping, tuli liikmesriikidel see ratifitseerida. Ratifitseerimise etapp jõudis lõpule 2011. aasta detsembris, mil kaks viimast liikmesriiki deponeerisid oma ratifitseerimisdokumendi.

Vastavalt lepingule jõustub see üks kuu pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist.

2012/0219 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigiga sõlmitud poliitilise dialoogi ja koostöölepingu kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Poliitilise dialoogi ja koostööleping Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigiga kirjutati vastavalt nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsusele 14855/03 alla 15. detsembril 2003,[1] eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)       Vastavalt poliitilise dialoogi ja koostöölepingu artikli 54 lõikele 1 jõustub leping sellele kuule järgneva kuu esimesel päeval, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

(3)       Kõik muud lepinguosalised, sealhulgas kõik liidu liikmesriigid, on nüüdseks oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud.

(4)       Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks poliitilise dialoogi ja koostööleping Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigiga.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel teatama menetluse lõpuleviimisest, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

POLIITILISE DIALOOGI JA KOOSTÖÖLEPING

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK

Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt ning

COSTA RICA VABARIIK,

EL SALVADORI VABARIIK,

GUATEMALA VABARIIK,

HONDURASE VABARIIK,

NICARAGUA VABARIIK,

PANAMA VABARIIK

teiselt poolt,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi traditsioonilisi ajaloolisi ja kultuurisidemeid ning soovi tugevdada omavahelisi suhteid, toetudes olemasolevatele lepinguosaliste vahelisi suhteid reguleerivatele mehhanismidele;

ARVESTADES mõlema piirkonna positiivset arengut möödunud aastakümnel, mis on võimaldanud edendada ühiseid eesmärke ja huvisid ning liikuda suhete uude etappi, mis oleks sügavam, ajakohasem ja püsivam, et reageerida praegustele siseprobleemidele ja rahvusvahelistele sündmustele;

VEEL KORD KINNITADES kinnipidamist demokraatia põhimõtetest ja põhilistest inimõigustest, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis;

MEENUTADES osaliste pühendumust õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimisele;

TUGINEDES jagatud vastutuse põhimõtetele ja olles veendunud vajaduses ennetada ebaseaduslike uimastite kasutamist ja vähendada nende kahjulikku mõju ning võidelda uimastite ja nende keemiliste lähteainete ebaseadusliku kasvatamise, tootmise, töötlemise ja salakaubandusega;

TOONITADES tahet teha koostööd vaesuse kaotamise, võrdse ja säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse selliseid aspekte nagu haavatavus loodusõnnetuste suhtes, keskkonnakaitse ja bioloogiline mitmekesisus ning Kesk-Ameerika riikide järkjärguline integreerimine maailmamajandusse;

RÕHUTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad poliitilise dialoogi konsolideerimisele ja lepinguosaliste vahelisele majanduskoostöö protsessile, mis põhineb 1984. aastal algatatud ning 1996. aastal Firenzes ja 2002. aastal Madridis uuendatud San Jose dialoogil;

KINNITADES vajadust tugevdada koostööprogrammi, mis on reguleeritud 1993. aastal allakirjutatud Euroopa Majandusühenduse ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise koostöö raamlepinguga (edaspidi „1993. aasta koostöö raamleping”);

TUNNISTADES Kesk-Ameerika majandusintegratsiooni protsessis tehtud edusamme, näiteks jõupingutusi Kesk-Ameerika tolliliidu kiireks loomiseks, kaubandustülide lahendamismehhanismi jõustumist ning Kesk-Ameerika riikide vahelise investeerimis- ja teenustelepingu allakirjutamist, ning vajadust süvendada piirkondlikku integratsiooniprotsessi, piirkonna kaubanduse liberaliseerimist ja majandusreformi Kesk-Ameerika piirkonnas;

OLLES TEADLIKUD vajadusest edendada säästvat arengut mõlemas regioonis arengupartnerluse kaudu, milles osalevad kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja erasektor, kooskõlas Monterrey konsensuses ning Johannesburgi deklaratsioonis ja selle rakenduskavas sätestatud põhimõtetega;

PIDADES SILMAS vajadust alustada koostööd rände küsimustes;

TUNNISTADES, et ükski käesoleva lepingu säte ei tohi mingil moel viidata ega tohi seda tõlgendada ega mõista sellisena, nagu sellega määratletaks lepinguosaliste seisukohti praegustel või tulevastel kahe- või mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel;

RÕHUTADES soovi teha rahvusvahelisel areenil koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes;

PIDADES SILMAS 1999. aasta Rio tippkohtumise raames väljatöötatud ja 2002. aasta Madridi tippkohtumisel veel kord kinnitatud Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna vahelist strateegilist partnerlust; ning

VÕTTES ARVESSE 2002. aasta mai Madridi deklaratsiooni;

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU:

I JAOTIS

LEPINGU PÕHIMÕTTED, EESMÄRGID JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1 Põhimõtted

1.            Inimõiguste ülddeklaratsioonis määratletud demokraatia põhimõtete ja põhiliste inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2.            Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumust säästva arengu edendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitamisele.

3.            Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma otsustavust jääda kindlaks heade valitsemistavade ja korruptsioonivastase võitluse põhimõtetele.

Artikkel 2 Eesmärgid ja reguleerimisala

1.            Lepinguosalised kinnitavad oma ühist eesmärki tugevdada omavahelisi suhteid, arendades poliitilist dialoogi ja tugevdades koostööd.

2.            Samuti kinnitavad lepinguosalised veel kord oma otsust tugevdada koostööd kaubanduse, investeeringute ja majandussuhete valdkonnas.

3.            Lepinguosalised kinnitavad oma ühist eesmärki teha tööd selle nimel, et luua tingimused läbirääkimisteks nende vahelise elujõulise ja vastastikku kasuliku assotsieerimislepingu, sealhulgas vabakaubanduslepingu üle, mis toetuks Doha arengukava tulemustele, mille lepinguosalised on lubanud lõpule viia 2004. aasta lõpuks.

4.            Käesoleva lepingu rakendamine peaks aitama luua nimetatud tingimusi, seades eesmärgiks poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse, süvendades piirkondlikku integratsiooniprotsessi ja vähendades vaesust Kesk-Ameerika säästva arengu raames.

5.            Lepinguga reguleeritakse lepinguosaliste vahelist poliitilist dialoogi ja koostööd ning selles sisaldub lepingu kohaldamiseks vajalik institutsionaalne korraldus. Ühegi käesoleva lepingu sättega ei määratleta lepinguosaliste seisukohti praegustel või tulevastel kahe- või mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel.

6.            Lepinguosalised kohustuvad perioodiliselt hindama edusamme, võttes arvesse ka enne käesoleva lepingu jõustumist saavutatud edu.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 3 Eesmärgid

1.            Lepinguosalised lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi tugevdamises San Jose dialoogi protsessi ühisdeklaratsioonide, eeskätt San Jose (28.−29. september 1984), Firenze (21. märts 1996) ja Madridi (18. mai 2002) deklaratsioonis sätestatud põhimõtete alusel.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku, et poliitiline dialoog hõlmab kõiki vastastikku huvi pakkuvaid ja kõiki muid rahvusvahelisi küsimusi. Poliitiline dialoog sillutab teed uutele algatustele ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühistele seisukohtadele jõudmiseks sellistes valdkondades nagu piirkondlik integratsioon, vaesuse vähendamine ja sotsiaalne ühtekuuluvus, säästev areng, piirkondlik julgeolek ja stabiilsus, konfliktide ennetamine ja lahendamine, inimõigused, demokraatia, hea valitsemistava, ränne ja korruptsiooni vastane võitlus, terrorismivastane võitlus, uimastid ning väike- ja kergrelvad. See on ka aluseks algatustele, sealhulgas koostööle ning meetmetele kogu Ladina-Ameerika piirkonnas, ja toetab jõupingutusi nende väljatöötamiseks.

