SELETUSKIRI

1. Taust

1.1. Taust ja eesmärgid

Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega kahjustab tervist. Tavaolukorras on doosid väga madalad, mistõttu kliiniliselt tuvastatav toime kudedele puudub, kuid võimalik on hilistoime, eelkõige haigestumine vähki. Arvatakse, et sellise toime puhul doosi alampiiri ei ole: iga kokkupuude, olenemata ulatusest, võib hilisemas elus põhjustada vähktõbe. Samuti arvatakse, et hilistoime esinemise tõenäosus on võrdeline doosi suurusega. Seepärast tuleks kiirguskaitse puhul kasutada lähenemisviisi, mille aluseks on juba aastakümnete eest rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) kehtestatud kiirguskaitsesüsteemi kolm peamist põhimõtet: põhjendatus, optimeeritus ja dooside piiratus.

Euratomi õigusaktides on alati järgitud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni soovitusi. See tunnustatud teadusorganisatsioon andis hiljuti välja kiirguskaitsesüsteemi käsitleva uue juhendi (väljaanne 103, 2007). Rahvusvaheline kiirguskaitsekomisjon säilitas kõnealuses juhendis süsteemi kolm alustala, kuid kirjeldas üksikasjalikumalt nimetatud põhimõtete kohaldamist tehislikest ja looduslikest kiirgusallikatest põhjustatud kiiritusolukordades. Loomulikult ei hõlma kiirguskaitse üksnes kiirgusallikate käitamisest tulenevat kiiritust (kavandatavad kiiritusolukorrad), vaid ka avariikiirituse olukordi, näiteks tuumaavarii tagajärjel, ja muid olukordi, eelkõige kokkupuuteid looduslike kiirgusallikatega, mida tähistatakse terminiga „püsikiirituse olukorrad”. Rahvusvaheline kiirguskaitsekomisjon on kasutanud uusimaid teadusandmeid efektiivdoosi hindamise metoodika ja doosi piirmäärade kohaldamise ajakohastamiseks.

Suur osa looduslikult esinevaid radioaktiivseid materjale (naturally occurring radioactive materials, edaspidi „NORM”) töötlevate tööstusharude töötajatest saab elanikudoosi piirmäära ületavaid doose, kuid neil puudub kutsetöö kaudu kiiritust saavatele töötajatele ettenähtud kaitse. Sellist ebanormaalset olukorda ei saa kestvalt taluda ning seepärast on rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uute soovituste eesmärk lõimida looduslikud kiirgusallikad üldisesse süsteemi. Juba 1996. aastast on Euratomi õigusaktidega[1] kehtestatud nõuded looduslike kiirgusallikatega seotud tegevuse kohta. Tollal koondati need nõuded üldisesse kiirguskaitse raamistikku lõimimise asemel eraldi jaotisesse. Lisaks anti liikmesriikidele võimalikult suur vabadus näiteks otsustada, millised NORM-tööstusharud tuleks liigitada probleemseteks. See on tekitanud NORM-tööstusharude kontrollimises ning nende töötajate kaitses suuri erinevusi. Selline olukord ei sobi kokku Euratomi kui ühtsete normide kehtestaja osaga.

Kokkupuude siseruumides leiduva radooniga, mis on elamu alt maa seest elamusse imbuv looduslik radioaktiivne väärisgaas, on palju olulisem kui kokkupuude mis tahes muu kiirgusallikaga. Uued epidemioloogilised uuringud kinnitavad, et kokkupuude radooniga võib põhjustada kopsuvähki ning Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)[2] on selle nüüd klassifitseerinud oluliseks tervist ohustavaks probleemiks[3]. Komisjon käsitles kokkupuudet elamutes leiduva radooniga oma 1990. aasta soovituses. Kuna kopsuvähki haigestumise ja radooniga kokkupuute põhjuslik seos on leidnud kinnitust, on Euroopa radoonitõrjepoliitikat vaja siduvate nõuetega tugevdada. Ehitustoodete direktiivis[4] käsitletakse ehitusmaterjalide radioaktiivsust, kuid Euroopa Standardikomitee (CEN) ei ole vastavaid standardeid ikka veel vastu võtnud. Põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaatamise eesmärk ei ole üksnes käsitleda NORM-tööstusharude tootmisjääkide ringlussevõttu ehitusmaterjalides, vaid tagada ka sidus ja ühtlustatud kaitse muude kõrgema radioaktiivsustasemega ehitusmaterjalide eest.

Lisaks elanike tervise kaitsele hõlmab rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni kiirguskaitsesüsteem nüüd ka elustiku kaitset ioniseeriva kiirgusega kokkupuute eest. Kuigi üldiselt eeldatakse, et elustiku kokkupuude kiirgusega ei nõua lisameetmete võtmist, tuleb seda eeldust nüüd kriteeriumidele vastavuse ja kokkulepitud metoodika alusel tõendada.

Paljudes Euratomi õigusaktides on käsitletud mitmesuguseid kiirguskaitseküsimusi, mis on Euratomi asutamislepingus määratletud põhiliste ohutusnormidena. Kuna nende küsimustega on tegeldud pikka aega, on paratamatu, et õigusaktide ajakohastamise tulemusel on nende vahel tekkinud üsna palju vastuolusid ning mõni viide on aegunud. Need vastuolud tuleb nüüd lahendada, järgides komisjoni Euroopa õigusaktide lihtsustamise poliitikat.

Probleemi võib kokku võtta järgmiselt:

– kehtivad õigusaktid ei kajasta täielikult teaduse arengut;

– kehtivate õigusaktide vahel esineb vastuolusid;

– kehtivate õigusaktide reguleerimisala ei hõlma täielikult looduslikke kiirgusallikaid või keskkonnakaitset.

Eespool öeldu põhjal saab sõnastada neli konkreetset eesmärki:

– muuta õigusaktide sisu selliselt, et see oleks kooskõlas kõige värskemate teaduslike andmete ja praktiliste kogemustega;

– selgitada nõudeid ja tagada Euroopa õiguse sidusus;

– tagada sidusus rahvusvaheliste soovitustega;

– hõlmata kõik kiiritusolukorrad ja kiirgusega kokkupuute viisid.

1.2. Subsidiaarsus

Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkti b kohaselt „[…] peab ühendus […] kehtestama ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagama, et neid järgitaks”. Sellele vastavalt deklareerivad liikmesriigid asutamislepingu preambulis, et nad on „otsustanud luua vajalikud tingimused võimsa tuumatööstuse arenguks”, ja ka seda, et nad tegutsevad, „püüdes luua vajalikud ohutustingimused, et kõrvaldada elanikkonna elu ja tervist ohustavad tegurid”. Euratomi volitatakse „kehtestama ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagama, et neid järgitaks”. Seega tunnustatakse Euratomi asutamislepingus selgesõnaliselt Euratomi pädevust tervisekaitse valdkonnas ioniseeriva kiirguse vastase kaitse reguleerimisel.

Euratomi asutamislepingu artiklite 30 ja 31 alusel Euratomile antud seadusandlik ainupädevus ei nõua põhimõtteliselt subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist. Nimetatud artiklite kohaselt peab komisjon taotlema oma seadusandlikele ettepanekutele Euratomi teadus- ja tehnikakomitee määratud eksperdirühma arvamust.

1.3. Kehtivad õigusaktid

Pärast Euratomi asutamislepingu jõustumist on asutamislepingu artikli 31 alusel vastu võetud põhiliste ohutusnormide kehtestamist käsitlevate õigusaktide terviklik kogum.

Nende õigusaktide tugisambaks on nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, milles sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (edaspidi „Euratomi põhiliste ohutusnormide direktiiv”). Lisaks on Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel vastu võetud veel järgmised õigusaktid:

– nõukogu 14. detsembri 1987. aasta otsus 87/600/Euratom ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgusavariiolukorra puhul;

– nõukogu 22. detsembri 1987. aasta määrus 3954/87Euratom toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral; komisjoni 12. aprilli 1989. aasta määrus 944/89/Euratom, millega kehtestatakse vähem tähtsate toiduainete radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärad tuuma- või muu kiirgusavarii korral, ja komisjoni 29. märtsi 1990. aasta määrus 770/90/Euratom loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral[5];

– nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgusavariiolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest (edaspidi „avaliku teabe direktiiv”);

– komisjoni 21. veebruari 1990. aasta soovitus 90/143/Euratom avalikkuse kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest siseruumides;

– nõukogu 4. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/641/Euratom kontrolltsoonis töötamisel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate välistöötajate kaitse kohta (edaspidi „välistöötajate direktiiv”);

– nõukogu 8. juuni 1993. aasta määrus 1493/93/Euratom radioaktiivsete ainete vedude kohta ühest liikmesriigist teise;

– nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks 3. septembri 1984. aasta direktiiv 84/466/Euratom (edaspidi „meditsiinidirektiiv”);

– komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus 2001/928 elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest;

– nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (edaspidi „kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv”);

– nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;

– nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev raamistik.

Võttes arvesse teaduse andmeid ioniseeriva kiirguse mõju kohta ning lähtudes rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni soovitustest ja praktilistest kogemustest on põhiliste ohutusnormide direktiivi aastatel 1962, 1966, 1976, 1980, 1984 ja 1996 korrapäraselt ajakohastatud. 1984. aastast alates on meditsiinikiiritus hõlmatud eraldi õigusaktidega. Konkreetsed probleemsed valdkonnad on hõlmatud kolme omavahel seotud direktiiviga – need on kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv, välistöötajate direktiiv ja avaliku teabe direktiiv. Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel vastuvõetud õigusaktide analüüs näitab, et meditsiinidirektiiv, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv, välistöötajate direktiiv ja avaliku teabe direktiiv on põhiliste ohutusnormide direktiiviga 96/29 tihedalt seotud, sest nimetatud direktiivides arendatakse edasi põhiliste ohutusnormide direktiivi nõudeid või viidatakse põhiliste ohutusnormide direktiivi eri sätetele. Seepärast hõlmab uue põhiliste ohutusnormide direktiivi ettepanek nimetatud direktiivide eesmärke ja reguleerimisalasid.

Komisjon teeb ettepaneku sellise eraldi direktiivi vastuvõtmiseks, milles esitatakse nõuded inimeste tervise kaitsmiseks seoses joogivees leiduvate radioaktiivsete ainetega (KOM(2011) 385). Kõnealune Euratomi direktiiv hakkab asendama kehtivat direktiivi 98/83/EÜ seoses selle kohaldamisega radioaktiivsete ainete suhtes ning täiendab kehtivat direktiivi proovivõtmise sagedust, analüüsimeetodeid ja tuvastustasemeid käsitlevate tehniliste lisadega. Direktiivi sisu võimaldab selle sobival ajal kaasamist põhiliste ohutusnormide uude versiooni. Kuna kõnealune direktiiv on ette nähtud üksnes EÜ asutamislepingust tulenevate praegu kehtivate nõuete ülevõtmiseks sellisel viisil, et neid ei saaks tõlgendada sisuliste muudatustena, peeti praeguses etapis asjakohasemaks seda õigusakti põhiliste ohutusnormide muudetud direktiivi eelnõusse mitte kaasata. Pealegi jätkus ajal, mil artikli 31 eksperdirühm esitas oma arvamuse põhiliste ohutusnormide muudetud direktiivi kohta, veel arutelu selle üle, kas inimeste joogivees sisalduvaid radioaktiivseid aineid käsitleva direktiivi koostamisel tuleks aluseks võtta Euratomi asutamisleping või EÜ asutamisleping. Selles olukorras otsustati jätkata põhiliste ohutusnormide muudetud direktiivi ettepaneku menetlemist nii, nagu 2010. aasta veebruaris artikli 31 eksperdirühmaga kokku lepiti.

Muudes Euratomi asutamislepingu artikli 31 alusel vastuvõetud ja mõju hindamise aruandes käsitletud õigusaktides on kasutatud erinevat abivahendit või jääb kiirguskaitse nende reguleerimisalast olulises osas välja või keskendutakse neis vaid teatavat tüüpi käitistele.

1.4. Lihtsustamine

Vastusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu üleskutsetele lihtsustada ELi õigusakte ja tõsta nende kvaliteeti avaldas Euroopa Komisjon 2005. aastal dokumendi „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine. Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia: parema õigusliku reguleerimise algatus” (KOM(2005) 535 (lõplik)). See algatus on võetud aluseks viie eelnimetatud direktiivi konsolideerimisel. Kõnealuste direktiivide ja Euratomi asutamislepingu II jaotise 3. peatükis osutatud muude õigusaktide ümbersõnastamine ei ole võimalik ega kasulik.

1.5. Rahvusvaheline taust

Põhilised rahvusvahelised ohutusnormid kajastavad rahvusvahelist konsensust selle kohta, mida loetakse kõrgeks ohutustasemeks inimeste ja keskkonna kaitsmisel ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogu on need oma laadilt mittesiduvad normid heaks kiitnud. Peamine kiirguskaitsealane dokument on ohutusnormide seeria nr 115 „Põhilised rahvusvahelised ohutusnormid, millega kaitstakse ioniseeriva kiirguse eest ja mis käsitlevad kiirgusallikate ohutust”, IAEA, 1996. 2006. aastal algatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur koos muude rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni Tuumaenergia Agentuur (NEA/OECD), Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon (PAHO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)) ohutusnormide seeria nr 115 läbivaatamise. See tegevus jätkub veel praegugi ning ka 2007. aasta väljaandes 103 avaldatud uutes rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni soovitustes on seda protsessi toetatud.

Põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide läbivaatamisel on Euroopa Komisjon teinud tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Siiski tuleks rõhutada, et Euratomi põhiliste ohutusnormide direktiiv ei ole vahend, mille abil saaks tagada rahvusvahelistele nõuetele õiguslikult siduva staatuse. Põhilistele rahvusvahelistele ohutusnormidele viitamine või nende kaasamine Euroopa õigusaktidesse ei ole võimalik peamiselt kahel põhjusel. Ühelt poolt ei vasta põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide keel ELi õigusaktide koostamise eeskirjadele. Lisaks on rahvusvahelised nõuded vahel liiga üksikasjalikud ja lähevad kaugemale Euratomi asutamislepingu põhiliste ohutusnormide ideest. Euratomi põhilistes ohutusnormides sätestatud nõuete puhul tuleb arvesse võtta ka siseturu eeskirju. Teisalt on rahvusvaheliste põhiliste ohutusnormide koostamisel lähtutud põhimõttest, et erineva õigusloome ja erineva tehnoloogilise infrastruktuuri tasemega riigid kogu maailmas peavad olema võimelised neid järgima. Euroopa õigusaktidega taotletakse aga enamat. Euratom on oma asutamislepingu kohaselt kohustatud kehtestama ühtsed põhilised ohutusnormid. Seetõttu ei ole põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide kaasamine Euroopa akti mitte üksnes keerukas, vaid on ka vastuolus osaga, mida Euratom on täitnud alates 1959. aastast, ning arvukate juba vastuvõetud õigusaktidega. Sellele vaatamata püüab komisjon saavutada võimalikult suurt sidusust Euratomi ja rahvusvaheliste normide vahel ning kavatseb Euratomi nimel rahvusvaheliste normide arendamist vajaduse korral ka toetada.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

2.1. Huvitatud isikud

Komisjon (energeetika peadirektoraat, DG ENER) on algatanud ja toetanud mitut konkreetset kiirguskaitseküsimusi käsitlevat projekti ja teadusuuringut, mille tulemused on avaldatud Euroopa Komisjoni kiirguskaitse seerias[6]. Mitmesugused projektid, teadusuuringud ja konverentsid võimaldavad välja selgitada kehtivate kiirguskaitsealaste õigusaktide rakendamisel tekkivaid raskusi ning probleemseid valdkondi, mis ei ole praeguse kaitsesüsteemiga piisavalt hõlmatud.

2009. aastal käivitas komisjon arutelu teemal „Ettepanek täiendada põhiliste ohutusnormide direktiivi looduslike kiirgusallikatega seotud uute nõuetega”. Artikli 31 eksperdirühma looduslike allikate töörühm tegi ettepaneku kasutada NORM-tööstusharude, radooni ja ehitusmaterjalide reguleerimiseks terviklikku lähenemisviisi. See dokument avaldati komisjoni veebisaidil ning sellele juhiti tähelepanu ka EANNORM veebisaidil[7]. Arutelu kestis 2. veebruarist kuni 20. aprillini 2009.

Euratomi põhiliste ohutusnormide läbivaatamisel on kasu olnud pidevast suhtlemisest kahe suuri sidusrühmi esindava organisatsiooniga – need on Euroopa kiirguskaitsevaldkonna pädevate asutuste juhid (HERCA) ja Rahvusvaheline Kiirguskaitse Assotsiatsioon (IRPA). HERCA-le esitati ülevaade põhiliste ohutusnormide läbivaatamisest 2008. ja 2009. aasta detsembris ja 2010. aasta juunis peetud kohtumistel. Kiirguskaitseasutuste reageering oli positiivne ja HERCA ei tõstatanud ühtegi olulist küsimust, mis oleks nõudnud lähenemisviisi muutmist. Läbivaatamise tulemusi tutvustati IRPA rahvusvahelisel kongressil (Buenos Aires, 2008) ja IRPA korraldatud kongressidel Euroopas (Braşov, 2006, Helsingi, 2010) ning Euroopas tegutsevate IRPA ühingute aastakoosolekutel. IRPA Euroopa piirkond moodustas töörühma, et koguda oma ühingutelt arvamusi ja ettepanekuid põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide ja Euratomi põhiliste ohutusnormide läbivaatamiste koha. Ühtlasi peeti pidevalt sidet ka tuumatööstuse sidusrühmi esindava Euroopa tuumafoorumiga (FORATOM).

Põhiosa suhtlusest sidusrühmadega toimub artikli 31 eksperdirühma (eksperdid, kellega Euratomi asutamislepingu artikli 31 kohaselt tuleb konsulteerida) kaudu. 2010. aasta veebruaris avaldas eksperdirühm oma arvamuse Euroopa õigusaktide võimaliku läbivaatamise kohta direktiivi eelnõu vormis. See tekst valmis eksperdirühma töörühmade pingelise töö viljana ja selles on ka arvesse võetud komisjoni korraldatud teadusuuringuid ning muudest teabeallikatest (konverentsid, võrgustikud) saadud teavet.

Komisjoni esitatud eelnõu langeb üldjoontes kokku artikli 31 eksperdirühma arvamuse koostamisel aluseks võetud eelnõuga. On tehtud vaid üksikuid toimetajaparandusi ja lisatud mõned määratlused. Eksperdid jätsid komisjoni otsustada, kas jätta praegu kehtivas direktiivis 2003/122/Euratom kasutatud määratlus „kõrgaktiivsed kinnised kiirgusallikad” samaks või viia see vastavusse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kiirgusallikate ohutust ja julgeolekut käsitleva tegevusjuhendiga. Komisjon valis viimati nimetatud võimaluse.

Lisaks teeb artikli 31 eksperdirühm oma arvamuses ettepaneku säilitada direktiivi 96/29/Euratom artikli 54 tekst, millega liikmesriikidel lubatakse loobuda ühtsetest põhilistest ohutusnormidest ja kehtestada rangemad doosi piirmäärad, mis on kooskõlas uute teadusandmetega, mida võidakse saada pärast direktiivi vastuvõtmist. See ohustaks aga Euratomi asutamislepingu rakendamist, sest selles nõutakse ühtsete normide kehtestamist. Seepärast ei ole direktiivi teksti kavandis sellist klauslit. Euroopa Kohus märkis oma 25. novembri 1992. aasta otsuses kohtuasjas C-376/90: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Belgia Kuningriik,[8] et „kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, tuleb direktiivi tõlgendada selliselt, et see lubab liikmesriikidel kehtestada [...] rangemaid doosi piirmäärasid”. Seepärast on põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaadatud tekstis selgesõnaliselt kinnitatud normide ühtsust.

2.2. Mõju hindamine

Põhjaliku mõjuhindamise käigus hinnati järgmiste eesmärkide saavutamise võimalusi:

1. viia töötajate, rahva ja patsientide tervisekaitse kooskõlla kõige uuemate teadusandmete ja praktiliste kogemustega,

2. täiustada kehtivaid kiirguskaitsealaseid ELi õigusakte,

3. tagada sidusus rahvusvaheliste normide ja soovitustega,

4. hõlmata kõik kiiritusolukorrad, sealhulgas kokkupuude looduslike kiirgusallikatega kodus, ning keskkonnakaitse.

Nimetatud eesmärke aluseks võttes kaalutakse mõjuhindamise aruandes erinevaid võimalusi niihästi muude õigusaktidega konsolideerimise ulatuse kui ka kaasatud õigusaktide reguleerimisala ja sisu seisukohalt.

Võimalus 1: kehtivate õigusaktide säilitamine praegusel kujul.

Võimalus 2: põhiliste ohutusnormide direktiivi ja meditsiinidirektiivi läbivaatamine. See võimalus eeldab kahe nimetatud direktiivi muutmist, et viia need vastavusse rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni viimaste soovituste ja teaduse uusimate andmetega.

Võimalus 3: põhiliste ohutusnormide direktiivi ja meditsiinidirektiivi läbivaatamine ja konsolideerimine ning välistöötajate direktiivi, avaliku teabe direktiivi ja kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiivi lõimimine. Loodusliku kiirguse küsimusi ja elustikuliikide kaitset käsitletakse muude kui seadusandlike meetmete abil. Selle võimaluse kasutamise korral tuleks läbi vaadata põhiliste ohutusnormide direktiiv ja laiendada selle nõuded meditsiinikiiritusele, avalikule teabele, välistöötajate kiirgusega kokkupuutele ja kõrgaktiivsetele kinnistele kiirgusallikatele. Selle võimaluse kasutamise korral ühendatakse põhiliste ohutusnormide direktiiv 96/29 ja sellega seotud õigusaktid (meditsiinidirektiiv 97/43/Euratom, välistöötajate direktiiv 90/641/Euratom, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv 2003/122/Euratom, avaliku teabe direktiiv 89/618/Euratom, komisjoni soovitus 90/143/Euratom) ning samas ajakohastatakse teaduse uusimate andmete ja reguleerimise kogemuste alusel põhiliste ohutusnormide direktiivi ja meditsiinidirektiivi nõuded.

Võimalus 4: põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaatamine ja selle reguleerimisala laiendamine kokkupuutele loodusliku kiirgusega kodus. Selle võimaluse kasutamine eeldab looduslikest kiirgusallikatest tuleneva kokkupuute ohjamiseks kasutatava tervikliku lähenemisviisi kaasamist Euratomi põhiliste ohutusnormide nõuete üldisesse raamistikku. Nõuetes võetakse arvesse rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaande 103 kohast kavandatavate kiiritusolukordade ja püsikiirituse olukordade eristamist. Looduslike kiirgusallikatega seotud kutsekiiritus (nagu ka NORM-tööstusharude heidete või jääkidega seotud elanikukiiritus) on hõlmatud võimalustega 1–3, käesolevas võimaluses käsitletakse aga selgesõnaliselt looduslikest kiirgusallikatest koduses keskkonnas saadavat elanikukiiritust.

Võimalus 5: põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaatamine ja selle reguleerimisala laiendamine elustikuliikidele. Põhiliste ohutusnormide direktiivi 96/29/Euratom sisu ja eesmärk on elanikkonna ja töötajate tervise kaitsmine ioniseeriva kiirgusega seotud ohtude eest. Nimetatud direktiiviga kaitstakse ka inimest ümbritsevat keskkonda, kuid üksnes sedavõrd, kuivõrd osutatud keskkonnas olevat kiirgusallikad põhjustavad inimese kokkupuudet kiirgusega. Kooskõlas rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uute soovitustega pööratakse direktiivis eritähelepanu elustiku kiirgusega kokkupuutumisele keskkonnas tervikuna. Eesmärk on nõuda liikmesriikidelt, et need oma kiirguskaitsealastes õigusaktides käsitleksid sobiva kaitse pakkumist elustikuliikidele.

Võimalus 6: põhiliste ohutusnormide direktiivi ja meditsiinidirektiivi läbivaatamine ja konsolideerimine ning välistöötajate direktiivi, avaliku teabe direktiivi ja kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiivi lõimimine ning reguleerimisala laiendamine elanike kokkupuutele loodusliku kiirgusega ning elustikuliikide kaitsele. See võimalus sisaldab kõiki võimaluse 3 elemente (põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaatamine ja ülejäänud nelja direktiivi lõimimine). Põhiliste ohutusnormide direktiivi läbivaatamine hõlmab kõiki tekkinud küsimusi ning direktiivi reguleerimisala laiendatakse kõikidele kiiritusolukordadele, sealhulgas elanike radooniga kokkupuutele siseruumides ja ehitusmaterjalidele, ning kõikidele inimeste ja elustikuliikide kiirgusega kokkupuutumise liikidele.

Kavandatud võimaluste tõhususe hindamisel võetakse arvesse seatud eesmärkide saavutamist, täiendavate nõuete tervise- ja keskkonnamõju alast tõhusust, majanduslikku kasu ja halduskulusid ning direktiivi üldist sidusust Euratomi ja ELi õigusaktidega. Põhiliste ohutusnormide direktiivis ja meditsiinidirektiivis tehtud muudatustel on oluline:

– sotsiaalne ja tervisemõju: sotsiaalne mõju on seotud NORM-tööstusharude töötajatele piisava kaitse pakkumisega. Tervisemõju on kõige märgatavam seoses meditsiinikiiritusega, eelkõige patsientide tarbetult sagedaste või kõrge doosiga radioloogiliste uuringute (näiteks kompuutertomograafia protseduurid) vältimine, sest need suurendavad vähki haigestumist tulevikus. Teatavate kutsealade esindajate (nt kardioloogid) jaoks on kasulik silmaläätse doosi piirmäära vähendamine, sest see aitab vältida kiirgusest põhjustatud läätsekae teket;

– majanduslik mõju: praegusel etapil ei ole võimalik kvantitatiivset majandushinnangut koostada, kuid liikmesriikide nõuete ühtlustamine on NORM-tööstusharude jaoks kasulik;

– halduskulud: kaitse optimeerimise põhimõtte kohaselt peavad doosid olema sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid arvesse võttes „nii madalad kui see on mõistlik ja võimalik” (as low as reasonably achievable – ALARA), see on otsustava tähtsusega kulu ja tulu õige tasakaalu tagamisel kiirguskaitse praktikas, seega suurendab uus ohutaset arvestav lähenemisviis regulatiivse järelevalve tõhusust ja vähendab tööstusharude halduskulusid.

Lisaks on kolmes ülejäänud direktiivis tehtud veel järgmised muudatused:

– kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate mõiste on ühtlustatud rahvusvaheliste normidega;

– välistöötajate kaitseks on kehtestatud konkreetsed nõuded ning selgesõnaliselt on määratletud sellise tööandja ja ettevõtja kohustused, kes juhib tegevust, mille käigus töötajad puutuvad kokku kiirgusega;

– avariikiirituse olukordade ohjamise üldises läbivaadatud raamistikus nõutakse avalikkuse teavitamist enne avariiolukorra tekkimist ja selle ajal.

Viie direktiivi ühendamine on suur samm Euratomi õigusaktide sidususe saavutamise suunas. Põhiliste ohutusnormide direktiivi reguleerimisala laiendamisega seoses on vaja muuta direktiivi ülesehitust, see muudab teksti veelgi selgemaks ja tagab nõuete parema täitmise.

Uue direktiivi laiem reguleerimisala sisaldab veel järgmisi olulisi muudatusi:

„Püsikiirituse olukordade” jaoks on antud siseruumide radoonisisalduse ja ehitusmaterjalidest tuleneva väliskiirituse viitetasemed. Liikmesriikidelt nõutakse igakülgse ja läbipaistva radooni tegevuskava kehtestamist, milles on arvesse võetud riigi vajadusi ja eri piirkondade geoloogilisi tunnuseid. Ehitusmaterjalidele esitatavate nõuete ühtlustamine võimaldab jätkata ehitustoodete direktiivi (nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ) kohast standardimist. Samal ajal kui tarbijad ja ehitustegevusega seotud kutsealad saavad kasu materjalide seirest ja märgistamisest, piiratakse tööstussektori halduskoormuse suurenemine miinimumini viitetasemete nõuetekohase valiku ja probleemsete materjalitüüpide nimekirjadega.

Euratomi põhiliste ohutusnormide direktiivi elustikuliikide kaitset käsitlevad asjakohased nõuded võimaldavad liikmesriikidel hõlmata elustikuliikide kaitse riikliku keskkonnapoliitikaga sellisel viisil, et säilib sidusus praegu tervise kaitsmisel ioniseeriva kiirguse eest kasutatavate lähenemisviisidega. Uute nõuete kohasel keskkonnamõju hindamisel käsitletakse peamiselt keskkonnakahju vältimist õnnetusjuhtumi puhul. Käitise tavalise töö kohta on vaja näidata, et sel ei ole keskkonnamõju.

3. Ettepaneku õiguslik külg

Viie direktiivi ümbersõnastamise tulemuseks on üks mahukas direktiiv, millel on üle 100 artikli ja arvukalt lisasid. Muudatuste ulatuse ja keerukuse tõttu ei kasutata ametlikku ümbersõnastamise menetlust. Ettepaneku kõikidele osadele ei ole võimalik tähelepanu juhtida. Järgnevalt on kokkuvõtlikult kirjeldatud kõikide peatükkide põhijooni.

3.1. I peatükk: Reguleerimisese ja -ala

Selles peatükis määratletakse uue direktiivi reguleerimisala (direktiivi üldine eesmärk seoses eri kiiritusliikide ja -olukordadega ning kõrgaktiivseid kinniseid kiirgusallikaid ja avalikku teavet käsitlevate nõuete lõimimisest tulenevad eesmärgid ning mittekontrollitava kiirituse väljajätmine). Laiendatud reguleerimisala hõlmab nüüd ka kosmoselennu meeskonna kokkupuudet kosmilise kiirgusega, kokkupuudet elamu siseruumide õhus leiduva radoongaasiga, ehitusmaterjalidest pärinevast gammakiirgusest tulenevat väliskiiritust ning keskkonna kaitsmist laiemalt kui üksnes seoses inimesi tabava kiirgusega.

3.2. II peatükk: Mõisted

See peatükk sisaldab kõiki varasemate direktiivide mõisteid, kusjuures on tehtud teatavaid kohandusi vastuolude lahendamiseks ning kooskõla saavutamiseks uue terminoloogiaga, mida on kasutatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 ja põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide kavandis.

