SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Valitsustevaheline Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal. 1999. aastal muudeti see ametlikult Euroopa Liidu meetmeks, et tõsta algatuse tulemuslikkust. Kehtestati uued kriteeriumid ja menetlused; koostati liikmesriikide kronoloogiline nimekiri, milles järjestati liikmesriigid vastavalt sellele, millal on konkreetse liikmesriigi kord tiitlit kanda, ning loodi sõltumatu Euroopa eksperdikomisjon taotluste hindamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus nr 1419/1999/EÜ kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meetmete kohta aastateks 2005 kuni 2019). Eeskirju uuendati 2006. aastal, et veelgi tõsta algatuse tulemuslikkust, ärgitades linnadevahelist konkurentsi ning soosides kandidatuuride kvaliteedi tõusu. Need uued eeskirjad hõlmasid ka erinevaid meetmeid, mida rakendatakse sündmuse ettevalmistamise ajal, sealhulgas kontrolli (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019).

Otsus nr 1622/2006/EÜ on jõus kuni aastani 2019. Konkurss kultuuripealinna tiitlile kuulutatakse välja kuus aastat varem, et anda linnadele piisavalt aega ettevalmistumiseks enne tiitliaasta algust. Seega tuleks Euroopa kultuuripealinnade uue õiglusliku alusena toimiv dokument vastu võtta 2013. aastal, et kindlustada sujuv üleminek 2020. aastal.

2.           HINDAMINE, KONSULTATSIOONID HUVITATUD ISIKUTEGA JA KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Komisjoni töö ettepanekuga, mis on seotud Euroopa kultuuripealinnadega pärast 2019. aastat, põhineb mitmesugustel erinevatel alustel.

Alates 2007. aastast tagab komisjon iga Euroopa kultuuripealinna tiitli kandja välise ja sõltumatu hindamise. Praeguseni on hinnatud aastate 2007–2010 kultuuripealinnasid ning hinnang 2011. aasta kultuuripealinnadele on koostamisel. Varem on ühine välishindamisaruanne tellitud aastate 1995–2004 kultuuripealinnade kohta. Lisaks tellis komisjon otsusega nr 1622/2006/EÜ ettenähtud valiku- ja kontrollimenetluste hindamise.

27. oktoobrist 2010 kuni 12. jaanuarini 2011 korraldati veebikonsultatsioon ja saadi 212 vastust. Veebikonsultatsioonile järgnes avalik kohtumine Brüsselis 2. märtsil 2011, millest võttis osa rohkem kui 200 isikut, neist enamik oli riigiasutuste ja avalike organisatsioonide esindajad.

Olulist ainest Euroopa kultuuripealinnade tuleviku üle mõtlemiseks pakkusid ka Regioonide Komitee 2012. aasta veebruaris vastu võetud omaalgatuslik aruanne ning märtsis 2010 Brüsselis organiseeritud Euroopa kultuuripealinnade 25. aastapäeva konverents, mis tõi kokku enam kui 50 endise, praeguse ja tulevase kultuuripealinna või kandidaatlinna esindajat ning 500 osalejat.

Siinkohal on oluline märkida, et hindamiste käigus kogutud tõendid ja andmed ühelt poolt ning konsultatsioonide käigus avaldatud arvamused teiselt poolt kattusid enamasti kõigi võtmeküsimuste puhul. See võimaldas komisjonil teha mitu olulist tähelepanekut Euroopa kultuuripealinnade tuleviku kohta.

Ollakse üksmeelel, et kultuuripealinnade algatus on ülimalt edukas ning toetus algatuse jätkamisele pärast 2019. aastat on tugev. On üheselt näha, et kultuuripealinnade traditsioon on saanud oma ulatuselt üheks kõige suurejoonelisemaks kultuurialgatuseks Euroopas. Lisaks on see saanud liidu üheks kõige nähtavamaks ja mainekamaks algatuseks ja ettevõtmiseks, mida Euroopa kodanikud tõenäoliselt kõige rohkem hindavad.

Hoolikalt kavandatuna toob Euroopa kultuuripealinnaks olemise aeg linnadele palju kasu. Kuigi tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, võib sellel olla mitmesuguseid soodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, eriti kui sündmus on osa linna ja ümbritseva piirkonna pikemaajalisest kultuurile keskendunud arengustrateegiast. Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et kuigi igal aastal saab tiitlit kanda vaid üks konkreetse liikmesriigi linn, on konkursil oluline mõju uue ning efektiivsema poliitika ja strateegia väljatöötamisele isegi nendes linnades, mis tiitlit ei võida.

Samas on Euroopa kultuuripealinnaks olemine äärmiselt keeruline ülesanne. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned kultuuripealinnad on tiitli potentsiaalist paremini kasu lõiganud kui teised. Seega on peamiseks ülesandeks tulevikus edasi areneda, toetudes praeguse projekti tugevustele, aidates samas iga kultuuripealinnal tiitli potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ja saada suurimat võimalikku kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Hindamiste ja avaliku arutelu tulemuste põhjal tegi komisjon kindlaks viis peamist probleemi, millega linnad tiitliaasta jaoks ettevalmistumise ajal silmitsi seisavad.

