Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta /* COM/2012/0260 final - 2012/0134 (NLE) */

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Vastavalt nõukogu poolt antud volitustele[1] pidas Euroopa Komisjon Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 10. veebruaril 2012 uus protokoll. Uus protokoll hõlmab kolmeaastast ajavahemikku alates protokolli allkirjastamise kuupäevast.

Lepingu protokolli peamine eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau vetes täiendavate võimaluste piires. Komisjon võttis muu hulgas aluseks välisekspertide teostatud järelhindamiste tulemused ja kõnealuse lepingu raames asutatud teaduskomitee arvamused.

Partnerluslepingu üldine eesmärk on tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

Eelkõige on protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmiste kategooriate puhul:

– krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt;

– kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 3 500 brt;

– 28 tuunipüügiseinerit / pinnaõngejadaga püügilaeva;

– 12 ritvõngedega tuunipüügilaeva.

Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku võtta Euroopa Parlamendi nõusolekul uus protokoll oma otsusega vastu.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Enne kalandussektorit ning keskkonna- ja arengualaseid valitsusväliseid organisatsioone ühendava kaugsõidulaevastiku piirkondliku nõuandekomisjoni raames toimunud läbirääkimisi konsulteeriti huvitatud isikutega. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Guinea-Bissau kalandusprotokolli jätkumise vastu.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevat menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis hõlmavad nõukogu otsust protokolli enda ajutise kohaldamise kohta ja nõukogu määrust, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist ELi liikmesriikide vahel.

4. MÕJU EELARVELE

Protokolliga ette nähtud kogu rahaline toetus summas 9 200 000 eurot kogu perioodi vältel hõlmab: 6 200 000 euro suuruse rahalise toetuse eest a) kuni 40 luba tuunipüügilaevadele ja 7 200 brutotonni traaleritele ning b) 3 000 000 euro suurust toetust Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika arengu edendamiseks. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele.

5. VALIKULISED ÜKSIKASJAD

2012/0134 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu võttis 17. märtsil 2008 vastu määruse (EÜ) nr 241/2008, Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta[3].

(2) Liit on pidanud Guinea-Bissau Vabariigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Guinea-Bissau suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(3) Nende läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 10. veebruaril 2012. aastal uus protokoll.

(4) Kõnealune uus protokoll allkirjastati vastavalt otsusele nr …/2012/EL[4] ja seda hakati selle allkirjastamise hetkest ajutiselt kohaldama.

(5) Seega tuleks kõnealune protokoll sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline protokoll (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus)[5] kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 19 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda[6].

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Kolme (3) aasta jooksul on Euroopa Liidu laevadele kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

– koorikloomad ja põhjalähedased liigid:

(a) krevetikülmutustraalerid: 3 700 brt/aastas;

(b) kala- ja peajalgsete külmutustraalerid: 3 500 brt/aastas;

– pika rändega liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas).

(a) tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad: 28 laeva;

(b) ritvõngedega tuunipüügilaevad: 12 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 7 ja 9 kohaselt.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Protokolli artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 9 200 000 eurot aastas.

2. Rahaline toetus sisaldab:

(a) 6 200 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks Guinea-Bissau majandusvööndi kalavarudele ja

(b) 3 000 000 euro suurust aastast eritoetust Guinea-Bissau kalanduspoliitika toetamiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 7, 9, 14, 15 ja 17 osutatud tingimustel.

4. Lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 30 päeva pärast protokolli jõustumist ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

5. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Guinea-Bissau ametiasutuste pädevusse.

6. Käesoleva artikliga ette nähtud maksed kantakse Guinea-Bissau keskpangas avatud riigikassa arveldusarvele, mille andmed edastab kalandusministeerium (Secrétariat d'Etat à la Pêche) igal aastal.

Artikkel 3 Vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamine Guinea-Bissau vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artiklis 10 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

(a) ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse kasutamise kohta;

(b) ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärkides, edendamaks vastavalt tähtajale Guinea-Bissau vetes säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Guinea-Bissau riikliku kalanduspoliitikaga või muude poliitiliste suundadega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

2. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3. Ühiskomiteele on tehtud ülesandeks mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimist jälgida. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised kõnealust jälgimist ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppu kuni artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetuse täieliku ammendumiseni.

Artikkel 4 Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise ning kalavarude ja mere ökosüsteemide säästva kasutamise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolli kehtivusaja jooksul teevad Euroopa Liit ja Guinea-Bissau koostööd, et jälgida kalavarude seisundi arengut Guinea-Bissau majandusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad tõhustama Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) ja Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) soovitustega arvestamist ning edendama kalavarude vastutustundliku majandamise alast koostööd alampiirkonna tasemel ja eelkõige kalanduse alampiirkondliku komisjoni raames.

4. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ühiskomitee raames, et võtta vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel uusi meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 5 Ühine teaduskomitee

1. Ühine teaduskomitee koosneb mõlema lepinguosalise poolt võrdsel arvul nimetatud teadlastest. Lepinguosaliste otsusel võib kutsuda ühises teaduskomitees osalema ka vaatlejaid, eelkõige selliste kalavarude majandamise piirkondlike organisatsioonide nagu Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) esindajaid.

2. Kalandusalase partnerluslepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb ühine teaduskomitee kokku vähemalt kord aastas. Kohtumised toimuvad vaheldumisi Guinea-Bissaus ja Euroopa Liidus Kummagi lepinguosalise taotlusel võib kokku kutsuda ka teisi kohtumisi. Kohtumiste eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi.

3. Ühise teaduskomitee ülesanded järgmisi tegevuste vallas on järgmised:

(a) koguda andmeid Guinea-Bissau majandusvööndis käesoleva protokolliga hõlmatud liike püüdvate riiklike ja välismaiste kalalaevade püügikoormuse ja väljapüügi kohta;

(b) pakkuda välja, jälgida või analüüsida iga-aastasi hindamiskampaaniaid, mis aitavad kaasa kalavarude hindamisprotsessile ja võimaldavad teha kindlaks kalapüügivõimalused ning kalavarude ja nende ökosüsteemide säilimist tagavad kasutamisvõimalused;

(c) eelnevast lähtudes töötada välja iga-aastane teaduslik aruanne kõnealuse lepinguga hõlmatud kalapüügipiirkondade kohta;

(d) koostada omal algatusel või vastuseks ühiskomitee või ühe lepinguosalise taotlusele teaduslik seisukoht nende tegevusmeetmete kohta, mis aitaksid käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarusid ja kalapüügipiirkondi säästlikult kasutada.

Artikkel 6 Ühe kalapüügipiirkonna sulgemine Guinea-Bissau poolt

1. Juhul kui Guinea-Bissau otsustab ühise teaduskomitee seisukohast lähtudes kalavarude säilitamise eesmärgil ühe kalapüügipiirkonna sulgeda, tuleb kokku ühiskomitee, et analüüsida sellise otsuse põhjuseid, hinnata sulgemise mõju ELi laevade tegevusele käesoleva lepingu raames ja võtta vastu otsus võimalike korrektiivmeetmete kohta.

2. Lõikes 1 osutatud juhul lepib ühiskomisjon kokku ELi poolt lepingu kohaselt makstava rahalise toetuse proportsionaalses vähendamises ja vajaduse korral laevaomanikele makstavas hüvitises.

3. Ühe püügipiirkonna sulgemist Guinea-Bissau poolt teadusliku seisukoha alusel tuleb kohaldada mittediskrimineerivalt kõikide – nii riigi, liidu või kolmanda riigi lipu all sõitvate – laevade puhul, mis kõnealuses püügipiirkonnas kala püüavad.