3.            Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdatud poliitiline dialoog võimaldab igakülgset teabevahetust ning on foorumiks rahvusvahelise tasandi ühisalgatustele.

Artikkel 4 Mehhanismid

Lepinguosalised lepivad kokku, et poliitiline dialoog toimub:

(a)          vajaduse korral ja lepinguosaliste kokkuleppel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil;

(b)          ministrite tasandil, eelkõige San Jose dialoogi ministrite kohtumise raames;

(c)          kõrgemate ametnike tasandil;

(d)          töötasandil

ning selles kasutatakse maksimaalselt ära diplomaatilisi kanaleid.

Artikkel 5 Koostöö välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas

Lepinguosalised koordineerivad võimaluste piires ja vastavalt oma huvidele oma seisukohti ja teevad ühisalgatusi asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ning teevad koostööd välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ

Artikkel 6 Eesmärgid

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et 1993. aasta koostöö raamlepingus sätestatud koostöö tugevdatakse ja laiendatakse muudele valdkondadele. See keskendub järgmistele eesmärkidele:

(a)          poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse edendamine demokraatia, inimõiguste järgimise ja hea valitsemistava kaudu;

(b)          piirkondliku integratsiooniprotsessi süvendamine Kesk-Ameerika riikide vahel, et aidata kaasa majanduskasvu suurendamisele ja nende riikide elanikkonna elukvaliteedi järkjärgulisele parandamisele;

(c)          vaesuse vähendamine ning võrdsema juurdepääsu edendamine sotsiaalteenustele ja majanduskasvust tulenevatele hüvedele, tagades sobiva tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide vahel säästva arengu kontekstis.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöös arvestatakse majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud valdkondadevahelisi aspekte, sealhulgas selliseid küsimusi nagu sooline võrdõiguslikkus, põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade austamine, loodusõnnetuste ennetamine ja neile reageerimine, keskkonnakaitse, bioloogiline mitmekesisus, kultuuriline mitmekesisus, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine. Valdkondadevahelise teemana käsitletakse ka piirkondlikku integratsiooni ning sellega seoses peaksid riikliku tasandi koostöömeetmed olema kooskõlas piirkondliku integratsiooniprotsessiga.

3.            Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustatakse meetmeid, mis on suunatud Kesk-Ameerika piirkondliku integratsiooni toetamisele ja piirkondadevaheliste suhete tugevdamisele.

Artikkel 7 Metoodika

Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööd rakendatakse selliste vahendite abil nagu tehniline ja rahaline abi, õpingud, koolitus, teabe ja oskuste vahetamine, kohtumised, seminarid ja teadusprojektid või mis tahes muude vahendite abil, milles lepinguosalised on koostöö, taotletavate eesmärkide ja kättesaadavate vahendite valdkonna kontekstis omavahel kokku leppinud, kooskõlas nimetatud koostööd reguleerivate normide ja eeskirjadega. Vahendite läbipaistva ja vastutustundliku haldamise nõue kehtib kõigi koostöös osalevate üksuste suhtes.

Artikkel 8 Koostöö inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga toetatakse aktiivselt valitsusi ja kodanikuühiskonna esindajaid eelkõige järgmistes valdkondades võetavate meetmetega:

(a)          inimõiguste edendamine ja kaitse, demokratiseerimisprotsessi, sealhulgas valimiste korraldamise tugevdamine;

(b)          õigusriigi ning avaliku sektori hea ja läbipaistva juhtimise tugevdamine, kaasa arvatud võitlus korruptsiooniga kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; ja

(c)          kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe tugevdamine.

Artikkel 9 Koostöö konfliktide ennetamise valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga edendatakse ja toetatakse ulatuslikku rahupoliitikat, mis soodustab dialoogi demokraatlike riikide vahel, arvestades praeguseid ülesandeid, kaasa arvatud konfliktide ennetamist ja lahendamist, rahu taastamist ja kohtusüsteemi inimõiguste kontekstis. See poliitika põhineb omavastutuse põhimõttel ning on suunatud esmajoones piirkondliku, allpiirkondliku ja riikliku võimekuse arendamisele. Konfliktide ennetamiseks või juhul, kui see on vajalik, tagatakse kõnealuse poliitikaga võrdsed poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised võimalused kõigile ühiskonna osadele, tugevdatakse demokraatlikku õiguspärasust, edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust ja avaliku sektori tõhusat juhtimist, luuakse tõhusad mehhanismid erinevate rühmade huvide rahumeelseks lepitamiseks ning stimuleeritakse aktiivset ja organiseeritud kodanikuühiskonda, kasutades eelkõige olemasolevaid piirkondlikke institutsioone.

2.            Koostöömeetmete hulka võivad vajaduse korral muu hulgas kuuluda meetmed, millega toetatakse riigispetsiifilisi vahendus-, läbirääkimis- ja lepitusprotsesse, laste, naiste ja eakate aitamiseks mõeldud jõupingutusi ning võitlust jalaväemiinidega.

3.            Lepinguosalised teevad koostööd ka väike- ja kergrelvade salakaubanduse ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, eesmärgiga arendada muu hulgas õigusliku, institutsioonilise ja politseikoostöö tugevdamise meetmete koordineerimist ning koguda kokku ja hävitada tsiviilisikute valduses olevad ebaseaduslikud väike- ja kergrelvad.

Artikkel 10 Koostöö riigi ja avaliku halduse moderniseerimise tugevdamiseks

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on Kesk-Ameerika riikide avaliku halduse moderniseerimise tugevdamine ja professionaalsuse suurendamine, kaasa arvatud detsentraliseerimisprotsessi ja Kesk-Ameerika integratsioonist tulenevate organisatsiooniliste muutuste toetamine. Üldiselt on eesmärgiks organisatsioonilise tõhususe parandamine, riigi ressursside haldamise läbipaistvuse ja aruandekohustuslikkuse tagamine ning õigusliku ja institutsioonilise raamistiku täiustamine muu hulgas lepinguosaliste parimate tavade alusel ning kasutades Euroopa Liidu poliitika ja vahendite väljatöötamisel saadud kogemusi.

2.            Kõnealune koostöö võib muu hulgas hõlmata poliitika kujundamis- ja rakendamissuutlikkuse suurendamisele suunatud programme kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas avalike teenuste osutamine, eelarve koostamine ja täitmine, korruptsiooni vastu võitlemine ja selle ennetamine ning kohtusüsteemide tugevdamine.

Artikkel 11 Koostöö piirkondliku integratsiooni valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga tugevdatakse Kesk-Ameerika piirkondlikku integratsiooniprotsessi, eriti selle piirkonna ühisturu arengut ja rakendamist.

2.            Koostööga toetatakse Kesk-Ameerika piirkonna ühiste institutsioonide arendamist ja tugevdamist ning edendatakse tihedamat koostööd asjaomaste institutsioonide vahel.