· Seni on kõige tavalisemaks kitsaskohaks olnud riikliku ja kohaliku poliitika mõju eelarvele, mis peab olema kandidatuuri ülesseadmise ja lõppetapi vahel võimalikult stabiilne ning poliitika mõju sündmuse organiseerimise muudele külgedele. Poliitiline toetus on äärmiselt oluline, kuna sündmust rahastatakse avaliku sektori vahenditest ja ilma poliitilise toetuseta ei saa linn üles seada veenvat kandidatuuri, kuid samas on vaja austada korraldusrühma kunstilist sõltumatust, et säilitada sündmuse usutavust.

· Lisaks sellele on hindamistest ilmnenud, et mõne endise kultuuripealinna puhul ei mõistetud hästi Euroopa mõõtme olemust või see oleks võinud olla nähtavam.

· Mitmel linnal ei ole õnnestunud lõimida tiitliaastat pikaajalisema strateegiaga ning nad on olnud seega raskustes tiitli pikemaajalise mõju tagamisega linnas.

· Linnade endi mõõtmismehhanismid on endiselt puudulikud ja nõnda ka esmased andmed tiitliaasta mõju kohta. See teeb linnade omavahelise võrdlemise keeruliseks ning vähendab kogemuse ülekandmise määra.

· Paljude liikmesriikide linnad on kultuuripealinna tiitlit kandud juba mitu korda ja mõnes liikmesriigis on vaid piiratud arv tõsiselt võetavaid kandidaate nii suurejoonelise ürituse jaoks nagu seda on Euroopa kultuuripealinnaks olemine. Linnale, mille võimalused on liiga väikesed, võib tiitliaasta avaldada tugevat negatiivset mõju ning nõrkade kultuuripealinnade valimine seab pikemas perspektiivis ohtu Euroopa kultuuripealinnade maine ja väärtuse kaubamärgina.

Eelnevast lähtudes kaaluti kolme tulevikustsenaariumi Euroopa kultuuripealinnade jaoks pärast 2019. aastat:

· 1) jätkata meedet lähtudes samast õiguslikust alusest, nagu on praegu kehtival Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusel, lisades sellele lihtsalt uue liikmesriikide kronoloogilise nimekirja;

· 2) meede lõpetada;

· 3) jätkata meedet lähtudes uuest õiguslikust alusest, mille puhul võetakse arvesse kehtiva otsuse rakendamisel tekkinud probleeme. Nimetatud kolmanda stsenaariumi puhul testiti kahte varianti:

– 3a) õigusliku aluse dokumendile lisatakse uus liikmesriikide kronoloogiline nimekiri;

– 3b) tiitel antakse avaliku konkursi alusel.

Iga stsenaariumi puhul hinnati selle kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjusid. Seejärel hinnati kõiki stsenaariume ja need järjestati, lähtudes iga variandi tulemuslikkusest Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärkide saavutamisel, tõhususest, kulukusest ja halduskoormusest, ühtsusest liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, teostatavusest, sünergiast ja vastastikusest täiendavusest muude liidu eesmärkidega.

Kõige positiivsema üldhinnangu sai variant 3a ehk uus õiguslik alus koos liikmesriikide kronoloogilise nimekirjaga. See stsenaarium sai kõigist teistest parema tulemuse ning hinnati kõige eelistatumaks variandiks.

Hindamise ja avaliku arutelu peamised tulemused ning stsenaariumite võrdlemiseks kasutatud loogiline arutluskäik on kokkuvõtlikult esitatud käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Euroopa kultuuripealinnade meede põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 167. Kõnealuse artikli kohaselt on Euroopa Liidu ülesanne „aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.” Euroopa Liit ergutab ka liikmesriikide koostööd kultuurivaldkonnas ning toetab ja täiendab vajaduse korral nende tegevust.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 ja uue otsuse kohaselt tuleks Euroopa kultuuripealinnad ametlikult nimetada ja seega sõltumatu Euroopa eksperdikomisjoni soovitused vormistada komisjonil.

Käesolev ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Euroopa kultuuripealinnade meetme peamisteks rakendamise tasanditeks jäävad kohalik ja riiklik tasand. Samas on hindamine ja avaliku arutelu näidanud, et liidul on oluline roll Euroopa kultuuripealinnadega seotud valiku- ja kontrollimenetlustes, liikmesriikide tegevuse koordineerimisel ning ühtsete, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide rakendamise tagamisel. Lisaks toetab liit valituks osutunud linnade ettevalmistusi Euroopa eksperdikomisjoni soovituste, linnadevahelise heade tavade vahetamise ning rahalise toetusega Melina Mercouri auhinna vormis.

4.           MÕJU EELARVELE

Nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1622/2006/EÜ puhulgi, ei ole komisjoni ettepanekul eelarvele otsest mõju.

Ettepanekuga hõlmatav periood kattub rohkem kui ühe mitmeaastase finantsraamistikuga. 2014.–2020. aasta finantsraamistiku puhul käsitletakse Euroopa kultuuripealinnade rahalist külge, sealhulgas Melina Mercouri auhinda, sõltumatu Euroopa eksperdikomisjoni kulusid, meetme nähtavust Euroopa tasandil ja komisjoni inimressursi vajadusi meetme toetamiseks Loova Euroopa programmis.

Pärast 2020. aastat on Euroopa kultuuripealinnade õiguslik ja rahaline külg otseselt seotud tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike sätetega ning seega tuleks neid käsitleda vastavates liidu kultuuritoetusprogrammides.

5.           OTSUSE KOKKUVÕTE

Lähtudes hindamiste ja avaliku arutelu tulemustest, säilitatakse ettepanekus, mis käsitleb Euroopa kultuuripealinnasid pärast 2019. aastat, praeguse projekti olulisemad küljed ning üldstruktuur.