Artikkel 7 Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib kohandada ühiskomisjoni ühisel kokkuleppel ja lähtuvalt ühise teaduskomitee soovitustest. Sellisel juhul kohandatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

Artikkel 8 Katsepüük

1. Katsepüügi eesmärk on teha kindlaks uute kalapüügipiirkondade kasutamise tehniline teostatavus ja majanduslik tasuvus.

2. Euroopa Komisjon edastab Guinea-Bissau ametiasutustele katsepüügilitsentside taotlused tehnilise toimiku alusel, milles on esitatud:

– laeva tehnilised omadused;

– laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

– ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

3. Katsepüügireisi maksimaalne kestus on kuus kuud. Katsepüügireisi puhul tuleb maksta Guinea-Bissau kehtestatud kindlasummalist tasu.

4. Kogu katsepüügireisi vältel viibivad pardal laeva lipuriigi teaduslik vaatleja ja Guinea-Bissau valitud vaatleja.

5. Katsepüügireisi raames lubatud väljapüügi määravad kindlaks Guinea-Bissau ametiasutused. Katsepüügireisi raames ja ajal saadud väljapüük jääb laevaomaniku omandisse. Pardal ei tohi olla ja samuti ei tohi turustada kalu, mille suurus on reguleerimata või mille püüdmine ei ole Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega lubatud.

6. Katsepüügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele ja ühisele teaduskomiteele analüüsimiseks.

Artikkel 9 Uued kalapüügivõimalused

Kui Euroopa kalalaevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui on osutatud käesoleva protokolli artiklis 1, konsulteerivad lepinguosalised ühise teaduskomiteega. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

Artikkel 10 Euroopa Liidu ettevõtjate majanduslik integreerimine Guinea-Bissau kalandussektorisse

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Euroopa ettevõtjate integreerimist kogu Guinea-Bissau kalandusvaldkonda, soodustades eelkõige Euroopa laevade prahtimist või ühisettevõtete asutamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd, et tõmmata Euroopa eraettevõtjate tähelepanu kogu Guinea-Bissau kalandussektori pakutavatele kaubanduse ja tööstusega seotud võimalustele eelkõige otseinvesteeringute valdkonnas.

3. Samal eemärgil võib Guinea-Bissau pakkuda soodustingimusi kõnealuseid investeeringuid tegevatele ettevõtjatele.

4. Selleks et teha kindlaks, milliseid takistusi esineb kalandussektorisse otseinvesteeringute tegemisel ja millised on meetmed nende takistuste ületamiseks, otsustavad lepinguosalised asutada 2012. aasta lõpuks töörühma, millele on kutsutud osalema ettevõtjad. Töörühma ülesanne on pakkuda välja võimalikke rahastamisviise kindlaksmääratud meetmete elluviimiseks.

Artikkel 11 Elektrooniline teabevahetus

1. Guinea-Bissau ja Euroopa Liit kohustuvad rakendama võimalikult kiiresti teabesüsteeme, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumentide elektroonilisel teel.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad Guinea-Bissau ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 12 Andmete konfidentsiaalsus

Guinea-Bissau tagab, et mis tahes isikuandmeid seoses ELi laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Artikkel 13 Riiklike õigusaktide kohaldamine

1. Euroopa Liidu laevad püüavad Guinea-Bissau vetes kala kooskõlas Guinea-Bissau seadustega, välja arvatud juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega on nähtud ette teisiti.

2. Guinea-Bissau ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 14 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Rahalist toetust, sellisena nagu seda on kirjeldatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b, võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada pärast ühiskomitees toimunud konsultatsioone, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

(a) kui Guinea-Bissau majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

(b) kui protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes on toimunud märkimisväärsed muutused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

(c) kui Euroopa Liit täheldab Guinea-Bissaus Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist.

2. Euroopa Liidul on õigus vaadata läbi või peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmine:

(a) kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni ja/või

(b) kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuuekuulise perioodi lõppu.

4. Euroopa laevadele antud püügilitsentsid võib peatada tulenevalt artikli 2 lõike 2 punkti a kohase rahalise toetuse väljamaksmise peatamisest. Püügitegevuse jätkamise korral pikendatakse püügilitsentside kehtivust ajavahemiku võrra, millal püügitegevus oli peatatud.

Artikkel 15 Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel pärast ühiskomitees toimunud konsultatsioone, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

(a) kui Guinea-Bissau majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

(c) kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist;

(d) kui esineb tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel Euroopa Liidu poolt käesoleva protokolli artiklis 14 nimetamata põhjustel;

(e) kui lepinguosalistel tekib püsiv erimeelsus, mida ei õnnestu lahendada ühiskomitee raames;

(f) kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolliga kehtestatud sätteid.

2. Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui punkti 1 alapunktis c osutatud põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Punkti 1 alapunktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine viivitamata pärast protokolli kohaldamise peatamise otsuse vastuvõtmist.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsultatsioone, et jõuda vaidluse osas vastastikusele kokkuleppele. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 16 Lepingu kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kolme (3) aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 18, juhul kui ei teatata artikli 17 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 17 Lepingu lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 18 Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 19 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

I LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED GUINEA-BISSAU KALAPÜÜGIPIIRKONNAS

I PEATÜKK

Üldsätted

1. Pädeva asutuse määramine

1. Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Guinea-Bissau all järgmisi pädevaid ametiasutusi:

i. EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi delegatsiooni vahendusel;

ii. Guinea-Bissau: kalanduse eest vastutav valitsusasutus.

2. Riiklik majandusvöönd

Enne protokolli jõustumist edastab Guinea-Bissau ELile oma majandusvööndi geograafilised koordinaadid ja lähtejooned.

3. Kohaliku agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames püügilitsentsi taotlevat ELi laeva, välja arvatud tuunipüügilaevad, peab esindama Guinea-Bissaus resideeruv agent.

4. Pangakonto

Enne protokolli jõustumist edastab Guinea-Bissau ELile selle (nende) pangakonto(de) andmed, mille(de)le lepingu raames kalalaevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

Püügilitsents

1. Püügilitsentsi saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

Lepingu artiklis 6 osutatud püügilitsentsid antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud kohustused seoses lepingu raames toimuva kalapüügiga Guinea-Bissaus on täidetud.

2. Püügilitsentsi taotlemine

2.1 EL esitab Guinea-Bissaule taotluse püügilitsentsi saamiseks igale lepingu raames kala püüda soovivale laevale vähemalt 20 päeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks liites olevat vormi.

2.2 Iga esimese kehtiva protokolli raames esitatud püügilitsentsi taotlusega või kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud:

i. maksekinnitus taotletud püügilitsentsi kehtivusaja eest makstud litsentsitasu kohta;

ii. laeva kohaliku agendi nimi ja aadress, kui laeval on kohalik agent;

iii. traallaevade puhul ettemakse kinnitus vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta;

iv. traallaevade puhul brutoregistertonnaaži tõendav dokument, mille väljastab laeva lipuriik;

v. traallaevade puhul vastavustõend, mille Guinea-Bissau väljastab pärast laeva tehnilist ülevaatust;

vi. lepingu raames eraldi nõutud mis tahes muu dokument.

2.3 Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse püügilitsentsi laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes maksekinnitus litsentsitasu ja vajaduse korral vaatlejaga seotud kulude kindlasummalise hüvitise kohta.

3. Ettemakstav kindlaksmääratud litsentsitasu

3.1 Kindlaksmääratud litsentsitasu summa on esitatud käesoleva lisa liites olevas teabelehes iga laevakategooria kohta kehtestatud aastase määra alusel. Summa sisaldab kõiki kohalikke ja riiklikke makse, v.a sadamalõivud ja teenustasud.