3.            Koostööga edendatakse ka õigusraamistiku ühtlustamist ja ühise poliitika, sealhulgas selliste valdkondade poliitika nagu kaubandus-, tolli-, energia-, transpordi-, side-, keskkonna- ja konkurentsipoliitika väljatöötamist, samuti makromajanduspoliitika koordineerimist sellistes valdkondades nagu rahapoliitika, eelarvepoliitika ja riigi rahandus, kuid kõike eelnevat üksnes selles ulatuses, mil need on hõlmatud Kesk-Ameerika integratsiooni instrumentidega ja lepinguosaliste vahel kokku lepitud.

4.            Konkreetsemalt võib see hõlmata muu hulgas kaubandusega seotud tehnilise abi andmist järgneva jaoks:

(a)          toimiva Kesk-Ameerika tolliliidu konsolideerimise ja rakendamise protsessi tugevdamine;

(b)          abi osutamine piirkonnasisese kaubanduse arengut takistavate asjaolude vähendamiseks ja kõrvaldamiseks;

(c)          koostöö tolli- ja transiidikorra lihtsustamiseks, moderniseerimiseks, ühtlustamiseks ja integreerimiseks ning toetuse andmine seaduste ja normide väljatöötamiseks ning kutsekoolituseks; ja

(d)          abi osutamine piirkonnasisese ühisturu kindlustamisele ja toimimisele suunatud protsessi süvendamiseks.

Artikkel 12 Piirkondlik koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kasutavad kõiki olemasolevaid koostöövahendeid edendamaks meetmeid, mis on suunatud aktiivse ja vastastikuse koostöö arendamisele Euroopa Liidu ja Kesk-Ameerika vahel ja, ilma et see kahjustaks koostööd lepinguosaliste vahel, Kesk-Ameerika ning muude Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide/piirkondade vahel muu hulgas sellistes valdkondades nagu kaubanduse ja investeeringute edendamine, keskkond, loodusõnnetuste ennetamine ja neile reageerimine, teadus-, tehnilised ja tehnoloogiauuringud, energeetika, transport, kommunikastiooniinfrastruktuur, kultuur, piirkondlik areng ja maakasutuse planeerimine.

Artikkel 13 Kaubanduskoostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et kaubanduskoostöö edendab Kesk-Ameerika riikide integreerimist maailmamajandusse. Samuti on selle eesmärk edendada kaubandusega seotud tehnilise abi andmise kaudu nii palju kui võimalik piirkonnasisese kaubanduse arengut ja mitmekesistumist ning kaubavahetust Euroopa Liiduga.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku integreeritud kaubandusalase koostöökava rakendamises, et kasutada parimal võimalikul viisil ära kaubanduse võimalusi, laiendades kaubandusest kasu saavat tootmisbaasi; kõnealune koostöökava hõlmab mehhanismide väljatöötamist suurema turukonkurentsiga toimetulekuks ja selliste oskuste, vahendite ja meetodite väljatöötamist, mida on vaja kaubanduse kõigi eeliste ärakasutamise kiirendamiseks.

3.            Lepinguosalised lepivad koostöökava rakendamiseks ning kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste ja -lepingute poolt pakutavate võimaluste maksimeerimiseks kokku piirkondliku tehnilise suutlikkuse arendamises.

Artikkel 14 Koostöö teenuste valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tugevdamises teenuste valdkonnas kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingus (GATS) sätestatuga, et võtta arvesse teenuste tähtsuse suurenemist nende majanduse arengu ja mitmekesistamise jaoks. Suurenenud koostöö on suunatud Kesk-Ameerika teenustesektori konkurentsivõime parandamisele kooskõlas säästva arenguga.

2.            Lepinguosalised määravad kindlaks teenustesektorid, millele koostöö keskendub. Meetmed on suunatud muu hulgas regulatiivsele keskkonnale, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi õigusakte, samuti kapitali ja tehnoloogia allikatele juurdepääsule.

Artikkel 15 Koostöö intellektuaalomandi valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud sellele, et edendada investeeringuid, tehnosiiret, teabe levitamist, kultuurilist ja loometegevust ning sellega seotud majandustegevust, samuti kättesaadavust ja tulu jagamist lepinguosaliste poolt määratletud valdkondades. Koostöö on suunatud õigusaktide, eeskirjade ja poliitika täiustamisele, et parandada kaitse taset ja intellektuaalomandiõiguste järelevalvet kõrgeimate rahvusvaheliste standardite kohaselt.

Artikkel 16 Koostöö riigihangete valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada vastavate valitsuse ja avaliku sektori ja vajaduse korral kõigi tasandite hangete vastastikuseid, mittediskrimineerivaid, läbipaistvaid ja, kui lepinguosalised nii kokku lepivad, siis avatud menetlusi[2].

Artikkel 17 Koostöö konkurentsipoliitika valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga konkurentsipoliitika valdkonnas edendatakse konkurentsieeskirjade tulemuslikku kehtestamist ja kohaldamist, samuti teabe levitamist, et tagada Kesk-Ameerika ja Euroopa Liidu turul tegutsevatele ettevõtjatele läbipaistvus ja õiguskindlus.

Artikkel 18 Tollikoostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud tolli ja kaubanduse hõlbustamisega seotud meetmete väljatöötamisele ning edendab lepinguosaliste tollisüsteemidega seonduvat teabevahetust, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist kaubavahetust.

2.            Vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule võib koostöö hõlmata muu hulgas järgmist:

(a)          impordi- ja ekspordidokumentide lihtsustamine ja ühtlustamine rahvusvaheliste standardite alusel, sealhulgas lihtsustatud deklaratsioonide kasutamine;

(b)          tolliprotseduuride parandamine selliste meetoditega nagu riskihindamine, kaupade sisseveo ja vabasse ringlusse lubamise korra lihtsustamine, volitatud kaupleja staatuse andmine, elektroonilise andmevahetuse ja automaatsüsteemide kasutamine;

(c)          tolli otsuste ja ettekirjutuste läbipaistvuse ja nende edasikaebamismenetluste parandamise meetmed;

(d)          mehhanismid, millega edendatakse regulaarset konsulteerimist kaubandusringkondadega impordi- ja ekspordimäärusi ning -korda käsitlevates küsimustes.

3.            Käesoleva lepinguga loodud institutsionaalses raamistikus võib kaaluda võimalust sõlmida vastastikuse abi protokoll tolliküsimustes.

Artikkel 19 Koostöö tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö standardite, tehniliste eeskirjade ja vastavushindamise valdkonnas on kaubanduse, eriti piirkonnasisese kaubanduse arendamise põhieesmärk.

2.            Vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule edendatakse koostööga järgmist:

(a)          tehnilise abi andmise programme Kesk-Ameerikas, et tagada standardite, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia süsteemide ja struktuuride vastavus

-        rahvusvahelistele standarditele;

-        põhilistele tervishoiu ja ohutuse, taimestiku ja loomastiku säilitamise, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse nõuetele. .

(b)          objektiivset koostööd selles valdkonnas, et hõlbustada turulepääsu.

3.            Praktiline koostöö

(a)          pakkub organisatsioonilist ja tehnilist tuge piirkondlike võrgustike ja asutuste loomise edendamiseks ning suurendab poliitika koordineerimist, et edendada ühist lähenemisviisi tehnilisi eeskirju ja vastavushindamise menetlusi käsitlevate rahvusvaheliste ja piirkondlike standardite kasutamisele;

(b)          stimuleerib kõiki meetmeid, mis on suunatud erinevuste kaotamisele lepinguosaliste vahel vastavushindamise ja standardimise valdkonnas; ja

(c)          stimuleerib kõiki meetmeid, mille eesmärk on läbipaistvuse, heade reguleerimistavade ning toodete ja äritavade kvaliteedistandardite parandamine.

