SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Selleks et poliitikud, ettevõtted ja kodanikud saaksid vastu võtta adekvaatseid ja tõendusmaterjalidel põhinevaid otsuseid, vajavad nad aina enam usaldusväärset statistikat. Seetõttu on kõikide statistikaasutuste peamine ülesanne tagada, et esitatud andmed on kvaliteetsed. Euroopa statistika tegevusjuhis[1] võeti ühisel kokkuleppel vastu 2005. aastal ning õiguslikku alusraamistikku, millega reguleeritakse Euroopa statistikasüsteemi Euroopa statistika arendamist, koostamist ja levitamist, ajakohastati 2009. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009[2] vastuvõtmisega.

Majanduse hiljutised arengusuunad on taas toonud esile vajaduse statistika usaldusväärsuse suurendamise järele. Majanduspoliitika instrumendid ja tulemused on rohkem kui kunagi varem mõjutatud maailma finantsturgude kõikumistest ja nendel turgudel osalejate strateegiatest. Statistika on muutunud just nii usaldusväärseks kui avalikkus (eelkõige finantsturud) arvab. Statistiliste andmete usaldusväärsus kvaliteedihindamise tehniliste kriteeriumide osas on kasutajate usalduse tagamise eelduseks. Kuid sama oluline on ka statistikat tegevate asutuste usaldusväärsus. Seoses sellega tuleb erilist tähelepanu pöörata statistikaasutuste ametialasele sõltumatusele ning see peab olema tagatud õigusaktide abil.

Komisjon tunnistas neid tõsiasju ja osutas teatises „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”[3] vajadusele tugevdada Euroopa statistikasüsteemi juhtimist, kindlustades riiklike statistikaametite ametialase sõltumatuse põhimõtte tingimusteta kohaldamise, selgitades kõnealuste ametite kooskõlastavat rolli riiklikes statistikasüsteemides ja edendades haldusandmete kasutamist statistilistel eesmärkidel. Lisaks tehti ettepanek käivitada algatus „Konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustused”, et aidata riikide valitsustel mõista oma rolli ja kaasvastutust ametliku statistika usaldusväärsuse tagamisel riiklike statistikaametite sõltumatust austades. Teatise kohaselt tuleks kõik nimetatud meetmed kehtestada muudatuse tegemisega määrusesse (EL) nr 223/2009. Lisaks tuleks vastavalt läbi vaadata ka Euroopa statistika tegevusjuhis[4].

Eespool nimetatud teatises märgitud olukorra hinnangut ja kavandatud parandusmeetmeid toetas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (3100. istung 20. juunil 2011). Riiklike statistikaametite ametialase sõltumatuse printsiibi keskset tähtsust tunnustasid selgesõnaliselt ka Euroopa Parlament ja nõukogu 2011. aasta detsembris jõustunud majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketis. Selles märgiti, et riiklike statistikaametite ametialane sõltumatus eeldab muu hulgas ka läbipaistvaid töölevõtmise ja töölt vabastamise protsesse, mis põhinevad ainult kutsealastel kriteeriumidel[5]. Lisaks võttis Euroopa Parlament 13. märtsil 2012 vastu otsuse, milles kutsuti komisjoni üles kiiresti rakendama Euroopa statistika kvaliteedijuhtimise parandamise meetmeid.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Suures osas tugineb ettepanek määruse (EL) nr 223/2009 läbivaatamist ja konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustusi käsitleva Euroopa statistikasüsteemi töökonna lõppjäreldustele ja soovitustele. Töökond kohtus 2011. aasta juuni- ja oktoobrikuu vahel mitu korda. See koosnes 14 riigi esindajast ning kohtumistel arutati nelja põhiküsimust, mis on sõnastatud teatises „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine” ning on seotud Euroopa statistikasüsteemi juhtimise tõhustamisega: riiklike statistikaametite sõltumatus, nende kooskõlastav roll riiklikes statistikasüsteemides, haldusandmete kasutamine ja juhtimine ning „konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustused”.

Lisaks on peetud ettepaneku eelnõu üle aru Euroopa statistikasüsteemi komiteega, mille üldine ülesanne on anda Euroopa statistikasüsteemile erialast nõu Euroopa statistika arendamisel, koostamisel ja levitamisel kooskõlas statistikaalaste põhimõtetega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanekus kutsutakse üles Euroopa statistika olemasolevat õiguslikku alusraamistikku läbi vaatama, kohandades seda Euroopa statistika strateegiliste vajaduste ja probleemidega, mis on esile kerkinud maailmamajanduse hiljutiste arengusuundade tõttu. Peamine eesmärk on veelgi tugevdada Euroopa statistikasüsteemi juhtimist, et kaitsta selle usaldusväärsust ja vastata adekvaatselt andmevajadustele, mis tulenevad majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisest Euroopa Liidus.