3.2 Kui püügilitsentsi kehtivusaeg on vähem kui üks aasta, kohandatakse kindlaksmääratud litsentsitasu summat pro rata temporis vastavalt taotletud kehtivusajale. Summat suurendatakse vajaduse korral kuue- või kolmekuuliste ajavahemike kaupa vastavalt sellekohastes teabelehtedes kehtestatud määradele.

4. Püügilitsentsiga laevade ajutine nimekiri

4.1 Pärast püügilitsentsi taotluste kättesaamist koostab Guinea-Bissau viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

4.2 EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Guinea-Bissau anda ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

5. Püügilitsentsi väljastamine

5.1 Guinea-Bissau väljastab püügilitsentsi ELile 20 päeva jooksul pärast täieliku taotlustoimiku kättesaamist.

5.2 Kui protokolli kehtivusaja jooksul püügilitsentsi uuendatakse, peab uus püügilitsents sisaldama selget viidet esmasele püügilitsentsile.

5.3 EL edastab püügilitsentsi laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametiasutused on suletud, võib Guinea-Bissau anda püügilitsentsi otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

6. Püügilitsentsiga laevade nimekiri

Pärast püügilitsentsi väljastamist koostab Guinea-Bissau viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Guinea-Bissau piirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile ning see asendab eespool osutatud ajutist nimekirja.

7. Püügilitsentsi kehtivusaeg

7.1 Püügilitsentse väljastatakse kolmeks kuuks, kuueks kuuks või aastaks.

7.2 Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

i. protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

ii. seejärel iga täielikku kalendriaastat;

iii. protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7.3 Kolme- või kuuekuulist kehtivusaega arvestatakse algusega iga kuu esimesest kuupäevast. Püügilitsentsi kehtivus ei tohi siiski ületada litsentsi väljaandmisaasta 31. detsembrit.

8. Püügilitsentsi hoidmine laeva pardal

8.1 Püügilitsents peab olema alati laeva pardal.

8.2 Tuunipüügilaevadel ja pinnaõngejadaga püügilaevadel on siiski lubatud kala püüda alates nende kandmisest eespool osutatud ajutisse nimekirja. Kuni püügilitsentsi väljastamiseni peab nende laevade pardal peab olema ajutine nimekiri.

9. Püügilitsentsi edasiandmine

9.1 Püügilitsents väljastatakse laevale ning seda ei tohi edasi anda.

9.2 Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva püügilitsentsi siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antud uue püügilitsentsiga.

9.3 Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaus asendamist vajava püügilitsentsi ja Guinea-Bissau annab viivitamata välja asenduspüügilitsentsi. Asenduspüügilitsents antakse laevaomanikule või tema agendile viivitamata välja hetkel, kui asendamist vajav püügilitsents tagastatakse. Asenduspüügilitsents jõustub asendamist vajava püügilitsentsi tagastamise päeval.

9.4 Traallaevade puhul juhul, kui asendava laeva brutoregistertonnaaž (brt) on asendatava laeva omast suurem, arvestatakse täiendav litsentsitasu pro rata temportis lähtuvalt tonnaaži erinevusest ja järelejäänud kehtivusperioodist. Täiendava litsentsitasu maksab laevaomanik püügilitsentsi edasiandmise hetkel.

9.5 Guinea-Bissau ajakohastab püügilitsentsiga laevade nimekirja viivitamata. Uus nimekiri edastatakse kohe riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

10. Abilaevad

10.1 ELi taotlusel lubab Guinea-Bissau abilaevadel püügilitsentsi omavaid ELi laevu assisteerida. Abilaevad peavad sõitma Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või kuuluma ELi ettevõtjale, abilaevad ei tohi olla varustatud püügiks vajalike vahenditega.

10.2 Guinea-Bissau koostab lubatud abilaevade nimekirja ja edastab selle viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile

10.3 Abilaevadel peab olema Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt väljastatud vastav luba.

11. Tehniline kontroll (traallaevad)

11.1 Kõik Euroopa Liidu traallaevad peavad kord aastas või iga kord pärast tonnaaži muutmist või kalapüügiliigiga seotud muudatusi, mis nõuavad teist tüüpi püügivahendite kasutuselevõttu, minema kehtivate Guinea-Bissau õigusaktidega ettenähtud inspekteerimisteks ühte Guinea-Bissau sadamasse.

11.2 Tehnilise kontrolli eesmärk on kontrollida laeva tehniliste näitajate ja pardal olevate püügivahendite vastavust ning Guinea-Bissaust pärit meremeeste töölevõtmist käsitlevate sätete täitmist.

11.3 Guinea-Bissau teostab kohustusliku tehnilise kontrolli kuni 48 tunni jooksul pärast traallaeva sadamasse jõudmist.

11.4 Tehnilise kontrolli tulemusel väljastab Guinea-Bissau viivitamata laeva kaptenile vastavustõendi ja edastab selle koopia Euroopa Liidule.

11.5 Vastavustõendi kehtivusaeg on üks (1) aasta. Kalapüügiliigi muutmise puhul krevetipüügiliigiks või vastupidi on siiski vaja uut vastavustõendit. Uut vastavustõendit on vaja ka juhul, kui laev lahkub Guinea-Bissau majandusvööndist pikemaks ajavahemikuks kui 45 päeva.

11.6 Vastavustõend peab alati olema laeva pardal.

11.7 Guinea-Bissau õigusnormidega sätestatud määradele vastavad tehnilise kontrolliga seotud kulud kannab laevaomanik. Kõnealused kulud ei tohi ületada summasid, mida maksavad samade teenuste eest Guinea-Bissau laevad või kolmanda riigi lipu all sõitvad laevad.

III PEATÜKK

Tehnilised meetmed

1. Püügilitsentsi omavate laevade suhtes kohaldatavad tehnilised meetmed seoses püügipiirkonna, püügivahendite ja kaaspüügi mahuga on määratud kindlaks püügikategooriate kaupa käesoleva lisa liites esitatud teabelehes.

2. Tuunipüügilaevad ja pinnaõngejadaga püügilaevad järgivad kõiki Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi.

IV PEATÜKK

Püügiaruanded

1. Püügipäevik

1.1 Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut, mille näidis iga püügikategooria kohta on käesoleva lisa liites. Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

1.2 Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi.

1.3 Vajaduse korral kannab kapten iga päev püügipäevikusse iga merre tagasi heidetud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

1.4 Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5 Püügipäevikus registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2. Püügiaruanded

2.1 Kapten annab laeva püügist aru, esitades Guinea-Bissaule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas.

2.2 Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i. Guinea-Bissau sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Guinea-Bissau kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

ii. kui Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Guinea-Bissau sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal 14 päeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 30 päeva jooksul pärast Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast lahkumist:

(a) Guinea-Bissaule posti teel

(b) või faksi teel Guinea-Bissau poolt edastatud numbrile

2.3 Kohe kui Guinea-Bissau on valmis elektroonilisel teel edastatud püügiaruandeid kätte saama, saadab kapten püügipäevikud Guinea-Bissaule viimase osutatud e-posti aadressile. Guinea-Bissau saadab viivitamata e-posti teel vastu kättesaamisteate.

2.4 Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul saadab kapten kõikide püügipäevikute koopia ka ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i. IRD (Institut de recherche pour le développement)

ii. IEO (Instituto Español de Oceanografia) või

iii. INIAP (Instituto Nacional de investigação agrária e das Pescas).

2.5 Kui laev pöördub oma püügilitsentsi kehtivusajal Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus tegevus- ja püügiaruanne.

2.6 Kui käesoleva peatüki sätteid ei ole arvesse võetud, võib Guinea-Bissau peatada asjaomase laeva püügilitsentsi kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Guinea-Bissau püügilitsentsi uuendamisest keelduda. Guinea-Bissau teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

3. Üleminek elektroonilisele süsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 registreerivad ELi laevad lepingu raames toimunud püügitegevuse andmed ja edastavad need Guinea-Bissaule elektroonilisel teel vastavalt käesoleva lisa liites esitatud sätetele.

4. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade litsentsitasude arvestus

4.1 Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, määrab EL iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadaga püügilaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

4.2 EL edastab lõpliku arvestuse Guinea-Bissaule ja laevaomanikule enne püügiaastale järgneva aasta 15. juunit.

4.3 Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, mis maksti ettemaksuna püügilitsentsi saamiseks, kannab laevaomanik puuduva summa viivitamata Guinea-Bissaule üle. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud litsentsitasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

V PEATÜKK

Lossimine ja ümberlaadimine

1. Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püütud saaki Guinea-Bissau sadamas lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Guinea-Bissaule:

(a) lossida või ümberlaadida sooviva kalapüügilaeva nime;

(b) lossimis- või ümberlaadimissadama;

(d) iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) koguse (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

(e) ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nime;

2. Ümberlaadimise puhul peab kapten tagama, et vastuvõtval laeval on selleks tegevuseks pädevate ametiasutuste poolt väljastatud luba.

3. Ümberlaadimine peab toimuma Guinea-Bissau sadama reidil. Ümberlaadimine merel on keelatud.

4. Kui kõnealusteid sätteid ei võeta arvesse, rakendatakse Guinea-Bissau kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

VI PEATÜKK

VMS-süsteem

1. Laevade asukohateated – VMS-süsteem

1.1 Püügilitsentsi omavad ELi laevad peavad olema Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas varustatud VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

1.2 Iga asukohateade peab

i. sisaldama:

(a) laeva tunnusandmeid,

(b) kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %,

(d) laeva kiirust ja kurssi,

ii. olema esitatud liites osutatud vormingus.

1.3 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisel registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4 Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

2.1 Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2 VMS-süsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kuu aja jooksul. Pärast seda tähtaega ja kui süsteemi ei ole õnnestunud parandada, ei lubata laeval enam Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.3 Laevad, mis püüavad Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik lõikes 1.2 osutatud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele

3.1 Niipea kui Guinea-Bissau on pannud toimima töökorras kalapüügiseirekeskuse, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2 Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

3.3 Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus ja lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitavad üksteist viivitamata kõikidest katkestustest püügilitsentsiga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Sidesüsteemi tõrked

4.1 Guinea-Bissau tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Iga võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

4.2 Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Guinea-Bissau riiklike õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

5.1 Kui põhjendatud andmetel õnnestub tõendada rikkumist, võib Guinea-Bissau taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Guinea-Bissau peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Guinea-Bissaule viivitamata asukohateate, kasutades vähendatud sagedust. Guinea-Bissau teavitab viivitamata ELi lipuriigi järelevalvekeskust inspektsiooni lõppemisest.

5.2 Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab Guinea-Bissau lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi tõenäolisest edaspidisest seirest.

VII PEATÜKK

Kontroll

1. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1 Igast püügilitsentsi omava ELi laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Guinea-Bissaud teavitada 24 tundi enne sisenemist või lahkumist. Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul on seda aega vähendatud kuuele tunnile.

1.2 Sisenemist või lahkumist teavitamisel edastab laev eelkõige:

i. kuupäeva, kellaaja ja ettenähtud piiriületuspunkti;

ii. iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii. toodete esitusviisi.

1.3 Teatatakse elektroonilisel teel või selle puudumisel faksi või raadio teel Guinea-Bissau edastatud e-posti aadressile, faksinumbrile või edastussagedusele. Guinea-Bissau teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja ELi e-posti aadressi, faksinumbri või edastussageduse muudatustest.

1.4 Iga Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse püügilitsentsita laevana.

2. Inspekteerimised

2.1 Guinea-Bissau vetes kala püüdvate Euroopa Liidu laevade kaptenid lubavad oma laeva pardale püügitegevuse inspekteerimise eest vastutavad Guinea-Bissau ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

2.2 Kõnealused ametiisikud ei tohi pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

2.3 Pärast iga kontrollimist antakse laeva kaptenile ametlik inspekteerimisaruanne.

VIII PEATÜKK

Rikkumised

1. Rikkumiste menetlemine

1.1 Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine püügilitsentsi omava ELi laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

1.2 Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2. Laeva peatamine – Teavitamiskoosolek

2.1 Kui Guinea-Bissau õigusaktidega on vastavalt ette nähtud, võib väidetava rikkumise puhul sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Guinea-Bissau sadamasse.

2.2 Guinea-Bissau teatab 48 tunni jooksul ELile püügilitsentsi omava ELi laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

2.3 Laeva, kapteni ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille Guinea-Bissau korraldab ELi taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja.

3. Rikkumissanktsioonid – Menetlusprotseduur

3.1 Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab Guinea-Bissau kehtivate riiklike õigusaktide sätete kohaselt.

3.2 Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist algatada Guinea-Bissau ja ELi vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsiooni aeg ja tase. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskuse esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt neli päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

4. Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1 Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Guinea-Bissau osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Guinea-Bissau, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2 Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

(a) täielikult, kui ühtegi sanktsiooni ei määratud,

(b) summa ulatuses, mis jääb järele, kui sanktsioon hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3 Guinea-Bissau teavitab ELi õigusmenetluse tulemustest 8 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva vabastamine

Laeval ja selle kaptenil lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate sanktsioonide korraldamist või pärast pangatagatise esitamist.

IX PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1. Töölevõetavate meremeeste arv

1.1 Püügilitsentsi kehtivuse ajal kohustub iga ELi traaler võtma pardale Guinea-Bissau meremehi vastavalt järgmistele piirnormidele:

i. laev võimsusega alla 250 brt – neli meremeest;

ii. laev võimsusega vahemikus 250 ja 400 brt – viis meremeest;

ii. laev võimsusega vahemikus 400 ja 650 brt – kuus meremeest;

iv. laev võimsusega üle 650 brt – seitse meremeest.

1.2 ELi laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Guinea-Bissau meremeeste töölevõtmiseks.

2. Võimalus vabalt meremehi valida

2.1 Guinea-Bissaul on suunav nimekiri kvalifitseeritud meremeestest, keda võidakse ELi laevadele tööle võtta.

2.2 Laevaomanik või tema agent valib soovi korral sellest nimekirjast oma laevale tööle võetavad meremehed ja teavitab Guinea-Bissaud nende kandmisest munsterrolli.

3. Lepingud

3.1 Meremehe töölepingu koostavad laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajaduse korral ametiühing koostöös Guinea-Bissauga. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

3.2 Töölepinguga tagatakse meremehele tema suhtes Guinea-Bissaus kohaldatav sotsiaalkindlustus. See hõlmab ka elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

3.3 Allakirjutanud saavad lepingu koopia.

3.4 Guinea-Bissau meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsioonis sätestatud tööalaseid põhiõigusi. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4. Meremeeste töötasu

4.1 Guinea-Bissau meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne püügilitsentsi väljastamist ning laevaomaniku või tema agendi ja Guinea-Bissau vastastikusel kokkuleppel.

4.2 Töötasu ei tohi olla madalam Guinea-Bissau laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

5. Meremehe kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees ei tule töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale, loetakse meremehe tööleping kehtetuks. Meremehe asemel võetakse tööle teine Guinea-Bissau meremees, ilma et laeva väljasõit seetõttu hilineks.

X PEATÜKK

Vaatlejad

1. Püügitegevuse vaatlemine

1.1 Püügilitsentsi omavad laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

1.2 Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadaga püügilaevade puhul peavad lepinguosalised võimalikult peatselt nõu kolmandate huvitatud riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida pädev asutus kalanduse valdkonnas.