3.3. III peatükk: Kiirguskaitsesüsteem

Selles jaotises käsitletakse kiirguskaitse üldiseid põhimõtteid: põhjendatust, optimeeritust ja doosi piiratust. Selgitatakse doosipiirangute ja viitetasemete olulisemat osa optimeerimises, kusjuures I lisas on nüüd esitatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni pakutud viitetasemete vahemikud püsi- ja avariikiirituse olukordade jaoks. Doosi piirmäärasid ei ole muudetud, välja arvatud töökeskkonna aastase doosi piirmäära ühtne määratlus (ei kasutata 5 aasta keskmist väärtust) ja rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni soovitatud madalam elundidoosi piirmäär silmaläätse jaoks. Uues direktiivis ei käsitleta enam efektiivdoosi määratlusse kuuluvaid tehnilisi mõõtmisi ega muid dooside hindamisega seotud tegureid, vaid viidatakse nendega seoses rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandele 103. Lisaks on direktiivist välja jäetud ka radionukliid-spetsiifiliste doosikoefitsientide (doosid sissevõtu ühiku kohta allaneelamisel või sissehingamisel) pikk loetelu, vaid on viidatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni kavandatud konsolideeritud väljaandele, mille saab tasuta alla laadida.

3.4. IV peatükk: Nõuded kiirguskaitsealase hariduse, koolituse ja teabe kohta

Sellesse peatükki on koondatud mitmesugused eri direktiivides hariduse ja koolituse kohta esitatud nõuded ning peatükk sisaldab ka sätteid „kiirguskaitse eksperdi” ja „meditsiinifüüsika spetsialisti” tunnustamise kohta.

3.5. V peatükk: Kiirgustegevuse põhjendatus ja regulatiivne kontroll

Põhjendatuse põhimõtte rakendamise eest vastutab endiselt riik. Eritähelepanu pööratakse selliste kiirgustegevusalade põhjendatusele, kus inimesi mittemeditsiinilise kuvamise eesmärgil teadlikult kiiritatakse (näiteks turvakontroll lennujaamades).

Regulatiivse kontrolli uus kolmeastmeline süsteem (teatamine, registreerimine, litsentsimine) asendab varasema teatamise ja eelneva nõusoleku taotlemise süsteemi. Esitatud on registreerimisele või litsentsimisele kuuluvate kiirgustegevusalade põhjalikum loetelu. Regulatiivse kontrolli ohutaset arvestava lähenemisviisi raames on selgesõnaliselt sätestatud kiirgustegevusalade eriväljaarvamine (teatamisest ja loa andmisest) riigi tasandil. Aktiivsuskontsentratsioonil põhinevad väljaarvamise vaikeväärtused on nüüd võetud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusjuhisest RS-G-1.7. Regulatiivsest kontrollist vabastamise puhul kasutatakse samu vaikeväärtusi (vabastamistasemed), kuid Euroopa juhendites lubatakse kasutada ka eriväärtusi. Liikmesriikidel lubatakse säilitada kehtivates siseriiklikes õigusaktides sätestatud vabastamistaseme vaikeväärtused ja jätkata kehtivate väljaarvamisväärtuste kasutamist mõõdukate materjalikoguste puhul. Väljaarvamistingimuste üksikasjad ning väljaarvamis- ja vabastamistasemed on esitatud VI lisas.

Selles peatükis täpsustatakse ka litsentsitaotluses esitatava teabega seotud nõudeid (gaasilise ja vedela heite lubade väljastamist käsitletakse VIII peatükis).

3.6. VI peatükk: Töötajate, praktikantide ja üliõpilaste kaitse

See peatükk sisaldab direktiivi 96/29/Euratom kutsekiiritust käsitlevaid, veidi muudetud sätteid. Samuti hõlmab see peatükk välistöötajate direktiivi erinõudeid ja selles nähakse ette selge kohustuste jaotus tööandja ja ettevõtja vahel kiirgustegevuse läbiviimisel. Kiirgustöötajate individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi ning välistöötajate kohta edastatavaid miinimumandmeid käsitlevad nõuded on ajakohastatud HERCA soovituste alusel.

Kutsekiirituse ohjamisel ei tehta vahet NORM-tööstusharude tegevuse ja muu kiirgustegevuse vahel, kuid esimese puhul kasutatakse ohutaset arvestavat regulatiivset lähenemisviisi, mille alus on valdav kokkupuude ja selle võimalik suurenemine aja jooksul.

See peatükk hõlmab nüüd kutsekiiritust kõikides kiiritusolukordades ja pakub selgesõnalisemat kaitset avariitöötajatele ja töötajatele, kelle töökohas on õhus rohkesti radooni.

3.7. VII peatükk: Patsientide ja muude isikute kaitse meditsiinikiirituse eest

See peatükk sisaldab meditsiinidirektiivi asjakohaseid nõudeid, kuid rangemaks on muudetud eelkõige järgmisi aspekte:

– põhjendatuse põhimõtte rakendamine;

– patsientide teavitamine terviseriskidest ja kasust;

– teave dooside kohta;

– diagnostiline viitetase;

– meditsiinifüüsika spetsialisti kaasamine;

– õnnetusjuhtumitega seotud ja juhusliku meditsiinikiirituse vältimine.

3.8. VIII peatükk: Elanike kaitse

Kõnealune peatükk sisaldab direktiivis 96/29/Euratom elanikukiirituse kohta sätestatud nõudeid, kuid täpsemini on selgitatud radioaktiivse heite lubade väljaandmist (ka seoses komisjoni soovitusega 2004/2/Euratom).

Avariikiirituse olukordi käsitlev jagu sisaldab avaliku teabe direktiivi nõudeid.

Püsikiirituse olukordi hõlmavas jaos on käsitletud kokkupuudet siseruumide õhus oleva radooniga ja kehtestatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt olemasolevatele elamutele mõnevõrra madalam maksimaalne viitetase, kui on ette nähtud komisjoni soovituses 90/143/Euratom. Ühtlasi sisaldab see jagu ehitusmaterjalide klassifitseerimise nõudeid radioaktiivsusindeksi alusel ja aastadoosi ühtset viitetaset sellistest materjalidest ehitatud elamus elamisel.

3.9. IX peatükk: Keskkonnakaitse

Kuna direktiivi reguleerimisala on laiem põhiliste rahvusvaheliste ohutusnormide reguleerimisalast, on kõnealuses peatükis ette nähtud keskkonnakriteeriumidele vastavuse tõendamise vahendid. Rahvusvaheline kiirguskaitsekomisjon on avaldanud elustiku doosi hindamise metoodika, kuid kriteeriumide kohaldamist käsitlev väljaanne ei ole veel kättesaadav. Riikide pädevad asutused hakkavad edaspidi nende juhiste põhjal hindama standardloomade ja -taimede doose ökosüsteemi kaitse seisukohalt.

Lisaks tuleb võtta ka asjakohaseid tehnilisi meetmeid, et vältida soovimatu heite mõju keskkonnale ja jälgida keskkonnas esineva radioaktiivsuse tasemeid nii keskkonnakaitse kui ka inimtervise vaatenurgast.

3.10. X peatükk: Regulatiivse kontrolliga seotud nõuded

Peatükk käsitleb regulatiivsete asutuste kõiki kohustusi kõikides kiiritusolukordades. Selge ülesehitusega peatükk koosneb järgmistest osadest:

– institutsiooniline infrastruktuur;

– kinniste kiirgusallikate kontroll (koos II, XII, XIII, XIV ja XV lisaga, millega on hõlmatud kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiivi erinevaid aspekte);

– omanikuta kiirgusallikad (uued metallide saastumisega seotud nõuded);

– avariikiirituse olukorrad (avariiohjamise süsteemi ja rahvusvahelise koostöö sisseseadmine, kusjuures töötajate ja elanike avariikiirituse olukorras kaitsmise nõudeid käsitletakse vastavalt V ja VIII peatükis).

– püsikiirituse olukorrad (saastunud alade haldamist käsitlevad üldised sätted, radooni tegevuskava);

– jõustamise süsteem (inspekteerimise kava ja reageerimine puudustele).

Jaotise „Institutsiooniline infrastruktuur” esimeses osas nõutakse mitmesuguste asutuste vastutuse selget määratlemist. Komisjon peab saama kindlate ajavahemike järel ajakohastatud teavet, mille ta avaldab Euroopa Liidu Teatajas. Selles jaos määratakse kindlaks „kiirguskaitse eksperdi” ja „kiirguskaitse korraldaja” (praegu kehtivates põhilistes ohutusnormides on need mõisted ühendatud „kvalifitseeritud eksperdi” funktsioonis) ning „meditsiinifüüsika spetsialisti” vastutusalad.

3.11. XI peatükk: Lõppsätted

Uue direktiivi ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse ei tohiks nõuda suurt õigusloomealast tööd ja seepärast peetakse kaheaastast ülevõtmise tähtaega piisavaks. Uued erisuunad, nagu keskkonnakaitse, võib üle võtta hiljem.

Kooskõlas Euratomi asutamislepinguga kohaldatakse põhilisi ohutusnorme liikmesriikides ühtsel viisil, ilma et see piiraks selliste nõuete rakendamist, mille puhul teksti sõnastus lubab selgelt paindlikkust. Doosi piirmäärade, väljaarvamise vaikeväärtuste, ehitusmaterjalide jaoks ette nähtud viitetasemete jne puhul on siiski selgesõnaliselt ette nähtud ühtne ülevõtmine ja kohaldamine.

4. Mõju eelarvele

Mõju ELi eelarvele puudub.

2011/0254 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on nimetanud liikmesriikide teadlaste seast, ning olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja elanikkonna tervise kaitseks ning asutamislepingu artiklis 30 määratletakse põhistandardid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

(2) Oma ülesande täitmiseks kehtestas ühendus asutamislepingu artikli 218 alusel esmakordselt 1959. aastal põhinormid 2. veebruari 1959. aasta direktiivides, milles sätestatakse põhinormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest[9]. Direktiive muudeti mitmel korral, viimati 1996. aastal nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiviga 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest,[10] millega eelmised direktiivid muudeti kehtetuks.

(3) Direktiiviga 96/29/Euratom kehtestatakse põhilised ohutusnormid. Osutatud direktiivi kohaldatakse normaal- ja avariikiirituse olukordade suhtes ning neid on täiendatud spetsiifilisemate õigusaktidega.

(4) Nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom;[11] nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgusavariiolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest;[12] nõukogu 4. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/641/Euratom kontrolltsoonis töötamisel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate välistöötajate kaitse kohta[13] ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta[14] täiendavad direktiivi 96/29/Euratom, hõlmates mitmesuguseid eriaspekte.

(5) Nimetatud õigusaktides kasutatud mõisteid on aja jooksul edasi arendatud ja konkreetsele reguleerimisalale kohandatud, kuid paljud nõuded, mis õigusakti vastuvõtmise ajal selle esialgsesse konteksti sobisid, ei ole direktiivis 96/29/Euratom enam kasutatavad.

(6) Teadus- ja tehnikakomitee määratud eksperdirühma nõuande kohaselt tuleks Euratomi asutamislepingu artiklite 30 ja 31 alusel kehtestatud põhiliste ohutusnormide puhul võtta arvesse ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) uusi soovitusi, eriti neid, mis on avaldatud 2007. aasta väljaandes 103,[15] ning põhilised ohutusnormid tuleks uute teadusandmete ja praktiliste kogemuste valguses läbi vaadata.

(7) Käesolevas direktiivis tuleks järgida rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 kasutatud olukorrapõhist lähenemisviisi ning teha vahet püsi-, kavandatava ja avariikiirituse olukordade vahel. Kõnealuse uue raamistiku arvessevõtmiseks peaks direktiiv hõlmama kõiki kiiritusolukordi ja -liike, nimelt kutse-, elaniku- ja meditsiinikiiritust.

(8) Käesolevas direktiivis tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uut dooside arvutamise metoodikat, mis põhineb kõige värskematel teadmistel kiiritusohtude kohta.

(9) Praegused kutse- ja elanikukiirituse aastadoosi piirmäärad jäävad kehtima. Siiski ei tohiks enam kasutada viie järjestikuse aasta kiirituse keskmist väärtust, välja arvatud siseriiklikes õigusaktides määratletud eriolukordades.

(10) Kiirguse mõju kohta kudedele on saadud uusi teadusandmeid, mistõttu tuleks optimeerituse põhimõtet kohaldada ka elundidooside suhtes, et hoida doosid nii madalad, kui on mõistlik ja võimalik. Direktiivis tuleks järgida ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uut juhist silmaläätse kutsekiirituse elundidoosi piirmäära kohta.

(11) Tööstusharud, milles töödeldakse maakoorest saadud looduslikke radioaktiivseid materjale, suurendavad töötajate, ja kui materjal satub keskkonda, siis ka elanike kokkupuudet kiirgusega.

(12) Kaitset looduslike kiirgusallikate eest ei tuleks käsitleda erijaotises, vaid see tuleks täielikult lõimida üldistesse nõuetesse. Eelkõige tuleks looduslikke radionukliide sisaldavaid materjale töötlevaid tööstusharusid (NORM-tööstusharud) ohjata samade regulatiivsete nõuetega kui kõiki muid kiirgustegevusalasid.

(13) Uued nõuded ehitusmaterjalide radioaktiivsuse kohta peaksid võimaldama ehitusmaterjalide vaba ringlust.

(14) Värsked elamute epidemioloogilised uuringud näitavad, et kokkupuutel siseruumide õhus leiduva radooniga tekib kopsuvähki haigestumise oht, kui radioaktiivsustaseme suurusjärk on 100 bekrelli (Bq) 1 m3 õhu kohta. Uus lähenemine kiiritusolukordadele võimaldab kaasata komisjoni soovituse 90/143/Euratom (elanikkonna kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest siseruumides)[16] põhiliste ohutusnormide siduvatesse nõuetesse, jättes siiski piisavalt vabadust selle rakendamisel.

(15) Lennumeeskondade kokkupuudet kosmilise kiirgusega tuleks ohjata sarnaselt kavandatava kiiritusolukorraga. Kosmoselaeva käitamine peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ning seda tuleks ohjata eriloa alusel toimuva kokkupuutena.

(16) Elanikkonna tervise kaitse põhimõtetes on arvesse võetud radioaktiivsete ainete olemasolu keskkonnas. Keskkonda käsitatakse kiirgusega kokkupuute otsese allikana, kuid piisavat tähelepanu tuleks pöörata ka keskkonna kui terviku, sh elustiku kaitsele kiirgusega kokkupuute eest tervikliku ja sidusa üldraamistiku abil. Kuna inimene on keskkonna osa, on selline poliitika pikas perspektiivis tervisekaitse jaoks kasulik.

(17) Meditsiini valdkonnas on tehnoloogia ja teaduse areng oluliselt suurendanud patsientide kokkupuudet kiirgusega. Seepärast tuleks direktiivis rõhutada meditsiinikiirituse põhjendatuse vajadust, sealhulgas haigustunnusteta isikute puhul, ning karmistada nõudeid patsientidele antava teabe, meditsiiniprotseduuridega saadavate dooside registreerimise ja nendest teatamise, diagnostiliste viitetasemete kasutamise ning doosi näitavate seadmete kättesaadavuse kohta.

(18) Jätkuvalt tekitab muret õnnetusjuhtumitega seotud ja juhuslik meditsiinikiiritus. Selle vältimist ja järelkontrolli (kui see siiski tekib) tuleks käsitleda põhjalikult. Seoses selliste juhtumite vältimisega tuleks esile tõsta kvaliteedi tagamise kavade, sh kiiritusravi riskianalüüsi osa ning selliste juhtumite korral tuleks nõuda registreerimist, teatamist, analüüsi ja parandusmeetme võtmist.

(19) Direktiivis 97/43/Euratom osutatud kiiritamine kui osa nn „kohtumeditsiinilise ekspertiisi toimingutest” on nüüd selgesõnaliselt määratletud inimeste kavandatud kiiritamisena muul kui meditsiinilisel eesmärgil või muu kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil. Sellised kiiritusega seotud tegevused tuleb allutada sobivale regulatiivsele kontrollile ning need peavad olema põhjendatud samal viisil kui meditsiinikiiritus. Siiski on vaja erinevalt läheneda meditsiiniseadmeid kasutavate meditsiinitöötajate poolt rakendatavatele protseduuridele ja muid kui meditsiiniseadmeid kasutavate muude kui meditsiinitöötajate rakendatavatele protseduuridele. Üldiselt tuleks kohaldada aastadoosi piirmäärasid ja neile vastavaid elanikukiirituse piiranguid.

(20) Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad hõlmaksid oma regulatiivse kontrolli süsteemiga teatavad kiirgustegevusalad, millega kaasneb ioniseeriva kiirgusega seotud oht, või keelaksid teatavad sellised tegevusalad. Liikmesriigid peaksid kasu saama regulatiivse kontrolli ohutaset arvestavast lähenemisviisist, mis peaks vastama sellisest seotud tegevusest saadava kiirituse ulatusele ja tõenäosusele ning samuti mõjule, mis regulatiivsel kontrollil võib olla sellise kiirituse vähendamisele või käitiste ohutuse parandamisele.

(21) Kasulik on omada samu aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi kiirgustegevusalade regulatiivse kontrolli alt väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks reguleeritud kiirgustegevusalade suhtes kohaldatavate nõuete rakendamisest. Põhjaliku läbivaatamisega on jõutud järeldusele, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri dokumendis RS-G-1.7[17] soovitatud väärtusi saab kasutada nii väljaarvamiste vaikeväärtustena, mis asendavad direktiivi 96/29/Euratom I lisas sätestatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi, kui ka üldiste vabastamistasemetena, mis asendavad väärtusi, mida komisjon soovitas kiirguskaitse seerias nr 122[18].

(22) Liikmesriigid võivad vabastada loa taotlemisest teatavad kiirgustegevusalad, sealhulgas väljaarvamisväärtuste ületamisega seotud tegevusalad.

(23) Erivabastustasemed, mis on kõrgemad väljaarvamise ja vabastamise vaikeväärtustest, kuid vastavad siiski ühenduse juhenditele,[19] jäävad endiselt tegevusluba omavate käitiste demonteerimisel tekkivate suurte materjalikoguste haldamise vahendiks.

(24) Liikmesriigid peaksid tagama välistöötajatele samasuguse kaitse kui kiirgusallikatega tegelevates ettevõtetes töötavatele kiirgustöötajatele. Direktiivis 90/641/Euratom välistöötajate suhtes kehtestatud erikorda tuleks laiendada järelevalvepiirkondades töötamisele.

(25) Seoses avariikiirituse olukordade ohjamisega tuleks praegune sekkumistasemetel põhinev lähenemisviis asendada üldisema süsteemiga, mis hõlmaks ohu analüüsi, üldist avariiohjamise süsteemi, avariide lahendamise kavasid kõikide tuvastatud ohtude puhul ning iga võimaliku sündmuse ohjamiseks varem kavandatud strateegiat.

(26) Viitetasemete kasutuselevõtmine avarii- ja püsikiirituse olukorras võimaldab kaitsta üksikisikuid ning arvesse võtta muid ühiskonnakriteeriume samal viisil, nagu võetakse arvesse doosi piirväärtusi ja doosipiiranguid kavandatavates kiiritusolukordades.

(27) Piiriüleste tagajärgedega tuumaavarii tõhus ohjamine nõuab liikmesriikidevahelise koostöö arendamist avariiolukorraks valmistumisel ja sellele reageerimisel.

(28) Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur koos Maailma Terviseorganisatsiooni, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Tuumaenergiaagentuuri ja Pan-Ameerika Terviseorganisatsiooniga vaatavad põhilised rahvusvahelised ohutusnormid läbi, lähtudes rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uuest väljaandest 103.

(29) Selgemalt on vaja määratleda kiirguskaitse tehniliste ja praktiliste aspektide pädevat ohjamist tagavate riiklike teenistuste ja ekspertide roll ja vastutus.

(30) Heitelubade väljastamisele ja heiteseirele tuleks kehtestada täpsemad nõuded. Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta soovituses 2004/2/Euratom (tuumareaktorite ja ümbertöötamiskäitiste tavapärase töö käigus eralduvate radioaktiivsete gaasiliste ja vedelate heidete standarditud teabe kohta)[20] nähakse ette standardteave andmete esitamiseks tuumajaamade ja ümbertöötamiskäitiste heidete kohta.

(31) Viimases direktiivis 2003/122/Euratom, milles käsitletakse kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimist, ei ole vaja teha suuri muudatusi, välja arvatud teatavate nõuete laiendamine kõikidele kinnistele kiirgusallikatele. Kuid omanikuta kiirgusallikad tekitavad endiselt probleeme ning on esinenud juhtumeid, kus kolmandast riigist on sisse veetud saastunud metalli. Seega tuleb nõuda omanikuta kiirgusallikate või saastunud metalliga seotud vahejuhtumitest teatamist. Rahvusvahelise ohutuse seisukohalt on oluline ühtlustada tasemed, mille ületamisel kiirgusallikat hakatakse pidama kõrgaktiivseks kinniseks kiirgusallikaks, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kehtestatud vastavate tasemetega.

(32) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma teatele ülevõtmismeetmete võtmise kohta ka dokumendi või dokumendid, milles kirjeldatakse direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide osade vastavust. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(33) Direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja 2003/122/Euratom tuleks seepärast tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA -ALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas direktiivis kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna, patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ja nähakse ette nende normide ühetaoline rakendamine liikmesriikide poolt.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse keskkonna kaitse suhtes, kuna keskkonna kaudu puutub inimene kokku kiirgusallikatest pärineva kiirgusega; vajaduse korral tuleb pöörata eritähelepanu ka kogu keskkonnas oleva elustiku kaitsmisele kiirguse eest.

3. Käesolevas direktiivis nähakse ette radioaktiivsete kiirgusallikate ohutuse ja turvalisuse kontrolli nõuded ning asjakohase teabe edastamine avariikiiritusolukorras.

4. Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded selleks, et vältida töötajate ja muu elanikkonna kokkupuudet omanikuta kiirgusallikatest ja kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ebapiisavast kontrollimisest tingitud ioniseeriva kiirgusega, samuti liikmesriikides toimuvate kohapealsete kontrollide ühtlustamiseks, milleks määratletakse kõigi selliste allikate üle kontrolli tagavad erinõuded.

5. Käesolevas direktiivis määratletakse ühenduse tasandi ühised eesmärgid seoses elanikkonna teavitamise meetmete ja korraga, et paremini kaitsta inimeste tervist avarii puhul.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse iga kavandatava, püsi- või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb ioniseeriva kiirgusega kokkupuute oht, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik eirata ja mille puhul on vaja kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist või keskkonda, samuti patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate isikute tervist.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi kiirgusallikate ja kiirgustegevusalade suhtes, mis on järgmised:

(a) radioaktiivse materjali tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, ladustamine, hoidmine, teisaldamine, vedu, import ühendusse ja eksport ühendusest ning lõppladustamine;

(b) ioniseerivat kiirgust kiirgavate elektriseadmete ning üle 5 kV potentsiaalivahega elektriseadmete kasutamine;

(c) loodusliku kiirgusallikaga seotud kiirgustegevusalad, mis suurendavad oluliselt töötajate või elanike kokkupudet kiirgusega, eriti:

i)       õhu- ja kosmosesõidukite käitamine;

ii)       kokkupuude radooniga töökohtadel;

iii)      looduslikke radionukliide sisaldavaid materjale töötlevate tööstusharude tootmistegevus või sellise töötlemisega seotud tegevusalad;

(d) liikmesriigi määratletud mis tahes muu kiirgustegevus.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse püsikiiritusolukordade ohjamise suhtes, eriti elanike kokkupuute suhtes siseruumide õhus leiduva radooniga, ehitusmaterjalidest tuleneva väliskiirituse ning avarii või minevikus toimunud tegevuse järelmõjudest tingitud püsiva kiirgusega kokkupuute suhtes.

4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse avariikiiritusolukordade ohjamise suhtes juhul, kui leitakse, et sekkumine sellistes olukordades on põhjendatud, sest aitab kaitsta töötajate või muu elanikkonna tervist või keskkonda; kavandatava kiiritusolukorra planeerimine hõlmab valmisolekut võimaliku kiirituse ja avarii puhuks ning avarii lahendamiseks.

Artikkel 3

Reguleerimisalast väljajätmine

Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimorganismis loomulikult sisalduvate radionukliidide ega maapinnani jõudva kosmilise kiirguse suhtes, samuti kokkupuute suhtes puutumata maakoores sisalduvate radionukliididega.

II PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 4

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „meditsiinikiiritus” – kiiritus, mille patsiendid või haigustunnusteta isikud saavad haiguse diagnoosimisel või ravimisel või stomatoloogilisel diagnoosimisel või ravimisel ning millel on kavandatud positiivne mõju nende tervisele või heaolule, samuti kiiritus, mida saavad hooldajad ja abistajad ning vabatahtlikult biomeditsiini uurimisprogrammides osalevad isikud;

(2) „ioniseeriv kiirgus” – energia ülekandumine osakeste või kuni 100-nanomeetrise lainepikkusega elektromagnetlainete kujul (sagedus vähemalt 3×1015 hertsi), mis võib otse või kaudselt tekitada ioone;

(3) „avariiolukord” – erakorraline olukord või sündmus, mis nõuab kiiret tegutsemist, et leevendada esmajoones inimtervisele ja ohutusele, elukvaliteedile, varale või keskkonnale avalduvate tagajärgede ohtu või kahjulikkust. See hõlmab tuuma- ja kiirgusavariisid;

(4) „avariikiirituse olukord” – õnnetusjuhtumi (käsitletav võimaliku kiiritusena või mitte) või kuritahtliku teo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab kiiret otsustamist;

(5) „kiiritus” – väljaspool inimorganismi (väliskiiritus) või selle sees (sisekiiritus) paiknevast kiirgusallikast pärineva ioniseeriva kiirgusega kokkupuutesse viimine või kokkupuutes olemine;

(6) „kiiritusolukord” – olukord, mis tekitab kokkupuute kiirgusega, hõlmab kiirgusallikaid ning tegevust või toimingut, mis võib mõjutada kokkupuudet neist kiirgusallikatest saadava kiiritusega;

(7) „elanikud” – elanikukiiritust saavad üksikisikud;

(8) „kiirgusallikas” – objekt, mis võib põhjustada kokkupuudet kiirgusega, näiteks kiirgab ioniseerivat kiirgust või vabastab radioaktiivset materjali, ja mida saab kaitse ja ohutuse seisukohalt käsitleda üksikobjektina;

(9) „radioaktiivne kiirgusallikas” – kiirgusallikas, mille puhul kasutatakse temas sisalduva radioaktiivse materjali radioaktiivsust;

(10) „radioaktiivne materjal” – radioaktiivseid aineid sisaldav materjal;

(11) „omanikuta kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, mis ei ole reguleeriva kontrolli alt välja arvatud ega reguleeriva kontrolli all näiteks sellepärast, et seda ei ole kunagi kõnealusel viisil kontrollitud või sellepärast, et see on maha jäetud, kaotatud, valesse kohta teisaldatud, varastatud või üle antud, ilma et selleks oleks nõuetekohaselt luba saadud;

(12) „ehitusmaterjal” – ehitustoode, mis on toodetud püsivaks paigaldamiseks ehitisse;

(13) „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, ilma kavatsuseta seda sealt välja võtta;

(14) „püsikiirituse olukord” – kiiritusolukord, mis on selleks ajaks juba tekkinud, kui tehakse otsus selle kontrolli alla võtmise kohta ning mis ei vaja (või enam ei vaja) edasilükkamatute kaitsemeetmete võtmist;

(15) „looduslik kiirgusallikas” – maised või kosmilise päritoluga looduslikud ioniseeriva kiirguse allikad;

(16) „kavandatav kiiritusolukord” – kiirgusallika plaanikohase käitamise või kasutuselevõtu või kiiritusrada muutva tegevuse tõttu tekkiv kiiritusolukord, mis põhjustab inimeste või keskkonna kiiritamist või võimalikku kiiritamist. Kavandatavad kiiritusolukorrad hõlmavad nii normaal- kui ka võimalikku kiiritust;

(17) „võimalik kiiritus” – kiiritus, mille saamist ei oodata täie kindlusega, kuid mida võib saada tõenäosusliku iseloomuga sündmuse või sündmusterea, sh seadmete rikete või käitamisvigade tagajärjel;

(18) „kiirguskaitse” – inimeste kaitsmine ioniseeriva kiirgusega kokkupuutumise kahjuliku mõju eest ning selleks vajalikud vahendid;

(19) „kiirgustegevus” – mis tahes tegevus, millega kaasneb kiirgusallika käitamine või kasutuselevõtt või mis muudab kiiritusrada ja mida ohjatakse kui kavandatavat kiiritusolukorda;

(20) „radoon” – isotoop Rn-222 ja selle tütarproduktid, kui see on asjakohane (kokkupuude radooniga tähendab kokkupuudet radooni tütarproduktidega);

(21) „ladustamine” – kiirgusallikate või radioaktiivsete jäätmete hoidmine piisava ohutustasemega rajatises, kavatsusega need sealt välja võtta;

(22) „optimeerimine” – tulevikku suunatud iteratiivne protsess, millega kehtestatakse piisavad kaitsemeetmed, võttes arvesse valitsevaid asjaolusid, olemasolevaid võimalusi ja kiiritusolukorra laadi, et hoida kokkupuute ulatus ja tõenäosus ning kokkupuutuvate inimeste arv nii madal, kui see on mõistlik ja võimalik;

(23) „elanikukiiritus” – üksikisikute kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus;

(24) „kutsekiiritus” – töötajate kokkupuude kiirgusega töökeskkonnas;

(25) „tervisekahjustus” – prognoositav oht, et pärast kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega lüheneb elanikkonnas inimeste eluiga või halveneb elukvaliteet. See hõlmab somaatilistest mõjudest, vähktõvest ja tõsistest geneetilistest kõrvalekalletest tulenevat kadu;

(26) „efektiivdoos (E)” – keha kõikide kudede ja elundite sise- ja väliskiiritusega saadud kaalutud ekvivalentdooside summa. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kus

DT,R on koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel,

wR on kiirguse kaalutegur ning

wT on koe või elundi T koe kaalutegur.

Asjaomased wT ja wR väärtused on määratletud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103. Efektiivdoosi ühik on siivert;

(27) „doosi piirmäär” – efektiivdoosi või ekvivalentdoosi väärtus kindlaksmääratud ajavahemikus, mida üksikisiku puhul ei tohi ületada. Doosi piirmäära kohaldatakse kõigist lubatud kiirgustegevusaladest tingitud kokkupuudete summa kohta;

(28) „doosipiirang” – kindlast kiirgusallikast üksikisikule eeldatavasti tuleneva doosi ülempiir, mida kasutatakse kavandatava kiiritusolukorra optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks;

(29) „ekvivalentdoos (HT)” – neeldumisdoos koes või elundis T, mis on kaalutud kiirguse R liigi ja kvaliteedi alusel. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kus

DT,R on koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel,

wR on kiirguse kaalutegur.