Artikkel 20 Tööstuskoostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et tööstuskoostööga edendatakse Kesk-Ameerika tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist, samuti ettevõtjate vahelist tööstuskoostööd eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis edendavad keskkonnakaitset.

2.            Tööstuskoostöö algatused kajastavad lepinguosaliste poolt kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arengu piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral riikidevahelist partnerlust. Algatuste eesmärk on eelkõige luua sobiv raamistik juhtimisalase oskusteabe parandamiseks ning turgude ja ettevõtetele seatud tingimuste läbipaistvuse edendamiseks.

Artikkel 21 Koostöö väikeste ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjate arengu valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku väikeste ja keskmise suurusega ning mikroettevõtjate arengu jaoks soodsa keskkonna edendamises, sealhulgas maapiirkondades, eelkõige

(a)          edendades kontakte ettevõtjate vahel, stimuleerides ühisinvesteeringuid ja ühisettevõtteid ning teabevõrke olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu;

(b)          hõlbustades rahastamisvõimalusi, jagades teavet ja soodustades innovatsiooni.

Artikkel 22

Koostöö põllumajanduse ja maaelu, metsanduse, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et tehakse vastastikust koostööd põllumajanduse valdkonnas, et edendada säästvat põllumajandust, põllumajanduse ja maaelu arengut, metsandust, säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning toiduga kindlustatust Kesk-Ameerika riikides.

2.            Koostöö keskendub suutlikkuse suurendamise, infrastruktuuri ja tehnosiirde edendamisele, käsitledes selliseid teemasid nagu

(a)          sanitaar-, fütosanitaar-, keskkonna ja toidu kvaliteedi alased meetmed, võttes arvesse mõlema lepinguosalise kehtivaid õigusakte, kooskõlas WTO ja muude pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide eeskirjadega;

(b)          põllumajandussektorite mitmekesistamine ja restruktureerimine;

(c)          vastastikune teabevahetus, kaasa arvatud lepinguosaliste põllumajanduspoliitika arengu kohta;

(d)          tehniline abi tootlikkuse tõstmiseks ja alternatiivsete viljakasvatustehnoloogiate vahetamiseks;

(e)          teaduslikud ja tehnoloogilised eksperimendid;

(f)           põllumajandustoodete kvaliteedi parandamisele suunatud meetmed, tootjate ühendustele suunatud suutlikkuse suurendamise meetmed ja kaubanduse edendamisega seonduva tegevuse toetamise meetmed;

(g)          sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise suutlikkuse suurendamine, et hõlbustada turulepääsu ja tagada tervisekaitse sobiv tase kooskõlas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu sätetega.

Artikkel 23 Koostöö kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku majandusliku ja tehnilise koostöö arendamises kalanduse ja vesiviljeluse sektoris, eriti sellistes aspektides nagu kalavarude säästev kasutamine, juhtimine ja säilitamine, kaasa arvatud keskkonnamõju hindamine. Koostöö peaks hõlmama ka selliseid valdkondi nagu töötlev tööstus ja kaubanduse hõlbustamine. Koostöö kalandussektoris võib viia kahepoolsete kalanduskokkulepete sõlmimiseni lepinguosaliste või Euroopa Ühenduse ja ühe või mitme Kesk-Ameerika riigi vahel ja/või mitmepoolsete kalanduskokkulepete sõlmimiseni lepinguosaliste vahel.

Artikkel 24 Koostöö kaevandamise valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et keskkonnakaitse aspekte arvesse võttev koostöö kaevandamise valdkonnas keskendub põhiliselt järgnevale:

(a)          lepinguosaliste ettevõtjate osaluse edendamine maavarade otsimises, kaevandamises ja säästvas kasutamises kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega;

(b)          maavarade otsimise ja kaevandamisega seotud teabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise edendamine;

(c)          ekspertide vahetamise edendamine ja ühiste teadusuuringute läbiviimine tehnoloogia arenguvõimaluste suurendamiseks;

(d)          meetmete väljatöötamine kõnealusesse valdkonda tehtavate investeeringute edendamiseks kooskõlas iga Kesk-Ameerika riigi ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide õigusaktidega;

(e)          meetmete väljatöötamine keskkonna terviklikkuse ja ettevõtjate keskkonnaalase vastutuse edendamiseks kõnealuses sektoris.

Artikkel 25 Energiakoostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nende ühine eesmärk on edendada koostööd lepinguosaliste poolt kindlaks määratud energeetika valdkonna peamistes sektorites, nagu hüdroenergia, elektrienergia, nafta ja gaas, taastuvenergia, energiasäästlik tehnoloogia, maapiirkondade elektrifitseerimine ja energiaturgude piirkondlik integratsioon, kooskõlas lepinguosaliste siseriiklike õigusaktidega.

2.            Koostöö võib hõlmata muu hulgas järgmist:

(a)          energiapoliitika väljatöötamine ja kavandamine, kaasa arvatud piirkondliku tähtsusega infrastruktuuride omavaheline ühendamine, energiavarustuse parandamine ja mitmekesistamine ning energiaturgude arendamine, kaasa arvatud transiidi, ülekande ja jaotamise hõlbustamine Kesk-Ameerika riikides;

(b)          haldamine ja koolitus energiasektoris ning tehnosiire ja oskusteabe üle andmine;

(c)          energia säästmise, energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimine;

(d)          puhta arengu mehhanismi rakendamise edendamine kliimamuutuse algatuste ja selle muutlikkuse toetamiseks;

(e)          tuumaenergia puhta ja rahumeelse kasutamise küsimus.

Artikkel 26 Koostöö transpordi valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö keskendub transpordi ja sellega seotud infrastruktuurisüsteemide restruktureerimisele ja ajakohastamisele, parandades reisijate ja kaupade liikumist ning pakkudes paremat juurdepääsu linna-, õhu-, mere-, raudtee- ja maanteetranspordi turgudele, täiustades transpordi juhtimist nii operatiivsest kui ka halduslikust seisukohast ning edendades kõrgeid tegevusstandardeid.

2.         Koostöö võib hõlmata järgmist:

(a)          teabevahetus lepinguosaliste poliitika kohta, eriti linnatranspordi ja mitmeliigiliste transpordivõrgustike ühildatavuse ja koostalitlusvõime ning muude vastastikust huvi pakkuvate küsimuste kohta;

(b)          raudteede, sadamate ja lennujaamade juhtimine, kaasa arvatud asjakohane koostöö asjaomaste ametiasutuste vahel;

(c)          koostööprojektid Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi ja avaliku linnatranspordi keskuste tehnosiirdeks;

(d)          ohutusstandardite ja saaste vältimise standardite parandamine, kaasa arvatud koostöö asjaomastes rahvusvahelistes foorumites eesmärgiga tagada rahvusvaheliste standardite parem jõustamine.

Artikkel 27 Koostöö infoühiskonna, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et infotehnoloogia ja side on tänapäeva ühiskonna võtmesektorid ning et need on majandusliku ja sotsiaalse arengu ning sujuva infoühiskonnale ülemineku seisukohalt otsustava tähtsusega. Selles valdkonnas tehtav koostöö aitab kaasa digitaalse lõhe vähendamisele ja inimressursside arendamisele.