1.3 Teised laevad võtavad pardale Guinea-Bissau määratud vaatleja.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

2.1 Püügilitsentsi väljaandmisel teatab Guinea-Bissau ELile ning laevaomanikule või tema agendile määratud laevadest ja vaatlejatest, samuti aja, millal vaatleja peab iga laeva pardal viibima. Guinea-Bissau teatab ELile ning laevaomanikule või tema agendile viivitamata mis tahes muudatustest seoses määratud laevade ja vaatlejatega.

2.2 Vaatleja pardalviibimine ei tohi ületada tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Kindlasummaline rahaline toetus

Püügilitsentsi maksmisel kannab laevaomanik Guinea-Bissaule iga laeva eest üle kindlaksmääratud summana 6 000 eurot aastas, mida kohandatakse pro rata temporis vastavalt asjaomaste laevade püügilitsentsi kestusele.

4. Vaatleja töötasu

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Guinea-Bissau.

5. Pardalevõtmise tingimused

5.1 Laevaomanik või tema agent ja Guinea-Bissau lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

5.2 Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3 Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4 Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5 Vaatleja käsutuses peavad olema kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud seadmed. Tal on juurdepääs sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt tema töökohustustega.

6. Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja peab vaatleja:

(a) käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

(b) suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1 Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2 Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Guinea-Bissaule vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3 Kui vaatleja ei ole Guinea-Bissau sadamas laevalt lahkunud, kannab laevaomanik kõik kulud vaatleja võimalikult kiireks Guinea-Bissausse tagasijõudmiseks.

8. Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

(a) jälgib laeva püügitegevust;

(b) kontrollib kalapüügi ajal laeva asukohta;

(d) märgib üles kasutatavad püügivahendid;

(e) kontrollib pardapäevikusse kantud Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna püügiandmeid;

(f) kontrollib iga püügikategooria puhul kindlaks määratud kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi heidetud saaki.

(g) edastab vähemalt kord nädalas raadio teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9. Vaatleja aruanne

9.1 Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

9.2 Vaatleja esitab oma aruande Guinea-Bissaule. Andmed väljapüügi ja vette tagasi heidetud saagi kohta edastatakse Guinea-Bissau teadusinstituudile (CIPA), kes esitab need pärast töötlemist ja analüüsi ühisele teaduskomiteele.

Liited

1. – Püügivarustuse litsentsitaotluse vorm

2. – Väljapüügi ja püügikoormuse statistika

3. – Tuunipüügilaevade püügipäevik

4. – Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest

5. – VMS-süsteemi sõnumite edastamine Guinea-Bissaule

6. – Teabelehed püügikategooriate kaupa

1. liide

PÜÜGIVARUSTUSE

LITSENTSITAOTLUSE

VORM

Ametiasutuse osa || Märkused

Kodakondsus:………………………………… Litsentsi number: ……………………………. Allkirjastamise kuupäev: ………………….… Välja andmise kuupäev………………………. || ……………………………………………….. ……………………………………………….. ……………………………………………….. ………………………………………………...

TAOTLEJA

Ärinimi:....................................................................................................................................................................................

Äriregistri number:.................................................................................................................................................................

Vastutava isiku ees- ja perekonnanimi:...............................................................................................................................

Sünniaeg ja -koht:..................................................................................................................................................................

Elukutse:..................................................................................................................................................................................

Aadress:..................................................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................................................................

Töötajate arv:..........................................................................................................................................................................

Laevaomaniku esindaja nimi ja aadress:.............................................................................................................................

LAEV

Laeva tüüp:......................................................................... Registreerimisnumber:............................................................

Uus nimi:............................................................................. Endine nimi:..............................................................................

Ehitamise kuupäev ja koht:...................................................................................................................................................

Esialgne riikkondsus:.............................................................................................................................................................

Pikkus:.................................................... Laius:............................................................. Süvis:.............................................

Kogumahutavus:.................................. Puhasmahutavus:........................................

Ehitusmaterjali tüüp:..............................................................................................................................................................

Peamasina mark:....................................................... Tüüp:................................ Võimsus (hj):..........................................

Sõukruvi: Fikseeritud: ¨ Reguleeritav: ¨ Kanalis: ¨

Kiirus:.......................................................................................................................................................................................

Raadiokutsung:.................................................................. Sagedus:...................................................................................

Avastamis-, navigatsiooni- ja ülekandevahendite loetelu:

Radar: ¨ Sonar: ¨ Võrgusond: ¨

VHF: ¨ BLU: ¨ Satelliitnavigatsioon: ¨ Muu.........................................

Meeskonnaliikmete arv:........................................................................................................................................................

SÄILITUSVIIS

Jää: ¨ Jää ja jahutus: ¨

Külmutamine: soolvees: ¨ kuivatatuna: ¨ jahutatult merevees: ¨

Kogu jahutusvõimsus (fg):...................................................................................................................................................

Külmutusvõimsus tonnides 24 tunni kohta:......................................................................................................................

Lasti mahtuvus:......................................................................................................................................................................

PÜÜGILIIK

A. Põhjalähedane püük

Põhjalähedane püük ranniku lähedal: ¨ Põhjalähedane püük avamerel: ¨

Traali tüüp:

peajalgsete traal: ¨ krevetitraal: ¨ kalatraal: ¨

Traali pikkus:............................................................ Ülemise selise pikkus:.......................................................

Võrgusilm nooda päras:.........................................................................................................................................

Võrgusilm nooda tiibades:....................................................................................................................................

Traalimiskiirus:........................................................................................................................................................

B. Pelaagiline süvamerepüük (tuunikala)

Ritvõngega: ¨ Ritvõngede arv: ¨

Noodaga: ¨ Nooda pikkus:.................................... Nooda sügavus:....................

Mahutite arv:......................................................................... Mahutavus tonnides:...........................................

C. Õngejadad ja püünised

Triivõngejadad: ¨ Põhjaõngejadad: ¨

Õngejada pikkus:.................................................................. Konksude arv:.......................................................

Õngejadade arv:......................................................................................................................................................

Püüniste arv:...........................................................................................................................................................

RANNARAJATISED

Aadress ja loa number:..........................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................................................................

Ärinimi:....................................................................................................................................................................................

Tegevus:..................................................................................................................................................................................

Kala sisemaine hulgimüük: ¨ Eksport: ¨

Hulgimüüja tunnistuse liik ja number:.................................................................................................................................

Töötlemis- ja konserveerimisrajatiste kirjeldus:

..................................................................................................................................................................................................

Töötajate arv:..........................................................................................................................................................................

NB! Jaatava vastuse korral tehke ristike vastavasse ruutu.

Tehnilised märkused

Riigiministeeriumi luba

2. liide

KALANDUSMINISTEERIUM VÄLJAPÜÜGI JA PÜÜGIKOORMUSE STATISTIKA Kuu: Aasta:

Laeva nimi: || || || Mootori võimsus: || || || Püügimeetod: ||

Riikkondsus: || || || Brutoregistertonnaaž: || || || Lossimissadam: ||

Kuupäev || Kalapüügi piirkond || Loomuse pardale hiivamiste arv || Püügitundide arv || Kalaliigid