Kui kiirgusvälja moodustavatel kiirguse ja energia liikidel on erinevad wR väärtused, arvutatakse kumulatiivne ekvivalentdoos HT järgmise valemi kohaselt:

Asjaomased wR väärtused on täpsustatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103. Ekvivalentdoosi ühik on siivert;

(30) „välistöötaja” – A-kategooriasse kuuluv kiirgustöötaja, ka praktikant, väljaõppe saaja või üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud kontrolltsooni või järelevalve all oleva piirkonna eest vastutav ettevõtja, kuid kes täidab neil aladel või piirkondades tööülesandeid;

(31) „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on õiguslikult vastutav teatava kiirgustegevuse või kiirgusallika eest (sealhulgas juhtudel, mil kiirgusallika omanik või valdaja ei soorita kiirgusallikaga seotud tegevusi);

(32) „ohupiirang” – kiirgusallikast üksikisikule tuleneva ohu piirang (ohu all mõeldakse võimaliku kiirituse tagajärjel tervisekahjustuse tekkimise tõenäosust; see sõltub doosi saamist põhjustava juhusliku sündmuse toimumise tõenäosusest ja selle doosi tõttu tervisekahjustuse tekke tõenäosusest);

(33) „hooldajad ja abistajad” – isikud, kes teadlikult ja omal tahtel (muul viisil kui osana oma tööst) puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega, hooldades ja aidates meditsiinikiiritust saavaid või saanud isikuid;

(34) „viitetase” – doosi või riski tase avariikiirituse või püsikiirituse olukorras, millest kõrgema taseme või riski puhul ei peeta kiiritusega kokkupuudet enam lubatavaks ning madalama taseme puhul jätkatakse kaitse optimeerimise rakendamist;

(35) „kiirgustöötaja” – füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja juures töötav isik, kes puutub töötades kokku kiirgusega käesoleva direktiiviga reguleeritava kiirgustegevuse käigus ja kelle saadav doos ületab elanikukiirituse üht või teist doosi piirmäära;

(36) „siivert (Sv)” – ekvivalentdoosi või efektiivdoosi ühiku nimetus. Üks siivert vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: 1 Sv = 1 J kg–1;

(37) „sissevõtt” – tegevus, mille tulemusel radionukliidid sisenevad väliskeskkonnast inimorganismi;

(38) „praktikant” – isik, keda ettevõttes konkreetse elukutse jaoks koolitatakse või välja õpetatakse;

(39) „oodatav efektiivdoos (E(t))” – sissevõtust tulenevate elundi või koe oodatavate ekvivalentdooside (Hτ(τ)) summa, kusjuures kõik ekvivalentdoosid korrutatakse asjakohase koe kaaluteguriga wT. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

E(τ) kindlaksmääramisel tähistab τ aastaid, üle mille toimub integreerumine. Käesolevas direktiivis täpsustatud doosi piirmäärade järgimisega seoses on t pärast sissevõttu täiskasvanute puhul 50 aastat ja laste puhul 70. eluaastani jäävate aastate arv. Oodatava efektiivdoosi ühik on siivert;

(40) „meditsiinifüüsika spetsialist” – isik, kelle teadmised, koolitus ja kogemused võimaldavad tal meditsiinikiirituses rakendatava kiiritusfüüsikaga tegeleda või sellega seotud küsimustes nõu anda ja kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus;

(41) „töötervishoiuteenistus” – tervishoiutöötaja või -asutus, kelle pädevusse kuulub kiirgustöötajate tervisekontroll ja kelle tegevuspädevust selles valdkonnas on tunnustanud pädev asutus;

(42) „kiirguskaitse ekspert” – isik, kellel on vajalikud teadmised, koolitus ja kogemused, et anda kiirguskaitseküsimustes nõu üksikisikute tõhusa kaitse tagamiseks ja kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus;

(43) „kõrgaktiivne kinnine kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, milles oleva radioaktiivse materjali kogus ületab II lisas sätestatud väärtusi;

(44) „avariiolukorra lahendamise kava” – etteantud sündmuste ja nendega seotud stsenaariumide alusel koostatud plaan asjakohaseks reageerimiseks avariikiirituse olukorra puhul konkreetses käitises või tegevuseks;

(45) „avariitöötaja” – iga isik, kes täidab avariiolukorras kindlaksmääratud tööülesannet ja võib avariiolukorra likvideerimise käigus kiiritust saada;

(46) „dosimeetriateenistus” – asutus või üksikisik, kellel on individuaalsete järelevalveseadmete kaliibrimise, lugemise või tõlgendamise, inimorganismi või bioloogiliste proovide radioaktiivsuse mõõtmise või dooside hindamise pädevus ning kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus;

(47) „avariiolukorra ohjamise süsteem” – õiguslik või haldusraamistik, millega kehtestatakse avariiolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise kohustused ning otsuste langetamise kord avariikiirituse olukorras;

(48) „meditsiinikiirituspõhine” – seotud radiodiagnostiliste ja kiiritusravi protseduuridega, menetlusradioloogia või muude radioloogiliste kavandamis- ja suunamistoimingutega, milles kasutatakse ioniseerivat kiirgust;

(49) „meditsiinikiirituse teostus” – meditsiinikiirituse ja kõik abitoimingud füüsikaline läbiviimine, sealhulgas meditsiiniliste radioloogiaseadmete käsitsemine ja kasutamine, tehniliste ja füüsikaliste näitajate, sh kiirgusdooside hindamine, seadmete taatlus ja hooldus, radioloogiliste ravimpreparaatide valmistamine ja manustamine ning piltide ilmutamine, mida lisaks muudele töötajatele teevad tuumameditsiinis ja kiiritusravis ka radiograafid ja tehnikud;

(50) „teostaja” – arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel oma riigi nõuete kohaselt on õigus võtta endale kliiniline vastutus üksikisiku meditsiinikiirituse eest;

(51) „diagnostilised viitetasemed” – meditsiinilisteks radiodiagnostilisteks toiminguteks määratud dooside tasemed või radiofarmaatsiapreparaatide korral aktiivsustasemed tavalise suurusega patsientidest koosnevate rühmade või standardfantoomide (standardkatsemudelite) tavauurimiseks üldiselt määratletud seadmeliikide puhul;

(52) „aktiveerimine” – protsess, mille käigus stabiilne nukliid muudetakse radionukliidiks, kiiritades seda sisaldavat materjali osakestega või suure energiasisaldusega footonitega;

(53) „radioaktiivne aine” – iga aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille aktiivsuskontsentratsiooni tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta;

(54) „muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiiritamine” – inimeste kavandatud kiiritamine kuvamise eesmärgil, kui kiiritamise peamine motivatsioon ei ole seotud kiiritust saava isiku tervise või heaoluga;

(55) „teatamine” – dokumendi esitamine pädevale asutusele, et teatada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kiirgustegevuse sooritamise kavatsusest;

(56) „registreerimine” – pädeva asutuse poolt antav kirjalik luba või siseriiklike õigusaktidega antav luba siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele vastavaks tegevuseks;

(57) „tarbekaup” – seade või tooteartikkel, millesse on tahtlikult sisestatud radionukliidid või milles need on toodetud aktiveerimise teel või mis tekitab ioniseerivat kiirgust ning mille saab müüa või elanikele kättesaadavaks muuta ilma müügijärgse erijärelevalve või regulatiivse kontrollita;

(58) „kiirendi” – seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse ja millest eraldub ioniseerivat kiirgust energiaga üle 1 megaelektronvoldi (MeV);

(59) „kasutusest kõrvaldatud kinnine kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada tegevusloale vastavas kiirgustegevuses;

(60) „inspekteerimine” – pädeva asutuse korraldatud uurimine, mille eesmärk on teha kindlaks, kas siseriiklikke sätteid järgitakse;

(61) „kiirgusgeneraator” – seade, mis tekitab ioniseerivat kiirgust nagu röntgenikiirgus, neutronid, elektronid ja muud laenguga aineosakesed, mida saab kasutada teaduslikel, tööstuslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel;

(62) „radioaktiivsed jäätmed” – radioaktiivne materjal, millele ei ole edasist kasutust ette nähtud;

(63) „kvaliteeditagamine” – kõik kavandatud ja korrapärased meetmed, mida on vaja piisava kindlustunde tagamiseks, et seade, süsteem, komponent või menetlus toimib rahuldavalt kooskõlas kokkulepitud standarditega; kvaliteedikontroll on kvaliteeditagamise osa;

(64) „litsents” – vastava taotluse alusel pädeva asutuse antud kiirgustegevusluba, kusjuures kiirgustegevus peab vastama litsentsile lisatud eri dokumendis sätestatud tingimustele;

(65) „vabastamistasemed” – riigi pädeva asutuse või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ning aktiivsuskontsentratsioonina väljendatud väärtused, mille tasandil püsivad või millest allapoole jäävad materjalid, mis on seotud kiirgustegevusega, mille suhtes kehtib teatamis- või loanõue, võib vabastada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete järgimisest;

(66) „järelevalvepiirkond” – ala, mis on ioniseeriva kiirguse eest kaitsmiseks vajaliku jälgimise all;

(67) „kontrolliala” – maa-ala, mille suhtes kohaldatakse ioniseeriva kiirguse eest kaitsmiseks või radioaktiivse saastuse leviku tõkestamiseks erieeskirju ja millele juurdepääsu kontrollitakse;

(68) „õnnetusjuhtumiga seotud kiiritus” – inimeste (muude kui avariitöötajad) kokkupuude kiirgusega õnnetusjuhtumi tõttu;

(69) „töökeskkonnaga seotud avariikiiritus” – kutsekiiritus, mille avariikiirituse olukorras saavad isikud, kes võtavad avarii tagajärgede leevendamiseks meetmeid;

(70) „tervise sõeluuring” – meditsiiniliste radioloogiakäitiste kasutamine haiguste varaseks avastamiseks elanikkonna riskirühmades;

(71) „radooniohtlik ala” – geograafiline ala või halduspiirkond, mille kohta uuringutega on tõendatud, et riigis kehtestatud viitetasemeid ületavate elamute protsent on seal eeldatavasti oluliselt kõrgem kui riigi muudes osades;

(72) „meditsiinikiirituse toiming” – iga toiming, mis on seotud meditsiinikiiritusega;

(73) „saatja” – arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel siseriiklike nõuete kohaselt on õigus suunata inimest teostaja juurde meditsiinikiirituse toimingule;

(74) „isikukahjustus” – kliiniliselt tuvastav kahjulik mõju, mis avaldub üksikisikutes või nende järeltulijates ja mis ilmneb kohe või viivitusega, kusjuures viimasel juhul on tegu pigem tõenäolise kui kindla ilmnemisega;

(75) „menetlusradioloogia” – röntgenikiirgusepõhise kuvamistehnika kasutamine lisaks ultraheli- ja magnetresonantsseadmetele või muule ioniseeriva kiirguseta töötavale meetodile, et diagnoosimise või ravimise eesmärgil viia inimorganismi seadmeid ja neid seal juhtida;

(76) „radiodiagnostiline” – seotud in vivo isotoopdiagnostikaga, ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhineva meditsiinilise diagnostilise radioloogiaga ja stomatoloogilise radioloogiaga;

(77) „kiiritusravi” – seotud kiiritusraviga ja isotoopraviga;

(78) „kliiniline vastutus” – teostaja vastutus üksikisiku meditsiinilise kiiritamise eest, mis hõlmab eelkõige järgmist: põhjendatus, optimeeritus, tulemuslikkusele antav kliiniline hinnang, vajaduse korral teostusega seotud koostöö muude asjatundjate ja töötajatega, vajaduse korral teabe hankimine varasemate uuringute kohta, nõudmise korral olemasoleva radioloogiaalase teabe ja/või andmete esitamine muudele teostajatele ja/või saatjatele, vajaduse korral ioniseeriva kiirguse ohtlikkust käsitleva teabe jagamine patsientidele ja muudele asjaosalistele;

(79) „kliiniline audit” – meditsiinikiirituse toimingute kavakindel uurimine või läbivaatamine, mille eesmärk on parandada ravi kvaliteeti ja tulemuslikkust struktuurse läbivaatamisega, mille puhul meditsiinikiirituse kasutamise tavasid, toiminguid ja tulemusi hinnatakse meditsiinikiirituse toimingute tegemise hea tava kokkulepitud standardite põhjal, vajaduse korral tavasid muutes ja uusi standardeid kohaldades;

(80) „meditsiiniradioloogiakäitis” – meditsiiniliste radioloogiaseadmetega varustatud käitis;

(81) „juhuslik kiiritus” – meditsiinikiiritus, mis oluliselt erineb teatavaks otstarbeks ettenähtud meditsiinikiiritusest;

(82) „standardisik” – üksikisik, kelle saadav doos on tüüpiline elanikkonna hulgas kiirgusega rohkem kokku puutuvatele elanikele;

(83) „kiirguskaitse korraldaja” – isik, kes on tehniliselt pädev asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes ja kelle ettevõtja on määranud kiirguskaitsekorra rakendamise järelevalvajaks ettevõttes;

(84) „parandusmeetmed” – kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse (aktiivsuse või koguse) vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida muidu võidakse saada püsikiirituse olukorras;

(85) „kaitsemeetmed” – meetmed, mis ei ole parandusmeetmed ja mille abil püütakse vältida või vähendada doose, mida vastasel juhul võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras;

(86) „tegevusluba” – kirjalik luba, mille pädev asutus annab ettevõtjale kiirgusallikaga seotud konkreetseks tegevuseks, mille suhtes kohaldatakse regulatiivset kontrolli registreerimise või litsentsi vormis;

(87) „kinnine kiirgusallikas” – radioaktiivne kiirgusallikas, milles olev radioaktiivne aine on püsivalt suletud kapslisse või tugevalt seotud tahke aine koosseisu;

(88) „tarnija” – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib kinnise kiirgusallika või teeb selle kättesaadavaks;

(89) „kiirgusallika konteiner” – kinnise kiirgusallika kaitsekest, mis ei ole kiirgusallika lahutamatu osa, vaid on ette nähtud kiirgusallika varjestamiseks transportimisel, käitlemisel jne;

(90) „toroon” – isotoop Rn-220;

(91) „jääkdoos” – eeldatavasti kõigi kiiritusradade kaudu saadav doos kas pärast kaitsemeetmete täielikku rakendamist või siis pärast otsuse tegemist selle kohta, et kaitsemeetmeid ei rakendata;

(92) „neeldumisdoos (D)” – neeldunud energia massiühiku kohta

kus

–  on keskmine energia, mis ioniseeriva kiirgusega kantakse üle ruumielemendis olevasse ainesse,

– dm on aine mass selles ruumielemendis.

Käesolevas direktiivis tähistab neeldumisdoos koes või elundis neeldunud keskmist doosi. Neeldumisdoosi ühik on grei;

(93) „grei (Gy)”– neeldumisdoosi ühik. Üks grei vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: 1 Gy = 1 J kg–1;

(94) „aktiivsus (A)” – teatud ajahetkel teatavas energiaseisundis oleva radionukliidi koguse aktiivsus A. Aktiivsus A on tuumaüleminekute arvu dN ja ajavahemiku dt jagatis, kus dN on kõnealusest energiaseisundist toimuvate spontaansete tuumaüleminekute arvu ooteväärtus ajavahemikus dt:

Aktiivsuse ühik on bekrell;

(95) „bekrell (Bq)” – aktiivsuse ühiku nimetus. Üks bekrell vastab ühele tuumaüleminekule sekundis: 1 Bq = 1 s–1;

(96) „oodatav ekvivalentdoos (H(t))” – radioaktiivse aine sissevõtu tagajärjel koe või elundi T ekvivalentdoosikiiruse integraal aja (t) suhtes. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

sissevõtu kohta ajahetkel t0, kus

on asjakohane ekvivalentdoosikiirus elundis või koes T ajal t,

τ on aeg, üle mille leitakse integraal.

HT(t) määratlemisel antakse t aastates. Kui τ kohta andmed puuduvad, kasutatakse eeldatava väärtusena täiskasvanute puhul 50 aastat ja laste puhul aastaid, mis on jäänud 70. eluaastani. Oodatava ekvivalentdoosi ühik on siivert;

(97) „normaalkiiritus” – käitise või tegevuse (sealhulgas hooldamine, ülevaatamine, dekomisjoneerimine) normaalsete töötingimuste korral oodatav kiiritus, mille puhul arvestatakse ka väikeste kontrolli alla jäävate rikete esinemise võimalikkust normaalse töö ja eeldatavate tööolukordade ajal;

(98) „prognoositav doos” – oodatav doos, kui ei võeta mingeid kaitsemeetmeid;

(99) „kvaliteedikontroll” – toimingute (kavandamine, kooskõlastamine, rakendamine) kogum, mille eesmärk on kvaliteedi säilitamine või parandamine. See hõlmab seadmete piiritletavate, mõõdetavate ja juhitavate toimimisnäitajate jälgimist, hindamist ja hoidmist nõutaval tasemel;

(100) „reageerimise strateegia” – eri kaitsemeetmete kogum, mida kasutatakse etteantud sündmustele või tegelikele sündmustele reageerimiseks ning avariikiirituse olukorra ohjamiseks sätestatud eesmärkide kohaselt. Avariiolukorra lahendamise kavas nähakse iga etteantud sündmuse ja stsenaariumi jaoks ette reageerimise strateegia.

III PEATÜKK

KIIRGUSKAITSESÜSTEEM

Artikkel 5

Üldpõhimõtted

Liikmesriik kehtestab juriidilised nõuded ja asjakohase regulatiivse kontrolli korra, mis kõigis kiiritusolukordades kajastab põhjendatuse, optimeerituse ja doosi piiratuse põhimõtetele toetuvat kiirguskaitsesüsteemi:

(a) põhjendatus: kiirgusallikaid, kiiritusradu või tegelikke kokkupuuteid käsitlevate nõuete rakendamise või muutmise otsuste põhjendamisel lähtutakse seisukohast, et kui selline otsus tehakse, peab sellest saadav ühiskonnale või isikutele saadav kasu korvama kahjustused, mida otsusega võidakse põhjustada;

(b) optimeeritus: kõigis kiiritusolukordades optimeeritakse kiirguskaitset, et hoida kokkupuute ulatus ja tõenäosus ning kokkupuutuvate inimeste arv nii madal, kui see on majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid arvesse võttes mõistlik ja võimalik, kusjuures meditsiinikiiritust saava isiku kaitse optimeerimine vastab saadava kiirituse meditsiinilisele eesmärgile, nagu on kirjeldatud artiklis 55. Seda põhimõtet kohaldatakse efektiivdoosi ja elundidoosi puhul ettevaatusabinõuna, et võtta arvesse ebaselgust tervisekahjustuse tekke võimaluste osas lävitasemest allpool;

(c) doosi piiratus: üksikisiku kõigist reguleeritud kiiritusallikatest saadavate dooside summa ei tohi kavandatavates kiiritusolukordades ületada kutse- või elanikukiirituse jaoks kehtestatud dooside piirmäärasid. Doosi piirmäärasid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes.

1. jagu

Optimeerimise abivahendid

Artikkel 6

Kutse- ja elanikukiirituse doosipiirangud

1. Kutsekiirituse doosipiirang on optimeerimise abivahend, mille kehtestab ettevõtja pädeva asutuse üldjärelevalve all. Doosipiirangu kehtestamisel välistöötajate jaoks teevad tööandja ja ettevõtja omavahel koostööd.

2. Elanikukiirituse doosipiirang määratakse üksikisikule mõjuva doosi suhtes, mille elanikud saavad kindlaksmääratud kiirgusallika plaanikohasel käitamisel. Pädev asutus määrab piirangu selliselt, et kõigist lubatud kiirgustegevusaladest ühe isiku jaoks tulenevate dooside summa vastaks doosi piirmäärale.

3. Võimaliku kiirituse puhul hõlmab optimeerimine allikate ja käitiste ohutuse ja julgeoleku piisavat ohjamist. Vajaduse korral võib kehtestada ohupiirangud.

4. Doosipiirangud kehtestatakse kas aasta või asjakohase lühema ajavahemiku jooksul saadava individuaalse efektiiv- või ekvivalentdoosina.

5. Kui doosipiiranguid kasutatakse pikka aega kestva akumuleeruva kiirituse puhul, määratakse need kindlaks aastase efektiivdoosi või elundi ekvivalentdoosina.

Artikkel 7

Meditsiinikiirituse doosipiirangud

Patsientide meditsiinikiirituse suhtes doosipiiranguid ei kohaldata.

Kiiritatud isiku hooldajate ja abistajate ning vabatahtlikult biomeditsiinilistes uurimisprogrammides osalevate isikute (kes ei saa otsest meditsiinilist kasu kokkupuutest kiirgusega) doosipiirangud määratakse kindlaks üksikisikule mõjuva doosina, mille ületamine uuringute, ravi või kõnealuse uurimisprojekti ajal on ebatõenäoline.

Artikkel 8

Viitetasemed

1. Avarii- ja püsikiirituse olukorra viitetasemed määratakse kindlaks efektiivdoosi või elundidoosi tasemena, mille ületamist ei peeta avarii- ja püsikiirituse olukorras kohaseks.

2. Töötatakse välja ja rakendatakse optimeeritud kaitsestrateegia, mille eesmärk on vähendada üksikisiku saadavat doosi, et see jääks allapoole viitetaset. Viitetasemeks valitud väärtus sõltub kiiritusolukorra liigist.

3. Kaitse optimeerimise puhul peetakse esmatähtsaks viitetaset ületavat kokkupuudet. Viitetaseme valimisel võetakse arvesse nii kiirguskaitse nõudeid kui ka sotsiaalseid kriteeriume.

4. Efektiivdoosi viitetaseme valimisel võetakse arvesse viitetaseme kolme vahemikku, mis on esitatud I lisa punktis 1.

2. jagu

Doosi piiratus

Artikkel 9

Kiirgustöötajate vanusepiir

Kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ei tohi alla 18-aastasi isikuid määrata tööle, mille käigus neist saavad kiirgustöötajad.

Artikkel 10

Kutsekiirituse doosi piirmäärad

1. Kutsekiirituse efektiivdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit. Kuid erijuhtudel või siseriiklikes õigusaktides määratletud teatavates kiiritusolukordades võib aastane efektiivdoos olla kuni 50 millisiivertit, kui viie järjestikuse aasta keskmine doos ei ületa 20 millisiivertit aasta kohta.

Avariitöötajatele võib lubada kõrgemat efektiivdoosi vastavalt artiklile 52.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud efektiivdoosi piirmääradele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a) silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit või, kui see on kohaldatav, siis sama väärtus, mis on määratud efektiivdoosi piirmääraks;

(b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 500 millisiivertit, väljendatuna 1 cm² nahapinna aastase keskmise doosina, olenemata kiiritusega kokkupuutuva pinna suurusest;

(c) käte, käsivarte, jalgade ja pahkluude ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 500 millisiivertit.

Artikkel 11

Rasedate naiste kaitse

1. Kui rase naine on ettevõtjale oma rasedusest siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt teatanud, peab loote kaitse olema võrreldav elanike kaitsega. Raseda naise töötingimused peavad olema sellised, et loote ekvivalentdoos oleks nii madal, kui see on mõistlik ja võimalik, ning ei oleks vähemalt ülejäänud rasedusaja jooksul tõenäoliselt suurem kui 1 millisiivert.

2. Niipea kui last rinnaga toitev naine on ettevõtjale oma olukorrast teatanud, ei panda teda tegema tööd, mille puhul on olemas oluline radionukliidide sissevõtu oht.

Artikkel 12

Praktikantide ja üliõpilaste doosi piirmäärad

1. Doosi piirmäärad, mis kehtivad vähemalt 18aastaste praktikantide ja üliõpilaste suhtes, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, vastavad artiklis 10 kiirgustöötajate kohta sätestatud piirmääradele.

2. Efektiivdoosi piirmäär 16–18aastaste praktikantide ja üliõpilaste jaoks, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, on 6 millisiivertit aastas.

Lisaks esimeses lõigus efektiivdoosi suhtes kehtestatud piirangutele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a) silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit;

(b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 150 millisiivertit, väljendatuna 1 cm² nahapinna aastase keskmise doosina olenemata kiiritusega kokkupuutuva pinna suurusest;

(c) käte, käsivarte, jalgade ja pahkluude ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 150 millisiivertit.

3. Doosi piirmäärad praktikantide ja üliõpilaste puhul, kelle suhtes ei kohaldata lõikeid 1 ja 2, vastavad artiklis 13 sätestatud elanikudoosi piirmääradele.

Artikkel 13

Elanikudoosi piirmäärad

1. Elanikukiirituse puhul on efektiivdoosi aastane piirmäär 1 millisiivert.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud doosi piirmäärale kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a) silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 15 millisiivertit;

(b) naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 50 millisiivertit, väljendatuna 1 cm2 nahapinna keskmise doosina, olenemata kiirgusega kokkupuutuva pinna suurusest.

Artikkel 14

Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine

Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatakse järgmisi väärtusi ja seoseid:

(a) väliskiirituse puhul kasutatakse rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 sätestatud väärtusi ja seoseid efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamiseks;

(b) radionukliidist või radionukliidide segust põhjustatud sisekiirituse puhul kasutatakse sissevõtust tuleneva efektiivdoosi hindamiseks rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 sätestatud väärtusi ja seoseid ning allaneelamise ja sissehingamise doosikoefitsiente rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandest 72.

IV PEATÜKK

KIIRGUSKAITSEALASE HARIDUSE, KOOLITUSE JA TEAVITUSE NÕUDED

Artikkel 15

Üldised kohustused seoses hariduse, koolituse ja teavitamisega

1. Liikmesriik kehtestab vajaliku õigus- ja haldusraamistiku asjakohase kiirguskaitsealase hariduse, koolituse ja teabe andmiseks igale üksikisikule, kes vajab oma ülesannete täitmiseks kiirguskaitsealast eripädevust. Asjaomaste üksikisikute koolitamist, täiendkoolitamist ja teavitamist korratakse asjakohaste ajavahemike järel ja see tegevus dokumenteeritakse.

2. Liikmesriik seab sisse hariduse, koolituse ja täiendkoolituse, mis võimaldab tunnustada kiirguskaitse eksperte, meditsiinifüüsika spetsialiste, tervishoiuteenistusi ja dosimeetriateenistusi.

Artikkel 16

Kiirgustöötajate, praktikantide ja üliõpilaste koolitamine ning neile edastatav teave

1. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt või tööandjalt kutsekiiritusega kokkupuutuvate töötajate, praktikantide ja üliõpilaste teavitamist:

(a) nende tööga kaasnevatest terviseriskidest;

(b) üldistest kiirguskaitsemeetmetest ja ettevaatusabinõudest, eriti seoses käitamis- ja töötingimustega nii kiirgustegevuses üldiselt kui ka eri tüüpi töökohtadel ja eri tööde puhul, kuhu/mida neid võidakse tegema määrata;

(c) avariiolukorra lahendamise kavadest ja toimingutest;

(d) tehniliste, meditsiiniliste ja haldusnõuete järgimise tähtsusest.

2. Liikmesriik nõuab, et ettevõtja või tööandja selgitaks naistele, kui oluline on rasedusest varakult teatamine, sest see aitab vältida loote kokkupuudet kiirgusega ja imiku saastumise ohtu radionukliidide sissevõtu tagajärjel.

3. Liikmesriik nõuab ettevõtjatelt ja tööandjatelt, et need pakuksid oma töötajatele asjakohaseid kiirguskaitsekoolitusi ja teavitusprogramme.

4. Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud kiirguskaitsealasele koolitamisele ja teavitamisele tagab kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutav ettevõtja, et sellistel koolitustel käsitletakse kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika tööohutuse ja turvalisuse erinõudeid, et asjakohased töötajad oleksid piisavalt ette valmistatud iga sündmuse jaoks, mis võib mõjutada nende endi turvalisust või teiste isikute kaitsmist kiirguse eest. Teavitamisel ja koolitamisel rõhutatakse esmajoones ohutusnõuete täitmise vajadust ning antakse konkreetset teavet tagajärgede kohta, mis võivad tuleneda vajaliku kontrolli kaotusest kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika üle.

Artikkel 17

            Omanikuta kiirgusallikaga kokku puutuda võivate töötajate teavitamine ja koolitamine

Liikmesriik võtab meetmed, millega tagab, et käitistes, kus kõige tõenäolisemalt leidub või töödeldakse omanikuta kiirgusallikaid (nt suured vanametalli hoiuplatsid ja vanametalli ümbertöötlemistehased), ning olulistes transiidi sõlmpunktides saavad juhtkond ja töötajad:

(a) teavet kiirgusallikaga võimaliku kokkupuutumise ohu kohta;

(b) nõuandeid ja koolitust kiirgusallikate ja nende konteinerite visuaalseks avastamiseks;

(c) põhiteavet ioniseeriva kiirguse ja selle toime kohta;

(d) teavet tuvastamissüsteemide kohta;

(e) teavet ja koolitust meetmete kohta, mida tuleb võtta kohapeal juhul, kui on avastatud kiirgusallikas või kahtlustatakse selle olemasolu.

Artikkel 18

Avariitöötajate teavitamine ja koolitamine

1. Liikmesriik tagab, et avariitöötajatele ja muudele isikutele, keda võidakse kaasata abi andmise korraldamisse avariiolukorras, antakse nõuetekohast ja korrapäraselt ajakohastatud teavet mõju kohta, mida sekkumine avaldab nende tervisele, ja sellises olukorras võetavate ettevaatusabinõude kohta. Selles teabes võetakse arvesse võimaliku avariiolukorra ulatust.

2. Niipea kui tekib avariiolukord, täiendatakse asjakohaselt lõikes 1 osutatud teavet, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid.

3. Liikmesriik tagab, et avariitöötajad saavad artiklis 97 kirjeldatud avariiolukorra ohjamise süsteemis ettenähtud korrapärast koolitust. Vajaduse korral hõlmab selline koolitus praktilisi harjutusi.

4. Liikmesriik tagab, et lisaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud avariiolukorrale reageerimisega seotud koolitusele pakub neile töötajatele asjakohast kiirguskaitsealast koolitust ja teavet artikli 30 lõike 1 punktis b osutatud avariitöötajate kaitse eest vastutav organisatsioon.

Artikkel 19

Haridus, teavitamine ja koolitus meditsiinikiirituse valdkonnas

1. Liikmesriik tagab, et teostajate ja meditsiinikiirituse toimingute teostamisega seotud isikute haridus, koolitus, teavitamine ning teoreetiline ja praktiline meditsiinikiirituse väljaõpe on piisav ning et neil on asjakohane kiirguskaitsealane pädevus.

Selleks tagab liikmesriik sobiva õppekava koostamise ja tunnustab asjakohaseid diplomeid, tunnistusi või ettevalmistust käsitlevaid tõendeid.

2. Asjakohaseid koolitusprogramme läbivad isikud võivad osaleda meditsiinikiirituse toimingute teostamises, nagu on ette nähtud artikli 56 lõikes 4.

3. Liikmesriik tagab pideva koolitamise pärast kutsealase ettevalmistuse saamist ning uute võtete meditsiinilise kasutamise korral neid võtteid ja asjakohaseid kiirguskaitsenõudeid tutvustava koolituse korraldamise.

