SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa kohus tühistas 2. veebruaril 2012 kohtuasjas C-249/10 P[1] – Brosmann ja teised versus nõukogu (edaspidi „Brosmann”) tehtud otsusega nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1472/2006 (millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks) hagejaid puudutavas osas. Euroopa Kohus väitis oma otsuses, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut ei tohi kasutada selleks, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas individuaalse turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele. Euroopa Kohus väitis oma otsuses, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt on neil koostööd teinud tootjatel, kes valimisse ei kuulu, õigus turumajandusliku kohtlemise taotluse läbivaatamisele olenemata sellest, kas individuaalne dumpingumarginaal tuli kõnealuste äriühingute jaoks väljaspool valimit arvutada või mitte. Peale selle juhtis Euroopa Kohus tähelepanu asjaolule, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 kohaldamist käsitleva Euroopa Kohtu otsuse kohaselt peaks komisjon sõltumata tootjate arvust läbi vaatama kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused, mille on esitanud valimisse kaasamata koostööd tegevad tootjad. Sellise praktikaga kaasneks siiski ebaproportsionaalne halduskoormus liidu uurimisasutuste jaoks. Seepärast on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1225/2009 eelkõige kolmekuulise tähtaja osas, mille jooksul komisjon peab tegema otsuse turumajandusliku kohtlemise taotluste kohta.

Lisaks tuleks märkida, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud väljavõttelise uuringu kasutamine selleks, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused on nõuetele vastavad, ei ole vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadest tulenevate liidu kohustustega. Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi vaekogu leidis näiteks vaidlusküsimuses DS405 (European Union — Anti-Dumping measures on Certain Footwear from China, aruanne heakskiidetud 22. veebruaril 2012), et Hiina ei tõendanud, nagu oleks Euroopa Liidu tegevus olnud vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.4 ja 6.10.2, Hiina WTOga liitumise protokolli lõike 15 punkti a alapunktiga ii ning Hiina WTOga liitumise töörühma aruande punkti 151 alapunktidega e ja f, kui ta jättis läbi vaatamata nende Hiina koostööd teinud tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlused, kes ei olnud kaasatud algse piiratud mahus toimunud uurimise käigus moodustatud valimisse.

Neid asjaolusid arvesse võttes on õiguskindluse eesmärgil asjakohane lisada säte, milles selgitatakse, et otsust piirata uurimist mõistliku arvu tootjatega, kasutades selleks nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 17 kohast väljavõttelist uuringut, kohaldatakse ka isikute puhul, kelle turumajandusliku kohtlemise taotlused vaadatakse läbi kooskõlas artikli 2 lõike 7 punktidega b ja c. Seepärast on asjakohane selgitada, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohast otsust ei tuleks teha valimisse kaasamata tootjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõnealused tootjad taotlevad individuaalset kontrollimist ning see võimaldatakse neile kooskõlas artikli 17 lõikega 3.

Peale selle peetakse vajalikuks selgitada, et nende tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimisse ei kaasatud, ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määrati nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1−6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.

Lisaks tuleb märkida, et kolmekuuline tähtaeg, milles jooksul tuleks teha otsus vastavalt artikli 2 lõike 7 punktile c, on osutunud paljude dumpinguvastaste menetluste puhul teostamatuks ning seda eelkõige juhtudel, kui on kohaldatud artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut. Komisjon tegi ettepaneku teatavate määruste muutmiseks, et tagada kooskõla Lissaboni lepingu sätetega (edaspidi „esimene kaubandusalane koondõigusakt”)[2] ja lisas ettepanekusse muudatuse, mille kohaselt pikendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tähtaega kuue kuuni (esimese kaubandusalase koondõigusakti lisa jaotise 24 punkt 1). Võttes arvesse kohtuasjas Brosmann tehtud kõnealust tähtaega käsitlevat otsust (mis võeti vastu aasta pärast esimese koondõigusakti ettepaneku esitamist), on jõutud järeldusele, et tähtaja pikendamine kuue kuuni ei ole enam asjakohane õiguskindlusega seotud põhjustel. Selle asemel peetakse asjakohaseks kõnealune tähtaeg nõukogu määrusest (EÜ) nr 1225/2009 välja jätta. Seepärast peaks komisjon loobuma oma kavast muuta esimese kaubandusalase koondõigusakti ettepaneku kontekstis artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tähtaega, ning teavitama sellest vastavalt nõukogu ja parlamenti.

Õiguskindluse ja hea juhtimistava huvides tuleks ette näha, et kõnealuseid muudatusi kohaldatakse niipea kui võimalik kõigi uute ja käimasolevate uurimiste suhtes.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ei kohaldata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Õiguslik alus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 2 võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik.