Pikkuskraad || Laiuskraad || || || || || || || || Kokku

1/ || || || || || || || || || || || ||

2/ || || || || || || || || || || || ||

3/ || || || || || || || || || || || ||

4/ || || || || || || || || || || || ||

5/ || || || || || || || || || || || ||

6/ || || || || || || || || || || || ||

7/ || || || || || || || || || || || ||

8/ || || || || || || || || || || || ||

9/ || || || || || || || || || || || ||

10/ || || || || || || || || || || || ||

11/ || || || || || || || || || || || ||

12/ || || || || || || || || || || || ||

13/ || || || || || || || || || || || ||

14/ || || || || || || || || || || || ||

15/ || || || || || || || || || || || ||

16/ || || || || || || || || || || || ||

17/ || || || || || || || || || || || ||

18/ || || || || || || || || || || || ||

19/ || || || || || || || || || || || ||

20/ || || || || || || || || || || || ||

21/ || || || || || || || || || || || ||

22/ || || || || || || || || || || || ||

23/ || || || || || || || || || || || ||

24/ || || || || || || || || || || || ||

25/ || || || || || || || || || || || ||

26/ || || || || || || || || || || || ||

27/ || || || || || || || || || || || ||

28/ || || || || || || || || || || || ||

29/ || || || || || || || || || || || ||

30/ || || || || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || ||

3. liide || Püügitehnika || ||

TUUNIPÜÜGIPÄEVIK || || Õngejada || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || Seinnoot || ||

Laeva nimi:…………………………………………… Lipuriik:……………………………………………….. Registreerimisnumber:………………………………… Laevaomanik:………………………………………….. Aadress………………………………………………… || Brutoregistertonnaaž:…………………………. Mahutavus (tonnides):…………………………. Kapten: ………………………………………… Meeskonnaliikmete arv: …………………….….. Aruande esitamise kuupäev: ………..…………… Aruande koostaja: …………………………………. || || || Kuu || Päev || Aasta || Sadam || || || Traalnoot || || || || ||

Laev väljus: || || || || || || || || || Muu || || || || ||

Laev saabus: || || || || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || ||

Merel oldud päevade arv: || || ……… || Püügipäevade arv: Püügikordade arv: || ……………. .…………….. || Püügireisi number: || || ……………………………… ||

|| || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Kuupäev || Statistiline püügipiirkond || || || Väljapüük || Kasutatud sööt ||

Päev/Kuu || Püügikordade arv || Laiuskraad N/S || Pikkuskraad O/W || Pinnavee temperatuur (°C) || Püügikoormus Konksude arv || Harilik tuun Thunnus maccoyi || Kulduim-tuun Thunnus albacares || Suursilm-tuun Thunnus obesus || Pikkuim-tuun Thunnus alalunga || Mõõkkala Xiphias gladius || Vöödiline odanina Tetrapturus audax || Must marliin Makaira indica || Purikalalased Istiophorus spp. || Vööttuun Katsuwonus pelamis || Segasaak || Päeva saak kokku || Makrellhauglased || Kalmaar || Elussööt || Muud ||

|| || || || || || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || Arv || kg || || || ||

|| || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Lossitud kogused (kg) || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

4. liide

Elektrooniline teavitamine kalapüügitegevusest

Elektrooniline registreerimis- ja aruandlussüsteem

1. Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev ELi laev peab olema varustatud andmete registreerimise ja teabeedastuse elektroonilise süsteemiga (edaspidi „ERS-süsteem”, ERS – Electronic Reporting System), mis oleks töökindel ning võimaldaks registreerida ja edastada püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERS-andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Guinea-Bissau vetes. Kui Euroopa laev ei ole ERS-süsteemiga varustatud või kui laeva ERS-süsteem ei tööta, ei tohi ta Guinea-Bissau vetes püügitegevust alustada.

2. Lipuliikmesriik ja Guinea-Bissau tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus (FMC) on varustatud elektrooniliste seadmete ja programmidega, mis on vajalikud ERS-andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm ja ERS-andmete säilitamiseks vähemalt kolme (3) aasta jooksul. Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning jõustuma kuue (6) kuu möödumisel.

3. ERS-andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon.

4. Lepinguosalised tagavad, et ERS-andmed registreeritakse järjestikuselt.

5. Lipuliikmesriik ja Guinea-Bissau tagavad, et nende kalapüügiseirekeskused (FMC) edastavad vastastikku vajalikke nimesid, elektroonilisi aadresse, telefoni- ja faksinumbreid. Neisse andmetesse tehtavad mis tahes hilisemad muudatused tuleb edastada viivitamata.

ERS-andmete edastamine

6. Iga käesoleva protokolli raames kala püüdev Euroopa Liidu laev:

(a) peab iga Guinea-Bissau vetes viibitud päeva kohta elektroonilist püügipäevikut. Iga püügiliik peab olema identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

(b) edastab, ilma et see piiraks VII peatüki sätteid, iga Guinea-Bissau vetesse sisenemise ja sealt lahkumise korral kõikide püügilitsentsi alusel kindlakstehtavate kalaliikide pardal olevad kogused.

(c) registreerib Guinea-Bissau vetes saadud väljapüügi liikide kaupa ja iga pardale hiivatud loomuse kohta, märkides ära saagi koguse ja vette tagasi heidetud kala koguse. Püügilitsentsi alusel identifitseeritavate liikide puhul peab kapten märkima ära ka saagi puudumise;

(d) ilma et see piiraks V peatüki sätteid registreeritakse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

(e) ERS-andmed edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskusele elektroonilisel teel enne kella 23.59 UTC.

7. Registreeritud ja edastatud ERS-andmete täpsuse eest vastutab kapten.

8. Lipuriik tagab, et tema kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed lõikes 2 osutatud menetluse ja vormingu kohaselt.

9. Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus:

a. käsitleb kõiki ERS-andmeid konfidentsiaalsetena;

b. edastab ERS-andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele hiljemalt 48 tundi pärast iga lossimise ja/või ümberlaadimise lõppu.

Tehniline rike

10. ELi laeva lipuriik tagab, et kaptenit, laevaomanikku või tema agenti teavitatakse viivitamata laevale paigaldatud ERS-süsteemi mis tahes tehnilisest rikkest.

11. Tehnilise rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik, et ERS-süsteem parandatakse või asendatakse viivitamata rikke avastamisele järgneva [ühe kuu jooksul].

12. Iga rikkis ERS-süsteemiga ELi kalapüügilaev edastab iga päev enne kella 23.59 UTC oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERS-andmed muu toimiva elektroonilise sidekanali abil.

ERS-andmete saamata jäämine

13. Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus teavitab pädeva lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi viivitamata kõikidest katkestustest, mida tuleb ette käesoleva protokolli raames kala püüdva ELi laeva poolt ERS-andmete edastusel.

14. Sellise teate saamisel teeb lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata kindlaks põhjused, miks ERS-andmeid ei õnnestu edastada ja võtab probleemi lahendamiseks asjakohased meetmed. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskust ja ELi välja selgitatud põhjustest ja vastavatest korrektiivmeetmetest.

15. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab viivitamata Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskusele puuduvad ERS-andmed.

16. Guinea-Bissau kalapüügiseirekeskus ei ole töökorras, edastab EL Guinea-Bissaule viimase vetes kalupüüdnud Euroopa laevade heakskiidetud ERS-andmed üks kord kuus.