4. Liikmesriik tagab mehhanismide olemasolu, millega saab õigeaegselt levitada teavet meditsiinikiiritusega seotud kiirguskaitse kohta, mis põhineb oluliste sündmustega omandatud kogemustel.

5. Liikmesriik tagab kiirguskaitsekursuse võtmise meditsiini- ja hambaravikoolide põhiõppekavasse.

V PEATÜKK

KIIRGUSTEGEVUSE PÕHJENDATUS JA REGULATIIVNE KONTROLL

Artikkel 20

Kiirgustegevuse põhjendatus

1. Liikmesriik tagab, et uut tüüpi kiirgustegevus, millega kaasneb kokkupuude ioniseeriva kiirgusega, põhjendatakse enne selle heakskiitmist.

2. Liikmesriik loetleb oma õigus- ja haldusaktides heakskiidetud kiirgustegevuse tüübid.

3. Olemasolevate kiirgustegevuse tüüpide põhjendatus vaadatakse läbi, kui saadakse uusi olulisi tõendeid nende tõhususe või tagajärgede kohta.

Artikkel 21

Ioniseerivat kiirgust kiirgavate seadmete või toodetega seotud tegevuse põhjendatus

1. Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kes kavatseb toota, importida või eksportida uut tüüpi seadet või toodet, millest eraldub ioniseerivat kiirgust, III lisa A jaos sätestatud asjakohaste andmete esitamist pädevale asutusele, et asutus saaks III lisa B jaos ettenähtud teabe hindamise põhjal otsustada, kas seadme või toote kavandatud kasutamine on põhjendatud või mitte.

2. Pädev asutus jagab lõike 1 kohaselt saadud teavet muude liikmesriikide pädevate asutustega, et neil oleks võimalik teha oma otsus seadme või toote kavandatud kasutamise põhjendatuse kohta.

3. Ettevõtjale tehakse liikmesriigi pädeva asutuse otsus teatavaks kuue kuu jooksul.

Artikkel 22

Kiirgustegevuse keelamine

Liikmesriik keelab radioaktiivse aine sihipärase lisamise toiduainete, mänguasjade, ehete ja kosmeetikatoodete tootmisel ning keelab selliste toodete impordi ja ekspordi. Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/2/EÜ[21] kohaldamist, ei peeta põhjendatuks kiirgustegevust, millega kaasneb materjali aktiveerimine, mis põhjustab aktiivsuse tõusu asjaomastes toodetes.

Artikkel 23

Kiirgustegevus, millega kaasneb inimeste planeeritud kiiritamine muul kui meditsiinilisel eesmärgil

1. Liikmesriik tagab, et uuringute või muude asjakohaste meetodite abil selgitatakse välja tegevusalad, millega kaasneb kiiritamine IV lisas esitatud muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil.

2. Liikmesriik tagab, et erilist tähelepanu pööratakse sellise kiirgustegevuse põhjendatusele, millega kaasneb kokkupuude kiiritusega muu kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil, ning eelkõige:

(a) iga IV lisas loetletud, muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud tegevus, millega kaasneb kokkupuude kiiritusega, peab enne üldist heakskiitmist olema põhjendatud;

(b) üldist heakskiitmist vajava kiirgustegevuse tüübi iga konkreetne rakendus peab olema eelnevalt põhjendatud;

(c) iga üksik IV lisa A jaos loetletud kiirgusega kokkupuudet põhjustav muu kui meditsiinilise kuvamise protseduur, mida teostab meditsiinilisi radioloogiaseadmeid kasutav töötaja, tuleb eelnevalt põhjendada, võttes arvesse protseduuri konkreetseid eesmärke ja selles osaleva isiku omadusi;

(d) punktides a ja b täpsustatud muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevuse üldise ja konkreetse põhjendatuse vaatab pädev asutus teatava ajavahemiku järel läbi.

3. Kui liikmesriik otsustab, et konkreetne muud kui meditsiinilist kuvamist hõlmav kiirgustegevus on põhjendatud, tagab ta, et:

(a) iga kiirgustegevuse jaoks on vajalik luba;

(b) pädev asutus kehtestab kiirgustegevuse kohta esitatavad nõuded, sealhulgas individuaalse rakendamise kriteeriumid, tehes selleks vajaduse korral koostööd muude asjakohaste asutuste ja kutseorganisatsioonidega;

(c) iga tegevuse kohta on kehtestatud doosi piirmäär. Piirmäär on oluliselt madalam elanikudoosi piirmäärast ja kui võimalik, ka meditsiinitöötajate poolt meditsiiniseadmetega teostatavate toimingute suhtes sätestatud piirmäärast (IV lisa A jagu); muu tegevuse puhul (IV lisa B jagu) vastab doosi piirmäär artikli 6 lõikes 2 esitatud nõuetele;

(d) meditsiinilisi kiiritusseadmeid kasutavate meditsiinitöötajate toimingute puhul järgitakse VII peatükis sätestatud asjakohaseid nõudeid, sealhulgas seadmeid, optimeerimist, kohustusi ja rasedusaja erikaitset käsitlevaid nõudeid;

(e) on saadud kiiritatava isiku teadlik nõusolek, välja arvatud juhud, kui õiguskaitseorganitel on siseriiklike õigusaktide alusel lubatud tegutseda ilma isiku nõusolekuta;

(f) kui kiiritamine toimub rutiinse tegevusena ohutuse tagamise eesmärgil, pakutakse läbivalgustatavatele isikutele alternatiivse tehnika kasutamise võimalust, mis ei hõlma kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega.

Artikkel 24

Looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud tegevuse tuvastamine

Liikmesriik tagab, et tuvastatakse iga kiirgustegevus, mis on seotud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga ja põhjustab töötajatele või elanikele kiiritust, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik tähelepanuta jätta. Tuvastamiseks kasutatakse uuringuid ja muid asjakohaseid vahendeid, võttes arvesse V lisas loetletud tööstussektoreid.

Artikkel 25

Teatamine

1. Liikmesriik nõuab, et teatatakse igast kiirgustegevusest, sh ka artikli 24 kohaselt tuvastatud kiirgustegevusest, välja arvatud järgmised põhjendatud tegevused, mille puhul on tegemist:

(a) radioaktiivseid aineid sisaldava materjaliga, kui nendega seotud aktiivsusmäärad kokku ei ületa VI lisas esitatud väljaarvamisväärtusi või kõrgemat väärtust, millele pädev asutus konkreetse taotluse alusel loa annab ning mis vastab VI lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele; või

(b) radioaktiivseid aineid sisaldava materjaliga, kui nendega seotud aktiivsusmäärad massiühiku kohta ei ületa VI lisa tabelis A esitatud väljaarvamise vaikeväärtust või kõrgemat väärtust, millele pädev asutus konkreetse taotluse alusel loa annab ning mis vastab VI lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele; või

(c) visuaalkujundite tekitamiseks ettenähtud elektronkiiretoruga või muu kuni 30 kV potentsiaalivahega töötava elektriseadme või muu seadme või tootega, mille tüübi on liikmesriigi pädev asutus heaks kiitnud, juhul kui

(i) see ei tekita tavapärastes kasutustingimustes 0,1 meetri ulatuses seadme ligipääsetavast pinnast suuremat doosikiirust kui 1 µSv×h–1; ja

(ii) kui see sisaldab radioaktiivseid aineid, on need paigutatud kapslisse või tugevasse hoidikusse; ja

(iii) pädev asutus on kindlaks määranud lõppladustamise tingimused.

2. Liikmesriik võib teatamisnõude kohaldamisalast välja arvata täiendavaid kiirgustegevuse tüüpe kooskõlas VI lisa punktis 3 sätestatud üldiste väljaarvamiskriteeriumidega või juhul, kui kaitse optimeerituse hindamine tõendab, et väljaarvamine on parim lahendus.

3. Artikli 24 kohaselt tuvastatud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud tegevusest ning tootmis- ja töötlemisjääkidest, mis teadaolevalt on tuvastatud ehitusmaterjalides ringlusse võetud, tuleb teatada, kui VII lisas määratletud aktiivsuskontsentratsiooni indeks saadud ehitusmaterjalides on tõenäoliselt suurem kui 1. Sel juhul teavitab ettevõtja ka jäägi kasutajat jäägi aktiivsuskontsentratsioonist.

4. Liikmesriigi tuvastatud olukorras, kus võib karta, et artikli 24 kohaselt tuvastatud kiirgustegevus võib põhjustada looduslike radionukliidide sattumist vette, mis võib mõjutada joogiveevarude kvaliteeti või muud kiiritusrada ja tekitab probleeme kiirguskaitsega, võib pädev asutus nõuda kiirgustegevusest teatamist olenemata käesoleva artikli lõike 1 punkti b sätetest.

5. Teatamist vajava kiirgustegevuse puhul määrab liikmesriik kindlaks teabe, mille ettevõtja peab esitama, et pädev asutus saaks regulatiivkontrolli jaoks ette näha asjakohased vahendid.

6. Väljaarvamiseks vastavalt lõike 1 punktile c vahetavad liikmesriigid teavet antud tüübikinnituste ning nende aluseks olevate dokumentide ja hindamise kohta. Teatava kiirgustegevuse väljaarvamise kohta otsust tehes võtab pädev asutus arvesse sellist teavet ning kohaldatavaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 26

Regulatiivne kontroll

1. Liikmesriik nõuab, et iga teatatud kiirgustegevus oleks allutatud regulatiivsele kontrollile, mis vastab tegevusest tulenevale kiirgusega kokkupuute ulatusele ja tõenäosusele, samuti mõjule, mida regulatiivne kontroll võib avaldada sellise kiirgusohu vähendamisele või käitise ohutuse parandamisele.

2. Teatatud kiirgustegevus võidakse vabastada loa taotlemisest.

3. Kui liikmesriigi määratluse kohaselt on tegemist mõõduka materjalikogusega, võib väljaarvamiseks kasutada VI lisa tabeli B 2. veerus esitatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi.

4. Teatatud kiirgustegevuse jaoks, mis ei ole välja arvatud, on vajalik registreerimise või litsentsimise kaudu saadav luba.

Artikkel 27

Tegevusluba

1. Kiirgusega kokkupuutumise piiratud ohu puhul, kui üksikjuhtumeid ei ole vaja kontrollida ning kiirgustegevus toimub vastavalt riigi õigusaktides sätestatud tingimustele, võib pädev asutus piirata kontrolli selliselt, et see hõlmab üksnes kiirgustegevuse registreerimist ja asjakohase sagedusega inspekteerimist.

2. Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse litsentsimist:

(a) tuumkütusetsükliga seotud käitise kasutamine ja dekomisjoneerimine ning uraani kaevandamine ja uraanikaevanduse sulgemine;

(b) radioaktiivse aine sihipärane lisamine tarbekaubale või muule tootele, sealhulgas meditsiinitootele tootmise või valmistamise käigus ning sellise toote import ja eksport;

(c) kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika valmistamine, kasutamine või oma valdusse võtmine;

(d) radioaktiivsete jäätmete töötlemise käitise, ladustamise või lõppladustamise rajatise käitamine, dekomisjoneerimine ja sulgemine;

(e) kiirgustegevus, mille puhul töötajate aastane efektiivdoos tavakäitamisel ning tavaliste töötingimuste korral on suurem kui 6 millisiivertit;

(f) kiirgustegevus, mille tulemusel vabanevad ja satuvad keskkonda olulised gaasilise või vedela heite kogused.

3. Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse registreerimist või litsentsimist:

(a) radioaktiivse aine sihipärane manustamine inimestele ja, kuivõrd see on seotud inimeste kiirguskaitsega, loomadele veterinaarse läbivaatamise, ravi või uuringu korral;

(b) kiirgusgeneraatori või radioaktiivse kiirguse allika kasutamine tööstusradiograafias, toodete töötlemises või uuringutes, samuti kiirendi, välja arvatud elektronmikroskoop, kasutamine;

(c) kiirgusgeneraatori või radioaktiivse kiirguse allika kasutamine meditsiinikiirituses;

(d) ioniseerivat kiirgust eraldava või üle 30 kV potentsiaalivahega elektriseadme valmistamine ja käitamine, samuti selliste seadmete import ja eksport;

(e) kiirgustegevus, mille puhul töötajate aastane efektiivdoos tavakäitamisel ning tavaliste töötingimuste korral on suurem kui 1 millisiivert;

(f) looduslikku radioaktiivset materjali kasutav tööstusharu, mis on artikli 24 kohaselt liikmesriigi poolt nõutaval viisil tuvastatud ning tekitab elanikukiirituse aastase efektiivdoosi 0,3 millisiivertit või enam.

4. Liikmesriik võib nõuda lisaks lõigetes 2 ja 3 loetletud kiirgustegevusaladele ka muude tegevusalade registreerimist ja litsentsimist.

Artikkel 28

Loamenetlus

1. Tegevusloa väljastamiseks nõuab liikmesriik teabe esitamist kiirgustegevuse laadi ja sellega seotud ohtude kohta.

2. Nõutav teave litsentsi saamiseks peab hõlmama vähemalt järgmist:

(a) kaitse ja ohutusega seotud vastutusalad ja organisatsiooniline korraldus;

(b) töötajate pädevus, sealhulgas teavitamine ja koolitus;

(c) käitise projekti ja kiirgusallika konstruktsiooni iseärasused;

(d) oletatav kutse- ja elanikukiiritus tavakäitamise ajal;

(e) tegevusalade ja käitise ohutuse hindamine, et:

(i) tuvastada võimaliku kokkupuute või õnnetusjuhtumiga seotud või juhusliku meditsiinikiiritusega kokkupuute tekkimise võimalikud viisid;

(ii) hinnata võimaluste piires, kui tõenäoline ja ulatuslik võib olla kokkupuude kiirgusega;

(iii) hinnata kaitse- ja ohutusmeetmete kvaliteeti ja katvust, sealhulgas tehnilisi omadusi ja haldusmenetlusi;

(iv) määratleda tegevuspiirid ja -tingimused;

(f) avariiolukorras tegutsemise kord ja sideühendused;

(g) hooldus, kontrollimine, inspekteerimine ja teenindamine, et tagada kiirgusallika või käitise jätkuv vastavus konstruktsiooninõuetele, tegevuspiiridele ja -tingimustele kogu selle kasutusaja jooksul;

(h) radioaktiivsete jäätmete käitlemine ning selliste jäätmete lõppladustamise kord vastavalt kohaldatavatele regulatiivnõuetele;

(i) kasutusest kõrvaldatud kinnise kiirgusallika haldamine;

(j) kvaliteedi tagamine.

3. Litsents hõlmab eritingimusi, millega tagatakse litsentsi elementide õiguslik jõustatavus või asjakohaste piirangute kehtestamine tegevuspiiridele ja -tingimustele. Tingimustes nõutakse ka optimeerituse põhimõtte ametlikku dokumenteeritud rakendamist.

4. Vajaduse korral hõlmab litsents VIII peatükis radioaktiivse gaasilise või vedela heite keskkonda juhtimise loa jaoks sätestatud nõuetele vastavat heiteluba.

5. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt kiiret teatamist igast olulisest sündmusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada üksikisiku kokkupuudet kiiritusega ulatuses, mis ületab tegevuspiire ja -tingimusi, mis on määratletud kutse- või elanikukiirituse kohta sätestatud litsentsimisnõuetes või mille on kindlaks määranud meditsiinikiiritusega tegelev asutus.

Artikkel 29

Regulatiivsest kontrollist vabastamine

1. Lubatud kiirgustegevuse tulemusel tekkiva radioaktiivse materjali lõppladustamiseks, ringlussevõtuks või taaskasutamiseks on vaja luba.

2. Lõppladustamisele, ringlussevõttu või taaskasutusse määratud materjal võidakse vabastada käesoleva direktiivi nõuetest, kui selle aktiivsuskontsentratsioon massiühiku kohta:

(a) ei ületa VI lisa tabeli A 1. osas ettenähtud väärtusi või

(b) vastab erivabastustasemetele ning nendega seoses konkreetsetele materjalidele või konkreetse kiirgustegevuse tulemusel saadud materjalidele esitatavatele nõuetele; riigi pädev asutus määrab sellised erivabastustasemed kindlaks lisaks punktis a osutatud üldistele vabastustasemetele, kasutades VI lisa punktis 3 esitatud üldisi väljaarvamiskriteeriume ja võttes arvesse ühenduse tehnilisi suuniseid.

3. Looduslikke radionukliide sisaldava materjali vabastamiseks kasutatakse VI lisa tabeli A 2. osas esitatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi massiühiku kohta. Siiski kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a) artikli 27 lõike 3 punktis f määratletud litsentsi vajava kiirgustegevuse puhul järgitakse looduslike radionukliidide vabastamise doosikriteeriume;

(b) muu litsentsi vajava kiirgustegevuse puhul, eriti kui see moodustab osa tuumkütusetsüklist, peavad vabastamistasemed vastama kunstlikke radionukliide sisaldava materjali vabastamise doosikriteeriumidele;

(c) lubatud kiirgustegevuse puhul, millest tuleb teatada artikli 25 lõikes 3 määratletud korras, järgitakse vastavaid ehitusmaterjalide turuleviimist käsitlevaid nõudeid.

4. Radioaktiivsete jääkide sihipärane lahjendamine ei ole lubatud, välja arvatud materjalide segamine tavatöö käigus, kui radioaktiivsust ei arvestata. Eriolukorras võib pädev asutus anda loa looduslikke radioaktiivseid materjale sisaldavate radioaktiivsete jääkide segamiseks muude materjalidega nende materjalide taaskasutamise ja ringlussevõtu ning elanikukiirituse vähendamise eesmärgil.

VI PEATÜKK

TÖÖTAJATE, PRAKTIKANTIDE JA ÜLIÕPILASTE KAITSMINE

Artikkel 30

Vastutus

1. Käesolevas peatükis ning artiklites 9, 10, 11 ja 12 sätestatud kutsekiiritust käsitlevaid nõudeid kohaldatakse töötajate kaitsmiseks igas kiiritusolukorras, kus nende töö juures või seoses tööga saadava kiirituse eest kannab õiguslikku vastutust ettevõtja või muu juriidiline isik, sealhulgas:

(a) välistöötajate tööandja;

(b) avariitöötajate kaitse eest vastutav organisatsioon;

(c) saastunud pinnase, ehitiste ja muude ehitiste saneerimise eest vastutav organisatsioon;

(d) tööandja, kes õiguslikult vastutab töötajate radooniga kokkupuutumise eest tööl artikli 53 lõikes 4 määratletud olukorras.

2. Ettevõtja vastutus kutsekiirituse eest laieneb ka praktikandile ja üliõpilasele, kes oma õpingute käigus on kohustatud töötama kiirgusallikaga, samuti füüsilisest isikust ettevõtjale ja heategevusorganisatsiooni jaoks tööd tegevale vabatahtlikule.

3. Ettevõtja vastutab kiirgustöötajate kiirguskaitsekorra hindamise ja rakendamise eest.

Artikkel 31

Töötajate kaitse

Kiirgustöötajate kaitse aluseks on:

(a) kiirgustöötajate kiirgusohu laadi ja ulatuse eelhindamine;

(b) kiirguskaitse optimeerimine kõigi töötingimuste puhul;

(c) töötajate klassifitseerimine erinevatesse kategooriatesse;

(d) eri tööruume ja töötingimusi käsitlevate kontrollimeetmete ja seire rakendamine, sealhulgas vajaduse korral individuaalne seire;

(e) tervisekontroll.

Artikkel 32

Konsulteerimine kiirguskaitse eksperdiga

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt kiirguskaitse eksperdiga konsulteerimist seoses kaitseseadmete ja mõõteinstrumentide kontrollimise ja katsetamisega, eelkõige järgmistel juhtudel:

(a) käitise kavandamise plaanide eelnev kiirguskaitsealane kriitiline hindamine;

(b) uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtu heakskiitmine, seoses kiirguskaitse korraldamisega;

(c) kaitseseadiste ja -meetodite tõhususe korrapärane kontrollimine;

(d) mõõtevahendite korrapärane kaliibrimine ning nende kasutuskõlblikkuse ja nõuetekohase kasutamise korrapärane kontrollimine.

Artikkel 33

Töökohtadel kehtiv kord

1. Kiirguskaitsekord kehtestatakse kõigis tööruumides, milles võib saada ioniseerivat kiirgust, mille aastane efektiivdoos ületab 1 millisiiverti või aastane silmaläätse ekvivalentdoos on suurem kui 15 millisiivertit või aastane naha ja jäsemete ekvivalentdoos on suurem kui 50 millisiivertit. Sellise korra kehtestamisel tuleb arvestada käitise ja kiirgusallika laadi ning ohtude ulatust ja laadi.

2. Kiirgustegevuse puhul, kus puututakse kokku loodusliku radioaktiivse materjaliga ja töötaja saadav aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Kui töötaja aastane efektiivdoos on 6 millisiivertit või väiksem, nõuab pädev asutus ettevõtjalt vähemalt kiirgusega kokkupuute jälgimist, kaitse parandamise võimaluste arvessevõtmist, samuti arvestamist võimalusega, et doos võib aja jooksul suureneda töökorralduse muudatuste tõttu.

3. Õhusõidukite käitaja suhtes, kelle õhusõidukite meeskonna kosmilise kiirguse efektiivdoos võib ületada 6 millisiivertit aastas, kohaldatakse käesoleva peatüki asjakohaseid nõudeid. Kui meeskonna aastane efektiivdoos on vahemikus 1–6 millisiivertit, nõuab pädev asutus ettevõtjalt vähemalt kokkupuute jälgimist ja arvestamist võimalusega, et doos võib aja jooksul suureneda töökorralduse muudatuste tõttu. Ettevõtja võtab asjakohased meetmed eelkõige selleks, et:

(a) hinnata asjaomase meeskonna kokkupuudet kiirgusega,

(b) võtta hinnangulist kokkupuudet arvesse töögraafiku koostamisel, püüda vähendada selliste meeskonnaliikmete doose, kelle kokkupuude kiirgusega on kõige ulatuslikum;

(c) teavitada asjaomaseid töötajaid tööga seotud terviseriskidest ja individuaalsetest doosidest.

Artikkel 34

Töökohtade klassifitseerimine

1. Töökohad klassifitseeritakse eri aladeks, kui see on asjakohane, võttes aluseks hinnangulised oodatavad aastased doosid ning võimaliku kiirituse tõenäosuse ja ulatuse.

2. Eristatakse kontrollialasid ja järelevalvepiirkondi. Pädev asutus annab igal konkreetsel juhul juhised kontrollialade ja järelevalvepiirkondade klassifitseerimise kohta.

3. Ettevõtja jälgib kontrollialadel ja järelevalvepiirkondades valitsevaid töötingimusi.

Artikkel 35

Kontrolliala suhtes kehtivad nõuded

1. Kontrolliala suhtes kehtivad järgmised miinimumnõuded:

(a) kontrolliala eraldatakse, sinna lubatakse siseneda üksnes asjakohased juhised saanud isikutel ning seda kontrollitakse ettevõtja poolt kirjalikult kehtestatud korras. Radioaktiivse saastuse märkimisväärse levikuohu korral järgitakse erikorda, mis lisaks muule hõlmab üksikisikute ja kaupade sisenemist ja väljumist ning saastatuse seiret kontrollialal ja sellega piirneval alal;

(b) töökeskkonna kiirgusjärelevalve toimub artikli 37 kohaselt, kusjuures arvesse võetakse kontrollialal valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust;

(c) paigaldatakse märgid, mis näitavad ala tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte;

(d) kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised.

2. Ettevõtja, olles konsulteerinud kiirguskaitse eksperdiga, vastutab nende nõuete täitmise eest.

Artikkel 36

Järelevalvepiirkonna suhtes kehtivad nõuded

1. Järelevalvepiirkonna kohta kehtivad järgmised nõuded:

(a) töökeskkonna kiirgusjärelevalve toimub kooskõlas artikliga 37, võttes arvesse järelevalvepiirkonnas valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust;

(b) paigaldatakse märgid, mis näitavad piirkonna tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte;

(c) kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised.

2. Ettevõtja, olles konsulteerinud kiirguskaitse eksperdiga, vastutab nende nõuete täitmise eest.

Artikkel 37

Töökeskkonna kiirgusjärelevalve

1. Artikli 35 lõike 1 punktis b ja artikli 36 lõike 1 punktis a viidatud töökeskkonna kiirgusjärelevalve hõlmab vajaduse korral järgmist:

(a) välise doosikiiruse mõõtmine koos andmetega kõnealuse kiirguse laadi ja liigi kohta;

(b) radioaktiivsete saasteainete aktiivsuskontsentratsiooni ja pindtiheduse mõõtmine õhus ja koos andmetega nende laadi ning füüsikalise ja keemilise oleku kohta;

(c) töökoha õhu radoonisisalduse mõõtmine.

2. Mõõtmistulemused registreeritakse ja neid kasutatakse vajaduse korral individuaalse kokkupuute hindamisel vastavalt artiklile 39.

Artikkel 38

Kiirgustöötajate klassifitseerimine

1. Seire ja järelevalve puhul eristatakse kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahte kategooriat:

(a) A-kategooria: kiirgustöötajad, kelle aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit või kelle silmaläätse aastane ekvivalentdoos ületab 15 millisiivertit või naha ja jäsemete aastane ekvivalentdoos 150 millisiivertit;

(b) B-kategooria: kiirgustöötajad, kes ei kuulu A-kategooria töötajate hulka.

2. Kui töö hõlmab kokkupuudet kiirgusega, toimub lõikes 1 osutatud kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahe kategooria eristamine enne töölevõtmist; eristamise kord vaadatakse töötingimustest ja tervisekontrollist lähtudes korrapäraselt läbi.

3. Avariitöötaja puhul ei tohiks käesoleva artikli lõike 1 kohane kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahe kategooria eristamine võimaluse korral mõjutada artiklites 37 ning 39–43 seire kohta kehtestatud nõuete täitmist, kui avariitöötaja ei ole kaasatud tegeliku avariikiirituse olukorra lahendamisse.

Artikkel 39

Individuaalne seire

1. A-kategooria töötajate süstemaatiline seire toimub dosimeetriateenistuse tehtavate individuaalsete mõõtmiste alusel. Kui A-kategooria töötajate sisekiiritus või silmaläätse või jäsemete kokkupuude kiirgusega on oluline, võetakse kasutusele vajalik seiresüsteem. Pädev asutus pöörab selliste töötajate tuvastamisele erilist tähelepanu.

2. B-kategooria töötajate seire peab olema piisav vähemalt tõendamiseks, et selliste töötajate klassifitseerimine B-kategooriasse on nõuetekohane. Liikmesriik võib vajaduse korral nõuda B- kategooria töötajatele individuaalset seiret ja dosimeetriateenistuse tehtavaid individuaalseid mõõtmisi.

3. Kui individuaalseid mõõtmisi ei saa teha või need ei ole piisavad, põhineb individuaalne seire hinnangul, mis saadakse kas muude kiirgustöötajate individuaalsete mõõtmiste või artiklis 37 sätestatud töökeskkonna järelevalve tulemuste põhjal.

Artikkel 40

Õnnetusjuhtumi tulemusel saadud kiirituse seire

Õnnetusjuhtumi tulemusel saadud kiirituse korral hindab ettevõtja koostöös dosimeetriateenistusega asjaomaseid doose ja nende jaotumist organismis.

Artikkel 41

Tulemuste registreerimine ja nendest teatamine

1. Iga kiiritust saava ja seire all oleva töötaja kohta seatakse sisse toimik, mis sisaldab individuaalse kiirgusseire tulemusi.

2. Lõike 1 kohaldamiseks säilitatakse kiirgustöötaja kohta järgmist teavet:

(a) andmed mõõdetud või vajaduse korral hinnanguliste individuaaldooside kohta vastavalt artiklitele 39, 40, 51 ja 52;

(b) artiklites 40 ja 52 osutatud kokkupuute puhul aruanded asjaolude ja võetud meetmete kohta;

(c) vajaduse korral tööruumide seire tulemused, mida on kasutatud individuaaldooside hindamisel.

3. Lõikes 1 osutatud teavet säilitatakse ioniseeriva kiirgusega töötaja töötamisaja vältel ning pärast seda niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast kiirgusega seotud töö lõppu.

4. Artiklites 40, 51 ja 52 osutatud kokkupuude registreeritakse lõikes 1 nimetatud registreerimise toimikus eraldi.

5. Kui seireandmeid kasutatakse kavandatavate kiiritusolukordade ohjamiseks, kehtestatakse kord, mis võimaldab looduslikult radioaktiivseid materjale töötleva tööstusharu kiirgusandmete registreerimisest välja jätta välisest taustkiirgusest või radooni pinnasest sisseimbumise tagajärjel püsikiiritusena saadava kiirituse.

Artikkel 42

Tulemustele juurdepääs

1. Liikmesriik nõuab, et artiklites 39, 40 ja 52 sätestatud individuaalse seire tulemused oleksid:

(a) pädevale asutusele, ettevõtjale ja välistöötajate tööandjale;

(b) tehtud kättesaadavaks asjaomasele töötajale kooskõlas artikli 43 lõikega 1;

(c) esitatud töötervishoiuteenistustele, et hinnata tulemuste mõju inimeste tervisele kooskõlas artikliga 44;

(d) sisestatud individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi, mille liikmesriik loob vastavalt lõikele 2.

2. Liikmesriik määrab kindlaks individuaalse kiirgusseire tulemuste edastamise korra.

3. Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu edastatakse vähemalt VIII lisa A jaos loetletud andmed.

4. Õnnetusjuhtumi või avariiga seotud kiirituse puhul esitatakse individuaalse kiirgusseire tulemused viivitamata.

Artikkel 43

Töötajate juurdepääs tulemustele

1. Liikmesriik nõuab, et töötajatel oleks vastava taotluse esitamise korral juurdepääs oma individuaalse kiirgusseire tulemustele, sealhulgas tulemuste hindamisel kasutatud mõõtmistulemustele või dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks olid tööruumides tehtud mõõtmised.

2. Liikmesriik hõlbustab töötaja varasemaid doose käsitleva olulise teabe vahetamist pädevate asutuste, töötervishoiuteenistuste, kiirguskaitse ekspertide või dosimeetriateenistuste vahel kogu ELi piires, et enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist oleks võimalik viia läbi artiklis 44 sätestatud tervisekontrolli ning kontrollida töötaja edasist kokkupuudet kiirgusega.

Artikkel 44

Kiirgustöötaja tervisekontroll

1. Kiirgustöötaja tervisekontrolli põhimõtted rajanevad töötervishoiu üldpõhimõtetel.

2. A-kategooria töötaja tervisekontrolli eest vastutab töötervishoiuteenistus.

Tervisekontroll peab võimaldama kindlaks teha kontrollitava töötaja tervisliku seisundi, mille põhjal saab otsustada, kas ta suudab täita temale määratud ülesandeid. Selleks peab töötervishoiuteenistusel olema juurdepääs kogu nõutavale asjakohasele teabele, muu hulgas teabele tööruumide keskkonnatingimuste kohta.