2.            Kõnealuses valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada

(a)          dialoogi kõigi infoühiskonna aspektide üle;

(b)          dialoogi infotehnoloogia ja kommunikatsiooni regulatiivsete ja poliitiliste aspektide, kaasa arvatud standardite üle kooskõlas lepinguosaliste siseriiklike õigusaktidega;

(c)          teabevahetust standardite, vastavushindamise ja tüübikinnitamise kohta;

(d)          uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levitamist;

(e)          ühiseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid teadusprojekte ja katseprojekte infoühiskonna rakenduste valdkonnas;

(f)           telemaatikavõrkude ja -teenuste ühildatavust ja koostalitlusvõimet;

(g)          spetsialistide vahetamist ja koolitust;

(h)          e-valitsuse rakenduste arendamist.

Artikkel 28 Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö üldises edendamises audiovisuaalvaldkonnas ja meediasektoris ühiste koolitusalgatuste, samuti audiovisuaalvaldkonna arendamise, tootmis- ja levitamismeetmete kaudu, kaasa arvatud haridus- ja kultuurivaldkonnas. Koostöö toimub kooskõlas asjaomaste riiklike autoriõiguse sätete ja asjaomaste kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.

Artikkel 29 Turismialane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on parimate tavade tugevdamine, et tagada turismi tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng Kesk-Ameerika piirkonnas. Koostöö peaks olema suunatud sellele, et töötada välja strateegiad piirkonna paremaks positsioneerimiseks ja propageerimiseks Euroopas konkurentsivõimelise ja mitmekesise turismisihtkohana.

Artikkel 30 Finantsinstitutsioonide vaheline koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku finantsinstitutsioonide vahelise koostöö edendamises vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas kummagi lepinguosalise programmide ja õigusaktidega.

Artikkel 31 Koostöö investeeringute edendamise valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku atraktiivse ja stabiilse vastastikuse investeerimiskliima edendamises oma pädevuste piires.

2.            Koostöö võib hõlmata:

(a)          investeerimist reguleerivaid õigusakte ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamise ja levitamise mehhanismide stimuleerimist;

(b)          investeerimissõbraliku õigusraamistiku väljatöötamist mõlemas piirkonnas, vajaduse korral investeeringuid edendavate ja kaitsvate kahepoolsete lepingute sõlmimise kaudu ELi liikmesriikide ja Kesk-Ameerika riikide vahel;

(c)          lihtsustatud halduskorra edendamist;

(d)          ühisettevõtluse mehhanismide väljatöötamist.

Artikkel 32 Makromajanduslik dialoog

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö eesmärk on edendada teabevahetust vastavate makromajanduslike suundumuste ja poliitika kohta, samuti vahetada makromajanduspoliitika koordineerimise kogemusi ühisturu kontekstis.

2.            Lisaks püüavad lepinguosalised süvendada oma ametiasutuste vahelist makromajanduse alast dialoogi, mis võib lepinguosaliste kokkuleppel hõlmata selliseid valdkondi nagu rahapoliitika, eelarvepoliitika, riigi rahandus, makromajanduslik stabiliseerimine ja välisvõlg.

Artikkel 33 Koostöö statistika valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et peamine eesmärk on paremate statistiliste meetodite ja programmide arendamine, kaasa arvatud statistiliste andmete kogumine ja levitamine eesmärgiga luua näitajad, mis on lepinguosaliste vahel paremini võrreldavad, võimaldades seega lepinguosalistel kasutada teineteise kaupasid ja teenuseid käsitlevat kaubandusstatistikat ning üldisemalt mis tahes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkonna statistikat, mille kohta saab statistikat koostada.

2.            Kõnealune koostöö võib hõlmata muu hulgas tehnilist koostööd Kesk-Ameerika ja Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaasutuste ning Eurostati vahel; andmete paremate ja võimaluse korral järjekindlate kogumise, analüüsi ja tõlgendamise meetodite väljatöötamist; seminaride, töörühmade või statistikaalaste koolitusprogrammide korraldamist.

Artikkel 34 Koostöö tarbijakaitse valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata muu hulgas ja võimaluste piires järgmist:

(a)          ühise arusaamise parandamine tarbijakaitse alastest õigusaktidest, et vältida kaubandustõkkeid, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

(b)          tarbijakaitse süsteemide alase teabevahetuse edendamine.

Artikkel 35 Koostöö andmekaitse valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd andmekaitse alal isiku- ja muude andmete töötlemises, et edendada kõrgeimaid rahvusvahelisi standardeid.

2.            Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et nad teevad koostööd isikuandmete kaitse valdkonnas, et tõsta kaitse taset ning teha tööd isikuandmete vaba liikumise suunas lepinguosaliste vahel, võttes nõuetekohaselt arvesse lepinguosaliste siseriiklikke õigusakte.

Artikkel 36 Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et teaduslik ja tehnoloogiaalane koostöö toimub nende vastastikuseid huve silmas pidades ja kooskõlas nende poliitikaga ning et see on suunatud

(a)          teadusliku ja tehnoloogilise teabe ja kogemuste vahetamisele piirkondlikul tasandil, eriti poliitika ja programmide rakendamisel;

(b)          inimressursside arendamise edendamisele;

(c)          lepinguosaliste teadusringkondade vaheliste suhete soodustamisele;

(d)          lepinguosaliste ettevõtlussektori teadus- ja tehnoloogiakoostöös, eriti innovatsiooni edendamises osalemise stimuleerimisele;

(e)          innovatsiooni ja tehnosiirde edendamisele lepinguosaliste vahel, kaasa arvatud e-valitsuse ja puhtamate tehnoloogiate valdkonnas.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamises ja tugevdamises, kaasates kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja tootmissektorid, soodustades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist.

3.            Lepinguosalised lepivad kokku mõlema piirkonna ülikoolide, teadusasutuste ja tootmissektorite teadusliku ja tehnoloogiaalase koostöö soodustamises, mis hõlmab stipendiume ning tudengite ja spetsialistide vahetusprogramme.

4.            Lepinguosalised lepivad kokku koostöösidemete tugevdamises teaduslike, tehnoloogiliste ja innovaatiliste üksuste vahel, et tehnoloogiat edendada, levitada ja siirata.

Artikkel 37 Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö selles valdkonnas on suunatud hariduse ja kutseõppe täiustamise viiside kindlaksmääramisele. Selleks pööratakse erilist tähelepanu hariduse, kaasa arvatud tehniliste kursuste, kõrgema hariduse ja kutseõppe kättesaadavusele noortele, naistele, põlisrahvastele ja muudele Kesk-Ameerika rahvusrühmadele, samuti eakatele kodanikele, ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele selles kontekstis.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad tihedamat koostööd hariduse ja kutseõppe valdkonnas ning edendavad ülikoolide vahelist ja ettevõtete vahelist koostööd, et arendada kõrgema juhtkonna oskusteavet.

3.            Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et nad pööravad erilist tähelepanu detsentraliseeritud tegevusele ja programmidele (ALFA, ALBAN, URB-AL jne), püsivate sidemete loomisele mõlema lepinguosalise spetsialiseeritud asutuste vahel, mis stimuleerib kogemuste ja tehniliste ressursside ühendamist ja vahetamist. Selles kontekstis võib koostöö toetada ka haridus- ja koolitusmeetmeid ja -programme Kesk-Ameerika riikide erivajaduste rahuldamiseks.