5. liide

VMS-süsteemi sõnumite edastamine Guinea-Bissaule

Andmed || Väljakood || Kohustuslik (K) / Vabatahtlik (V) || Märkused

Teate algus || SR || K || Süsteemiga seotud andmed; märgib teate algust

Adressaat || AD || K || Sõnumiga seotud andmed; saaja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Saatja || FR || K || Sõnumiga seotud andmed; saatja riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood

Teate number || RN || V || Sõnumiga seotud andmed; (sõnumi seerianumber asjakohasel aastal)

Teate kuupäev || RD || V || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kuupäev

Teate kellaaeg || RT || V || Sõnumiga seotud andmed; edastamise kellaaeg

Sõnumi tüüp || TM || K || Sõnumiga seotud andmed; sõnumi tüüp: „ENT”, „POS” või „EXI”

Laeva nimi || NA || V || Laeva nimi

Pardatähis || XR || V || Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number

Raadiokutsung || RC || K || Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Kapteni nimi || MA || K || Laeva kapteni nimi

Laevastikuregistri sisenumber || IR || K || Laevaga seotud andmed; laeva kordumatu number: lipuriigi kolmetäheline ISO kood, millele järgneb number

Laiuskraad || LT || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ±99 999 (WGS-84)

Pikkuskraad || LG || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoht ±999 999 (WGS-84)

Kiirus || SP || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes

Kurss || CO || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; laeva suund 360° skaalal

Kuupäev || DA || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg || TI || K || Geograafilise asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp || ER || K || Süsteemiga seotud andmed; tähistab teate lõppu

Esitluse vorming

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

– topeltkaldjoon (//) ja tähed „SR” märgivad sõnumi algust,

– topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmete algust,

– üks kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeid,

– andmepaare eraldab tühik,

– tähed „ER” ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

6. liide

TEABELEHT 1 – KALAPÜÜGILIIK 1: KÜLMUTUSTRAALERID KALA JA PEAJALGSETE PÜÜGIKS

1. Kalapüügi piirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2. Lubatud püügivahendid:

2.1 Klassikaline traallaudadega põhjatraal ja teised selektiivsed vahendid on lubatud. 2.2 Ulgseadmega kalapüük on lubatud. 2.3 Keelatud on kasutada igat liiki püügivahendeid, seadmeid või tehnikat, mis võib võrgusilmi ummistada või võrgusilmade valikulist läbilaskvust vähendada. Võrkude kulumise ja rebenemise vältimiseks on lubatud erandkorras kinnitada põhjatraalnooda pära alumise poole kaitseks võrgust või muust materjalist kaitsepõlled. Kaitsepõlled kinnitatakse ainult noodapära esimeste ja külgmiste äärte külge. Traali ülaosas on lubatud kasutada kaitsevahendeid mis on võrguga ühes tükis, noodapäraga samast materjalist ja mille väljavenitatud võrgusilmade mõõt on vähemalt 300 mm. 2.4 Kahekordsest nöörist noodapära on keelatud.

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

70 mm

4. Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. 4.1 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi kalatraalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi ega üle 9 % peajalgseid. 4.2 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi peajalgseid püüdvate traalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 9 % koorikloomi. 4.3 Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse sanktsioone Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt. 4.4 Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel kohandada.

5. Lubatud tonnaaž / tasud

5.1 Lubatud tonnaaž (brt) || 3 500 brt/aastas

5.2 Tasud eurodes brt kohta aastas || 256 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt [4] % või [2,5] %.

TEABELEHT 2 – KALAPÜÜGILIIK 2: KREVETITRAALERID

1. Kalapüügi piirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2. Lubatud püügivahend

3. Lubatud väikseim võrgusilma suurus

50 mm

4. Kaaspüük

Vastavalt Guinea-Bissau õigusaktidele. 4.1 Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas toimunud püügireisi lõpus ei tohi krevetitraalerite pardal kogupüügi hulgas olla üle 50 % peajalgseid. 4.2 Kui kõnealused protsendimäärad ületavad kaaspüügi lubatud määra, kohaldatakse sanktsioone Guinea-Bissau õigusaktide kohaselt. 4.3 Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et lubatud määra ühise teaduskomitee soovituse alusel kohandada.

5. Lubatud tonnaaž / tasud

5.1 Lubatud tonnaaž (brt) || 3 700 brt/aastas

5.2 Tasud eurodes brt kohta aastas || 344 eurot/brt/aastas Kolme- ja kuuekuuliste litsentside puhul arvutatakse tasud pro rata temporis põhimõttel vastavalt kehtivusaja pikkusele, kusjuures lisatakse vastavalt [4] % või [2,5] %.

TEABELEHT 3 – KALAPÜÜGILIIK 3: RITVÕNGEDEGA TUUNIPÜÜGILAEVAD

1. Kalapüügi piirkond

1.1 12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°. 1.2 Ritvõngedega tuunipüügilaevadel on Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas kalapüügiga tegelemiseks lubatud püüda elussööta.

2. Lubatud püügivahendid:

2.1 Ritvõnged 2.2 Elussöögiga seinnoot: 16 mm

3. Kaaspüük

3.1 Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud 3.2 Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.

4. Lubatud tonnaaž / tasud

4.1 Lisatasu püütud tonni kohta || 25 eurot/tonn

4.2 Iga-aastane kindlaksmääratud tasu || 550 eurot ühe laeva 22 tonni kohta

4.3 Püügilitsentsiga laevade arv || 12 laeva

TEABELEHT 4 – KALAPÜÜGILIIK 4: TUUNIKÜLMUTUSSEINERID JA ÕNGEJADALAEVAD

1. Kalapüügi piirkond

12 meremiili lähtejoonest väljapoole jäävad veed, sealhulgas Guinea-Bissau ja Senegali vaheline ühine haldusvöönd, mis ulatub kuni asimuudini 268°.

2. Lubatud püügivahend

Noot ja pinnaõngejada

3. Kaaspüük

Rändega liikide konventsiooni (CMS) ja Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) resolutsioonide kohaselt on hiidhai (Cetorhinus maximus), mõrtsukhai (Carcharodon carcharias), suursilm-rebashai (Alopias superciliosus), vasarhai perekonda (Sphyrnidae) kuuluvate vasarhaide (välja arvatud Sphyrna tiburo), pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus) ja siidhallhai (Carcharhinus falciformis) püük keelatud. Hariliku liivhai (Carcharias taurus) ja supi nugishai (Galeorhinus galeus) püük on keelatud Lepinguosalised peavad ühiskomitees nõu, et seda loetelu teaduslike soovituste alusel ajakohastada.

4. Lubatud tonnaaž / tasud

4.1 Lisatasu väljapüütud tonni kohta || 35 eurot/tonn

4.2 Iga-aastane kindlaksmääratud tasu || 3 500 eurot ühe laeva 100 tonni kohta

4.3 Püügilitsentsiga laevade arv || 28 laeva

Püügireisi määratlus:

Käesoleva liite tähenduses käsitatakse Euroopa laeva püügireisi kestuse all järgmist:

– kas ajavahemikku Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemise ja sealt lahkumise vahel;

– ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni ümberlaadimiseni;

– või ajavahemikku laeva Guinea-Bissau kalapüügipiirkonda sisenemisest kuni lossimiseni.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsuse ettepanek: Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[7]

11. – Merendus- ja kalandusasjad

11.03 – Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[8]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta Euroopa Liidu kalalaevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust ning arendada vastastikuseid suhteid partnerluse vaimus, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.

Kalandusalaste partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustega (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega kalandusalaseid partnerluslepinguid kooskõlas teiste Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, rahvusvaheline kalandus ja mereõigus, rahvusvahelised kalanduskokkulepped (eelarverida 11.0301)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Protokolli sõlmimine aitab säilitada Euroopa laevade kalapüügivõimalusi Guinea-Bissau vetes.

Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja säilitada.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (aastas kasutatud püügilitsentside protsendi suhe protokolliga pakutud võimaluste suhtesse).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtusele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude kalandusalaste partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Ajavahemikku 2011–2012 hõlmav protokoll kaotab oma kehtivuse 15. juunil 2012. Uut protokolli on ette nähtud kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast. Käesoleva menetlusega paralleelselt alustati menetlust, et võtta nõukogus vastu otsus protokolli ajutise kohaldamise kohta.