3. Tervisekontroll hõlmab järgmist:

(a) tööle võtmisele või A-kategooria töötajaks klassifitseerimisele eelneva põhjaliku arstliku läbivaatuse eesmärk on teha kindlaks töötaja sobivus A-kategooria töötaja ametikohale;

(b) korrapärane tervisekontroll.

Iga A-kategooria töötaja tervislikku seisundit kontrollitakse vähemalt kord aastas eesmärgiga hinnata, kas ta suudab jätkuvalt täita talle määratud ülesandeid. Selliseid kontrolle võib teha nii sageli, kui töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, ning nende laad sõltub töö liigist ja konkreetse töötaja tervislikust seisundist.

4. Töötervishoiuteenistus võib teatada vajadusest jätkata tervisekontrolli ka pärast töötamise lõppu niikaua, kui see on asjaomase isiku tervise kaitseks tema arvates vajalik.

Artikkel 45

Meditsiiniline klassifikatsioon

A-kategooria töötaja tööalase sobivuse kohta nähakse ette järgmine meditsiiniline klassifikatsioon:

(a) sobib;

(b) sobib teatavatel tingimustel;

(c) ei sobi.

Artikkel 46

Mittesobiva töötaja töölevõtmise või klassifitseerimise keeld

Kui tervisekontrolli tulemus näitab, et töötaja ei sobi konkreetsele ametikohale, ei tohi teda ajavahemikust olenemata A-kategooria töötajaks klassifitseerida ega ühelegi selle kategooria ametikohale tööle võtta.

Artikkel 47

Tervisekontrolli kaardid

1. Iga A-kategooria töötaja kohta seatakse sisse tervisekontrolli kaart, mida täidetakse niikaua, kuni töötaja kuulub sellesse kategooriasse. Pärast seda säilitatakse kaarti niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast ioniseeriva kiirgusega seotud töö lõppu.

2. Tervisekaart sisaldab teavet töö laadi, enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist tehtud põhjaliku arstliku läbivaatuse tulemuste ja korrapärase tervisekontrolli kohta ning artikliga 41 nõutavaid doosiandmeid.

Artikkel 48

Erakorraline tervisekontroll

1. Lisaks artiklis 44 sätestatud kiirgustöötaja tervisekontrollile nähakse kiirgustöötaja jaoks ette täiendavad tervisekaitsemeetmed, mida töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, näiteks lisauuringud, dekontamineerimismeetmed või kiireloomulised ravimeetmed.

2. Erakorraline tervisekontroll tehakse alati, kui 50 millisiiverti suurune aastane efektiivdoos või muu artikli 10 lõikes 2 sätestatud doosi piirmäär on ületatud.

3. Töötervishoiuteenistuste peab kinnitama edasised kokkupuutetingimused.

Artikkel 49

Kaebused

Liikmesriik sätestab artiklite 45, 46 ja 48 alusel tehtud järelduste ja otsuste edasikaebamise korra.

Artikkel 50

Välistöötajate kaitsmine

1. Liikmesriik tagab, et individuaalse kiirgusseire süsteem pakub välistöötajale samasugust kaitset, nagu ettevõtja poolt alaliselt tööle võetud töötajale.

2. Ettevõtja vastutab kas otse või välistöötaja tööandjaga sõlmitud lepingu kaudu välistöötaja kiirguskaitse praktiliste meetmete eest.

3. Esmajoones ettevõtja:

(a) kontrollib, kas asjaomane välistöötaja on tunnistatud tervise poolest sobivaks talle määratud tööülesandeid täitma;

(b) tagab, et lisaks artiklis 16 osutatud kiirguskaitsealasele baasväljaõppele on välistöötaja saanud erikoolituse kontrolliala ja tööülesannete iseärasuste kohta;

(c) tagab, et välistöötajale väljastatakse vajalikud isikukaitsevahendid;

(d) tagab, et välistöötaja saab oma tööülesannete laadile vastava individuaalse kiirgusseire ja mis tahes vajaliku dosimeetrilise operatiivseire;

(e) tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemile;

(f) tagab kõigi vajalike meetmete võtmise või võtab kõik vajalikud meetmed, et pärast iga tööülesande täitmist registreeritaks iga välistöötaja individuaalsel kiirgusseirel saadud kiirgusandmed, millele on osutatud VIII lisa B jao punktis 2.

4. Välistöötajaid palkavad ettevõtja tagab kas otse või ettevõtjaga sõlmitud lepingu kaudu oma töötaja kiirguskaitse vastavalt käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, eelkõige ta:

(a) tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemiga;

(b) pakub artiklis 16 osutatud teavet ja koolitust kiirguskaitse valdkonnas;

(c) tagab, et tema töötaja on artiklites 37 ja 39–48 sätestatud tingimuste kohaselt hõlmatud kiirgusega kokkupuute hindamise ja tervisekontrolliga;

(d) tagab iga oma töötaja VIII lisa B jao punktile 1 vastavate individuaalsel kiirgusseirel saadud kiirgusandmete ajakohastamise individuaalse kiirgusseire andmesüsteemis, millele on osutatud artikli 42 lõike 1 punktis d.

5. Iga välistöötaja on kohustatud oma võimaluste piires ise kaasa aitama lõikes 1 nimetatud kiirgusseiresüsteemi pakutava kaitse tagamisele.

Artikkel 51

Kiirgusega kokkupuutumine eriloa alusel

1. Erandlike asjaolude korral, välja arvatud kiirgusavariid, võib pädev asutus iga üksikjuhtumit eraldi hinnates ning juhul, kui see on konkreetse tegevuse jaoks vajalik, lubada teatavate kindlaks määratud vabatahtlike töötajate kutsekiiritust, mis ületab artiklis 10 sätestatud doosi piirmäärasid, kui kutsekiiritust saadakse piiratud aja jooksul kindlas tööpiirkonnas ja kokkupuude ei ületa pädeva asutuse poolt konkreetsel juhul ettenähtud piirväärtust. Arvesse võetakse järgmisi tingimusi:

(a) selline kiirgusega kokkupuutumine on lubatud ainult artiklis 38 määratletud A-kategooria töötajate puhul;

(b) selline kokkupuutumine ei ole lubatud praktikantide, üliõpilaste, rasedate ega rinnaga toitvate naiste puhul;

(c) ettevõtja peab sellist kokkupuutumist eelnevalt hoolikalt põhjendama ja selle vabatahtlike töötajate, nende esindajate, töötervishoiuteenistuse või kiirguskaitse eksperdiga põhjalikult läbi arutama;

(d) asjaomastele töötajatele antakse eelnevalt teavet tegevusega kaasnevate ohtude ja selle käigus võetavate ettevaatusabinõude kohta;

(e) kõik sellisel kokkupuutumisel saadavad doosid märgitakse eraldi artiklis 47 osutatud tervisekontrolli kaardile ja artiklis 41 osutatud isiklikku toimikusse.

2. Doosi piirmäärade ületamine eriloa alusel toimuva kokkupuute käigus ei pruugi olla piisav põhjus, et tööandja võiks töötaja tema eelneva nõusolekuta tavapäraste tööülesannete täitmiselt kõrvaldada või teisele tööle üle viia.

3. Kosmosemeeskonna doosi piirmäärasid ületavat kokkupuudet kiirgusega ohjatakse kui kiirgusega kokkupuutumist eriloa alusel.

Artikkel 52

Töökeskkonnaga seotud avariikiiritus

1. Avariiolukorrale reageerimisega tegelev organisatsioon tagab, et ükski avariitöötaja ei täida tööülesandeid, millega kaasnev kiiritus ületab 50 millisiivertit, välja arvatud avariiolukorra lahendamise riiklikus kavas kindlaks määratud erijuhud. Sellistel juhtudel määratakse kindlaks 50 millisiivertit ületavad asjakohased viitetasemed. Eriolukorras, kus on vaja päästa elusid, ära hoida tõsiseid kiirgusest põhjustatud tervisemõjusid või takistada katastroofilise olukorra väljakujunemist, võidakse ette näha 100 millisiivertit ületav viitetase.

2. Avariiolukorrale reageerimisega tegelev organisatsioon tagab, et avariitöötajateks, kes oma tööd tehes võivad kokku puutuda 50 millisiiverti viitetaset ületava kiiritusega, on vabatahtlikud, keda on eelnevalt selgesõnaliselt ja põhjalikult teavitatud nende tööga kaasnevast terviseriskist ja kättesaadavatest kaitsevahenditest.

3. Avariikiirituse olukorras nõuab liikmesriik avariitöötajate kiirgusseiret ja tervisekontrolli. Individuaalne kiirgusseire või individuaalsete dooside hindamine viiakse läbi vastavalt asjaoludele.

Artikkel 53

Radoon töökohtade õhus

1. Artiklis 103 osutatud tegevuskavas näeb liikmesriik ette riiklikud viitetasemed siseruumide õhu radoonisisalduse jaoks. Selliste viitetasemete aastane keskmine väärtus töökoha õhus ei tohi olla kõrgem kui 1 000 Bq/m3.

2. Liikmesriik tagab riikliku tegevuskava alusel radooni mõõtmise radooniohtlikel aladel keldrikorrusel või esimesel korrusel asuvates töökohtades ning tegevuskavas täpsemalt määratletud teatavat tüüpi töökohtades.

3. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, kelle olemasolevas töökohas on riigis kehtestatud viitetase ületatud, et see võtaks asjakohased meetmed radoonisisalduse või radooniga kokkupuute vähendamiseks kooskõlas III peatükis sätestatud optimeerituse põhimõttega.

4. Kui töökoha või ehitise teatavate ruumide radoonisisaldus ületab jätkuvalt viitetaset, vaatamata vastavalt lõikele 3 võetud meetmetele, ohjab liikmesriik seda olukorda kavandatava kiiritusolukorrana ja kohaldab artikli 30 lõike 1 punktis d kutsekiirituse kohta sätestatud asjakohaseid nõudeid.

VII PEATÜKK

PATSIENTIDE JA MUUDE ISIKUTE KAITSE MEDITSIINIKIIRITUSE EEST

Artikkel 54

Põhjendatus

1. Meditsiinikiiritus peab kokkuvõttes andma piisava kasu, mille puhul diagnostiline või raviga seotud võimalik kogukasu, sealhulgas otsene kasu üksikisiku tervisele ja heaolule ning ühiskondlik kasu kaalub üles kiiritusega seotud võimaliku isikukahjustuse, võttes arvesse selliste muude olemasolevate võtete tõhusust, kasu ja ohte, mille eesmärk on sama, kuid millega ei kaasne või kaasneb vähem ioniseerivat kiirgust.

Arvesse tuleb võtta ka meditsiinitöötajate ja muude üksikisikute meditsiinikiiritusega kokkupuutest tulenevat isikukahjustust.

Eelkõige kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a) enne üldist heakskiitmist põhjendatakse iga uut tüüpi toiming, millega kaasneb meditsiinikiiritus;

(b) olemasolevad meditsiinikiiritusega seotud toimingud vaadatakse läbi, kui saadakse uusi ja tähtsaid tõendeid nende tõhususe või tagajärgede kohta;

(c) üksikisiku meditsiinikiiritus põhjendatakse eelnevalt iga kord, võttes arvesse kiiritamise konkreetseid eesmärke ja asjaomase üksikisiku erijooni.

Kui teatav meditsiinikiiritusega seotud toiming ei ole üldiselt põhjendatud, võib üksikisiku sedalaadi kiiritamise põhjendada eriasjaoludel, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja mis dokumenteeritakse.

Saatja ja teostaja püüavad võimaluse korral hankida kavandatava kiirituse seisukohast olulisi varasemaid diagnostilisi või tervisekaardiandmeid ja need läbi vaadata, et vältida asjatut kiiritamist.

2. Biomeditsiinilistest või meditsiinilistest uuringutest tingitud meditsiinikiiritust uurivad siseriiklikus korras asutatav eetikakomitee ja/või pädevad asutused.

3. Tervise sõeluuringu programmi osana läbi viidava meditsiinikiirituse toimingute spetsiifilise põhjenduse koostab tervishoiuasutus koos asjakohaste kutseorganisatsioonidega.

4. Kiiritatud isiku hooldajate ja abistajate kokkupuutest kiiritusega peab tulenema piisav puhaskasu, võttes arvesse kasu patsiendile, kasu hooldajale/abistajale ja kahjustust, mille kokkupuude võib tekitada.

5. Iga haigustunnusteta isiku suhtes rakendatud meditsiinikiirituse toiming, mida kasutatakse haiguse varaseks avastamiseks, peab olema osa tervise sõeluuringu programmist või vajab dokumenteeritud põhjendust, mille teostaja annab patsiendile saatjaga konsulteerides ja asjakohaste kutseorganisatsioonide ja pädevate asutuste juhiseid järgides. Eritähelepanu pööratakse artikli 56 lõikes 3 sätestatud patsiendi teavitamise nõuetele.

6. Kui kokkupuudet ei ole võimalik lõigete 1 kuni 5 kohaselt põhjendada, ei tohi seda lubada.

Artikkel 55

Optimeeritus

1. Iga doos, mis tuleneb kiiritusega kokkupuutumisest radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel, on nii väike, kui vajaliku kuvamisteabe hankimisel on mõistlik ja võimalik, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid.

Üksikisiku kiiritusravi puhul kavandatakse koldedoosid isikukohaselt, võttes arvesse, et muude kui sihtalade ja -kudede doosid peavad olema kiiritusravi kavandatud eesmärgiga kooskõlas ning nii väikesed, kui nimetatud eesmärgi saavutamiseks on mõistlik ja võimalik.

2. Liikmesriik tagab radiodiagnostilise uuringu ning vajaduse korral ka menetlusradioloogia toimingu puhul kasutatavate diagnostiliste viitetasemete kehtestamise, korrapärase läbivaatamise ja kasutamise ning juhiste kättesaadavuse nendeks toiminguteks.

3. Liikmesriik tagab iga biomeditsiinilise ja meditsiinilise uurimistöö puhul:

(a) asjaomaste üksikisikute vabatahtliku osalemise;

(b) nende üksikisikute teavitamise kiiritamise ohtudest;

(c) doosipiirangu kehtestamise üksikisikutele, kelle tervisele ei ole sellisest kiiritamisest otsest kasu;

(d) sellise patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema katselises diagnostilises või ravitoimingus ja kes eeldatavasti saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab teostaja ja/või saatja kõnealused dooside tasemed isikukohaselt.

4. Optimeeritus hõlmab seadmete valimist, piisava diagnostilise teabe ja ravitulemuste järjepidevat ülesmärkimist, meditsiinikiirituse toimingute läbiviimist, kvaliteedi tagamist ning patsientide ja töötajate dooside või manustatud ravimite aktiivsustasemete hindamist, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid.

5. Liikmesriik tagab, et:

(a) hooldajate ja abistajate kokkupuutele kiirgusega on kehtestatud doosipiirangud;

(b) hooldajate ja abistajate kiirgusega kokkupuute kohta on koostatud asjakohased juhised.

6. Liikmesriik tagab, et patsiendi puhul, keda ravitakse või uuritakse radionukliidide abil, annab vajaduse korral teostaja või ettevõtja patsiendile või tema eestkostjale kirjalikud juhised, et piirata patsiendiga kokkupuutuvate isikute doose niivõrd, kui see on mõistlik ja võimalik, ja anda teavet ioniseeriva kiirguse ohtude kohta.

Need juhised antakse kätte enne haiglast, kliinikust või sarnasest asutusest lahkumist.

Artikkel 56

Vastutus

1. Liikmesriik näeb ette, kuidas saatja ja teostaja on kaasatud põhjendamise protsessi.

2. Liikmesriik tagab, et meditsiinikiiritamine toimub alati teostaja kliinilisel vastutusel.

3. Teostaja tagab, et patsiendil või tema eestkostjal on piisavalt teavet meditsiinikiirituse kiirgusdoosiga seotud kasu ja ohtude kohta oma teadliku nõusoleku andmiseks. Hooldajatele ja abistajatele antakse kooskõlas artikli 55 lõike 5 punktiga b samalaadne teave ja asjakohased juhised.

4. Vajaduse korral võib ettevõtja või teostaja anda toimingu teostuse täielikult või osaliselt üle ühele või mitmele üksikisikule, kellel on õigus selles valdkonnas tunnustatud erialal tegutseda.

Artikkel 57

Menetlused

1. Igale seadmele koostatakse kõiki tavapäraseid meditsiinikiirituse toimingute tüüpe käsitlev kirjalik juhend.

2. Liikmesriik tagab, et kõnealused meditsiinilise kuvamise juhendid, kus on arvesse võetud kiirgusdoose, on saatjatele kättesaadavad.

3. Meditsiinifüüsika spetsialist kaasatakse asjakohaselt meditsiinikiirituse toimingutesse, kusjuures tema kaasamise tase vastab toiminguga kaasnevale kiirgusohule. Eelkõige:

(a) on meditsiinifüüsika spetsialist vahetult kaasatud kiiritusravi korral, välja arvatud tavapärased isotoopravi toimingud;

(b) on meditsiinifüüsika spetsialist kaasatud tavapäraste isotoopravi ning radiodiagnostiliste ja menetlusradioloogiliste toimingute korral;

(c) kaasatakse meditsiinifüüsika spetsialist vajaduse korral muudesse radiodiagnostika toimingutesse selleks, et ta meditsiinikiirituse puhul konsulteeriks ja annaks nõu kiirguskaitse küsimustes.

4. Kliinilisi auditeid tehakse siseriiklike menetluste kohaselt.

5. Kui diagnostilisi viitetasemeid pidevalt ületatakse, tagab liikmesriik asjakohaste kohalike revisjonide tegemise ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.

Artikkel 58

Koolitus

Liikmesriik tagab, et teostajate, meditsiinifüüsika spetsialistide ja artikli 56 lõikes 4 osutatud üksikisikute puhul järgitakse artiklites 15, 19 ja 81 koolituse ja tunnustamise kohta kehtestatud nõudeid.

Artikkel 59

Seadmed

1. Liikmesriik võtab tema arvates vajalikud meetmeid, et vältida kiirgusseadmete asjatut levikut.

2. Liikmesriik tagab, et:

(a) iga kasutatav kiirgusseade on range kiirguskaitsejärelevalve all;

(b) pädevale asutusele on kättesaadav iga meditsiinikiirguskäitise ajakohastatud kiirgusseadmete loend;

(c) ettevõtjad rakendavad asjakohaseid kvaliteeditagamise kavasid ja hindavad patsientide doose ning manustatud ravimite aktiivsustaset ja

(d) enne seadme esmakordset kasutamist kliinilisel otstarbel tehakse meditsiinifüüsika spetsialisti osalusel heakskiidukatsed ja seejärel korrapäraselt toimimiskatseid, kusjuures viimaseid tehakse ka pärast suuremaid hooldustöid.

3. Pädev asutus tagab, et ettevõtja võtab seadmete rikete või puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Samuti kehtestab ta seadmete kohta konkreetsed vastuvõetavuse tingimused, et oleks täpselt määratletud, millal on vaja võtta sobivaid korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas seade vajaduse korral kasutusest kõrvaldada.

4. Fluoroskoopiaseadme kasutamine ilma doosikiiruse kontrollseadme või kujutisevõimendusseadme või sellega samaväärse seadmeta on keelatud.

5. Igal menetlusradioloogias ja kompuutertomograafias kasutataval seadmel peab olema seadis või näidik, mis teavitab teostajat meditsiinikiirituse toimingu ajal seadme tekitatud kiirgushulgast. Igal muul pärast käesoleva direktiivi jõustumist kasutusele võetaval meditsiinilise radiodiagnostika seadmel peab olema seadis või näidik või samaväärne vahend, millega määratakse kindlaks meditsiinikiirituse toimingu ajal seadme tekitatud kiirgushulk. Kiirgusdoos on osa toimingu aruandest.

Artikkel 60

Eritoimingud

1. Liikmesriik tagab sobivate kiirgusseadmete, võtete ja abiseadmete kasutamise, kui meditsiinikiiritus:

(a) on seotud lastega;

(b) on osa tervise sõeluuringust;

(c) põhjustab patsiendile suuri doose, näiteks menetlusradioloogia, kompuutertomograafia või kiiritusravi.

Erilist tähelepanu pööratakse nende toimingute puhul artikli 59 lõike 2 punktis c osutatud kvaliteeditagamise kavale ja patsiendi dooside või temale manustatud ravimite aktiivsustaseme hindamisele.

2. Liikmesriik tagab, et teostaja ja artikli 56 lõikes 4 osutatud üksikisik, kes tegeleb käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud kiiritamisega, saab nende meditsiinikiirituse toimingute jaoks artikliga 19 ettenähtud asjakohase koolituse.

Artikkel 61

Erikaitse raseduse ja rinnaga toitmise ajal

1. Fertiilses eas naise puhul uurivad saatja ja teostaja liikmesriigi ettenähtud viisil, kas kõnealune isik on rase või toidab last rinnaga, kui see on asjakohane.

Kui rasedust ei saa välistada, pööratakse meditsiinikiirituse liigist sõltuvalt ja eelkõige kõhu- ja vaagnapiirkonna puhul erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt pakilisusele, ja meditsiinikiirituse optimeeritusele, võttes arvesse kiiritust, mida saavad rase ema ja loode.

2. Rinnaga toitva naise puhul pööratakse tuumameditsiinis sõltuvalt arstliku läbivaatuse või ravi liigist erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt pakilisusele, ja võimalikult soodsale meditsiinikiirituse optimeeritusele, võttes arvesse kiiritust, mida saavad ema ja laps.

3. Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võtab liikmesriik meetmeid käesoleva artikliga hõlmatud naiste teadlikkuse tõstmiseks, näiteks avaliku teadaandega sobivas kohas.

Artikkel 62

Õnnetusjuhtumiga seotud ja juhuslik kiiritus

Liikmesriik tagab, et:

(a) meditsiinikiirituse toimingutest patsiendile tuleneda võiva juhusliku või õnnetusjuhtumiga seotud doosi tõenäosuse ja suuruse vähendamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid;

(b) kiiritusravi korral sisaldab kvaliteeditagamise kava õnnetusjuhtumiga seotud ja juhusliku kiirituse riskiuuringut;

(c) ettevõtja rakendab igat liiki meditsiinikiirituse puhul õnnetusjuhtumiga seotud ja juhuslikku kiiritust tekitavate või tekitada võivate sündmuste registreerimise ja analüüsimise süsteemi;

(d) ettevõtja teatab pädevale asutusele võimalikult kiiresti asutuse määratletud olulise sündmuse toimumisest, esitades talle ka uurimistulemused ja teabe selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta. Pädev asutus jagab seda teavet nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (meditsiiniseadmete kohta) kohaste turustamisjärgse järelevalve pädevate asutustega;

(e) kehtestatakse saatja, teostaja ja patsiendi õnnetusjuhtumitega seotud ja juhuslikust kiiritamisest teavitamise kord.

Artikkel 63

Elanikkonna dooside hindamine

Liikmesriik tagab, et määratakse meditsiinikiirituse dooside hinnanguline jaotus üksikisikute vahel, ning võtab arvesse kiiritusega kokkupuutuva elanikkonna vanuselist ja soolist jaotust.

VIII PEATÜKK

ELANIKE KAITSE

1. jagu

Elanike kaitse tavaolukorras

Artikkel 64

Elanike kaitsmisel rakendatavad põhimõtted

Liikmesriik loob asjaolusid arvesse võttes vajalikud tingimused elanike võimalikult ulatuslikuks kaitseks, lähtudes III peatükis kiirguskaitsesüsteemi kohta sätestatud põhimõtetest ning kohaldades käesolevas peatükis kehtestatud nõudeid.

Artikkel 65

Elanike kaitse

1. Elanike kaitse tavatingimustes kiirgustegevuse eest, mille jaoks on vaja eelnevat luba, hõlmab kõiki meetmeid ja uuringuid selliste tegurite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, mis võivad ioniseeriva kiirgusega seotud tegevuse käigus põhjustada elanikele sellise kokkupuuteohu, mida ei ole kiirguskaitse seisukohalt võimalik eirata. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi ülesandeid:

(a) kiirgusega kokkupuutumise ohtu tekitava käitise kavandi ning asukoha läbivaatamine ja hindamine kiirguskaitse seisukohalt;

(b) uue käitise kasutuselevõtmine tingimusel, et tagatud on piisav kaitse kiirgusega kokkupuute või käitisest väljapoole levida võiva radioaktiivse saastumise eest, võttes vajaduse korral arvesse demograafilisi, meteoroloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi ja ökoloogilisi tingimusi;

(c) radioaktiivse heitvee ärajuhtimise kava läbivaatamine ja heakskiitmine.

Nende ülesannete täitmine toimub vastavalt eeskirjadele, mille pädev asutus on kehtestanud, lähtudes kokkupuuteohu ulatusest.

2. Pädev asutus kehtestab radioaktiivse heitvee ärajuhtimisele lubatud ülempiiri. Lubatud ülempiiri puhul:

(a) võetakse arvesse elanikukiirituse optimeerimise tulemusi;

(b) kajastatakse sarnaste käitiste käitamise head tava;

(c) suurendatakse paindlikkust käitise käitamisel.

Artikkel 66

Elanikudooside hindamine

1. Liikmesriik kehtestab kavandatavates kiiritusolukordades saadava elanikudoosi hindamise süsteemi, võttes aluseks kiirgusega kokkupuutumise ohu ulatuse.

2. Pädev asutus määrab kindlaks kiirgustegevusalad, mille puhul on vajalik elanikudoosi realistlik hindamine. Muude kiirgustegevusalade puhul võib liikmesriik nõuda üksnes üldiste andmete sõelhindamist.

3. Elanikudoosi realistlikuks hindamiseks pädev asutus:

(a) tagab, et artiklis 65 osutatud kiirgustegevustest tulenevat doosi hinnatakse standardisiku puhul võimalikult realistlikult;

(b) näeb ette hindamise sageduse ja võtab kõik vajalikud meetmed standardisiku kindlaksmääramiseks, võttes arvesse radioaktiivsete ainete tegelikke kiiritusradasid;

(c) tagab, et elanikudoosi hindamine, mille puhul võetakse arvesse kiirgusohte, hõlmab:

(i) väliskiiritusest tuleneva doosi hindamist, vajaduse korral koos andmetega kõnealuse kiirguse liigi kohta;

(ii) radionukliidide sissevõtu hindamist koos andmetega radionukliidide laadi ning vajaduse korral nende füüsikalise ja keemilise oleku kohta ning selliste radionukliidide aktiivsuse ja kontsentratsiooni kindlaksmääramist;

(iii) standardisiku võimaliku doosi hindamist ja tema tunnusjoonte kindlaksmääramist;

(d) nõuab väliskiiritusega kokkupuute mõõtmise, radionukliidide sissevõtu ja radioaktiivse saastatuse hindamise ning standardisiku ja elanikudooside hindamise tulemuste registreerimist ning kättesaadavaks tegemist kõikidele sidusrühmadele.

Artikkel 67

Radioaktiivse heite seire

1. Liikmesriik nõuab, et heiteluba vajava kiirgustegevuse eest vastutav ettevõtja seiraks nõuetekohaselt radioaktiivse gaasilise ja vedela heite eraldumist keskkonda ja teataks seire tulemused pädevale asutusele.

2. Liikmesriik nõuab tuumareaktori või ümbertöötamiskäitise eest vastutavalt ettevõtjalt tavapärase töö käigus eralduva radioaktiivse gaasilise ja vedela heite seiret standardteabe alusel, mis on valitud vastavalt komisjoni soovitusele 2004/2/Euratom[22] seireks ja Euroopa Komisjonile aruannete esitamiseks.

Artikkel 68

Ettevõtja ülesanded

1. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmiste ülesannete täitmist:

(a) kaitse optimaalse taseme saavutamine ja säilitamine;

(b) tehniliste seadmete tõhususe kontroll ja hooldus;

(c) kiirguskaitse järelevalve tagamiseks keskkonna ja elanike kiirgusega kokkupuutumise ja radioaktiivse saastatuse mõõtmis- ja hindamisseadmete ja ‑menetluste kasutuselevõtt;

(d) mõõtevahendite korrapärane kalibreerimine ning nende kasutuskõlblikkuse ja nõuetekohase kasutamise korrapärane kontrollimine.

2. Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisse kaasatakse kiirguskaitse eksperdid ja kui see on asjakohane, siis ka kiirguskaitse korraldajad.

Artikkel 69

Keskkonnaseire kava

Liikmesriik tagab, et elanike kiiritusega kokkupuute hindamiseks on kehtestatud asjakohane keskkonnaseire kava.

2. jagu

Avariikiirituse olukorrad

Artikkel 70

Avariiolukorra lahendamine

1. Liikmesriik nõuab kiirgustegevuse eest vastutavalt ettevõtjalt, et see teataks pädevale asutusele viivitamata igast tema käitises või seoses tema tegevusega tekkinud avariiolukorrast ja võtaks tagajärgede leevendamiseks asjakohased meetmed.

2. Liikmesriik tagab, et tema territooriumil tekkinud avariiolukorra puhul annab asjaomase tegevuse eest vastutav ettevõtja avariiolukorrale ja selle tagajärgedele esmase ajutise hinnangu ning aitab võtta kaitsemeetmeid.

3. Liikmesriik tagab, et vajaduse korral nähakse ette kaitsemeetmed, mis on seotud:

(a) kiirgusallikaga, et vähendada otsest kiirgust ja radionukliidide eraldumist või peatada need või vältida omanikuta kiirgusallika kiirgusega kokkupuudet või saastumist;

(b) keskkonnaga, et vähendada radioaktiivsete ainete kandumist inimestele;

(c) üksikisikutega, et vähendada kokkupuudet kiirgusega.

4. Liikmesriigi territooriumil või väljaspool seda tekkinud avariiolukorra korral nõuab liikmesriik või avariiolukorrale reageerimisega tegelev asutus järgmist:

(a) asjakohaste kaitsemeetmete võtmise korraldamine, arvestades tegelikku avariiolukorda ja tegutsedes vastavalt optimeeritud kaitsestrateegiale, mis on avariiolukorra lahendamise kava üks osa, kusjuures avariiolukorra lahendamise kavas sisalduvad elemendid on esitatud IX lisa B jaos;

(b) avariiolukorra tagajärgede ja sekkumise tõhususe hindamine ning registreerimine.

5. Liikmesriik või avariiolukorrale reageerimisega tegelev asutus tagab kannatanutele ravi korraldamise, kui olukord seda nõuab.

Artikkel 71

Avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikele edastatav teave

1. Liikmesriik tagab, et avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikke teavitatakse neile kättesaadavatest tervisekaitsemeetmetest ja soovitatavast tegutsemisest avariiolukorras.

2. Antav teave peab sisaldama vähemalt X lisa A jaos esitatud elemente.

3. Teave edastatakse lõikes 1 osutatud elanikele ilma sellekohast taotlust ootamata.

4. Liikmesriik ajakohastab kõnealust teavet ja levitab seda korrapäraselt ning juhtudel, kui selles kirjeldatud korda oluliselt muudetakse. Selline teave on elanikele pidevalt kättesaadav.