Selle valdkonna olulisim küsimus on eelkõige riiklike statistikaametite ametialane sõltumatus. Käesolevas ettepanekus viidatakse otsesõnu riiklike statistikaametite juhtidele kui isikutele, kelle sõltumatus oma tööülesannete täitmisel on eelduseks vastavate ametite sõltumatuse tagamisel. Seepärast on hädavajalik, et riiklike statistikaametite juhtidel on vabad käed protsesside, statistiliste meetodite, standardite ja menetluste kohta otsuste tegemisel, nagu ka otsustamisel Euroopa statistika kõigi valdkondade sisu ja avaldamise ajastuse üle. Samuti ei tohi nad taotleda ega võtta vastu juhiseid riikide valitsuselt ja teistelt asutustelt. Lisaks tuleks riiklike statistikaametite juhtidele anda märkimisväärne tegutsemisvabadus otsustamisel statistikaameti juhtimise üle ning võimaldada neil avalikult kommenteerida riiklikele statistikaametitele eraldatud eelarvet statistiliste eesmärkide kontekstis. Riiklike statistikaametite juhtide nimetamise, üleviimise ja töölt vabastamise eeskirjad peavad olema läbipaistavad ja õiguslikult siduvad ning põhinema ainult kutsealastel kriteeriumidel.

Riiklike statistikaametite juhid peaksid aga suure tegutsemisvabaduse kasutamise kõrval ka vastutama riiklike statistikaametite statistilise väljundi ja eelarve täitmisega seotud tulemuste eest. Seepärast peaksid nad esitama enda juhitavate ametite statistiliste meetmete ja finantsolukorra kohta aastaaruande.

Nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”, hõlmab määruse (EL) nr 223/2009 muutmise ettepanek ka algatuse „konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustused” käivitamist. Sellised Euroopa statistika tegevusjuhise ning eriti riiklike statistikaametite sõltumatuse põhimõtte austamise avaldused on suunatud ELi statistika haldamise tõhustamisele ja Euroopa statistika usaldusväärsuse kaitsmisele. Ettepaneku järgi peaksid kõnealustele avaldustele alla kirjutama kõikide liikmesriikide valitsused ja kaasallkirja peaks kõrgeimal kohaldataval tasandil andma ka komisjon. Iga konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustus on koostatud asjaomase liikmesriigi poolt ning sisaldab riigispetsiifilisi parandusmeetmeid. Meetmete tegelikku rakendamist kontrollib Eurostat osana juba varem kindlaks määratud korrapärasest hindamisest, millega jälgitakse liikmesriikide tegevuse vastavust Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Riiklike statistikaametite kooskõlastavat rolli on selgitatud määruse (EL) nr 223/2009 artikli 5 lõike 1 muutmise ettepanekus. Lisatud on selgesõnalised viited ametitele ja ülesannetele, mida hakatakse koordineerima.

Teine muudatus, mis selgitab riiklike statistikaametite rolli, on haldusandmetele juurdepääsu, nende kasutamist ja integreerimist käsitlev uus artikkel 17a, millega asendatakse praegu kehtiv artikkel 24. Selle põhieesmärk on luua õiguslik raamistik haldusandmete allikate laiemaks kasutamiseks Euroopa statistika koostamise eesmärgil ilma andmete esitajate, riiklike statistikaametite ja muude riiklike ametiasutuste koormust suurendamata. Ettepaneku kohaselt peaksid riiklikud statistikaametid olema vajalikul määral kaasatud statistiliste andmete koostamiseks kasutatavate haldusandmete väljakujundamist, arendamist ja nende kogumise lõpetamist käsitlevate otsuste tegemisse. Samuti peaksid nad kooskõlastama asjaomast standardimistegevust ja võtma vastu metaandmeid statistilistel eesmärkidel saadud haldusandmete kohta. Riiklikele statistikaametitele, muudele liikmesriikide ametiasutustele ja Eurostatile tuleks võimaldada vaba ja õigeaegne juurdepääs haldusandmetele, kuid ainult nende vastavate haldussüsteemide raames ning Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks vajalikul määral.

Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 6 muudatusega lisatakse vajadus piisavalt kindlustada Eurostati sõltumatut positsiooni liidu tasandil samasugusel viisil, nagu on kavandatud riiklike statistikaametite puhul liikmesriigi tasandil. See on väga oluline kogu Euroopa statistikasüsteemi usaldusväärsuse seisukohalt ning valdav osa liikmesriikidest on nimetatud vajadust rõhutanud huvirühmadega eelnevalt aset leidnud konsulteerimisel.