4.            Lepinguosalised edendavad põlisrahvaste haridust ka nende oma keeltes.

Artikkel 38 Koostöö keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga edendatakse keskkonna kaitsmist säästva arengu nimel. Selles suhtes loetakse tähtsaks vaesuse ja keskkonna seost ning majandustegevuse keskkonnamõju. Koostöö peaks edendama ka tulemuslikku osalemist rahvusvahelistes keskkonnaalastes lepingutes sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, bioloogiline mitmekesisus, kõrbestumine ja kemikaalide kasutamine.

2.            Koostöö võib keskenduda muu hulgas järgmisele:

(a)          keskkonnakahjustuste vältimine; selleks peaks koostöö hõlmama keskkonnasäästlike ja/või puhaste tehnoloogiate siirde küsimust;

(b)          loodusvarade (kaasa arvatud bioloogilise mitmekesisuse ja geneetiliste ressursside) säilitamine ja säästev kasutamine;

(c)          bioloogilise mitmekesisuse riikliku ja piirkondliku järelevalve stimuleerimine;

(d)          teabe ja kogemuste vahetamine keskkonnaalaste õigusaktide ja mõlema lepinguosalise ühiste keskkonnaprobleemide kohta;

(e)          keskkonnaalaste õigusaktide ühtlustamise edendamine Kesk-Ameerikas;

(f)           keskkonnajuhtimise tugevdamine kõigis sektorites kõigil valitsemistasanditel;

(g)          keskkonnahariduse edendamine, suutlikkuse loomine ja kodanike osaluse tugevdamine;

(h)          ühiste piirkondlike teadusprogrammide stimuleerimine.

Artikkel 39 Koostöö loodusõnnetuste valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtav koostöö on suunatud Kesk-Ameerika piirkonna loodusõnnetustest haavatavuse vähendamisele, tugevdades piirkondlikku teadus-, planeerimis-, järelevalve-, ennetus-, reageerimis- ja taastamisvõimet, ühtlustades õigusraamistikku ning parandades institutsioonilist koordineerimist ja valitsusepoolset toetust.

Artikkel 40 Kultuurikoostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et on vaja laiendada selles valdkonnas tehtavat koostööd, kultuurisidemeid ja kontakte mõlema piirkonna kultuuriesindajate vahel.

2.            Eesmärgiks on lepinguosaliste vahelise kultuurikoostöö edendamine, võttes arvesse ja soosides koostoimet Euroopa Liidu liikmesriikide kahepoolsete kavadega.

3.            Koostöö toimub kooskõlas asjaomaste riiklike autoriõiguse sätete ja rahvusvaheliste lepingutega.

4.            Kõnealune koostöö võib hõlmata kõiki kultuurivaldkondi, muu hulgas järgmisi:

(a)          kirjandusteoste tõlkimine;

(b)          kultuuripärandi säilitamine, taastamine, tagasisaamine ja elavdamine;

(c)          kultuurisündmused ja nendega seotud tegevus, samuti kunstnike ja kultuurivaldkonna professionaalide vahetamine;

(d)          kultuurilise mitmekesisuse edendamine, eriti põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade puhul;

(e)          noorte vahetusprogrammid;

(f)           võitlus kultuuripärandi salakaubandusega ja selle tõkestamine;

(g)          käsitöö ja kultuuritööstuse edendamine.

Artikkel 41 Koostöö tervishoiu valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd tervishoiu valdkonnas eesmärgiga toetada valdkondlikke reforme, et luua vaeste vajadusi arvestavad ja õiglased tervishoiuteenused ning edendada õiglasi rahastamismehhanisme, mis parandavad vaesemate elanikkonnakihtide juurdepääsu tervishoiuteenustele ja nende toiduainetega kindlustatust.

2.            Lepinguosalised lepivad kokku, et esmases ennetamises arvestatakse ka muid sektoreid nagu haridus, vesi ja sanitaarküsimused. Seetõttu on lepinguosaliste eesmärk tugevdada ja arendada partnerlussuhteid ka muudes sektorites kui tervishoiusektoris, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid, nagu võitlus AIDSi, malaaria, tuberkuloosi ja muude epideemiatega. Seksuaaltervisega seotud küsimuste ja õiguste käsitlemiseks sootundliku lähenemisviisi raames ning tööks noortega suguhaiguste ja soovimatute raseduste vältimiseks, tingimusel et need eesmärgid ei ole vastuolus riikide õigusraamistiku ja kultuuriliselt tundlike küsimustega, on vaja partnerlussuhteid kodanikuühiskonna, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga.

Artikkel 42 Koostöö sotsiaalküsimustes

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd sotsiaalpartnerite osaluse tugevdamiseks elu- ja töötingimuste, sotsiaalkaitse ja ühiskonda integreerimise alases dialoogis. Eriti võetakse arvesse vajadust vältida diskrimineerimist kummagi lepinguosalise nende kodanike kohtlemisel, kes elavad seaduslikult teise lepinguosalise territooriumil.

2.            Lepinguosalised tunnistavad sotsiaalse arengu tähtsust, mis peab käima käsikäes majandusliku arenguga, ning lepivad kokku, et nad seavad prioriteediks tööhõive, elamumajanduse ja inimasustuse kooskõlas nende vastava poliitika ja põhiseaduslike sätetega ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides määratletud töö aluspõhimõtete ja töötamisega kaasnevate õiguste, nn peamiste tööalaste standardite edendamise.

3.            Lepinguosalised võivad teha koostööd igal vastastikust huvi pakkuval alal eespool nimetatud valdkondades.

4.            Kui see on asjakohane, võivad lepinguosalised kooskõlas oma vastavate menetlustega pidada kõnealust dialoogi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Kesk-Ameerika samaväärse organisatsiooni koordineerimisel.

Artikkel 43 Kodanikuühiskonna osalemine koostöös

1.            Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna rolli ja võimalikku panust koostööprotsessis ning lepivad kokku tulemusliku dialoogi edendamises kodanikuühiskonnaga.

2.            Vastavalt kummagi lepinguosalise õiguslikele ja haldussätetele võib kodanikuühiskond

(a)          osaleda demokraatlike põhimõtete kohaselt oma riigi tasandil poliitika kujundamise protsessi käigus peetavates konsultatsioonides;

(b)          saada arengu- ja koostööstrateegiate ja valdkondliku poliitika kohta teavet ning osaleda nende kohta korraldatavatel konsultatsioonidel, eriti kodanikuühiskonda ennast puudutavates valdkondades ja seda arenguprotsessi kõigil etappidel;

(c)          saada rahalisi vahendeid, eeldusel et kummagi lepinguosalise sise-eeskirjad seda lubavad, ning toetust suutlikkuse suurendamiseks olulistes valdkondades;

(d)          osaleda neid puudutavate valdkondade koostööprogrammide rakendamises.

Artikkel 44 Koostöö soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga aidatakse tugevdada poliitikat, programme ja mehhanisme, mis on suunatud meeste ja naiste võrdse osalemise ja võimaluste tagamisele, parandamisele ja laiendamisele kõigis poliitilise, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu sektorites, sealhulgas võttes vajaduse korral naiste toetuseks positiivseid meetmeid. Kõnealune koostöö aitab muuta kõik põhiõiguste kasutamiseks vajalikud vahendid naistele kättesaadavamaks.