· Tiitli andmist jätkatakse liikmesriikide kronoloogilise nimekirja põhjal. Selline rotatsioonisüsteem osutus ainsaks süsteemiks, mis kindlustab igale liikmesriigile võrdsed võimalused tiitli saamiseks ja Euroopa kultuuripealinnade asukohtade geograafilise tasakaalustatuse, andes seega liidule võimaluse tõsta esile Euroopa kultuuride mitmekesisust ja võimaldades inimestel üle kogu Euroopa saada sündmusest osa kodu lähedal.

· Tiitli saab endiselt anda ainult linnale. Linnadel on endiselt võimalus kaasata neid ümbritsevat piirkonda, et jõuda laiema publikuni ja suurenda sündmuse mõju, kuid eelnev kogemus on näidanud, et ühe linna selge juhtimine on edu võtmetegur.

· Tugeva Euroopa mõõtme edendamiseks omistatakse tiitel jätkuvalt spetsiaalselt tiitliaasta jaoks koostatud kultuuriprogrammi alusel.

· Kaheetapiline valikumenetlus, mille korraldab sõltumatu Euroopa eksperdikomisjon, on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks ning see säilitatakse. Eelkõige võimaldas see linnadel parandada oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku etapi vahel, toetudes eksperdikomisjoni nõuannetele.

· Tiitel antakse endiselt terveks aastaks, et säilitada selle eripära ning suurejoonelisus.

Samal ajal soovitatakse mitmesuguseid parandusi, et tegeleda praeguse otsuse puhul tekkinud probleemidega ja aidata linnadel tiitliaastast võimalikult suurt kasu lõigata. Peamised muutused, mis uue õiglusliku alusega kaasnevad, on järgmised.

· Kriteeriumid on tehtud ühest küljest selgemaks ja detailsemaks, et pakkuda kandidaatlinnadele rohkem juhatust, ning teistest küljest mõõdetavamaks, et aidata eksperdikomisjonil kultuuripealinnasid välja valida ja kontrollida. Erilist tähelepanu pöörati sellele, et optimeerida algatuse mõju võimalikku laienemist pikaajaliste kultuurile keskendunud projektide ja arengustrateegiate edendamisele, kindlustamaks kandidaatlinnade tegelikku võimekust tiitliaasta korraldamiseks; et anda tõuge kultuuriprogrammide Euroopa mõõtmele ning nähtavusele, tagada pakutava kultuuri ja kunsti kõrge kvaliteet, julgustada kohaliku elanikkonna suurt osavõttu ning püüda tagada eelarve stabiilsus ning kunstnike sõltumatus.

· Melina Mercouri auhinna tingimuslikkust on karmistatud. Peale selle ei maksta auhinda enam kolm kuud enne tiitliaasta algust, vaid tiitliaasta keskpaigas, veendumaks, et linnad peavad kinni võetud kohustustest eriti rahastamise, programmi ja liidu nähtavuse osas.

· Üheselt tuuakse välja, et Euroopa eksperdikomisjon ei pea esitama positiivset arvamust, kui ükski üles seatud kandidatuuridest ei vasta kriteeriumidele.

· Tugevdatud on ka tiitliga kaasnevaid meetmeid, mis toetavad linnu ettevalmistusperioodi ajal pärast tiitli võitmist, et pakkuda linnadele edasist toetust ja juhatust. Lisatud on veel üks kontrollkoosolek, eksperdikomisjoni külastused linnadesse on korrapärasemad ning kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ning tulevaste kultuuripealinnade vahel tõhustatakse.

· Linnade endi jaoks kehtestati uued hindamiskohustused, et saada täielikum ülevaade tiitli mõjust ning koguda võrreldavaid andmeid.

· Viimasena tehakse ettepanek avada meede pärast 2019. aastat osalemiseks taas ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, nagu see oli kuni 2010. aastani. Sibiu 2007. aasta kogemus ja Istanbuli 2010. aasta kogemus on näidanud, et sellest võib kasu tõusta nii nendele riikidele kui ka liidule.

2012/0199 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast seadusandliku akti eelnõu esitamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[1],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)       Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas,[2] mis kinnitati nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooniga Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta,[3] seatakse eesmärgid liidu edasisele tegevusele kultuurivaldkonnas. Liidu tegevus peaks edendama kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi. See peaks samuti edendama kultuuri kui loovuse katalüsaatorit majanduskasvu ja töökohtade loomise kontekstis ning samas ka kui olulist osa liidu rahvusvahelistest suhetest.

(3)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsusega nr 1622/2006/EÜ kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019[4].

(4)       Euroopa kultuuripealinnade hindamisest ja avalikust arutelust meetme tuleviku üle pärast 2019. aastat on selgunud, et kultuuripealinnade traditsioon on järk-järgult saanud üheks kõige suurejoonelisemaks ja Euroopa kodanike poolt enim hinnatud algatuseks.

(5)       Lisaks Euroopa kultuuripealinnade algatuse esialgsele eesmärgile, milleks oli Euroopa kultuuride rikkuse ja mitmekesisuse ning ühiste joonte esiletoomine ja Euroopa kodanike üksteisemõistmise edendamine, on tiitlit kandnud linnad sellele samm-sammult lisanud uue mõõtme, kasutades tiitliaasta mõju linna üldisema arengu soodustamiseks.