Käesoleva ettepanekuga muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu samaväärsel sättel, s.o artiklil 133.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktile e tehakse ettepanek liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

· Vahendi valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: määrust peab muutma määrusega.

4.           MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Ei kohaldata.

2012/0145 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Kohus tegi kohtuasjas C-249/10 P[3] otsuse, et nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed)[4] artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut ei tohi kasutada selleks, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks määrata, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele.

(2)       Euroopa Kohtu otsuse kohaselt peaks komisjon olenemata tootjate võimalikust suurest arvust läbi vaatama kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused, mille on esitanud valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad. Sellise praktikaga kaasneks siiski ebaproportsionaalne halduskoormus liidu uurimisasutuste jaoks. Seepärast on asjakohane muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009.

(3)       Lisaks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt lubatud kasutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut selleks, et kõnealuse määruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt kindlaks teha, kas turumajandusliku kohtlemise taotlused vastavad nõuetele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi vaekogu leidis näiteks vaidlusküsimuses DS405 (European Union — Anti-Dumping measures on Certain Footwear from China, aruanne heakskiidetud 22. veebruaril 2012), et Hiina ei tõendanud, nagu oleks Euroopa Liidu tegevus olnud vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.4 ja 6.10.2, Hiina WTOga liitumise protokolli lõike 15 punkti a alapunktiga ii ning Hiina WTOga liitumise töörühma aruande punkti 151 alapunktidega e ja f, kui ta jättis läbi vaatamata nende Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlused, kes ei olnud kaasatud algse uurimise käigus moodustatud valimisse.

(4)       Neid asjaolusid arvesse võttes on õiguskindluse eesmärgil asjakohane lisada säte, milles selgitatakse, et otsust piirata uurimist mõistliku arvu isikutega, kasutades selleks nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 17 kohast väljavõttelist uuringut, kohaldatakse ka isikute puhul, keda uuritakse kooskõlas artikli 2 lõike 7 punktidega b ja c. Seepärast on lisaks asjakohane selgitada, et artikli 2 lõike 7 punkti c kohast otsust ei tuleks teha valimisse kaasamata eksportivate tootjate puhul, välja arvatud juhul, kui kõnealused tootjad taotlevad individuaalset uurimist ning see võimaldatakse neile kooskõlas artikli 17 lõikega 3.

(5)       Peale selle peetakse vajalikuks selgitada, et nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimisse ei kaasatud, ei ületa valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määrati nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1−6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.

(6)       Lisaks tuleb märkida, et kolmekuuline tähtaeg, milles jooksul tuleks teha otsus vastavalt artikli 2 lõike 7 punktile c, on osutunud teostamatuks ning seda eelkõige menetluste puhul, kus on kohaldatud artiklis 17 sätestatud väljavõttelist uuringut. Seepärast peetakse asjakohaseks kõnealune tähtaeg välja jätta.

(7)       Õiguskindluse ja hea juhtimistava huvides tuleks ette näha, et kõnealuseid muudatusi kohaldatakse niipea kui võimalik kõigi uute ja käimasolevate uurimiste suhtes.

(8)       Nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

a) punkti c eelviimast lauset muudetakse järgmiselt:

Märge „kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest” jäetakse välja.

b) lisatakse järgmine punkt d:

„d) Kui komisjon on vastavalt artiklile 17 uurimist piiranud, tehakse punktide b ja c kohane otsus üksnes isikute puhul, kes on uurimisse kaasatud ning kõigi nende tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist kooskõlas artikli 17 lõikega 3.”.

2) Artikli 9 lõike 6 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Kui komisjon on vastavalt artiklile 17 oma uurimist piiranud, ei ületa nende eksportijate või tootjate impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks, kes on endast artikli 17 kohaselt teada andnud, kuid keda uurimine ei hõlmanud, valimisse kaasatud isikute suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali olenemata sellest, kas normaalväärtus määratakse nende isikute puhul kindlaks artikli 2 lõigete 1−6 või artikli 2 lõike 7 punkti a alusel.”.

Artikkel 2

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uute ja käesoleva määruse jõustumise ajal käimasolevate uurimiste suhtes.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               Kohtuasi C-249/10 – Brosmann Footwear (HK) ja teised versus nõukogu, 2. veebruari 2012. aasta otsus (EKLis seni avaldamata).

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmismenetlustega (KOM(2011) 82 (lõplik)).

[3]               Kohtuasi C-249/10 – Brosmann Footwear (HK) ja teised versus nõukogu, 2. veebruari 2012. aasta otsus.

[4]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.