Artikkel 72

Avariiolukorras tegelikult ohustatud elanikele edastatav teave

1. Kui tekib avariiolukord, tagab liikmesriik sündmusest tegelikult ohustatud elanike kiire teavitamise avariiolukorra üksikasjadest, võetavatest meetmetest ja kui see on asjakohane, siis elanike suhtes kohaldatavatest tervisekaitsemeetmetest.

2. Esitatud teave peab hõlmama X lisa B jao neid punkte, mis on asjaomase avariiolukorra liigi puhul olulised.

3. jagu

Püsikiirituse olukorrad

Artikkel 73

Saastatud alad

1. Saastatud ala haldamise strateegia sisaldab kohaldatavuse korral järgmist:

(a) ohustatud piirkonna piiritlemine ja ohustatud elanike tuvastamine;

(b) ohustatud piirkonna ja ohustatud elanike suhtes kaitsemeetmete rakendamise vajaduse ja ulatuse hindamine;

(c) ohustatud piirkonnale juurdepääsu tõkestamise või kontrollimise ning piirkonna elutingimuste suhtes piirangute kehtestamise vajaduse hindamine;

(d) eri elanikerühmade kiirgusega kokkupuute hindamine ning hinnangu andmine üksikisikule kättesaadavate kiirgusega kokkupuute piiramise individuaalsete vahendite kohta;

(e) strateegia ja vastavate viitetasemetega seotud lühema ja pikema aja eesmärgid.

2. Liikmesriik, kes on otsustanud lubada elada ja taasalustada sotsiaalset ja majandustegevust pikaks ajaks jääksaaste mõju alla jääval alal, tagab sidusrühmadega konsulteerides, et seal kehtestatakse vajaduse korral jätkuv kontroll kiirgusega kokkupuute üle, eesmärgiga luua elutingimused, mida võiks pidada normaalseks; muu hulgas hõlmab see tegevus:

(a) igapäevase elu jaoks sobivate viitetasemete kehtestamist;

(b) infrastruktuuri loomist, mis toetab ohustatud aladel jätkuvalt selliste eneseabi kaitsemeetmete võtmist nagu teavitamine, nõustamine ja seire.

Artikkel 74

Radoon elamutes ja üldkasutatavates ehitistes

1. Artiklis 103 osutatud tegevuskavas sätestab liikmesriik siseruumide õhus radooni viitetasemed, mida ei tohi ületada (aasta keskmisena):

(a) 200 Bq/m3 uute elamute ja uute üldsusele juurdepääsetavate ehitiste jaoks;

(b) 300 Bq/m3 olemasolevate elamute jaoks;

(c) 300 Bq/m3 olemasolevate üldkasutatavate ehitiste jaoks. Erijuhul, kui ruumis viibimise aeg on lühike, võib ette näha viitetaseme kuni 1 000 Bq/m3.

2. Riikliku tegevuskava kohaselt liikmesriik:

(a) tuvastab viitetaset ületavad olemasolevad elamud ja toetab radoonisisalduse vähendamise meetmete võtmist olemasolevates elamutes, kus viitetase on ületatud;

(b) tagab radooni mõõtmise üldkasutatavates ehitistes radooniohtlikel aladel.

3. Radooni pinnasest ja riiklikus tegevuskavas kindlaks määratud ehitusmaterjalidest sisseimbumise takistamiseks kehtestab liikmesriik konkreetsed ehitusnormid ning nõuab nende järgimist, eriti radooniohtlikel aladel, et vältida viitetasemest kõrgemat radoonisisaldust uutes ehitistes.

4. Liikmesriik teavitab kohalikul ja riigi tasandil tüüpilisest radoonikontsentratsioonist, radooniga kaasnevatest terviseriskidest ning vahenditest, mille abil on võimalik radooni püsikontsentratsiooni vähendada.

Artikkel 75

Ehitusmaterjalid

1. Käesolevas artiklis sätestatud nõudmisi kohaldatakse:

(a) ehitusmaterjali suhtes, mille asjakohane pädev asutus on tunnistanud kiirguskaitse seisukohalt probleemseks ja sellisena ka loetlenud, võttes arvesse XI lisas esitatud mittetäielikku loendit materjalide kohta seoses neist eralduva gammakiirgusega või

(b) ehitusmaterjali suhtes, mille asutus on hinnanud radooni riiklikus tegevuskavas probleemseks vastavalt artiklile 103.

2. Tuvastatud ehitusmaterjalitüüpide puhul tööstusharu, kes neid materjale turule toob:

(a) määrab VII lisa kohaselt kindlaks nende radionukliidisisalduse;

(b) esitab pädevale asutusele teavet mõõtmistulemuste ning VII lisas määratletud vastavate aktiivsuskontsentratsiooni indeksite kohta.

3. Pädev asutus tagab, et tuvastatud ehitusmaterjalitüübid klassifitseeritakse VII lisa kohasel viisil nende kavandatud kasutuse ja aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi.

4. Piiramata artikli 103 kohaldamist, ei nõuta riigi tasandil sätestatud nõuete täitmist sellise tuvastatud ehitusmaterjalitüübi puhul, millest lisaks valitsevale väliskokkupuutele siseruumis saadav väliskiirituse doos ei ületa viitetaset 1 millisiivert aastas. Siiski jätkatakse sellise ehitusmaterjali järelevalvet, et tagada selle aktiivsuskontsentratsiooni jätkuv vastavus viitetasemele. VII lisas määratletud A-kategooria ehitusmaterjal vabastatakse piirangutest seoses viimisega liidu turule.

5. Tuvastatud ehitusmaterjalitüübi puhul, millest lisaks valitsevale väliskokkupuutele ületab siseruumis saadav väliskiirituse doos viitetaseme 1 millisiivert aastas, määrab pädev asutus asjakohased meetmed, alustades registreerimisest ja asjaomaste ehitusnormide üldisest rakendamisest ja lõpetades sellise materjali kavandatavale kasutamisele konkreetse piirangu seadmisega.

6. Enne tuvastatud ehitusmaterjalitüübi turuleviimist tehakse kättesaadavaks ehitusnormide rakendamiseks vajalik teave, mis hõlmab nimetatud ehitusmaterjalitüübi radionukliidide sisaldust, aktiivsuskontsentratsiooni indeksit ja sellele vastavat klassifikatsiooni.

IX PEATÜKK

KESKKONNAKAITSE

Artikkel 76

Keskkonnakriteeriumid

Liikmesriik lisab oma kiirguskaitse õigusraamistikku, eriti inimtervise kiirguskaitse süsteemi, keskkonna elustikuliikide kiirguskaitset käsitlevad sätted. Osutatud õigusraamistikus rakendatakse keskkonnakriteeriume, mille eesmärk on kaitsta ohustatud või tüüpiliste elustikuliikide populatsioone, lähtudes nende osatähtsusest ökosüsteemis. Kui see on asjakohane, tuvastatakse kiirgustegevusalad, mis nimetatud õigusraamistiku nõuete rakendamiseks tuleb allutada regulatiivsele kontrollile.

Artikkel 77

Heite lubatud piirmäärad

Liikmesriigi pädev asutus peab radioaktiivse heite lubatud ülempiiri kehtestamisel vastavalt artikli 65 lõikele 2 tagama ka elustikuliikide piisava kaitse. Selleks võib läbi viia üldise sõelhindamise, et olla kindel, et keskkonnakriteeriumid on täidetud.

Artikkel 78

Õnnetusega seotud radioaktiivse aine heide

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt asjakohaste tehniliste meetmete võtmist, et vältida olulist keskkonnakahju õnnetusega seotud radioaktiivse aine heite korral või vähendada sellise kahju ulatust.

Artikkel 79

Keskkonnaseire

Kui liikmesriigi pädev asutus kehtestab keskkonnaseirekava või nõuab sellise kava elluviimist, hõlmab ta sellega vajaduse korral keskkonnale tüüpilised elustikuliigid ning keskkonnakomponendid, mis kujutavad endast elanike kiiritusradasid.

X PEATÜKK

REGULATIIVSE KONTROLLI NÕUDED

1. jagu

Institutsiooniline infrastruktuur

Artikkel 80

Pädev asutus

1. Liikmesriik määrab pädeva(d) asutuse(d) käesolevas direktiivis ettenähtud ülesannete täitmiseks.

2. Liikmesriik edastab komisjonile pädeva(te) asutus(t)e nime ja aadressi ning vajaliku teabe pädevusvaldkondade kohta, et tagada asutus(t)ega kiire kontaktivõtmine.

3. Kui liikmesriigil on kõrgaktiivsete kinniste ja/või omanikuta kiirgusallikate kontrollimiseks rohkem kui üks pädev asutus, määrab ta ühe kontaktpunkti, mille kaudu peetakse ühendust muude liikmesriikide pädevate asutustega.

4. Liikmesriik teatab komisjonile kõigist muudatustest, mis on tehtud lõigetes 2 ja 3 osutatud andmetes.

5. Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe ELi kõikidele pädevatele asutustele ning avaldab seda korrapäraselt Euroopa Liidu Teatajas vähemalt iga kahe aasta järel.

Artikkel 81

Teenistuste ja ekspertide tunnustamine

1. Liikmesriik kehtestab järgmiste teenistuste ja ekspertide tunnustamiseks vajaliku korra:

(a) töötervishoiuteenistused;

(b) dosimeetriateenistused;

(c) kiirguskaitse eksperdid;

(d) meditsiinifüüsika spetsialistid.

Liikmesriik võtab vastu sätted, millega tagab osutatud teenistuste ja ekspertide eksperdiarvamuste jätkuva kättesaadavuse.

2. Liikmesriik määrab kindlaks tunnustamise nõuded ja edastab need komisjonile koos tunnustamise eest vastutava pädeva asutuse nime ja aadressiga. Liikmesriik edastab ka kõik nendes andmetes tehtavad muudatused.

3. Liikmesriik määrab ka muud teenistused või eksperdid, kelle puhul on nõutav spetsiaalne kiirguskaitsealane kutsekvalifikatsioon, ja vajaduse korral sellise kvalifikatsiooni tunnustamise korra.

4. Komisjon teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 82

Töötervishoiuteenistus

Töötervishoiuteenistus kontrollib kiirgustöötaja tervisekontrolli käigus tema kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega ja tervislikku seisundit, et teha kindlaks, kas ta sobib täitma temale määratud ülesandeid.

Artikkel 83

Dosimeetriateenistus

Dosimeetriateenistus määrab kindlaks kiirgustöötaja sise- ja välisdoosi, mida mõõdetakse individuaalse kiirgusseirega, et registreerida nimetatud doos koostöös ettevõtja ja töötervishoiuteenistusega. Dosimeetriateenistus vastutab individuaalsete seireseadmete kaliibrimise, lugemise ja tõlgendamise ning inimorganismi ja bioloogiliste proovide radioaktiivsuse mõõtmise eest.

Artikkel 84

Kiirguskaitse ekspert

1. Kiirguskaitse ekspert annab ettevõtjale pädevat nõu kutse- ja elanikukiirituse küsimustes, tuginedes oma ametialasele arvamusele, mõõtmistele ja hindamistele.

2. Kiirguskaitse eksperdi arvamus hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

(a) uue käitise ning uute või muudetud kiirgusallika kasutuselevõtu kava osad, milles käsitletakse kiirguskaitse seisukohalt olulisi tehnilisi kontrolle, projekteerimise iseärasusi, ohutusalaseid omadusi ning hoiatusseadmeid;

(b) kontrollialadeks ja järelevalvepiirkondadeks klassifitseerimine;

(c) töötajate klassifitseerimine;

(d) töökoha seirekava ja individuaalse seirekava sisu;

(e) asjakohased kiirgusseireseadmed, mida tuleb kasutada;

(f) individuaalse dosimeetria asjakohased meetodid;

(g) optimeerimine ja asjakohaste doosipiirangute kehtestamine;

(h) kvaliteedi tagamine;

(i) keskkonnaseire kava;

(j) radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise nõuded;

(k) õnnetuste ja vahejuhtumite ärahoidmise kord;

(l) valmisolek ja reageerimine avariikiirituse olukorras;

(m) kiirgustöötajate koolitus- ja ümberõppekavad.

3. Vajaduse korral võib kiirguskaitse eksperdi ülesandeid täita spetsialistide rühm, kellel kokku on vajalik pädevus.

Artikkel 85

Meditsiinifüüsika spetsialist

1. Meditsiinifüüsika spetsialist tegutseb tervishoiukeskkonnas, andes vajaduse korral spetsialistina nõu meditsiinikiirituses rakendatava kiirgusfüüsika küsimustes.

2. Sõltuvalt meditsiinikiirituse toimingutest võib meditsiinifüüsika spetsialist vastutada dosimeetria eest, mis hõlmab ka patsiendile antava doosi hindamiseks vajalikke füüsikalisi mõõtmisi, annab nõu meditsiinikiiritusseadmete kohta ja toetab oma tegevusega eelkõige:

(a) patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate üksikisikute kiirguskaitse optimeerimist, sealhulgas diagnostiliste viitetasemete kohaldamist ja kasutamist;

(b) meditsiinikiiritusseadmete kvaliteedi hindamise määratlemist ja läbiviimist;

(c) meditsiinikiiritusseadmete ja -käitise tehniliste kirjelduste ettevalmistamist;

(d) meditsiinikiirguskäitiste kiirguskaitsealast järelevalvet;

(e) kiirguskaitsealaste mõõtmiste läbiviimiseks vajalike seadmete valimist;

(f) teostajate ja muude töötajate koolitamist kiirguskaitsega seotud olulistes küsimustes.

Kui see on asjakohane, võib meditsiinifüüsika spetsialisti ülesandeid täita meditsiinifüüsikateenistus.

Artikkel 86

Kiirguskaitse korraldaja

1. Liikmesriik otsustab, millise kiirgustegevuse puhul on vaja määrata kiirguskaitse korraldaja, kes täidaks ettevõttes kiirguskaitsega seotud ülesandeid. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, et see varustaks kiirguskaitse korraldaja tema tööülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. Kiirguskaitse korraldaja esitab aruanded otse ettevõtjale.

2. Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võivad kiirguskaitse korraldaja tööülesanded hõlmata järgmist:

(a) tagamine, et kiirgusega seotud töid tehakse vastavalt tehnilisi tingimusi käsitlevas korras või kohalikes eeskirjades ettenähtud nõuetele;

(b) töökoha seirekava rakendamise kontrollimine;

(c) radioaktiivse kiirguse allikaid käsitlevate asjakohaste andmete säilitamine;

(d) asjaomaste ohutus- ja hoiatussüsteemide olukorra regulaarne hindamine;

(e) individuaalse seirekava rakendamise kontrollimine;

(f) tervisejärelevalve kava rakendamise kontrollimine;

(g) kohalike eeskirjade ja menetluste tutvustamine uutele töötajatele;

(h) nõustamine ja märkuste tegemine tööplaanide kohta;

(i) tööplaanide kinnitamine;

(j) aruannete esitamine kohalikule juhtkonnale;

(k) osalemine avariikiirituse olukorra ärahoidmises, selleks valmisoleku loomises ja sellele reageerimise korraldamises;

(l) sidepidamine kiirguskaitse eksperdiga.

Kiirguskaitse korraldaja ülesandeid võib täita ettevõttes moodustatud kiirguskaitseüksus.

2. jagu

Kinniste kiirgusallikate kontroll

Artikkel 87

Üldnõuded

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed piisava kontrolli säilitamiseks kinniste kiirgusallikate üle, arvestades nende asukohta, kasutamist ja kasutusest kõrvaldamist.

2. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt iga sellise tema vastutusalasse kuuluva kiirgusallikate, samuti selle asukoha ja üleandmise registreerimist.

3. Liikmesriik võtab kasutusele süsteemi, mis tagab tema nõuetekohase teavitamise kinniste kiirgusallikate üleandmisest teatavatel juhtudel, kui see on vajalik, ning kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate üleandmisest kõigil juhtudel.

4. Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kelle valduses on kinnine kiirgusallikas, et ta teataks pädevale asutusele viivitamata kinnise kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest.

Artikkel 88

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kontrolli nõuded

Liikmesriik tagab, et enne kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamiseks tegevusloa andmist:

(a) võetakse piisavad meetmed kiirgusallika ohutu haldamise ja julgeoleku tagamiseks, sealjuures ka siis, kui sellest saab kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas. Selliste meetmetega võidakse nõuda kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika üleandmist tarnijale või paigutamist lõppladustamis- või ladustamisrajatisse või kohustada tootjat või tarnijat osutatud kiirgusallikat vastu võtma;

(b) sätestatakse kas finantstagatise või muu teatava kiirgusallika puhul asjaomase samaväärse vahendi abil kiirgusallika ohutu haldamine nõuetekohasel viisil, kui see muutub kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikaks, sealhulgas juhul, kui omanik muutub maksujõuetuks või lõpetab tegevuse.

Artikkel 89

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevusloa andmise erinõuded

Lisaks V peatükis esitatud üldistele tegevusloa andmise nõuetele tagab liikmesriik, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika valmistamine, kasutamine või omamine hõlmab:

(a) kiirgusallika, kiirgusallika konteineri ja lisaseadmete toimivuse miinimumnõudeid;

(b) töösisekorda, mida tuleb järgida;

(c) kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika nõuetekohast haldamist, sealhulgas kord, mille alusel antakse vajaduse korral kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas üle valmistajale, tarnijale, muule tegevusloaga ettevõtjale või paigutatakse jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatisse.

Artikkel 90

Ettevõtja dokumenteerimiskohustus

Liikmesriik nõuab, et arvestusdokumendid kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kohta hõlmaksid XII lisas määratletud teavet ja et ettevõtja esitaks pädeva asutuse nõudmisel sellele nende dokumentide osalise, s.o vähemalt XIII lisas ettenähtud mahus või täieliku koopia. Ettevõtja arvestusdokumendid on pädevale asutusele inspekteerimiseks kättesaadavad.

Artikkel 91

Pädeva asutuse dokumenteerimiskohustus

Pädev asutus säilitab ettevõtja arvestusdokumente, kellel on luba kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuste jaoks, samuti dokumente tema kiirgusallikate kohta. Arvestusdokumendid sisaldavad järgmisi andmeid: asjaomane radionukliid, aktiivsus valmistamise ajal või, kui see ei ole teada, aktiivsus esimesel turuleviimisel või siis, kui omanik kiirgusallika omandas, ning kiirgusallika tüüp. Pädev asutus ajakohastab arvestusdokumentide andmeid, võttes arvesse kiirgusallikate üleandmist ja muid tegureid.

Artikkel 92

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika turvalisus

1. Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevust sooritav ettevõtja järgib XIV lisas sätestatud nõudeid.

2. Tootja, hankija ja iga ettevõtja tagab kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika ja konteineri vastavuse XV lisas sätestatud tuvastamis- ja märgistamisnõuetele.

3. jagu

Omanikuta kiirgusallikas

Artikkel 93

Omanikuta kiirgusallika tuvastamine

1. Liikmesriik nõuab igalt omanikuta kiirgusallika leidnud isikult, et see teataks sellest viivitamata avariiolukorraga tegelevale organisatsioonile või pädevale ametiasutusele ega teeks kiirgusallikaga midagi enne, kui need organid on talle andnud asjakohased juhised.

2. Liikmesriik võtab meetmed omanikuta kiirgusallika tuvastamise korra kehtestamiseks sellistes kohtades nagu suured vanametalli hoiuplatsid ja vanametalli ümbertöötlemiskäitised, kust omanikuta kiirgusallikaid võib üldiselt leida, või siis vajaduse korral olulistes transiidi sõlmpunktides, näiteks tollipunktis.

3. Liikmesriik tagab, et isikutele, kes töötavad lõikes 2 osutatud kohtades ja tavapäraselt ei tegele tööga, mille puhul kohaldatakse kiirguskaitsenõudeid, antakse kiiresti erialast tehnilist nõu ja abi. Nõuannete ja abi põhieesmärk on kaitsta töötajaid ja elanikke kiirguse eest ja tagada kiirgusallika ohutus.

Artikkel 94

Metalli saastumine

Liikmesriik nõuab, et vanametalli ringlussevõtukäitis teataks kiiresti pädevale asutusele omanikuta kiirgusallika sulatamisest, ning nõuab saastatud metalli töötlemise lõpetamist selle ajani, kuni selleks on saadud pädeva asutuse luba.

Artikkel 95

Omanikuta kiirgusallikate valdussevõtmine, haldamine ja lõppladustamine

1. Liikmesriik tagab, et pädev asutus on valmis omanikuta kiirgusallika oma valdusse võtma ja sellest tuleneva kiirgusavariiga tegelema, ning on kehtestanud asjakohased eeskirjad või koostanud reageerimiskava ja kavandanud meetmed.

2. Liikmesriik tagab, et vajaduse korral korraldatakse varasema kiirgustegevusega seotud omanikuta kiirgusallikate kogumise kampaaniaid.

Kampaania võib hõlmata liikmesriigi finantsosalust kiirgusallikate valdussevõtu-, haldus- ja lõppladustamiskulude katmisel ning samuti asutuste (nt tolliasutuste) ja omanike (nt teadusasutuste, materjalide katsetamisega tegelevate asutuste või haiglate) varasemate arvestusdokumentide ülevaatust.

Artikkel 96

Finantstagatis seoses omanikuta kiirgusallikatega

Liikmesriik tagab, et liikmesriigi otsusega kehtestatavas korras seatakse sisse finantstagatise süsteem või muu samaväärne vahend, et katta omanikuta kiirgusallikate valdussevõtust ja artikliga 95 sätestatud nõuete rakendamisest tuleneda võivad sekkumiskulud.

4. jagu

Avariikiirituse olukord

Artikkel 97

Avariiolukorra ohjamise süsteem

1. Liikmesriik tagab, et võetakse arvesse asjaolu, et tema territooriumil või väljaspool seda toimuva tegevusega võib kaasneda avariiolukord, mis võib teda mõjutada. Liikmesriik kehtestab avariiolukorra ohjamise süsteemi ja näeb sellise süsteemi säilitamiseks ette piisavad haldusmenetlused.

2. Avariiolukorra ohjamise süsteem kavandatakse selliselt, et see oleks kooskõlas ohuhinnangu tulemustega ning võimaldaks tõhusalt reageerida kiirgustegevuse ja ettenägematute sündmustega, näiteks pahatahtlikud teod ja omanikuta kiirgusallika avastamine, kaasnevale avariikiirituse olukorrale.

3. Ohustatud elanikele mõjuvate deterministlike efektide vältimiseks ja stohhastiliste efektide riski vähendamiseks nähakse avariiolukorra ohjamise süsteemiga ette avariiolukorra lahendamise kavade koostamine, võttes arvesse kiirguskaitse üldpõhimõtteid ja III peatükis osutatud viitetasemeid. Avariiolukorra ohjamise süsteem hõlmab IX lisa A jaos loetletud elemente.

Artikkel 98

Valmisolek avariiolukorraks

1. Liikmesriik tagab, et ohuhinnangutega tuvastatud mitmesugust liiki avariiolukordade jaoks koostatakse eelnevalt avariiolukorra lahendamise kavad.

2. Liikmesriik tagab avariiolukorra lahendamise kavade regulaarse katsetamise, läbivaatamise ja muutmise.

3. Võimaluse korral hõlmavad avariiolukorra lahendamise kavad avariiolukorra ohjamise süsteemi olulisi elemente, millele on viidatud artiklis 97.

4. Avariiolukorra lahendamise kavad hõlmavad IX lisa B jaos määratletud elemente.

Artikkel 99

Rahvusvaheline koostöö

1. Kui liikmesriigi territooriumil on tekkinud avariiolukord, mis võib mõjutada muid liikmesriike või kolmandaid riike, teeb ta selle lahendamiseks koostööd muude liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et lihtsustada kiirguskaitse korraldamist nendes liikmesriikides või kolmandates riikides.

2. Kui avariiolukord tekib liikmesriigi territooriumil või tõenäoliselt tekivad kiirgusega seotud tagajärjed liikmesriigi territooriumil, võtab see liikmesriik koostöö tegemiseks ühendust avariiolukorraga seotud muude liikmesriikide või kolmandate riikidega.

3. Liikmesriigid vahetavad kiiresti teavet ja teevad koostööd muude asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui on tegemist kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika, muu radioaktiivse kiirgusallika või radioaktiivse materjali kadumise, asukohavahetuse, varguse või avastamisega ning sellega seotud järelmeetmete või uurimistega, ilma et see piiraks asjaomaste konfidentsiaalsusnõuete ja siseriiklike määruste kohaldamist.

5. jagu

Püsikiirituse olukorrad

Artikkel 100

Püsikiirituse olukordi hõlmavad kavad

1. Liikmesriik tagab selliste kavade kehtestamise, mis aitavad tuvastada ja hinnata püsikiirituse olukordi ning määrata kindlaks kiirguskaitse seisukohalt murettekitavad kutse- ja elanikukiiritused.

2. Püsikiirituse olukordade kohta kehtestatud nõudeid kohaldatakse:

(a) kokkupuute suhtes kiirgusega, mis tuleneb maa-ala saastumisest radioaktiivse materjali jääkidega, mis pärinevad:

(i) minevikus toimunud tegevusest, mille suhtes ei kohaldatud regulatiivset kontrolli või mis ei olnud reguleeritud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele;

(ii) avariiolukorrast pärast avariikiirituse olukorra lõppenuks kuulutamist, nagu on ette nähtud avariiolukorra ohjamise süsteemiga;

(iii) minevikus toimunud tegevuse jääkidest, mille eest ettevõtja õiguslikult enam ei vastuta;

(b) looduslike kiirgusallikatega kokkupuutumisest, mis hõlmab:

(i) radooni ja torooniga kokkupuudet töökoha, elamu või muu ehitise siseruumides;

(ii) kokkupuudet ehitusmaterjalidest tuleneva väliskiiritusega siseruumides;

(c) kokkupuudet kaupadega, mis sisaldavad:

(i) radionukliide punktis a määratletud saastunud aladelt või

(ii) looduslikke radionukliide, eriti toiduainetes, joogivees ja ehitusmaterjalides;

(d) muud püsikiirituse olukorrad, mida tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta.

3. Liikmesriik võib põhjendatuse üldist põhimõtet arvesse võttes otsustada, et püsikiirituse olukorra puhul ei ole vaja kaaluda kaitsemeetmete võtmist.

4. Püsikiirituse olukorras, mille eest õiguslikult vastutab ettevõtja ja mis on kiirguskaitse seisukohalt probleemsed, kohaldatakse asjakohaseid kavandatava kiiritusolukorra kohta sätestatud nõudeid.

Artikkel 101

Strateegia kehtestamine

1. Liikmesriigid korraldavad sellise strateegia kehtestamise, mis aitab tagada püsikiirituse olukorra asjakohase ohjamise ning selleks vahendite eraldamise vastavalt ohu suurusele ja kaitsemeetmete tõhususele.

2. Püsikiirituse olukorra ohjamise strateegia vastuvõtmise eest vastutav pädev asutus tagab, et strateegia hõlmab:

(a) eesmärke, mille saavutamist strateegia abil taotletakse;

(b) asjakohaseid viitetasemeid, võttes arvesse I lisas osutatud viitetasemete vahemikke.

Artikkel 102

Strateegia rakendamine

1. Liikmesriik määrab püsikiirituse olukorra ohjamise eest vastutava pädeva asutuse jaoks kindlaks strateegia rakendamisega seotud kohustused ning vajaduse korral registreerijad, litsentsijad ja muud parandus- ja kaitsemeetmete rakendamisse kaasatud pooled ning näevad vajaduse korral ette ka sidusrühmade kaasamise kiiritusolukordade ohjamise strateegia väljatöötamist ja rakendamist käsitlevate otsuste tegemisse.

2. Kõigi strateegia rakendamiseks ette nähtud kaitsemeetmete vorm, ulatus ja kestus optimeeritakse.

3. Pärast strateegia rakendamist hinnatakse allesjäänud jääkdooside jaotumist. Kaalutakse täiendavate meetmete võtmist iga viitetaset ületava kokkupuute vähendamiseks.

4. Strateegia rakendamise ajal pädev asutus korrapäraselt:

(a) hindab, kas kasutada olevad parandus- ja kaitsemeetmed on eesmärkide saavutamise ning kavandatud ja rakendatavate meetmete tõhususe seisukohalt piisavad;

(b) edastab kiirgusega kokkupuutuvatele üksikisikutele teavet võimalike terviseriskide ning individuaalse kokkupuute vähendamiseks kättesaadavate vahendite kohta;

(c) annab juhiseid kokkupuute ohjamiseks üksikisiku ja kohalikul tasandil;

(d) pakub üldistest tervishoiu- ja turvanõuetest lähtudes ettevõtjatele teavet kiirguse kontsentratsioonide ja kiirgusseire asjakohaste vahendite ning kaitsemeetmete võtmise kohta siis, kui looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega seotud tegevusi ei ohjata kavandatavate kiiritusolukordadena.

Artikkel 103

Radooni tegevuskava

1. Liikmesriik võtab vastu tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse XVI lisas käsitletud teemasid.

2. Liikmesriik edastab tegevuskava ja tuvastatud radooniohtlikke alasid käsitleva teabe komisjonile. Liikmesriik ajakohastab korrapäraselt tegevuskava ja teavet radooniohtlike alade kohta.

6. jagu

Jõustamise süsteem

Artikkel 104

Inspekteerimised

1. Liikmesriik seab sisse inspekteerimissüsteemi või -süsteemid, et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete järgimine ning algatada vajaduse korral järelevalve- ja parandusmeetmete võtmine.

2. Pädev asutus kehtestab süstemaatilise inspekteerimise kava, võttes arvesse kiirgustegevusega seotud ohu laadi ja ulatust; kiirguskaitseküsimuste üldist hindamist kiirgustegevuste puhul ja vastavust käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetele.

3. Liikmesriigid tagavad, et kõik inspekteerimise tulemused registreeritakse ning et aruanded edastatakse asjaomasele ettevõtjale.

4. Liikmesriik teeb inspekteerimiskava ja selle rakendamise peamised tulemused üldsusele kättesaadavaks.

5. Liikmesriik tagab mehhanismide olemasolu, mis võimaldavad õigeaegselt jagada asjaomastele pooltele, sealhulgas kiirgusallikate valmistajatele ja tarnijatele ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele kiirguskaitse ja turvalisuse alast teavet, mis põhineb inspekteerimistest ning teatatud vahejuhtumitest ja õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud kogemustel.

Artikkel 105

Jõustamine

Liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on piisavalt õigusi, et nõuda ettevõtjalt meetmete võtmist puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise ärahoidmiseks või vajaduse korral tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui regulatiivse inspekteerimise või muu regulatiivse hindamise tulemused tõendavad, et ettevõtja ei järgi käesoleva direktiiviga kooskõlas vastuvõetud sätteid.