(6)       Need eesmärgid on täielikult kooskõlas Loova Euroopa programmiga,[5] mille sihiks on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ning kultuuri- ja loovsektori konkurentsivõime tugevdamine, püüdes toetada arukat, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu.

(7)       Hindamistest ja avalikust arutelust on selgunud, et Euroopa kultuuripealinna tiitliga kaasneb palju võimalikke eeliseid, kui üritust hoolikalt planeerida. Kuigi tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, võib sellel olla mitmesuguseid soodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, eriti kui sündmus on osa linna pikemaajalisest kultuurile keskendunud arengustrateegiast.

(8)       Samas on Euroopa kultuuripealinnaks olemine äärmiselt keeruline ülesanne. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned kultuuripealinnad on sellest võimalusest paremini kasu lõiganud kui teised. Seega tuleks meedet täiendada, et aidata kõikidel linnadel tiitlist võimalikult palju kasu saada.

(9)       Euroopa kultuuripealinna tiitel peaks olema jätkuvalt mõeldud vaid linnadele, kuid laiema publikuni jõudmiseks ja sündmuse mõju suurendamiseks peaks linnadel endiselt olema võimalus kaasata neid ümbritsevat piirkonda.

(10)     Euroopa kultuuripealinna tiitlit tuleks jätkuvalt anda spetsiaalselt tiitliaasta jaoks koostatud ja väga tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi alusel, kuid see programm peab olema osa pikema-ajalisest strateegiast.

(11)     Kaheetapiline liikmesriikide kronoloogilisel nimekirjal põhinev valikumenetlus, mille korraldab sõltumatu Euroopa eksperdikomisjon, on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks. See on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku etapi vahel parandada, toetudes eksperdikomisjoni nõuannetele, ning on taganud kultuuripealinnade võrdse jaotumise liikmesriikide vahel.

(12)     Kriteeriumid tuleks teha ühest küljest selgemaks ja detailsemaks, et pakkuda kandidaatlinnadele rohkem juhatust, ning teistest küljest mõõdetavamaks, et aidata eksperdikomisjonil kultuuripealinnasid välja valida ja kontrollida. Eriti peaksid kriteeriumid tugevdama tiitli pikaajalist mõju ja premeerima linnasid, mis on välja töötanud pikaajalise kultuuripoliitika strateegia.

(13)     Kultuuripealinna nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistamisperiood on Euroopa kultuuripealinnade edu jaoks ülioluline. Sidusrühmad on üksmeelel, et otsusega nr 1622/2006/EÜ kehtestatud tiitliga kaasnevad meetmed on olnud linnadele väga kasulikud. Neid meetmeid tuleks edasi arendada, eriti sagedasemate kontrollkoosolekute ja eksperdikomisjoni liikmete külaskäike kaudu linnadesse ning senisest veelgi tihedama kogemuste vahetamise abil endiste, praeguste ning tulevaste kultuuripealinnade kui ka kandidaatlinnade vahel.

(14)     Melina Mercouri auhind on omandanud tugeva sümboolse väärtuse, mis ületab tunduvalt tegeliku rahasumma, mille komisjon võib auhinnaks anda. Tagamaks, et kultuuripealinnadeks nimetatud linnad täidaksid võetud kohustusi, tuleks auhinnaraha maksmise tingimused muuta rangemaks, selgemaks ja üksikasjalikumaks.

(15)     Samuti on tähtis, et linnad tooksid kõigis oma teabematerjalides esile, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu algatus.

(16)     Komisjoni korraldatud Euroopa kultuuripealinnade tulemuste hindamised ei saa pakkuda esmaseid andmeid tiitliaasta mõju kohta ja põhinevad kohalikul tasandil kogutud andemetel. Seega peaksid linnad ise hindamises võtmerolli mängima ning sisse seadma efektiivsed mõõtmismehhanismid.

(17)     Sibiu 2007. aasta ja Istanbuli 2010. aasta kogemus muuhulgas on näidanud, et kandidaatriikide osalemine võib aida ta tuua neid liidule lähemale, tõstes esiplaanile Euroopa kultuuride ühiseid jooni. Seetõttu tuleks Euroopa kultuuripealinnade meede pärast 2019. aastat taas avada ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

(18)     Käesolevas otsuses sätestatud tingimuste ja eriti Euroopa kultuuripealinnade nimetamist käsitlevate sätete ühtse rakendamise tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(19)     Otsus 1622/2006/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega. Samas tuleks jätkuvalt kohaldada kõnealuse otsuse sätteid kõigi juba nimetatud või nimetamist ootavate Euroopa kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2019.

(20)     Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eelkõige seepärast, et puuduvad Euroopa kultuuripealinnade suhtes kehtivad ühised, selged ja läbipaistvad valiku- ja kontrollikriteeriumid ja -menetlused ning liikmesriikide vaheline tugev koordineerimine, on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil ning liit võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033.

Artikkel 2

Eesmärgid

1.           Meetme üldised eesmärgid on järgmised:

a)      kaitsta ja edendada Euroopa kultuuride mitmekesisust ja tuua esile nende ühised jooned;

b)      toetada kultuuri rolli linnade pikaajalises arengus.

2.           Meetme konkreetsed eesmärgid on järgmised:

a)      parandada linnade pakutavate kultuurisündmuste ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas piiriülese koostöö kaudu;

b)      muuta kultuur kättesaadavamaks ja suurendada kultuuritegevuses osalemist;

c)      tugevdada kultuurisektori suutlikkust ja selle suhtlust muude sektoritega;

d)      parandada linnade rahvusvahelist profiili kultuuri abil.