Artikkel 45 Põlisrahvaid ja muid Kesk-Ameerika rahvusrühmi käsitlev koostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostööga aidatakse kaasa põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade organisatsioonide loomise edendamisele ja olemasolevate tugevdamisele selliste eesmärkide edendamise kontekstis nagu vaesuse kaotamine, loodusvarade säästev kasutamine, inimõiguste austamine, demokraatia ja kultuuriline mitmekesisus.

2.            Lisaks põlisrahvaste ja muude Kesk-Ameerika rahvusrühmade olukorra süstemaatilisele arvessevõtmisele arengukoostöö kõigil tasanditel integreerivad lepinguosalised nende konkreetse olukorra poliitika kujundamisse ja tugevdavad oma organisatsioonide suutlikkust, et suurendada arengukoostöö positiivset mõju nimetatud rühmadele kooskõlas lepinguosaliste riiklike ja rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 46 Kodukohast lahkuma sunnitud isikuid ja demobiliseeritud sõjaväelasi käsitlev koostöö

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste toetamiseks aidatakse täita nende esmased vajadused humanitaarabi andmise lõpetamisest kuni pikemaajalise lahenduse leidmiseni nende staatuse lahendamiseks.

2.            Kõnealune koostöö võib hõlmata muu hulgas järgmisi meetmeid:

(a)          kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste iseseisev toimetulek ja taasintegreerimine sotsiaalmajanduslikku struktuuri;

(b)          abi kohalikele vastuvõtvatele kogukondadele ja ümberasustusaladele, et soodustada kodukohast lahkuma sunnitud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste aktsepteerimist ja integreerumist;

(c)          kõnealuste isikute aitamine vabatahtlikult naasta ja asuda elama oma päritoluriiki või mõnda kolmandasse riiki, kui tingimused seda lubavad;

(d)          toimingud, millega aidatakse isikuid nende isiklike asjade või omandiõiguse tagasisaamisel ning kõnealuste isikute vastaste inimõiguste rikkumise juhtumite õigusliku lahendamise toetamine;

(e)          selliste riikide, kus nimetatud probleemid esinevad, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine;

(f)           toetus tagasitoomiseks poliitilisse, ühiskonna- ja tööellu, sealhulgas osana lepitusprotsessist, kui asjakohane.

Artikkel 47 Koostöö ebaseaduslike uimastite ja nendega seotud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

1.            Lähtudes jagatud vastutuse põhimõttest lepivad lepinguosalised kokku, et kõnealuses valdkonnas tehtav koostöö on suunatud ebaseaduslike uimastite tootmise, salakaubanduse ja tarbimise vältimiseks ning vähendamiseks tehtavate ühiste jõupingutuste koordineerimisele ja tõhustamisele. Lepinguosalised lepivad kokku ka selles, et nad tegutsevad selle nimel, et võidelda uimastikaubandusega seotud kuritegevusega muu hulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste kaudu. Ilma et see piiraks muude koostöömehhanismide kasutamist, lepivad lepinguosalised kokku, et selleks otstarbeks kasutatakse ära ka Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelist uimastialast koordineerimis- ja koostöömehhanismi.

2.            Lepinguosalised teevad selles vallas koostööd, et rakendada eelkõige järgmist:

(a)          programme, mille eesmärk on ennetada uimastite kuritarvitamist, eriti haavatavates rühmades ja riskirühmades;

(b)          projekte uimastisõltlaste kutseõppeks, neile hariduse andmiseks, nende raviks, rehabiliteerimiseks ja ühiskonda taasintegreerimiseks;

(c)          õigusaktide ühtlustamist ja selle valdkonna meetmeid edendavaid projekte Kesk-Ameerikas;

(d)          ühiseid teadusprogramme;

(e)          alternatiivsete arengusuundade, eriti väiketootjate poolse seaduslike kultuuride kasvatamise stimuleerimisele suunatud meetmeid ja koostööd;

(f)           lähteainete ja oluliste toodetega kauplemise kontrollimise meetmeid, mis on samaväärsed Euroopa Ühenduse ja rahvusvaheliste organite poolt võetud meetmetega;

(g)          meetmeid ebaseaduslike uimastite pakkumise vähendamiseks, kaasa arvatud halduskontrollisüsteemide alane koolitus, et vältida keemiliste lähteainete levikut ja piirata uimastitega seotud kuritegevust.

Artikkel 48 Koostöö rahapesu ja sellega seotud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et nad teevad koostööd, et vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt uimastite salakaubandusest saadud tulu rahapesuks.

2.            Kõnealuse koostöö hulka kuulub tehniline ja haldusabi, mida antakse eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning sobivate standardite ja mehhanismide tõhusaks toimimiseks. Konkreetselt võimaldab koostöö vajaliku teabe vahetamist ja selliste rahapesuga võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrreldavad Euroopa Ühenduse ja kõnealuses valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna (Financial Action Task Force ─ FATF) ja ÜRO poolt kehtestatud standarditega. Stimuleerida tuleb koostööd piirkondlikul tasandil.

Artikkel 49 Koostöö rände valdkonnas

1.            Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vahel kulgevate rändevoogude ühise juhtimise tähtsust. Koostöö tugevdamiseks algatavad lepinguosalised ulatusliku dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, kaasa arvatud ebaseaduslik ränne, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus ning pagulastevood. Rändeküsimused tuleks kaasata rändajate päritolu-, transiit- ja sihtriikide riiklikesse majandus- ja sotsiaalarengu strateegiatesse.

2.            Koostöös arvestatakse, et ränne on nähtus, mille käsitlemiseks asjaomaste kehtivate rahvusvaheliste, ühenduse ja riiklike õigusaktide kohaselt tuleks selle eri tahke analüüsida ja arutada. Koostöös keskendutakse eeskätt järgmistele küsimustele:

a)           sisserände algpõhjused;

b)           rahvusvahelise kaitsega seotud riigi õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine, eesmärgiga täita 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta lisaprotokolli ning teiste asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste aktide sätteid, et tagada tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine;

c)           isikute riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja seisund, kõigi riigis seaduslikult elavate mittekodanike õiglane kohtlemine ja nende integratsioonipoliitika, haridus ja koolitus ning rassismi ja ksenofoobia vastased meetmed ning kõik kehtivad rändajate inimõigusi käsitlevad sätted;

d)           ebaseadusliku rände vastase tulemusliku ja ennetava poliitika väljatöötamine. Kõnealune poliitika keskendub ka rändajate ebaseaduslikule üle piiri toimetamisele ja inimkaubandusele, hõlmates inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega ja kuritegelike organisatsioonidega võitlemise ning nende ohvriks langenud inimeste kaitsmise viiside küsimust;

e)           riigis ebaseaduslikult elavate isikute inimlikul ja väärikal moel tagasisaatmine ning nende tagasilubamine vastavalt lõikele 3;

f)            viisade valdkonnas vastastikust huvi pakkuvad küsimused;

g)           piirikontrolli valdkonnas korralduse, koolituse, parimate tavade ja muude kohapealsete tegevuslike meetmetega seotud küsimused ning vajaduse korral seadmetega varustamine, arvestades sealjuures nende seadmete võimaliku kahese kasutamisega.