Artikkel 106

Karistused

Liikmesriik kehtestab eeskirjad karistuste määramiseks käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumiste eest ja võtab kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriik teeb kõnealused sätted komisjonile teatavaks mitte hiljem kui artiklis 107 kindlaks määratud kuupäevaks ning teatab hiljem viivitamata igast järgnevast muudatusest, mis neid mõjutab.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 107

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 00.00.0000. IX peatüki keskkonnakaitset käsitlevad sätted võetakse üle hiljemalt [00.00.0000]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide sätete teksti.

Artikkel 108

Tühistamine

Direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom, 2003/122/Euratom tunnistatakse kehtetuks alates [00.00.0000].

Artikkel 109

Jõustumine

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 110

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüsselis,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Elanikukiirituse viitetasemete vahemikud

1. Elanikukiirituse optimeerimisel avarii- ja püsikiirituse olukordades võetakse aluseks järgmiste vahemike kohaselt kehtestatavad viitetasemed, väljendatuna (akuutse või aastase) efektiivdoosina millisiivertites:

(a) suurem kui 20 ja kuni 100,

(b) suurem kui 1 ja kuni 20,

(c) 1 või vähem.

Viitetaseme valik vastab punktides 2–5 osutatud tingimustele.

2. Piiramata elundidooside jaoks ettenähtud viitetasemete kohaldamist, kehtestatakse püsikiirituse olukordades efektiivdoosidena väljendatud viitetasemeks vahemik 1–20 millisiivertit aastas ja avariikiirituse olukordades vahemik 20–100 millisiivertit aastas .

3. Eriolukorras võib kasutada punktis 1 osutatud vahemikest madalamaid viitetasemeid, sealhulgas võib:

(a) ette näha 20 millisiivertist madalama viitetaseme avariikiirituse olukorra jaoks, kui on võimalik pakkuda asjakohast kaitset, ilma et see põhjustaks ebaproportsionaalset olukorra halvenemist vastavate vastumeetmetega võrreldes ega liigseid kulusid;

(b) konkreetse kiirgusallikaga seotud kokkupuute või kiiritusradade jaoks näha vajaduse korral püsikiirituse olukorras ette viitetaseme, mis on madalam kui 1 millisiivert aastas.

4. Üleminekuks avariikiirituse olukorrast püsikiirituse olukorrale nähakse ette asjakohased viitetasemed, eriti pärast selliste pikaajaliste vastumeetmete võtmise lõpetamist nagu ümberpaigutamine.

5. Kehtestatud viitetasemetes võetakse arvesse valitsevat olukorda ja sotsiaalseid kriteeriume, mis võivad hõlmata:

– (a) üldist teavet kiiritustaseme kohta, ilma individuaalset kokkupuudet arvesse võtmata, kui kiirituse tase on kuni 1 millisiivert aastas;

– (b) konkreetset teavet, mis võimaldab üksikisikutel võimaluse korral ohjata oma isiklikku kiirgusega kokkupuutumist, kui kiirituste tase on kuni 20 millisiivertit aastas;

– (c) individuaalsete dooside hindamist ja konkreetset teavet kiirgusega kaasnevate ohtude ning kiirgusega kokkupuute vähendamiseks kättesaadavate meetmete kohta, kui kiirituse tase on kuni 100 millisiivertit aastas.

II LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika määratlemise aluseks olevad aktiivsuse väärtused

Allpool esitatud tabelis loetlemata radionukliidide asjakohased aktiivsustasemed on samad kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri väljaandes „Radioaktiivsete materjalide ohtlikud kogused (D-väärtused)” (EPR-D-VALUES 2006) määratletud D-väärtused.

Radionukliid || Aktiivsustase (TBq)

Am-241 || 610–2

Am-241/Be || 610–2

Cf-252 || 210–2

Cm-244 || 510–2

Co-60 || 310–2

Cs-137 || 110–1

Gd-153 || 1100

Ir-192 || 810–2

Pm-147 || 4101

Pu-238 || 610–2

Pu-239/Be[23] || 610–2

Ra-226 || 410–2

Se-75 || 210–1

Sr-90 (Y-90) || 1100

Tm-170 || 2101

Yb-169 || 310–1

III LISA

Seadmete ja toodete turuleviimine

A. Iga ettevõtja, kes kavatseb toote või seadme turule viia, esitab pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

(1) seadme või toote tehnilised näitajad;

(2) juhul kui seade sisaldab radioaktiivseid aineid, siis teave kiirgusallika hoidjasse kinnitamise ja varjestamise kohta;

(3) doosikiirused seadmete või toodete kasutamise asjakohastel kaugustel, sealhulgas doosikiirused 0,1 meetri kaugusel mis tahes juurdepääsetavast pinnast;

(4) seadme või toote kavandatud kasutamine ja teave uue seadme või toote suhtelise toimivuse kohta olemasolevate toodete või seadmetega võrreldes;

(5) toodete või seadmete korrapäraste kasutajate eeldatavad doosid.

B. Pädev asutus hindab A jaos loetletud andmeid ja esmajoones seda, kas:

(1) seadme või toote toimimine põhjendab selle kavandatud kasutamist;

(2) konstruktsioon on piisav kokkupuute langetamiseks tavalise töö olukorras ning kas toote või seadme väärkasutuse või õnnetusjuhtumi tõttu kiirituse saamine on tõenäoline ning millised on selle tagajärjed;

(3) kui on tegemist tarbekaubaga, siis kas toote projekteerimisel on piisavalt arvesse võetud väljaarvamiskriteeriumidele vastavuse nõuet ning kas pärast toote kasutamise lõpetamist ei ole selle lõppladustamiseks vaja spetsiifilisi ettevaatusabinõusid;

(4) juhul, kui seadet või toodet kasutatakse kiirgustegevustes, mis ei vaja tegevusluba, on lõppladustamise tingimused piisavad;

(5) seade või toode on asjakohaselt märgistatud ning kas tarbijale on esitatud sobiv dokumentatsioon koos nõuetekohase kasutamist ja lõppladustamist käsitlevate juhistega.

IV LISA

Kiirgustegevused, mida kasutatakse mittemeditsiinilise kuvamise eesmärgil

Artikli 23 kohaldamisel võetakse arvesse loetelu järgmistest kiirgustegevustest, mida kasutatakse mittemeditsiinilise kuvamise eesmärgil:

A. Meditsiinitöötajate poolt meditsiinikiiritusseadmete abil läbiviidavad toimingud:

1. tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel;

2. tervise radioloogiline hindamine sisserändel;

3. tervise radioloogiline hindamine kindlustuse eesmärgil;

4. tervise radioloogiline hindamine muudel eesmärkidel kui kiiritusega kokkupuutuva isiku tervis ja heaolu;

5. laste ja täiskasvanute füüsilise arengu radioloogiline hindamine seoses sportlasekarjääri, tantsimisega jne;

6. radioloogiline vanuse hindamine;

7. ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas.

B. Muid kui meditsiiniseadmeid kasutavate muude kui meditsiinitöötajate poolt läbiviidavad toimingud:

1. ioniseeriva kiirguse kasutamine inimese kehal asuvate või inimese keha külge kinnitatud peidetud objektide avastamiseks;

2. ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel;

3. muud kiirgustegevused, millega kaasneb ioniseeriva kiirguse kasutamine õiguslikel või turvalisusega seotud eesmärkidel.

V LISA

Loetelu looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstusmeetoditest

Artikli 24 kohaldamisel võetakse arvesse järgmist loetelu looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstusmeetoditest, mis hõlmab ka asjakohaseid kõrvalprotsesse:

(1) haruldaste muldmetallide eraldamine monatsiidist;

(2) tooriumiühendite tootmine ja tooriumi sisaldavate toodete valmistamine;

(3) nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine;

(4) nafta ja gaasi tootmine;

(5) geotermilise energia tootmine;

(6) TiO2 pigmendi tootmine;

(7) fosfori termiline tootmine;

(8) tsirkoon ja tsirkooniumitööstus;

(9) fosforväetiste tootmine;

(10) tsemendi tootmine, klinkerahjude hooldus;

(11) kivisöega köetavad elektrijaamad, keskküttekatelde hooldus;

(12) fosforhappe tootmine;

(13) raua esmane tootmine;

(14) tina, plii, vase sulatamine;

(15) põhjavee puhastusjaamad;

(16) muude maakide kui uraani kaevandamine.

VI LISA

Väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumid

1. Väljaarvamine

Kiirgustegevuse võib välja arvata käesoleva direktiivi nõuete kohaldamisalast kas otseselt, võttes aluseks selle vastavuse punktis 2 sätestatud numbrilistele väljaarvamiskriteeriumidele (aktiivsuse väärtused (Bq) või kontsentratsiooni väärtused (Bq g‑1)), või reguleeriva otsuse põhjal, lähtudes tegevusest teatamisel esitatud teabest ja kooskõlas punktis 3 esitatud üldiste väljaarvamiskriteeriumidega, mida kasutatakse kiirgustegevuse edaspidiste nõuete kohaldamisalast väljaarvamiseks.

2. Väljaarvamis- ja vabastamisväärtused

Kiirgustegevusega kaasneva koguaktiivsuse väljaarvamise väärtused (Bq) on esitatud tabeli B 3. veerus kunstlike radionukliidide ja teatavate tarbekaupades kasutatavate looduslike radionukliidide kohta. Muude looduslike radionukliididega seotud kiirgustegevuste puhul sellised väärtused üldiselt kohaldatavad ei ole.

Kiirgustegevuses kasutatavate materjalide väljaarvamise aktiivsuskontsentratsioonide väärtused (Bq g–1) on esitatud tabeli A 1. osas kunstlike radionukliidide kohta ja tabeli A 2. osas looduslike radionukliidide kohta. Tabeli A1 1. osa väärtused on kohaldatavuse korral esitatud individuaalsete radionukliidide kohta, sealhulgas lühiealiste radionukliidide kohta, mis on tasakaalus nende emanukliididega. Tabeli A 2. osa väärtusi kohaldatakse kõikide U-238 või Th-232 lagunemisahela radionukliidide suhtes, kõrgemaid väärtusi võib kohaldada lagunemisahela nende osade kohta, mis ei ole emanukliidiga tasakaalus.

Tabeli A 1. osas või tabeli A 2. osas esitatud kontsentratsiooniväärtusi kasutatakse ka tahkete materjalide vabastamiseks taaskasutuse, ringlussevõtu, tavapärase lõppladustamise või põletamise eesmärgil. Kõrgemad väärtused võidakse määrata konkreetsetele materjalidele või konkreetsetele kiiritusradadele, võttes seejuures arvesse ühenduse juhiseid, samuti ka asjakohaseid täiendavaid nõudmisi pindaktiivsuse kohta või seiret käsitlevaid nõudmisi.

Kunstlike radionukliidide segude puhul peab konkreetse nukliidiga seotud tegevuste või kontsentratsioonide kaalutud summa (kõikide ühes ja samas põhiaines esinevate radionukliidide kohta) jagatuna vastava väljaarvamisväärtusega olema ühest väiksem. Vajaduse korral saab seda tingimust kontrollida kõige täpsemate radionukliidide segu kohta antud hinnangute põhjal. Tabeli A 2. osas esitatud väärtusi kohaldatakse individuaalselt iga emanukliidi suhtes. Mõnede lagunemisahela elementide, näiteks Po-210 või Pb-210 puhul võib olla vajalik oluliselt, kuni kaks suurusjärku kõrgema väärtuse kasutamine, mille puhul võetakse arvesse komisjoni juhiseid.

Tabeli A 2. osas esitatud väärtusi ei tohi kasutada looduslikke radioaktiivseid materjale töötlevate tööstusharude ehitusmaterjalidele lisatavate jääkide väljaarvamiseks. Selliste tuvastatud tööstusharudest pärinevate jääkide ringlussevõttu ohjatakse tegevusloa alusel toimuva kiirgustegevusena või arvatakse see välja 3. jaos esitatud üldiste väljaarvamiskriteeriumide põhjal. Selleks kontrollitakse radionukliidide kontsentratsioonide summa vastavust VII lisas määratletud ehitusmaterjalide radionukliidide indeksi I asjakohasele väärtusele.

Tabeli B 3. veerus sätestatud väärtused kehtivad radioaktiivsete ainete kogumi suhtes, mis on konkreetsel hetkel konkreetse kiirgustegevusega seoses teatava isiku või ettevõtja valduses. Siiski võib pädev asutus kasutada neid väärtusi ka väiksemate üksuste või pakendite puhul, näiteks väljaarvatud tarbekaupade veo või ladustamise väljaarvamiseks, kui 3. jaos esitatud üldised väljaarvamiskriteeriumid on täidetud.

3. Üldised väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumid

Teatatud kiirgustegevuste väljaarvamise või materjalide tegevusloa alusel toimuvatest tegevustest vabastamise üldised kriteeriumid on järgmised:

(a) aruandluskohustusest vabastatava kiirgustegevusega üksikisikutele kaasnev kiirgusoht on piisavalt väike, nii et seda ei pea õiguslikult reguleerima ja

(b) kiirgustegevuse tüüp on leitud olevat põhjendatud ja

(c) kiirgustegevus on iseenesest ohutu.

Kiirgustegevust, millega kaasnevad väikesed radioaktiivsete ainete kogused või madalad aktiivsuskontsentratsioonid, mis on võrreldavad tabeli A 1. osas ja tabelis B sätestatud väljaarvamisväärtustega, ning üldiselt iga looduslike radionukliididega seotud tegevust loetakse vastavaks kriteeriumile c.

Kiirgustegevused, millega kaasnevad tabeli A 1. osas ja tabelis B sätestatud väljaarvamisväärtustest väiksemad radioaktiivsete ainete kogused või madalamad aktiivsuskontsentratsioonid, vastavad automaatselt ja täiendava kontrollimiseta kriteeriumile a. Sama kehtib ka tabeli A 2. osas esitatud väärtuste kohta, välja arvatud jääkide ringlussevõtt ehitusmaterjalides või konkreetsete kiiritusradade korral, milleks on näiteks joogivesi.

Teatatud kiirgustegevuste puhul, mis ei vasta neile väärtustele, tuleb hinnata üksikindiviidile tegevusest tulenevat kokkupuudet. Üldise kriteeriumi a täitmiseks tuleb tõendada, et järgmised doosi kriteeriumid on kõikvõimalikes olukordades täidetud:

Kunstlike radionukliidide puhul:

väljaarvatud kiirgustegevusest üksikisikule mõjuv eeldatav efektiivdoos on suurusjärgus kuni 10 mikrosiivertit aastas.

Looduslike radionukliidide puhul:

väljajäetud kiirgustegevusest tulenev doosi suurenemine üksikisiku jaoks, võttes arvesse looduslike kiirgusallikate valitsevat taustkiirgust, on suurusjärgus kuni 300 mikrosiivertit aastas elanike ja vähem kui 1 millisiivert töötajate puhul.

Elanikudooside hindamisel võetakse kiiritusradadena arvesse mitte üksnes gaasilist või vedelat heidet, vaid ka tahkete jääkide lõppladustamist või ringlussevõttu.

TABEL A:

Materjalide väljaarvamise või vabastamise aktiivsuskontsentratsioonide väärtused, mida saab kohaldada vaikeväärtustena tahke materjali mis tahes kogusele ja tüübile

TABEL A 1. osa: Kunstlikud radionukliidid

Radionukliid || Aktiivsus-kontsentratsioon (Bq g–1)

H-3 || 100

Be-7 || 10

C-14 || 1

F-18 || 10

Na-22 || 0,1

Na-24 || 1

Si-31 || 1000

P-32 || 1000

P-33 || 1000

S-35 || 100

Cl-36 || 1

Cl-38 || 10

K-42 || 100

K-43 || 10

Ca-45 || 100

Ca-47 || 10

Sc-46 || 0,1

Sc-47 || 100

Sc-48 || 1

V-48 || 1

Cr-51 || 100

Mn-51 || 10

Mn-52 || 1

Mn-52m || 10

Mn-53 || 100

Mn-54 || 0,1

Mn-56 || 10

Fe-52a || 10

Fe-55 || 1000

Fe-59 || 1

Co-55 || 10

Co-56 || 0,1

Co-57 || 1

Co-58 || 1

Co-58m || 10 000

Co-60 || 0,1

Co-60m || 1000

Co-61 || 100

Co-62m || 10

Ni-59 || 100

Ni-63 || 100

Ni-65 || 10

Cu-64 || 100

Zn-65 || 0,1

Zn-69 || 1000

Zn-69ma || 10

Ga-72 || 10

Ge-71 || 10000

As-73 || 1000

As-74 || 10

As-76 || 10

As-77 || 1000

Se-75 || 1

Br-82 || 1

Rb-86 || 100

Sr-85 || 1

Sr-85m || 100

Sr-87m || 100

Sr-89 || 1000

Sr-90a || 1

Sr-91a || 10

Sr-92 || 10

Y-90 || 1000

Y-91 || 100

Y-91m || 100

Y-92 || 100

Y-93 || 100

Zr-93 || 10

Zr-95a || 1

Zr-97a || 10

Nb-93m || 10

Nb-94 || 0,1

Nb-95 || 1

Nb-97a || 10

Nb-98 || 10

Mo-90 || 10

Mo-93 || 10

Mo-99a || 10

Mo-101a || 10

Tc-96 || 1

Tc-96m || 1000

Tc-97 || 10

Tc-97m || 100

Tc-99 || 1

Tc-99m || 100

Ru-97 || 10

Ru-103a || 1

Ru-105a || 10

Ru-106a || 0,1

Rh-103m || 10000

Rh-105 || 100

Pd-103a || 1000

Pd-109a || 100

Ag-105 || 1

Ag-110ma || 0,1

Ag-111 || 100

Cd-109a || 1

Cd-115a || 10

Cd-115ma || 100

In-111 || 10

In-113m || 100

In-114ma || 10

In-115m || 100

Sn-113a || 1

Sn-125 || 10

Sb-122 || 10

Sb-124 || 1

Sb-125a || 0,1

Te-123m || 1

Te-125m || 1000

Te-127 || 1000

Te-127ma || 10

Te-129 || 100

Te-129ma || 10

Te-131 || 100

Te-131ma || 10

Te-132a || 1

Te-133 || 10

Te-133m || 10

Te-134 || 10

I-123 || 100

I-125 || 100

I-126 || 10

I-129 || 0,01

I-130 || 10

I-131 || 10

I-132 || 10

I-133 || 10

I-134 || 10

I-135 || 10

Cs-129 || 10

Cs-131 || 1000

Cs-132 || 10

Cs-134 || 0,1

Cs-134m || 1000

Cs-135 || 100

Cs-136 || 1

Cs-137a || 0,1

Cs-138 || 10

Ba-131 || 10

Ba-140 || 1

La-140 || 1

Ce-139 || 1

Ce-141 || 100

Ce-143 || 10

Ce-144 || 10

Pr-142 || 100

Pr-143 || 1000

Nd-147 || 100

Nd-149 || 100

Pm-147 || 1000

Pm-149 || 1000

Sm-151 || 1000

Sm-153 || 100

Eu-152 || 0,1

Eu-152m || 100

Eu-154 || 0,1

Eu-155 || 1

Gd-153 || 10

Gd-159 || 100

Tb-160 || 1

Dy-165 || 1000

Dy-166 || 100

Ho-166 || 100

Er-169 || 1000

Er-171 || 100

Tm-170 || 100

Tm-171 || 1000

Yb-175 || 100

Lu-177 || 100

Hf-181 || 1

Ta-182 || 0,1

W-181 || 10

W-185 || 1000

W-187 || 10

Re-186 || 1000

Re-188 || 100

Os-185 || 1

Os-191 || 100

Os-191m || 1000

Os-193 || 100

Ir-190 || 1

Ir-192 || 1

Ir-194 || 100

Pt-191 || 10

Pt-193m || 1000

Pt-197 || 1000

Pt-197m || 100

Au-198 || 10

Au-199 || 100

Hg-197 || 100

Hg-197m || 100

Hg-203 || 10

Tl-200 || 10

Tl-201 || 100

Tl-202 || 10

Tl-204 || 1

Pb-203 || 10

Bi-206 || 1

Bi-207 || 0,1

Po-203 || 10

Po-205 || 10

Po-207 || 10

At-211 || 1000

Ra-225 || 10

Ra-227 || 100

Th-226 || 1000

Th-229 || 0,1

Pa-230 || 10

Pa-233 || 10

U-230 || 10

U-231a || 100

U-232a || 0,1

U-233 || 1

U-236 || 10

U-237 || 100

U-239 || 100

U-240a || 100

Np-237a || 1

Np-239 || 100

Np-240 || 10

Pu-234 || 100

Pu-235 || 100

Pu-236 || 1

Pu-237 || 100

Pu-238 || 0,1

Pu-239 || 0,1

Pu-240 || 0,1

Pu-241 || 10

Pu-242 || 0,1

Pu-243 || 1000

Pu-244a || 0,1

Am-241 || 0,1

Am-242 || 1000

Am-242ma || 0,1

Am-243a || 0,1

Cm-242 || 10

Cm-243 || 1

Cm-244 || 1

Cm-245 || 0,1

Cm-246 || 0,1

Cm-247a || 0,1

Cm-248 || 0,1

Bk-249 || 100

Cf-246 || 1000

Cf-248 || 1

Cf-249 || 0,1

Cf-250 || 1

Cf-251 || 0,1

Cf-252 || 1

Cf-253 || 100

Cf-254 || 1

Es-253 || 100

Es-254a || 0,1

Es-254ma || 10

Fm-254 || 10000

Fm-255 || 100

a          Emanukliidid ja nende tütarproduktid, mille doose on võetud arvesse dooside arvutamisel (seega on vaja arvesse võtta üksnes emanukliidi väljaarvamistaset), on loetletud järgmises tabelis:

Emanukliid || Tütarprodukt

Fe-52 || Mn-52m

Zn-69m || Zn-69

Sr-90 || Y-90

Sr-91 || Y-91m

Zr-95 || Nb-95

Zr-97 || Nb-97m, Nb-97

Nb-97 || Nb-97m

Mo-99 || Tc-99m

Mo-101 || Tc-101

Ru-103 || Rh-103m

Ru-105 || Rh-105m

Ru-106 || Rh-106

Pd-103 || Rh-103m

Pd-109 || Ag-109m

Ag-110m || Ag-110

Cd-109 || Ag-109m

Cd-115 || In-115m

Cd-115m || In-115m

In-114m || In-114

Sn-113 || In-113m

Emanukliid || Tütarprodukt

Sb-125 || Te-125m

Te-127m || Te-127

Te-129m || Te-129

Te-131m || Te-131

Te132 || I-132

Cs-137 || Ba-137m

Ce-144 || Pr-144, Pr-144m

U-232 || Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208

U-240 || Np-240m, Np-240

Np237 || Pa-233

Pu-244 || U-240, Np-240m, Np-240

Am-242m || Np-238

Am-243 || Np-239

Cm-247 || Pu-243

Es-254 || Bk-250

Es-254m || Fm-254

Tabeli A 1. osas nimetamata radionukliididel määrab pädev asutus vajaduse korral koguste ja aktiivsuskontsentratsiooni asjakohased väärtused massiühiku kohta. Sel viisil määratud väärtused täiendavad tabeli A 1.osas esitatud väärtusi.

TABELI A 2.osa: looduslikud radionukliidid

Väljaarvamis- ja vabastamisväärtused tahketes materjalides looduslikult esinevate radionukliidide kohta, mis on püsivas tasakaalus oma tütarproduktidega:

U-238 seeria looduslikud radionukliidid || 1 Bq g–1

Th-232 seeria looduslikud radionukliidid || 1 Bq g–1

K-40 || 10 Bq g–1

TABEL B:

Koguaktiivsuse väljaarvamisväärtused (3. veerg) ning aktiivsuskontsentratsiooni väljaarvamisväärtused mis tahes materjali mõõdukate koguste kohta (2. veerg)

Radionukliid || Aktiivsus-kontsentratsioon (Bq g–1) || Aktiivsus (Bq)