Artikkel 3

Juurdepääs meetmele

1.           Liikmesriikide linnadel on õigus saada Euroopa kultuuripealinna tiitel üheks aastaks vastavalt lisas sätestatud järjekorrale.

Iga aasta saab nimetada maksimaalselt ühe linna igast nimekirjas märgitud liikmesriigist.

2.           Juhul kui riik ühineb liiduga pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, ajakohastatakse lisas viidatud nimekirja vastavalt. Seega on nimetatud riigi linnadel õigus, et neid nimetataks Euroopa kultuuripealinnaks vastavalt samadele eeskirjadele ning menetlustele nagu ülejäänud liikmesriikide linnu.

Kuna aga konkurss tiitlile algab kuus aastat enne tiitliaasta algust, et anda linnadele piisavalt aega ettevalmistamiseks pärast nende kultuuripealinnaks nimetamist, siis ei ajakohastata nimekirja riikide puhul, mis ühinevad liiduga pärast 31. detsembrit 2026.

Kui liiduga ühinenud riigi linn on juba Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud ajavahemikus 2020–2033 vastavalt kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes lõikes 3 sätestatud eeskirjadele ja menetlustele, siis nimekirja ei ajakohastata.

3.           Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadel on samuti võimalus taotleda Euroopa kultuuripealinna tiitlit avaliku konkursi käigus, mis toimub igal kolmandal aastal paralleelselt kahes liikmesriigis toimuvate konkurssidega vastavalt lisas esitatud ajakavale.

Erisätted kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes on kehtestatud artiklis 10.

Artikkel 4

Taotlused

1.           Konkursist Euroopa kultuuripealinna tiitlile saavad osa võtta vaid linnad. Kandidaatlinnad võivad kaasata neid ümbritsevaid piirkondi. Taotlused esitatakse siiski juhtiva linna nimel ja kui see linn osutub valituks, antakse tiitel asjaomasele linnale.

2.           Komisjon koostab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühise taotlusvormi, mida peavad kasutama kõik taotlevad linnad.

3.           Iga taotlus peab põhinema tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammil. Nimetatud programm peab kestma ühe aasta ja see luuakse spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna tiitlit silmas pidades ning vastavalt artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele. Samal ajal peab nimetatud programm olema osa linna kultuurilise arengu pikaajalisest strateegiast.

Artikkel 5

Kriteeriumid

Taotluste hindamise kriteeriumid on jagatud kuude kategooriasse: „pikaajaline strateegia”, „teostamisvõime”, „kultuuriline ja kunstiline sisu”, „Euroopa mõõde”, „kaasamine” ja „korraldus”.

1.           „Pikaajalise strateegia” vallas hinnatakse järgmisi tahke:

a)      linna pikaajalist kultuurilise arengu strateegiat, mida rakendatakse taotlemise ajal, sealhulgas kultuurijuhtimise ja kultuuriliste tegevuste jätkamise kavad ka pärast tiitliaastat;

b)      kavasid kultuurisektori võimekuse tugevdamiseks;

c)      kavasid linna kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori vaheliste pikaajaliste sidemete tugevdamiseks;

d)      prognoositud pikaajalisi kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, mida tiitel linnale avaldaks;

e)      kavasid, et kontrollida ja hinnata mõju, mida tiitel linnale avaldas.

2.           „Teostamisvõime” vallas tuleb kandidaatidel tõestada, et:

a)      taotlusel on kõigi parteide poliitiline toetus;

b)      linnal on olemas või seal on loomisel piisav ja vastupidav infrastruktuur tiitliaasta korraldamiseks;

3.           „Kultuurilise ja kunstilise sisu” vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)      selget ja sidusat kunstilist ettekujutust tiitliaasta kultuuriprogrammist;

b)      kohalike kunstnike ja kultuuriorganisatsioonide kaasatust kultuuriprogrammi koostamisse ja rakendamisse;

c)      kavandatud tegevuste mitmekesisust ja ulatust ning nende üldist kunstilist kvaliteeti;

d)      võimet ühendada kohalik kultuuripärand ja traditsioonilised kunstivormid uute, eksperimentaalsete ja uuenduslike väljendusvormidega.

4.           „Euroopa mõõtme” vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)      Euroopa kultuurilist mitmekesisust edendavate tegevuste ulatust ja kvaliteeti;

b)      Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni esiplaanile toovate tegevuste ulatust ning kvaliteeti;

c)      Euroopa kunstnike osalusel, erinevate riikide linnade või ettevõtjatega koostöös ja piiriülese partnerluse raames toimuvate tegevuste ulatust ja kvaliteeti;

d)      strateegiat Euroopa laiema avalikkuse huvi äratamiseks.