Uus protokoll tagab raamistiku Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse reguleerimiseks ja võimaldab laevaomanikel jätkata püügilitsentside taotlemist Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas. Lisaks sellele aitab uus protokoll tugevdada ELi ja Guinea-Bissau vahelist koostööd säästva kalanduspoliitika arengu edendamiseks. Protokolliga on ette nähtud laevade jälgimine satelliitseiresüsteemi(VMS) abil ja püügiandmete edastamine elektroonilisel teel.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Uue protokolli seisukohast tähendaks ELi mittesekkumine seda, et asemele tuleksid eraõiguslikud lepingud, mis ei taga vähimalgi määral säästvat püüki. Samuti loodab Euroopa Liit, et protokolli abil jätkab Guinea-Bissau ELiga veelgi tõhusamat koostööd säästva kalapüügi valdkonnas.

Protokolliga ettenähtud vahendid võimaldavad Guinea-Bissaul jätkata strateegilist planeerimist, et kalandusvaldkonnas oma poliitikasuundi ellu viia.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Eelmise protokolliga ette nähtud võimaluste alakasutamise tõttu otsustasid lepinguosalised kalapüügivõimalusi vähendada. Kuid selleks, et võtta arvesse väljapüügi mahte püügikoormuse ühiku kohta ja hindade kujunemist, otsustati vastavat kaubanduslikku väärtust siiski suurendada.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Kalandusalaste partnerluslepingute raames eraldatavad summad moodustavad kolmandate riikide (partnerriikide) eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Samas on kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise ja järelevalve üks tingimus, et osa eraldistest peab olema suunatud riigi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimiseks. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvaheliste fondide liisinguandjad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X Ettepanek/algatus kehtib kolm aastat alates protokolli allkirjastamisest.

– X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2012–2014.

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[9]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ rakendusametitele

– ¨ ühenduste asutatud asutustele[10]

– ¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, koostöös Dakaris asuva kalandusatašeega ja Euroopa Liidu Bissau delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Lisaks sellele on kalandusalase partnerluslepinguga nähtud ette vähemalt üks ühiskomitee aastane kohtumine, kus komisjon ja kolmas riik teevad kokkuvõtte lepingu ja selle protokolli elluviimisest ning ajakohastavad vajaduse korral püügivõimalusi ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1. Tuvastatud ohud

Kalandusprotokolli koostamisega kaasnevad teatavad ohud, eelkõige seoses valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ette nähtud summadega (puudulik kavandamine).

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Ette on nähtud ulatuslik dialoog valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodite osa on ka punktis 2.1 osutatud tulemuste ühine analüüs.

Lisaks sellele on protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Komisjon on võtnud eesmärgiks pideva poliitilise dialoogi algatamise ning koostöö, mis võimaldaks parandada lepinguga reguleeritavaid valdkondi ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt kalandusalase partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Asjaomase protokolli puhul on artikli 2 lõikega 6 ette nähtud, et rahaline toetus tuleb tervikuna maksta riigikassa arveldusarvele Guinea-Bissau ametiasutuste osutatud finantsasutuses.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata[11] || EFTA riigid[12] || Kandidaatriigid[13] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2 || 11.0301 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped || Liigendatud assigneeringud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

(ei kohaldata)

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 2 || Loodusvarade kaitse ja majandamine

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat || || || Aasta N[14] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr 11.0301 || Kulukohustused || (1) || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Maksed || (2) || 9,200[15] || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[16] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || ||

Maksed || =2+2a +3 || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU[17] || Kulukohustused || (4) || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Maksed || (5) || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0 || 0 || 0 || || || || || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Maksed || =5+ 6 || 9,200 || 9,200 || 9,200 || || || || || 27,600

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: (ei kohaldata)

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,083 || 0,083 || 0,083 || 0,083 || || || || 0,332

Ÿ Personalikulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || || || || 0,040

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU || || 0,093 || 0,093 || 0,093 || 0,093 || || || || 0,372

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,093 || 0,093 || 0,093 || 0,093 || || || || 0,372

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[18] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 9,293 || 9,293 || 9,293 || 0,093 || || || || 27,972

Maksed || 9,293 || 9,293 || 9,293 || 0,093 || || || || 27,972

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID Väljundi liik

Väljundi liik[19] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 [20] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Tuunipüügilitsentsid || Tonnaaž || 65 eurot/tonn || 2500 || 0,163 || 2500 || 0,163 || 2500 || 0.163 || || || || || || || || || ||

Traalerite litsentsid || Litsentsi hind || 838,4 eurot/brt || 7200 || 6,037 || 7200 || 6,037 || 7200 || 6,037 || || || || || || || || || ||

Valdkondlik toetus || || 3,000 || 1 || 3,000 || 1 || 3,000 || 1 || 3,000 || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 9,200 || || 9,200 || || 9,200 || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2… || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || 9,200 || || 9,200 || || 9,200 || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1. Ülevaade

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N[21] 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,083 || 0,083 || 0,083 || 0,083 || || || || 0,332

Personalikulud || 0,010 || 0,010 || 0,010 || 0,010 || || || || 0,040

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0.093 || 0.093 || 0.093 || 0.093 || || || || 0,372

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5[22] välja jäävad kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,019 || 0,019 || 0,019 || 0,019 || || || || 0,076

Muud halduskulud || 0,006 || 0,006 || 0,006 || 0,006 || || || || 0,024

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,025 || 0,025 || 0,025 || 0,025 || || || || 0,100

KOKKU || 0,118 || 0,118 || 0,118 || 0,118 || || || || 0,472

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

– ¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ¨ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta N 2012 || Aasta N+1 2013 || Aasta N+2 2014 || Aasta N+3 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,55 || 0,55 || 0,55 || 0,55 || || ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[23] ||

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || || ||

|| XX 01 04 yy[24] || - peakorteris[25] || || || || || || ||

|| - delegatsioonides || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

|| 11010404 (lepinguline töötaja, tegevusalapõhise toetuse rakendamise järelevalve eest vastutav atašee) || 0,25 || 0,25 || 0,25 || 0,25 || || ||

|| KOKKU || 0,9 || 0,9 || 0,9 || 0,9 || || ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Kalandusalase partnerluslepingu (uue) läbirääkimisprotsessi haldamine ja järelevalve, läbirääkimiste tulemuste institutsioonidepoolse heakskiitmisprotsessi haldamine ja järelevalve; kehtiva kalandusalase partnerluslepingu haldamine, sealhulgas pidev rahandus- ja tegevusalane järelevalve; litsentside haldamine. 1 merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ametnik + üksuse juht (üksuse juhi abi + sekretär: üldise hinnangu kohaselt 0,65 inimest aastas. Kulude arvestamine: 0,65 inimest aastas x 127 000 eurot aastas = 82 550 eurot => 0,083 miljardit eurot.

Koosseisuvälised töötajad || Järelevalve valdkondliku toetuse andmise üle – 1 lepinguline töötaja (Senegal): üldise hinnangu kohaselt 0,3 inimest aastas. Kulude arvestamine: 0,25 inimest aastas x 64 000 eurot aastas = 19 200 eurot => 0,019 miljardit eurot.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[26]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨ omavahenditele

– ¨ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[27]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel …………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1] Vastu võetud 20. oktoobril 2011. aastal põllumajandus- ja kalandusnõukogu poolt.

[2] ELT C, , lk.

[3] ELT L 75, 18.3.2008, lk 49.

[4] ELT C ….

[5] Protokolli tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas … koos protokolli allkirjastamist käsitleva otsusega.

[6] Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

[7] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[8] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[9] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[11] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[12] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[13] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[14] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[15] Makse võib teha alles pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu, on võimalik, et ülekande saab teha alles aastal 2013.

[16] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17] Rahaline toetus hõlmab järgmist: a) 6 200 000 eurot Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnale juurdepääsuõiguse eest ja b) 3 000 000 eurot Guinea-Bissau Vabariigi kalanduspoliitika arengu toetuseks.

[18] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[19] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[20] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[21] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[22] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[23] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[24] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[25] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[26] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[27] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

52012PC0260