H-3 || 1 × 106 || 1 × 109

Be-7 || 1 × 103 || 1 × 107

C-14 || 1 × 104 || 1 × 107

O-15 || 1 × 102 || 1 × 109

F-18 || 1 × 101 || 1 × 106

Na-22 || 1 × 101 || 1 × 106

Na-24 || 1 × 101 || 1 × 105

Si-31 || 1 × 103 || 1 × 106

P-32 || 1 × 103 || 1 × 105

P-33 || 1 × 105 || 1 × 108

S-35 || 1 × 105 || 1 × 108

Cl-36 || 1 × 104 || 1 × 106

Cl-38 || 1 × 101 || 1 × 105

Ar-37 || 1 × 106 || 1 × 108

Ar-41 || 1 × 102 || 1 × 109

K-40[24] || 1 × 102 || 1 × 106

K-42 || 1 × 102 || 1 × 106

K-43 || 1 × 101 || 1 × 106

Ca-45 || 1 × 104 || 1 × 107

Ca-47 || 1 × 101 || 1 × 106

Sc-46 || 1 × 101 || 1 × 106

Sc-47 || 1 × 102 || 1 × 106

Sc-48 || 1 × 101 || 1 × 105

V-48 || 1 × 101 || 1 × 105

Cr-51 || 1 × 103 || 1 × 107

Mn-51 || 1 × 101 || 1 × 105

Mn-52 || 1 × 101 || 1 × 105

Mn-52m || 1 × 101 || 1 × 105

Mn-53 || 1 × 104 || 1 × 109

Mn-54 || 1 × 101 || 1 × 106

Mn-56 || 1 × 101 || 1 × 105

Fe-52 || 1 × 101 || 1 × 106

Fe-55 || 1 × 104 || 1 × 106

Fe-59 || 1 × 101 || 1 × 106

Co-55 || 1 × 101 || 1 × 106

Co-56 || 1 × 101 || 1 × 105

Co-57 || 1 × 102 || 1 × 106

Co-58 || 1 × 101 || 1 × 106

Co-58m || 1 × 104 || 1 × 107

Co-60 || 1 × 101 || 1 × 105

Co-60m || 1 × 103 || 1 × 106

Co-61 || 1 × 102 || 1 × 106

Co-62m || 1 × 101 || 1 × 105

Ni-59 || 1 × 104 || 1 × 108

Ni-63 || 1 × 105 || 1 × 108

Ni-65 || 1 × 101 || 1 × 106

Cu-64 || 1 × 102 || 1 × 106

Zn-65 || 1 × 101 || 1 × 106

Zn-69 || 1 × 104 || 1 × 106

Zn-69m || 1 × 102 || 1 × 106

Ga-72 || 1 × 101 || 1 × 105

Ge-71 || 1 × 104 || 1 × 108

As-73 || 1 × 103 || 1 × 107

As-74 || 1 × 101 || 1 × 106

As-76 || 1 × 102 || 1 × 105

As-77 || 1 × 103 || 1 × 106

Se-75 || 1 × 102 || 1 × 106

Br-82 || 1 × 101 || 1 × 106

Kr-74 || 1 × 102 || 1 × 109

Kr-76 || 1 × 102 || 1 × 109

Kr-77 || 1 × 102 || 1 × 109

Kr-79 || 1 × 103 || 1 × 105

Kr-81 || 1 × 104 || 1 × 107

Kr-83m || 1 × 105 || 1 × 1012

Kr-85 || 1 × 105 || 1 × 104

Kr-85m || 1 × 103 || 1 × 1010

Kr-87 || 1 × 102 || 1 × 109

Kr-88 || 1 × 102 || 1 × 109

Rb-86 || 1 × 102 || 1 × 105

Sr-85 || 1 × 102 || 1 × 106

Sr-85m || 1 × 102 || 1 × 107

Sr-87m || 1 × 102 || 1 × 106

Sr-89 || 1 × 103 || 1 × 106

Sr-90b || 1 × 102 || 1 × 104

Sr-91 || 1 × 101 || 1 × 105

Sr-92 || 1 × 101 || 1 × 106

Y-90 || 1 × 103 || 1 × 105

Y-91 || 1 × 103 || 1 × 106

Y-91m || 1 × 102 || 1 × 106

Y-92 || 1 × 102 || 1 × 105

Y-93 || 1 × 102 || 1 × 105

Zr-93b || 1 × 103 || 1 × 107

Zr-95 || 1 × 101 || 1 × 106

Zr-97b || 1 × 101 || 1 × 105

Nb-93m || 1 × 104 || 1 × 107

Nb-94 || 1 × 101 || 1 × 106

Nb-95 || 1 × 101 || 1 × 106

Nb-97 || 1 × 101 || 1 × 106

Nb-98 || 1 × 101 || 1 × 105

Mo-90 || 1 × 101 || 1 × 106

Mo-93 || 1 × 103 || 1 × 108

Mo-99 || 1 × 102 || 1 × 106

Mo-101 || 1 × 101 || 1 × 106

Tc-96 || 1 × 101 || 1 × 106

Tc-96m || 1 × 103 || 1 × 107

Tc-97 || 1 × 103 || 1 × 108

Tc-97m || 1 × 103 || 1 × 107

Tc-99 || 1 × 104 || 1 × 107

Tc-99m || 1 × 102 || 1 × 107

Ru-97 || 1 × 102 || 1 × 107

Ru-103 || 1 × 102 || 1 × 106

Ru-105 || 1 × 101 || 1 × 106

Ru-106b || 1 × 102 || 1 × 105

Rh-103m || 1 × 104 || 1 × 108

Rh-105 || 1 × 102 || 1 × 107

Pd-103 || 1 × 103 || 1 × 108

Pd-109 || 1 × 103 || 1 × 106

Ag-105 || 1 × 102 || 1 × 106

Ag-108m || 1 × 101 || 1 × 106

Ag-110m || 1 × 101 || 1 × 106

Ag-111 || 1 × 103 || 1 × 106

Cd-109 || 1 × 104 || 1 × 106

Cd-115 || 1 × 102 || 1 × 106

Cd-115m || 1 × 103 || 1 × 106

In-111 || 1 × 102 || 1 × 106

In-113m || 1 × 102 || 1 × 106

In-114m || 1 × 102 || 1 × 106

In-115m || 1 × 102 || 1 × 106

Sn-113 || 1 × 103 || 1 × 107

Sn-125 || 1 × 102 || 1 × 105

Sb-122 || 1 × 102 || 1 × 104

Sb-124 || 1 × 101 || 1 × 106

Sb-125 || 1 × 102 || 1 × 106

Te-123m || 1 × 102 || 1 × 107

Te-125m || 1 × 103 || 1 × 107

Te-127 || 1 × 103 || 1 × 106

Te-127m || 1 × 103 || 1 × 107

Te-129 || 1 × 102 || 1 × 106

Te-129m || 1 × 103 || 1 × 106

Te-131 || 1 × 102 || 1 × 105

Te-131m || 1 × 101 || 1 × 106

Te-132 || 1 × 102 || 1 × 107

Te-133 || 1 × 101 || 1 × 105

Te-133m || 1 × 101 || 1 × 105

Te-134 || 1 × 101 || 1 × 106

I-123 || 1 × 102 || 1 × 107

I-125 || 1 × 103 || 1 × 106

I-126 || 1 × 102 || 1 × 106

I-129 || 1 × 102 || 1 × 105

I-130 || 1 × 101 || 1 × 106

I-131 || 1 × 102 || 1 × 106

I-132 || 1 × 101 || 1 × 105

I-133 || 1 × 101 || 1 × 106

I-134 || 1 × 101 || 1 × 105

I-135 || 1 × 101 || 1 × 106

Xe-131m || 1 × 104 || 1 × 104

Xe-133 || 1 × 103 || 1 × 104

Xe-135 || 1 × 103 || 1 × 1010

Cs-129 || 1 × 102 || 1 × 105

Cs-131 || 1 × 103 || 1 × 106

Cs-132 || 1 × 101 || 1 × 105

Cs-134m || 1 × 103 || 1 × 105

Cs-134 || 1 × 101 || 1 × 104

Cs-135 || 1 × 104 || 1 × 107

Cs-136 || 1 × 101 || 1 × 105

Cs-137b || 1 × 101 || 1 × 104

Cs-138 || 1 × 101 || 1 × 104

Ba-131 || 1 × 102 || 1 × 106

Ba-140b || 1 × 101 || 1 × 105

La-140 || 1 × 101 || 1 × 105

Ce-139 || 1 × 102 || 1 × 106

Ce-141 || 1 × 102 || 1 × 107

Ce-143 || 1 × 102 || 1 × 106

Ce-144b || 1 × 102 || 1 × 105

Pr-142 || 1 × 102 || 1 × 105

Pr-143 || 1 × 104 || 1 × 106

Nd-147 || 1 × 102 || 1 × 106

Nd-149 || 1 × 102 || 1 × 106

Pm-147 || 1 × 104 || 1 × 107

Pm-149 || 1 × 103 || 1 × 106

Sm-151 || 1 × 104 || 1 × 108

Sm-153 || 1 × 102 || 1 × 106

Eu-152 || 1 × 101 || 1 × 106

Eu-152m || 1 × 102 || 1 × 106

Eu-154 || 1 × 101 || 1 × 106

Eu-155 || 1 × 102 || 1 × 107

Gd-153 || 1 × 102 || 1 × 107

Gd-159 || 1 × 103 || 1 × 106

Tb-160 || 1 × 101 || 1 × 106

Dy-165 || 1 × 103 || 1 × 106

Dy-166 || 1 × 103 || 1 × 106

Ho-166 || 1 × 103 || 1 × 105

Er-169 || 1 × 104 || 1 × 107

Er-171 || 1 × 102 || 1 × 106

Tm-170 || 1 × 103 || 1 × 106

Tm-171 || 1 × 104 || 1 × 108

Yb-175 || 1 × 103 || 1 × 107

Lu-177 || 1 × 103 || 1 × 107

Hf-181 || 1 × 101 || 1 × 106

Ta-182 || 1 × 101 || 1 × 104

W-181 || 1 × 103 || 1 × 107

W-185 || 1 × 104 || 1 × 107

W-187 || 1 × 102 || 1 × 106

Re-186 || 1 × 103 || 1 × 106

Re-188 || 1 × 102 || 1 × 105

Os-185 || 1 × 101 || 1 × 106

Os-191 || 1 × 102 || 1 × 107

Os-191m || 1 × 103 || 1 × 107

Os-193 || 1 × 102 || 1 × 106

Ir-190 || 1 × 101 || 1 × 106

Ir-192 || 1 × 101 || 1 × 104

Ir-194 || 1 × 102 || 1 × 105

Pt-191 || 1 × 102 || 1 × 106

Pt-193m || 1 × 103 || 1 × 107

Pt-197 || 1 × 103 || 1 × 106

Pt-197m || 1 × 102 || 1 × 106

Au-198 || 1 × 102 || 1 × 106

Au-199 || 1 × 102 || 1 × 106

Hg-197 || 1 × 102 || 1 × 107

Hg-197m || 1 × 102 || 1 × 106

Hg-203 || 1 × 102 || 1 × 105

Tl-200 || 1 × 101 || 1 × 106

Tl-201 || 1 × 102 || 1 × 106

Tl-202 || 1 × 102 || 1 × 106

Tl-204 || 1 × 104 || 1 × 104

Pb-203 || 1 × 102 || 1 × 106

Pb-210b || 1 × 101 || 1 × 104

Pb-212b || 1 × 101 || 1 × 105

Bi-206 || 1 × 101 || 1 × 105

Bi-207 || 1 × 101 || 1 × 106

Bi-210 || 1 × 103 || 1 × 106

Bi-212b || 1 × 101 || 1 × 105

Po-203 || 1 × 101 || 1 × 106

Po-205 || 1 × 101 || 1 × 106

Po-207 || 1 × 101 || 1 × 106

Po-210 || 1 × 101 || 1 × 104

At-211 || 1 × 103 || 1 × 107

Rn-220b || 1 × 104 || 1 × 107

Rn-222b || 1 × 101 || 1 × 108

Ra-223b || 1 × 102 || 1 × 105

Ra-224b || 1 × 101 || 1 × 105

Ra-225 || 1 × 102 || 1 × 105

Ra-226b || 1 × 101 || 1 × 104

Ra-227 || 1 × 102 || 1 × 106

Ra-228b || 1 × 101 || 1 × 105

Ac-228 || 1 × 101 || 1 × 106

Th-226b || 1 × 103 || 1 × 107

Th-227 || 1 × 101 || 1 × 104

Th-228b || 1 × 100 || 1 × 104

Th-229b || 1 x 100 || 1 × 103

Th-230 || 1 × 100 || 1 × 104

Th-231 || 1 × 103 || 1 × 107

Th-234b || 1 × 103 || 1 × 105

Pa-230 || 1 × 101 || 1 × 106

Pa-231 || 1 × 100 || 1 × 103

Pa-233 || 1 × 102 || 1 × 107

U-230 || 1 × 101 || 1 × 105

U-231 || 1 × 102 || 1 × 107

U-232b || 1 × 100 || 1 × 103

U-233 || 1 × 101 || 1 × 104

U-234 || 1 × 101 || 1 × 104

U-235b || 1 × 101 || 1 × 104

U-236 || 1 × 101 || 1 × 104

U-237 || 1 × 102 || 1 × 106

U-238b || 1 × 101 || 1 × 104

U-239 || 1 × 102 || 1 × 106

U-240 || 1 × 103 || 1 × 107

U-240b || 1 × 101 || 1 × 106

Np-237b || 1 × 100 || 1 × 103

Np-239 || 1 × 102 || 1 × 107

Np-240 || 1 × 101 || 1 × 106

Pu-234 || 1 × 102 || 1 × 107

Pu-235 || 1 × 102 || 1 × 107

Pu-236 || 1 × 101 || 1 × 104

Pu-237 || 1 × 103 || 1 × 107

Pu-238 || 1 × 100 || 1 × 104

Pu-239 || 1 × 100 || 1 × 104

Pu-240 || 1 × 100 || 1 × 103

Pu-241 || 1 × 102 || 1 × 105

Pu-242 || 1 × 100 || 1 × 104

Pu-243 || 1 × 103 || 1 × 107

Pu-244 || 1 × 100 || 1 × 104

Am-241 || 1 × 100 || 1 × 104

Am-242 || 1 × 103 || 1 × 106

Am-242mb || 1 × 100 || 1 × 104

Am-243b || 1 × 100 || 1 × 103

Cm-242 || 1 × 102 || 1 × 105

Cm-243 || 1 × 100 || 1 × 104

Cm-244 || 1 × 101 || 1 × 104

Cm-245 || 1 × 100 || 1 × 103

Cm-246 || 1 × 100 || 1 × 103

Cm-247 || 1 × 100 || 1 × 104

Cm-248 || 1 × 100 || 1 × 103

Bk-249 || 1 × 103 || 1 × 106

Cf-246 || 1 × 103 || 1 × 106

Cf-248 || 1 × 101 || 1 × 104

Cf-249 || 1 × 100 || 1 × 103

Cf-250 || 1 × 101 || 1 × 104

Cf-251 || 1 × 100 || 1 × 103

Cf-252 || 1 × 101 || 1 × 104

Cf-253 || 1 × 102 || 1 × 105

Cf-254 || 1 × 100 || 1 × 103

Es-253 || 1 × 102 || 1 × 105

Es-254 || 1 × 101 || 1 × 104

Es-254m || 1 × 102 || 1 × 106

Fm-254 || 1 × 104 || 1 × 107

Fm-255 || 1 × 103 || 1 × 106

b          Emanukliidid ja nende tütarproduktid, mille doose on võetud arvesse dooside arvutamisel (nõuavad seega üksnes emanukliidi väljaarvamistaseme arvessevõtmist), on loetletud allpool esitatud tabelis:

Sr-90 || Y-90

Zr-93 || Nb-93m

Zr-97 || Nb-97

Ru-106 || Rh-106

Ag-108m || Ag-108

Cs-137 || Ba-137m

Ba-140 || La-140

Ce-144 || Pr-144

Pb-210 || Bi-210, Po-210

Pb-212 || Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Bi-212 || Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Rn-220 || Po-216

Rn-222 || Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214

Ra-223 || Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Tl-207

Ra-224 || Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Ra-226 || Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb-210, Bi-210, Po-210

Ra-228 || Ac-228

Th-226 || Ra-222, Rn-218, Po-214

Th-228 || Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Th-229 || Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213, Pb-209

Th-234 || Pa-234m

U-230 || Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214

U-232 || Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

U-235 || Th-231

U-238 || Th-234, Pa-234m

U-240 || Np-240m

Np237 || Pa-233

Am-242m || Am-242

Am-243 || Np-239

VII LISA

Aktiivsuskontsentratsiooni indeksi määratlus ja kasutamine seoses ehitusmaterjalidest eralduva gammakiirgusega

Artikli 75 lõike 2 kohaldamiseks määratakse tuvastatud ehitusmaterjalide liikide puhul kindlaks algsete radionukliidide Ra-226, Th-232 (või selle lagunemisprodukti Ra-228) ja K-40 aktiivsuskontsentratsioonid.

Aktiivsuskontsentratsiooni indeks I on esitatud järgmise valemi abil:

I = CRa226/300 Bq/kg + CTh232/200 Bq/kg+ CK40/3000 Bq/kg,

kus CRa226, CTh232 ja CK40 on vastavate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid (Bq/kg) ehitusmaterjalides.

Indeks on otse seotud gammakiirguse doosiga, mis ületab tavalist väliskeskkonna kaudu kokkupuudet määratletud ehitusmaterjalist ehitatud ehitises. Seda kohaldatakse ehitusmaterjalide, mitte nende koostisosade suhtes. Et kohaldada indeksit nimetatud koostisosade suhtes, eriti kui on tegemist looduslikke radionukliide töötleva tööstusharu jääkide ringlussevõtuga ehitusmaterjalis, tuleb kasutada asjakohast jaotumistegurit. Aktiivsuskontsentratsiooni indeksit kasutatakse sõelumisvahendina materjalide tuvastamisel, mida võiks välja arvata või mille suhtes võiks kohaldada piiranguid. Sellega seoses võib kasutada aktiivsuskontsentratsiooni indeksit I materjalide klassifitseerimiseks nelja klassi, mille põhjal saadakse kaks ehitusmaterjalide kategooriat (A ja B):

|| Kategooria (vastab doosi vaikeväärtusele)

Kasutus || A (≤ 1 mSv) || B (> 1 mSv)

(1) puistematerjalid || A1 I≤1 || B1 I>1

(2) piiratud kasutusega pinna- ja muud materjalid || A2 I≤6 || B2 I>6

Materjalid jagatakse 1. ja 2. kategooriasse vastavalt nende kasutusele riiklike ehitusnormide alusel.

Kui see on asjakohane, kasutatakse tegelike dooside võrdlemiseks viitetasemetega keerukamaid mudeleid, mille puhul võidakse arvesse võtta ka välist taustkokkupuudet, mis tuleneb puutumata maakoore kohalikest valdavatest aktiivsuskontsentratsioonidest.

VIII LISA

Individuaalse kiirgusseire andmesüsteem

Üldsätted

Liikmesriik kasutab individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi loomiseks kas riiklikku keskandmebaasi või riiklikku dooside registrit. Lisaks nimetatud andmebaasidele või registritele võib igale välistöötajale väljastada individuaalseid kiirgusseire dokumente.

1. Liikmesriikide kiirgustöötajate individuaalse kiirgusseire andmesüsteem hõlmab järgmisi jagusid:

(a) töötaja isikuandmed;

(b) töötaja tervisekontrolli andmed;

(c) andmed ettevõtja või tööandja (kui on tegemist välistöötajaga) kohta, kelle juures töötaja töötab;

(d) kiirgustöötaja individuaalse kiirgusseire tulemused.

2. Liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida kiirgusseiresüsteemi andmesüsteemi andmete võltsimist, väärkasutust või ebaseaduslikku käitlemist.

A: Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi sisestatavad andmed

3. Töötaja isikuandmed on järgmised:

(a) perekonnanimi,

(b) eesnimi,

(c) sugu,

(d) sünniaeg,

(e) kodakondsus ja

(f) kordumatu isikukood.

4. Töötaja tervisekontrolliandmed on:

(a) töötaja meditsiiniline klassifikatsioon vastavalt artiklile 45 (sobib; sobib teatavatel tingimustel; ei sobi);

(b) teave kõikide piirangute kohta kiirgusega töötamisel,

(c) viimase korrapärase tervisekontrolli kuupäev,

(d) vastutav töötervishoiuteenuste osutaja ja

(e) tulemuste kehtivuse aeg.

5. Andmed ettevõtja kohta hõlmavad tema nime, aadressi ja kordumatut tunnusnumbrit.

6. Andmed töötaja töösuhte kohta on järgmised:

(a) tööandja nimi, aadress ja kordumatu tunnusnumber;

(b) töölevõtmise kuupäev ja

(c) töötaja klassifikatsioon vastavalt artiklile 38.

7. Töötaja individuaalse kiirgusseire tulemused sisaldavad:

(a) ametlikke doosiandmeid viimase 5 kalendriaasta kohta (aasta; efektiivdoos millisiivertites; ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade kiirgusdoosi hinnang millisiivertites ja sisemise saastumise korral oodatav efektiivdoos millisiivertites) ja

(b) ametlikke doosiandmeid jooksva aasta kohta (ajavahemik; efektiivdoos millisiivertites; ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade kiirgusdoosi hinnang millisiivertites ja sisemise saastumise korral oodatav efektiivdoos millisiivertites).

B: Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu välistöötajate kohta esitatavad andmed

1. Välistöötaja tööandja esitab enne tegevuse alustamist individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu ettevõtjale järgmised andmed:

(a) andmed välistöötaja tööandja kohta kooskõlas A jao punktiga 6;

(b) andmed välistöötaja meditsiinikontrolli kohta kooskõlas A jao punktiga 4;

(c) välistöötaja individuaalse kiirgusseire tulemused kooskõlas A jao punktiga 7.

2. Ettevõtja peab pärast iga tegevuse lõppemist registreerima või juba on registreerinud individuaalse kiirgusseire andmesüsteemis järgmised andmed:

(a) tööülesande kestus;

(b) välistöötaja saadud efektiivdoosi hinnang (töödoos tegevuse jätkumise perioodil);

(c) ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade saadud kiirgusdoosi hinnang;

(d) sisemise saastumise korral hinnanguline sissevõtt või oodatav doos.

C. Individuaalset kiirgusseire dokumenti käsitlevad sätted

1. Liikmesriik võib otsustada väljastada individuaalse kiirgusseire dokumendi iga välistöötaja kohta.

2. See dokument ei ole edasiantav.

3. Liikmesriik võtab vajalikud meetmeid, et takistada töötajale samal ajal rohkem kui ühe kehtiva individuaalse kiirgusseire dokumendi väljastamist.

4. Lisaks A ja B osades nõutud teabele sisaldab dokument selle väljastanud asutuse nime ja aadressi ning väljastamise kuupäeva.

IX LISA

A. Avariiolukorra ohjamise süsteemi elemendid.

1. Ohuhinnang.

2. Selge kohustuste jaotus isikute ja organisatsioonide vahel, kes osalevad valmisoleku ja reageerimise korraldamises, sealhulgas avariiolukordadele reageerimisega tegelevate organisatsioonide loomine ning nende töö kooskõlastamine – need organisatsioonid vastutavad üldiselt avariikiirituse olukordade juhtimise eest ja kui see on vajalik, ka kaitsemeetmete võtmise ja spetsiaalsete meeskondade moodustamise eest.

3. Avariiolukorra lahendamise kavade koostamine riiklikul tasandil, kohalikul tasandil ja käitistes.

4. Usaldusväärne side ning tõhus ja tulemuslik kord käitiste ning kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi vahelise koostöö ja kooskõlastamise jaoks.

5. Kiirgustöötajate tervisekaitse.

6. Kiirgustöötajate ning kõikide muude avariiolukordadele reageerimises osalevate töötajate haridus ja koolitus, sealhulgas korrapäraselt korraldatavad õppused.

7. Kiirgustöötajate individuaalse seire ja dooside registreerimise kord.

8. Avalikkuse teavitamise kord.

9. Sidusrühmade kaasamine.

10. Üleminek avariiolukorra lahendamiselt taastamisele ja saneerimisele.

B. Avariiolukorra lahendamise kava kohustuslikud elemendid.

Valmisolekut avariiolukorraks aitavad tagada:

1. viitetasemed, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume;

2. optimeeritud kaitsestrateegiad kiiritusega kokku puutuda võivate elanike jaoks, etteantud sündmuste ja nendega seotud stsenaariumide jaoks;

3. eelnevalt määratletud üldised kriteeriumid konkreetsete kaitsemeetmete jaoks, väljendatud prognoositud ja saadud doosidena;

4. käivituslävede vaikeväärtused või toimimiskriteeriumid, näiteks kohapealsete tingimuste tunnused ja näitajad;

5. riigipiiri läheduses paiknevate käitiste puhul naabruses asuva liikmesriigi või mitteliikmesriigi avariiolukorrale reageerimisega tegelevate organisatsioonidega tegevuse kiire kooskõlastamise kord;

6. avariiolukorra lahendamise kava läbivaatamise ja muutmise kord, et võtta arvesse toimunud muutusi või õppuste ja sündmuste käigus omandatud kogemusi.

Eelnevalt tuleb kehtestada kord nimetatud elementide vajalikuks läbivaatamiseks avariikiirituse olukorras, et kohandada need valitsevate tingimustega, mis võivad kogu reageerimisaja vältel muutuda.

Avariiolukorrale reageerimise jaoks:

Avariikiirituse olukorrale reageerimiseks rakendatakse õigeaegselt valmisoleku korda, mis hõlmab muu hulgas:

1. võimaluse korral kiiret kaitsemeetmete rakendamist enne kokkupuudet kiirgusega;

2. strateegia ja võetud meetmete tõhususe hindamist ja nende kohandamist vajaduse korral valitseva olukorraga;

3. eeldatavate jääkdooside võrdlemist kohaldatavate viitetasemetega, keskendudes neile rühmadele, kelle doosid ületavad viitetaseme;

4. vajaduse korral täiendava kaitsestrateegia rakendamist, lähtudes valitsevatest tingimustest ja kättesaadavast teabest.

X LISA

A. Eelteave avariiolukorras kiirgusega tõenäoliselt kokkupuutuvatele elanikele:

1. põhifaktid radioaktiivsuse ja selle toime kohta inimesele ja keskkonnale;

2. mitmesugust tüüpi avariiolukorrad, millega võib tegemist olla, ning nende tagajärjed elanikkonnale ja keskkonnale;

3. elanikkonna avariiolukorras hoiatamiseks, kaitsmiseks ja abistamiseks ettenähtud erakorralised meetmed;

4. asjakohane teave elanikkonna poolt avariiolukorras võetavate meetmete kohta.

B. Ohustatud elanikele avariiolukorras edastatav teave

1. Avariiolukorras tegelikult ohustatud elanikud saavad vastavalt avariiolukorra lahendamise kavadele, mille liikmesriigid on eelnevalt koostanud, kiiresti ja korrapäraselt:

(a) teavet avariiolukorra liigi ja võimaluse korral selle omaduste kohta (nt selle tekkepõhjus, ulatus ja eeldatav areng);

(b) kiirguskaitsealast nõustamist, mis sõltuvalt avariiolukorrast võib:

i)       hõlmata järgmist: teatavate tõenäoliselt saastunud toiduainete ja vee tarbimise piirangud, üldarusaadavad hügieenieeskirjad ja saastatusest puhastamise eeskirjad, soovitused jääda siseruumidesse, kaitseainete jaotamine ja kasutamine, evakueerimise kord;

ii)       hõlmata vajaduse korral erihoiatusi teatavatele elanikkonna rühmadele;

(c) teadaandeid, milles soovitatakse teha koostööd instruktoritega või esitatakse pädevate asutuste nõuded.

2. Kui avariiolukorrale eelneb eelhoiatuse faas, peaks tõenäoliselt ohtu sattuv elanikkond saama juba selles faasis teavet ja nõuandeid, mis hõlmavad näiteks järgmist:

(a) üleskutse asjaomastele elanikele lülitada sisse asjakohased kommunikatsioonivahendid;

(b) eelnõuanded asutustele, kellel on kollektiivsed eriülesanded;

(c) soovitused kutsetöötajate rühmadele, keda avariiolukord eriti ohustab.

3. Kui on aega, täiendatakse seda teavet ja neid nõuandeid meeldetuletusega, mis sisaldab põhiandmeid radioaktiivsuse ning selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale.

XI LISA

Mittetäielik loend ehitusmaterjalidest, mille puhul tuleb kaaluda kontrollimeetmeid seoses neist eralduva gammakiirgusega

1. Looduslikud materjalid:

(a) Aluniit.

(b) Vulkaanilise päritoluga looduslikud ehitusmaterjalid või lisaained, nagu:

– graniit,

– gneiss,

– porfüürid,

– süeniit,

– basalt,

– tuff,

– putsolaan,

– laava.

2. Materjalid, mis sisaldavad selliste tööstusharude jääke, milles töödeldakse looduslikke radioaktiivseid materjale, nagu:

– lendtuhk,

– fosfokips,

– fosforiräbu,

– tinaräbu,

– vaseräbu,

– punamuda (alumiiniumitootmise jääk),

– terasetootmise jäägid.

XII LISA Teave, mis tuleb esitada kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika arvestusdokumentides

XIII LISA

Andmete esitamine kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kohta

Ettevõtja, kes esitab pädevale asutusele elektroonilises vormis või paberkandjal koopia artiklis 90 osutatud kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika arvestusdokumentidest, mis sisaldavad XII lisas ettenähtud teavet, teeb seda:

1. arvestusdokumentide kasutuselevõtu ajal ilma asjatute viivitusteta, see on võimalikult kiiresti pärast kiirgusallika omandamist,

2. pärast kiirgusallika omandamist liikmesriigi poolt ettenähtud ajavahemike järel, mis ei ületa 12 kuud;

3. juhul, kui teabelehel esitatud olukord on muutunud,

4. ilma asjatu viivituseta pärast konkreetse kiirgusallika arvestusdokumentide sulgemist, kui ettevõtja kiirgusallikat enam ei valda, lisades sellise ettevõtja või jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatise nime, kellele kiirgusallikas on üle antud;

5. kui ettevõtja ei valda enam ühtegi kiirgusallikat, siis ilma asjatu viivituseta selliste arvestusdokumentide sulgemise ajal.

XIV LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutavale ettevõtjale esitatavad nõuded

Iga kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutav ettevõtja:

(a) tagab, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks tehtaks korrapäraselt nõuetekohased katsed, näiteks rahvusvahelise standardi kohased lekkekatsed;

(b) kontrollib regulaarselt, kindla ajavahemiku järel, mille liikmesriik võib kindlaks määrata, et iga kiirgusallikas ja vajaduse korral kiirgusallikat sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis;

(c) tagab, et iga paikse ja liikuva kiirgusallika suhtes kohaldatakse nõuetekohaseid dokumenteeritud meetmeid, nagu kirjalikud protokollid ja menetlused, mille eesmärk on takistada loata juurdepääsu kiirgusallikale, või ära hoida kiirgusallika kadumist või vargust või selle kahjustumist tulekahjus;

(d) teatab viivitamatult pädevale asutusele kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest, kontrollib iga kiirgusallika terviklikkust pärast iga juhtumit (k.a tulekahju), mis võib olla kiirgusallikat kahjustanud ning teatab vajaduse korral kõnealusest sündmusest ja võetud meetmetest pädevale asutusele;

(e) tagastab iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tarnijale või paigutab säilitamisrajatisse või annab üle muule tegevusloaga omanikule, kui pädev asutus ei ole kokku leppinud teisiti;

(f) teeb enne üleandmist kindlaks, et vastuvõtjal on asjakohane tegevusluba;

(g) teatab viivitamata pädevale asutusele igast juhtumist või avariiolukorrast, mille tulemusena on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada.

XV LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika tuvastamine ja märgistamine

1. Tootja või hankija tagab, et:

(a) iga kõrgaktiivne kinnine kiirgusallikas on tuvastatav kordumatu tunnusnumbri abil. Kõnealune number graveeritakse või lüüakse stantsiga võimaluse korral kiirgusallikale.

See number graveeritakse või lüüakse stantsiga ka kiirgusallika konteinerile. Kui see ei ole võimalik või juhul, kui transpordikonteinerid on korduvkasutatavad, märgitakse kiirgusallika konteinerile vähemalt teave kiirgusallika laadi kohta.

(b) Kiirgusallika konteiner ja võimaluse korral ka kiirgusallikas on märgistatud inimesi kiiritusohu eest hoiatava asjakohase tähisega.

2. Valmistaja esitab iga valmistatud kiirgusallika konstruktsioonitüübi ja kiirgusallika tavapäraselt kasutatava konteineri ülesvõtte.

3. Omanik tagab, et iga kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, millega tõendatakse, et kiirgusallikas on identifitseeritud ja märgistatud lõike 1 kohaselt, ning tagab, et lõikes 1 nimetatud märgised ja sildid püsivad loetavana. Teave hõlmab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest.

XVI LISA

Radooniga kokkupuutest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamise riikliku tegevuskavaga hõlmatavate teemade mittetäielik loetelu

1. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringute läbiviimise, mõõteandmete haldamise (riiklik radooni andmebaas) ja muude parameetrite (pinnase- ja kivimitüübid, pinnase gaasisisaldus, läbilaskvus ja kivimi või pinnase raadium-226 sisaldus) määramise strateegia.

2. Radooniohtliku ala piiritlemiseks või radooniohtliku ehitise tuvastamiseks kasutatavad andmed ja kriteeriumid.

3. Üldkasutatavate ehitiste tüüpide ja töökohtade (nt koolid, maa all paiknevad töökohad või tervistusasutused), kus mõõtmised on vajalikud, tuvastamine riskihinnangu põhjal, milles võetakse arvesse ehitises/töökohal viibitud tunde.

4. Olemasolevate elamute, töökohtade, üldkasutatavate hoonete ning uute ehitiste viitetasemete kehtestamise alus.

5. Kohustuste kindlaksmääramine (riiklikul ja valitsusvälisel tasemel), kooskõlastamismehhanismid ja tegevuskava rakendamiseks kättesaadavad vahendid.

6. Strateegia elamus radooniga kokkupuute vähendamiseks, eriti radooniohtlikus piirkonnas.

7. Meetodeid ja vahendeid hõlmav strateegia radooni uutesse ehitistesse sisseimbumise takistamiseks, sealhulgas olulise radoonieraldusega ehitusmaterjalide tuvastamine.

8. Tegevuskava auditite ja läbivaatamise ajakava.

9. Teavitamisstrateegia, mille eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ja kohaliku tasandi otsustajate teavitamine radooniga seotud ohtudest suitsetamise puhul.

10. Kui see on asjakohane, siis mõõtmiste ja parandusmeetmete juhised ja vahendid. Kaaluda tuleb ka mõõte- ja saneerimisteenistuste akrediteerimise kriteeriume.

11. Kui see on asjakohane, siis radooniuuringute ja parandusmeetmete rahaline toetamine, eriti väga kõrge radoonisisaldusega eramute puhul.

12. Radooniga kokkupuutega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamise pikaajalised eesmärgid (suitsetajate ja mittesuitsetajate jaoks).

[1]               Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

[2]               World Health Organisation.

[3]               Maailma Terviseorganisatsiooni käsiraamat siseruumides saadava kiirituse kohta (WHO Handbook on indoor radiation), Maailma Terviseorganisatsioon, 2009, ISBN 978 92 4 154767.

[4]               Nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ 1. lisas sätestatakse, et „ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et ta ei ohusta kasutajate ega naabrite hügieeni ega tervist, eriti järgmistel põhjustel […] ohtlike osakeste või gaaside sisaldumine õhus [või] ohtliku kiirguse eraldumine”.

[5]               Nimetatud õigusaktid sõnastatakse ümber — ettepanek: nõukogu määrus (EURATOM) toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärade kehtestamise kohta tuuma- või muu kiirgusavarii korral (uuesti sõnastatud), KOM(2010)0184 (lõplik) — CNS 2010/009.

[6]               Euroopa Komisjoni kiirguskaitse seeria väljaanded on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/energy/nuclear/radiation_protection/publications_en.htm.

[7]               Arutelu tulemused on kättesaadavad NORM-tööstusharude Euroopa ALARA võrgustiku (EANNORM) veebisaidil aadressil http://www.ean-norm.net/lenya/ean_norm/live/news.html.

[8]               EKL 1992, lk I-06153.

[9]               EÜT 11, 20.2.1959, lk 221.

[10]             EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

[11]             EÜT L 180, 9.7.1997, lk 22.

[12]             EÜT L 357, 7.12.1989, lk 31.

[13]             EÜT L 349, 13.12.1990, lk 21.

[14]             ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.

[15]             Rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni 2007. aasta soovitused.

[16]             EÜT L 80, 27.3.1990, lk 26.

[17]             Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri 2004. aasta ohutusnormide seeria RS-G-1.7 „Väljajätmise, väljaarvamise ja vabastamise põhimõtete rakendamine”.

[18]             Kiirguskaitse 122: Vabastamise ja väljaarvamise põhimõtete praktiline kasutamine — I osa, Kiirgustegevusalade üldiste vabastamistasemete juhend.

[19]             Kiirguskaitse 89: Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel saadava metalli ringlussevõtuks; Kiirguskaitse 113: Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks; Kiirguskaitse 122: Vabastamise ja väljaarvamise põhimõtete praktiline kasutamine.

[20]             ELT L 2, 6.1.2004, lk 36.

[21]             EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16.

[22]             EÜT L 2/36, 6.1.2000.

[23]             Esitatud on alfa-kiirgust eraldava radionukliidi aktiivsus.

[24]             1000 kilogrammist väiksemad kaaliumisoolade kogused on välja arvatud.