5.           „Kaasamise” vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)      kohaliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna kaasatust taotluse ettevalmistamisel ja Euroopa kultuuripealinna programmi rakendamisel;

b)      uute ja jätkusuutlike võimaluste loomist kultuurilistest tegevustest osavõtmiseks laia ringi kodanike jaoks, eriti noortele ning tõrjutud ja ebasoodsas olukorras gruppidele, sealhulgas vähemustele; samuti pööratakse igal võimalusel erilist tähelepanu nimetatud sündmuste ligipääsetavusele puuetega inimeste või eakate puhul;

c)      üldist publiku arendamise strateegiat, eriti seotust haridusega ning koolide osalemist;

6.           „Korralduse” vallas hinnatakse järgmisi tahke:

a)      kavandatud eelarve teostatavust; eelarve hõlmab ettevalmistusetappi, tiitliaastat ja vahendeid järeltegevusteks;

b)      kavandatavat juhtimisstruktuuri ja Euroopa kultuuripealinna programmi rakendavat korraldusasutust;

c)      kunstilise juhi ametissenimetamise menetlust ja tema tegevusvaldkonda;

d)      teabevahetusstrateegiat, mis on ammendav ning juhib tähelepanu Euroopa kultuuripealinnadele kui liidu algatusele.

Artikkel 6

Euroopa eksperdikomisjon

1.           Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomisjon, mille ülesanne on korraldada valiku- ja kontrollimenetlusi.

2.           Euroopa eksperdikomisjonil on 10 liiget, kes peavad olema liidu kodanikud. Nad peavad olema sõltumatud eksperdid, kellel on palju kogemusi ja oskusteadmisi kultuurisektori, linnade kultuurilise arendamise või Euroopa kultuuripealinnade sündmuse organiseerimise vallas. Samuti peab neil olema võimalus pühendada vajalik arv tööpäevi aastas Euroopa eksperdikomisjoni tööle.

Pärast konkursikutse organiseerimist selekteerib komisjon eelvaliku teel välja potentsiaalsed eksperdikomisjoni liikmed. Seejärel valivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon eelvalitud kandidaatide seast iga institutsiooni kohta kolm eksperti ja nimetavad nad ametisse vastavalt oma institutsiooni menetlusele. Regioonide Komitee valib välja ühe eksperdi ja nimetab ta ametisse vastavalt oma menetlusele.

Iga institutsioon ja organ tagab, et tema poolt ametisse nimetatud ekspertide pädevused täiendaksid üksteist võimalikult suurel määral ning et kõnealuste ekspertide valik oleks geograafiliselt tasakaalustatud.

Euroopa eksperdikomisjon nimetab oma esimehe.

3.           Eksperdikomisjoni liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Erandina eelpool kirjeldatud menetlusest esimese käesoleva otsuse alusel moodustatava eksperdikomisjoni puhul nimetab Euroopa Parlament oma kolm eksperti ametisse kolmeks aastaks, nõukogu oma eksperdid üheks aastaks, komisjon oma eksperdid kaheks aastaks ja Regioonide Komitee oma eksperdi ametisse üheks aastaks, et eksperdikomisjoni liikmete vahetumine oleks järk-järguline ning et vältida kogemuste ja oskusteadmiste kadu, mis leiaks aset, kui kõik eksperdikomisjoni liikmed vahetataks välja samaaegselt.

4.           Euroopa eksperdikomisjoni liikmed teatavad mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kandidaatlinnaga. Juhul, kui selline huvide konflikt ilmneb või huvide konfliktist teatab mõni liige, ei võta see liige osa asjaomase liikmesriigiga seotud või, kui asjakohane, asjaomase kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi seotud valikumenetlusest. Asjaomast liiget ei asendata nimetatud menetluse ajaks ja valiku langetavad ülejäänud eksperdikomisjoni liikmed.

5.           Kõik Euroopa eksperdikomisjoni aruanded avaldatakse komisjoni veebilehel.

Artikkel 7

Taotluste esitamine liikmesriikides

1.           Iga liikmesriik on kohustatud korraldama konkursi oma linnade vahel vastavalt lisas esitatud ajakavale.

2.           Liikmesriigid avaldavad kutse taotluste esitamiseks kuus aastat enne tiitliaasta algust.

Iga tiitlile kandideerivatele linnade jaoks ettenähtud taotluste esitamise kutsele vastates tuleb kasutada artikli 4 lõikes 2 nimetatud ühist taotlusvormi.

Iga taotluste esitamise kutse puhul on taotluse esitamise tähtaeg kümme kuud pärast kutse avaldamist.

3.           Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest komisjoni.

Artikkel 8

Eelvalik liikmesriikides

1.           Iga asjaomane liikmesriik kutsub Euroopa eksperdikomisjoni eelvaliku tegemiseks kokku viis aastat enne tiitliaasta algust.

2.           Euroopa eksperdikomisjon hindab esitatud avaldusi vastavalt artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele. Ta koostab esialgse nimekirja kandidaatlinnadest, kes pääsevad edasi, ning teeb aruande kandidaatlinnade taotlustest ja esitab soovitused esialgselt välja valitud kandidaatlinnadele.

3.           Euroopa eksperdikomisjon esitab oma aruande asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. Iga asjaomane liikmesriik kiidab ametlikult heaks eksperdikomisjoni aruandel põhineva nimekirja.

Artikkel 9

Lõppvalik liikmesriikides

1.           Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi vastavalt kriteeriumidele ja soovitustele, mis eksperdikomisjon andis eelvaliku langetamise ajal ning edastavad need asjaomastele liikmesriikidele, kes edastavad need omakorda komisjonile.

2.           Üheksa kuud pärast eelavaliku langetamist kutsuvad asjaomased liikmesriigid Euroopa eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud kandidaatlinnad kokku lõppvaliku tegemiseks.