3.            Ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku ka selles, et nad võtavad tagasi oma ebaseaduslikud rändajad. See tähendab, et

-        iga Kesk-Ameerika riik peab nõudmisel võtma täiendavate formaalsusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil, varustama oma kodanikud asjakohaste isikut tõendavate dokumentidega ja andma nende käsutusse selleks vajalikud haldusvahendid;

-        iga Euroopa Liidu liikmesriik peab nõudmisel võtma täiendavate formaalsusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Kesk-Ameerika riigi territooriumil, varustama oma kodanikud asjakohaste isikut tõendavate dokumentidega ning andma nende käsutusse selleks vajalikud haldusvahendid;

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad sõlmivad nõudmisel ja niipea kui võimalik lepingu, mis reguleerib Euroopa Liidu liikmesriikide ja Kesk-Ameerika riikide erikohustusi tagasivõtmisel. Kõnealune leping reguleerib ka muude riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise küsimust.

Sellel otstarbel tähendab mõiste „lepinguosalised” ühendust, mis tahes selle liikmesriiki ja mis tahes Kesk-Ameerika riiki.

Artikkel 50 Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1.            Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku koostöös terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusaktide ja eeskirjadega. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

(a)          ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja rahvusvaheliste aktide täieliku rakendamise raames;

(b)          vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta; ja

(c)          arvamuste vahetamise kaudu terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning terrorismi ennetamise alal saadud kogemuste vahetamise kaudu.

IV JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 51 Vahendid

1.            Eesmärgiga aidata kaasa käesolevas lepingus sätestatud koostöö eesmärkide saavutamisele, kohustuvad lepinguosalised tegema oma võimaluste piires ja oma kanalite kaudu kättesaadavaks asjakohased vahendid, sealhulgas rahalised vahendid. Selles kontekstis kiidavad lepinguosalised võimaluste piires heaks mitmeaastase programmi ja seavad prioriteedid, võttes arvesse Kesk-Ameerika riikide vajadusi ja arengutaset.

2.            Lepinguosalised võtavad asjakohaseid meetmeid Euroopa Investeerimispanga tegevuse edendamiseks ja hõlbustamiseks Kesk-Ameerikas kooskõlas oma menetluste, rahastamiskriteeriumide ja õigusnormidega ning piiramata oma pädevate asutuste volitusi.

3.            Kesk-Ameerika riigid annavad koostöö jaoks Euroopa Ühenduse ekspertidele võimalused ja tagatised ning vabastuse impordimaksust vastavalt Euroopa Ühenduse ja iga Kesk-Ameerika riigi vahel allakirjutatud raamkonventsioonile.

Artikkel 52 Institutsiooniline raamistik

1.            Lepinguosalised lepivad kokku, et säilitatakse ühiskomitee, mis loodi vastavalt 1985. aasta Kesk-Ameerika ja Euroopa Ühenduse koostöölepingule ja säilitati 1993. aasta koostöö raamlepinguga.

2.            Ühiskomitee vastutab lepingu üldise rakendamise eest. Samuti arutab komitee kõiki lepinguosaliste vahelisi majandussuhteid mõjutavaid küsimusi, sealhulgas iga Kesk-Ameerika riigiga eraldi.

3.            Ühiskomitee koosolekute päevakord määratakse kindlaks vastastikusel kokkuleppel. Komitee kehtestab ise oma kohtumiste sageduse ja toimumispaiga, eesistuja ja muid võimalikke küsimusi käsitlevad sätted ning moodustab vajaduse korral allkomiteesid.

4.            Selleks et aidata ühiskomiteel edendada dialoogi kodanikuühiskonna majanduslike ja sotsiaalsete organisatsioonidega, moodustatakse ühine konsultatiivkomitee, mis koosneb Kesk-Ameerika Integratsioonisüsteemi Nõuandekomitee (CC-SICA) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajatest.

5.            Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Parlamenti ja Kesk-Ameerika Parlamenti (Parlacen) vastavalt nende põhiseadustele üles looma käesoleva lepingu raames parlamentidevaheline komitee.

Artikkel 53 Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt Euroopa Ühendust, selle liikmesriike või Euroopa Ühendust ja selle liikmesriike nende vastavates pädevusvaldkondades vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariiki nende vastavates pädevusvaldkondades. Lepingut kohaldatakse ka lepinguosaliste territooriumidel asuvate kõigi riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste poolt võetavate meetmete suhtes.

Artikkel 54 Jõustumine

1.            Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.            Teade selle kohta saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

3.            Käesolev leping asendab alates oma jõustumise kuupäevast vastavalt lõikele 1 koostöö raamlepingu, mis sõlmiti 1993. aastal.

Artikkel 55 Kehtivusaeg

1.            Käesolev leping on tähtajatu. Sellega seoses ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 3 sätestatule tuletavad lepinguosalised meelde 17. mai 2002. aasta Madridi deklaratsiooni.

2.            Kumbki lepinguosaline võib teisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Lepingu denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teisele lepinguosalisele on sellest teatatud.

Artikkel 56 Kohustuste täitmine

1.            Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

2.            Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist peab ta esitama ühiskomiteele 30 päeva jooksul kogu asjaomase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada selliseid meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata ühiskomiteed ning teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid komitees.

3.         Erandina lõikest 2 võib mis tahes lepinguosaline võtta kooskõlas rahvusvahelise õigusega viivitamata asjakohaseid meetmeid juhul, kui:

(a)          käesolevast lepingust denonsseerimine on vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega;

(b)          kui teine lepinguosaline rikub lepingu olulisi tingimusi, millele on viidatud artikli 1 lõikes 1.

Teine lepinguosaline võib taotleda lepinguosaliste kiireloomulist kokkusaamist 15 päeva jooksul olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

Artikkel 57 Edasine areng

1.            Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel käesoleva lepingu reguleerimisala laiendada ja täiendada kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, sõlmides kokkuleppeid konkreetsete valdkondade või tegevuste osas, lepingu rakendamise käigus saadud kogemusi silmas pidades.

2.            Ühtki koostöövõimalust ei tohi ette välistada. Lepinguosalised võivad kasutada ühiskomiteed uurimaks praktilisi võimalusi vastastikust huvi pakkuvaks koostööks.

3.            Käesoleva lepingu rakendamisega seoses võib kumbki lepinguosaline esitada kõikides valdkondades koostöö laiendamisele suunatud ettepanekuid, võttes arvesse lepingu rakendamisel saadud kogemusi.

Artikkel 58 Andmekaitse

Lepinguosalised lepivad kokku, et nad rakendavad käesoleva lepingu kohaldamise raames isiku- ja muude andmete töötlemisel kõrget kaitsetaset kooskõlas kõrgeimate rahvusvaheliste standarditega.

Artikkel 59 Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende riikide territooriumidel, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, pidades seejuures kinni kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustest, ja teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi territooriumidel.

Artikkel 60 Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

LISA

ELi ÜHEPOOLSED DEKLARATSIOONID

==================================================================

1.         Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu deklaratsioon ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ja tagasivõtmist käsitleva sätte kohta (artikkel 49).

Artikkel 49 ei piira tagasivõtulepingute sõlmimiseks vajaliku pädevuse sisemist jaotust Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel.

==================================================================

2.         Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu deklaratsioon mõiste „lepinguosalised” määratlemist käsitleva sätte kohta (artikkel 53).

Käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise III osa reguleerimisalasse, on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Ühenduse liikmete suhtes kuni selle ajani, kui Ühendkuningriik või Iirimaa (vastavalt olukorrale) teatab Kesk-Ameerika poolele, et nimetatud sätted on talle kui Euroopa Ühenduse osale siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli kohaselt. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt.

===================================================================

[1]               EÜT L … lk

[2]               Vastavalt artikli 2 lõikes 5 sätestatule ei tohi sõna „avatud” tõlgendada tähenduses „juurdepääsetavana”.