3.           Euroopa eksperdikomisjon hindab täiendatud avaldusi.

4.           Euroopa eksperdikomisjon esitab taotluste kohta aruande koos soovitusega ühe asjaomase liikmesriigi linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kriteeriumidele, võib Euroopa eksperdikomisjon soovitada, et tiitlit sellel aastal välja ei antaks.

Aruandes esitatakse ka soovitused kultuuripealinnaks soovitatud linnale edusammude kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks teha.

Aruanne esitatakse asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. See avaldatakse komisjoni veebilehel.

Artikkel 10

Sätted kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kohta

1.           Komisjon vastutab konkursi korraldamise eest kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnade vahel.

2.           Kuus aastat enne tiitliaasta algust avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas taotluste esitamise kutse. Sellele kutsele saavad vastata kõik kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnad, tingimusel, et kutse avaldamise kuupäeva seisuga osalevad need linnad Loova Euroopa programmis või sellele järgnevates liidu kultuuritoetusprogrammides.

Võrdsuse tagamiseks liikmesriikide linnadega on igal linnal lubatud kandidaatriikidele ja potentsiaalsete kandidaatriikidele mõeldud konkursist ajavahemikus 2020–2033 osa võtta vaid üks kord, ning vastavalt artikli 3 lõikes 2 sätestatud eeskirjadele ei ole sellest konkursist osa võtnud linnal võimalik samas ajavahemikus osa võtta mis tahes järgnevast sellisest konkursist uues liikmesriigis.

Lisaks sellele, pidades jällegi silmas võrdsust liikmesriikidega, on igal kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil lubatud tiitliaasta toimumise kohaks ajavahemikus 2020–2033 olla vaid üks kord. Seega ei ole nende riikide linnadel, mille linnale on juba tiitel antud, lubatud osaleda järgnevatel konkurssidel sama ajavahemiku jooksul.

3.           Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud tingimusi ja artiklis 5 kehtestatud kriteeriume.

4.           Eelvaliku linnade seast teeb Euroopa eksperdikomisjon viis aastat enne tiitliaasta algust, lähtudes ainult artikli 4 lõikes 2 nimetatud kirjalikest taotlusvormidest. Kohtumist kandidaatlinnadega ei korraldata.

Euroopa eksperdikomisjon hindab taotlusi vastavalt kriteeriumidele. Ta koostab esialgse nimekirja kandidaatlinnadest, kes pääsevad edasi, ning teeb aruande kandidaatlinnade taotlustest ja esitab soovitused esialgselt välja valitud kandidaatlinnadele. Nimetatud aruanne esitatakse komisjonile ja avaldatakse komisjoni veebisaidil.

5.           Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi vastavalt kriteeriumidele ja eelvaliku langetamise ajal saadud soovitustele ning edastavad need komisjonile.

Üheksa kuud pärast eelvaliku tegemist kutsub komisjon Euroopa eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud linnad kokku Brüsselisse, et teha lõplik valik.

Euroopa eksperdikomisjon hindab täiendatud avaldusi.

Ta esitab aruande esialgselt välja valitud linnade taotluste kohta koos soovitusega maksimaalselt ühe kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kriteeriumidele, võib Euroopa eksperdikomisjon soovitada, et tiitlit sellel aastal välja ei antaks.

Aruandes esitatakse ka soovitused kultuuripealinnaks soovitatud linnale edusammude ning ettevalmistuste kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks teha.

Nimetatud aruanne esitatakse komisjonile ja avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Artikkel 11

Nimetamine

Komisjon nimetab Euroopa kultuuripealinnad ametlikult rakendusmäärustega, võttes asjakohaselt arvesse Euroopa eksperdikomisjoni soovitusi. Komisjon teatab nimetamisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 12

Koostöö kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel

1.           Pärast nimetamist töötavad sama aasta Euroopa kultuuripealinnad selles suunas, et arendada välja seosed oma kultuuriprogrammide vahel.

2.           Nende koostööd hinnatakse artiklis 13 kehtestatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 13

Kontroll

1.           Euroopa eksperdikomisjon kontrollib Euroopa kultuuripealinnade ettevalmistumist ning pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta alguseni.

2.           Selleks kutsub komisjon Euroopa eksperdikomisjoni ja asjaomased linnad kokku kolmele kohtumisele. Esimene kohtumine toimub kolm aastat enne tiitliaasta algust, teine kohtumine toimub kaheksateist kuud enne tiitliaasta algust ja kolmas kohtumine kaks kuud enne tiitliaasta algust. Asjaomane liikmesriik või riik võib nimetatud kohtumistele nimetada oma vaatleja.

Kuus kuud enne iga kohtumist esitavad linnad komisjonile eduaruande.

Kohtumiste ajal hindab Euroopa eksperdikomisjon ettevalmistusi ja annab nõu, et aidata linnadel arendada kõrgetasemeline programm ja tulemuslik strateegia. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu valikuaruandes esitatud soovitustele ja eelnevatele kontrolliaruannetele.

3.           Pärast iga koosolekut avaldab Euroopa eksperdikomisjon aruande ettevalmistuste käigu ja edasiste vajalike sammude kohta.

Kontrolliaruanded edastatakse komisjonile ja asjaomastele linnadele ja liikmesriikidele või riikidele. Need avaldatakse ka komisjoni veebilehel.

4.           Lisaks kontrollikohtumistele võib komisjon vajaduse korral igal ajal korraldada Euroopa eksperdikomisjoni külaskäike kulutuuripealinnaks nimetatud linnadesse.

Artikkel 14

Auhind

1.           Käesoleva otsusega hõlmatav periood kattub rohkem kui ühe mitmeaastase finantsraamistikuga. Iga mitmeaastase finantsraamistiku puhul uurib komisjon võimalust anda kultuuripealinnaks nimetatud linnadele rahaline auhind Melina Mercouri auks. Selle auhinna õigusliku ja rahalist külge käsitletakse liidu vastavates kultuuritoetusprogrammides.

2.           Kui kõik lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud ja kultuuripealinnaks nimetatud linnale antakse Melina Mercouri auhind, siis makstakse auhinnaraha hiljemalt tiitliaasta juuni lõpuks, tingimusel, et asjaomane linn täidab taotlemisetapis võetud kohustusi ning kõiki valiku- ja kontrolliaruannetes esitatud Euroopa eksperdikomisjoni soovitusi.

Taotlemisetapis võetud kohustusi käsitatakse täidetuna, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud olulisi muudatusi programmis või strateegias, ning on eelkõige järginud järgmist:

a)      eelarve jäi linna kultuuripealinnaks nimetamise ja tiitliaasta alguse vahel stabiilseks;

b)      austati kunstnike sõltumatust;    

c)      Euroopa mõõde jäi kultuuriprogrammi lõppversioonis piisavalt tugevaks;

d)      asjaomase linna teabevahetusstrateegias ja –materjalides kajastatakse selgelt, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu algatus;

e)      koostatud on kavad, et kontrollida ja hinnata mõju, mida tiitel linnale avaldas.

Artikkel 15

Praktiline korraldus

Komisjonil on eelkõige järgmised ülesanded:

a)      tagada meetme üldine sidusus;

b)      tagada liikmesriikide ja Euroopa eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineeritus;

c)      võttes arvesse eesmärke ja kriteeriume, koostada tihedas koostöös Euroopa eksperdikomisjoniga suunised valiku- ja kontrollimenetlustele kaasaaitamiseks;

d)      osutada abi Euroopa eksperdikomisjonile;

e)      avalikustada kogu asjakohane informatsioon ja panustada meetme nähtavusse Euroopa tasandil;

f)       edendada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade ning kandidaatlinnade vahel.

Artikkel 16

Hindamine

1.           Iga Euroopa kultuuripealinna tulemuste hindamine on asjaomase linna kohus.

Komisjon määrab meetme eesmärkide ja kriteeriumide põhjal linnade jaoks kindlaks ühised juhised ja indikaatorid, et tagada ühtne lähenemine hindamisele.

Linnad saadavad oma hindamisaruanded komisjonile hiljemalt tiitliaastale järgneva aasta 31. oktoobriks. Komisjon avaldab kõnealused aruanded.

2.           Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab komisjon ka Euroopa kultuuripealinnade tulemuste regulaarse välise ja sõltumatu hindamise. Komisjoni hindamised keskenduvad kõigi endiste kultuuripealinnade asetamisele Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua esile kasulikke õppetunde nii tulevaste kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks.

Need välised ja sõltumatud hindamised annavad lisaks hinnangu Euroopa kultuuripealinnade meetmele tervikuna, sealhulgas meetme korraldamise tõhususele, meetme mõjule ja selle parandamise võimalustele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele:

a)      esimese vahepealse hindamisaruande hiljemalt 31. detsembriks 2024;

b)      teise vahepealse hindamisaruande hiljemalt 31. detsembriks 2029;

c)      järelhindamise aruande hiljemalt 31. detsembriks 2034.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Otsus nr 1622/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Kõnealust ostust kohaldatakse siiski endiselt linnade suhtes, mis veel nimetatakse või on Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud ajavahemikuks 2012–2019.

Artikkel 18

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

Euroopa kultuuripealinna kandidaatide nimetamise järjekord

2020 || Horvaatia[6] || Iirimaa || Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik

2021 || Rumeenia || Kreeka || [7]

2022 || Leedu || Luksemburg ||

2023 || Ungari || Ühendkuningriik || Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik

2024 || Eesti || Austria ||

2025 || Sloveenia || Saksamaa ||

2026 || Slovakkia || Soome || Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik

2027 || Läti || Portugal ||

2028 || Tšehhi || Prantsusmaa ||

2029 || Poola || Rootsi || Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik

2030 || Küpros || Belgia ||

2031 || Malta || Hispaania ||

2032 || Bulgaaria || Taani || Kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik

2033 || Madalmaad || Itaalia ||

[1]               ELT C […], […], lk […].

[2]               KOM(2007) 242 lõplik

[3]               ELT C 287, 29.11.2007, lk 1.

[4]               ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.

[5]               KOM(2011) 785 lõplik

[6]               Tingimusel, et Horvaatia liitub Euroopa Liiduga 2013. aastal.

[7]               Lisas nimetatud nimekirja kolmandat tulpa ajakohastatakse, kui pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist ühineb liiduga uusi riike. Nende ühinemise järjekorda võetakse arvesse. Nende ühinemise kuupäeva ja tiitliaasta alguse vahele jäetakse täpselt kuus aastat, et anda piisavalt aega valiku- ja kontrollimenetluseks. Euroopa kultuuripealinnade maksimaalne arv igal aastal on kolm. Kui liiduga ühineb ühel ja samal ajal kaks riiki või rohkem ja ühinenud riigid ei jõua osalemise järjekorra suhtes kokkuleppele, siis korraldab nõukogu loositõmbamise.