Lisaks viidi statistiliste meetmete eelarve planeerimise lihtsustamiseks ja stabiliseerimiseks Euroopa statistikaprogrammi programmitöö periood vastavusse liidu mitmeaastase finantsraamistikuga.

Määruse (EÜ) nr 223/2009 kavandatavas muudatuses võetakse arvesse Lissaboni lepingu vajalikke kohandusi komisjonile delegeeritud ja rakendamisvolituste andmise osas.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanekul ei ole Euroopa statistikasüsteemi raames eeldatavalt mingit rahalist mõju. Vastupidi – selle eesmärk on süsteemis toimuvat kooskõlastamist ja koostööd lihtsustada ning tõhustada, mille lõpptulemusena muutub Euroopa statistika koostamine tõhusamaks ja andmete esitajate koormus väheneb.

Inimressursside vajadus komisjonis kaetakse nende töötajatega peadirektoraadist, kes on asjaomase õigusakti haldamiseks juba ametisse määratud ja/või peadirektoraadis ümber paigutatud.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Puudub.

2012/0084 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

järgides seadusandlikku tavamenetlust

ning arvestades järgmist:

(1)(1)   Euroopa statistikasüsteem kui partnerlus on oma tegevust üldjoontes edukalt ühtlustanud eesmärgiga tagada Euroopa kvaliteetse statistika arendamine, koostamine ja levitamine, sealhulgas süsteemi juhtimise tõhustamise abil.

(2)(2)   Siiski on hiljuti tuvastatud mõningad kitsaskohad, eelkõige statistika kvaliteedijuhtimise raamistiku osas.

(3)(3)   Komisjon tegi ettepanekuid meetmete kohta, mida tuleks nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võtta, 15. aprilli 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”[6]. Eelkõige soovitas komisjon teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu Euroopa statistikat käsitlevasse 11. märtsi 2009. aasta määrusesse (EÜ) nr 223/2009[7] sihteesmärgiga piirduva muudatuse.

(4)(4)   20. juuni 2011. aasta järeldustes kiitis majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu komisjoni algatuse heaks ning rõhutas Euroopa statistikasüsteemi juhtimise ja tõhususe jätkuva parandamise tähtsust.

(5)(5)   Lisaks tuleks võtta arvesse hiljutiste arengusuundade mõju statistikavaldkonnale liidu majanduse juhtimise raamistiku kontekstis, eelkõige statistilise sõltumatuse aspekte nagu läbipaistvaid töölevõtmise ja töölt vabastamise protsesse, eelarveassigneeringuid ja statistika avaldamise kuupäevade etteteatamist, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[8] ning ka aspekte, mis on seotud nõudega nende asutuste funktsionaalse autonoomia kohta, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/…, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid.

(6)(6)   Kõnealused aspektid ei peaks piirduma ainult eelarve järelevalvesüsteemi ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jaoks tehtud statistikaga, vaid neid tuleks kohaldada kõikidele Euroopa statistikatele, mida Euroopa statistikasüsteem arendab, koostab ja levitab.

(7)(7)   Igal aastal või mitmeaastasuse põhimõttel määratud ressursside piisavus on statistikaasutuste ametialase sõltumatuse vajalik eeltingimus.

(8)(8)   Sellepärast tuleks statistikaasutuste ametialast sõltumatust suurendada ning kehtestada miinimumnõuded eelkõige riiklike statistikaametite juhtide suhtes, kellele tuleks võimaldada konkreetsed tagatised statistiliste ülesannete täitmise, organisatsiooni juhtimise ja vahendite eraldamise seisukohast.

(9)(9)   Lisaks tuleks selgitada riiklikele statistikaametitele juba antud kooskõlastava rolli ulatust, et saavutada statistiliste meetmete tõhusam kooskõlastamine riiklikul tasandil, sealhulgas kvaliteedijuhtimise osas.

(10)(10)           Statistikaasutuste ja andmete esitajate koormuse vähendamiseks peaksid riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused pääsema kiiresti ja tasuta juurde muu hulgas elektroonilisel teel esitatud haldusandmetele ning saama neid andmeid oma statistikas kasutada.

(11)(11)           Riiklike statistikaametitega tuleks lisaks konsulteerida selliste uute haldusandmete väljakujundamise varases etapis, mida saab kasutada statistilistel eesmärkidel ja olemasolevate haldusallikate kavandatud muudatuste või nende allikate kasutamise lõpetamise üle. Ühtlasi peaksid riiklikud statistikaametid saama haldusandmete omanikelt vajalikke metaandmeid ja kooskõlastama standardimistegevust haldusandmete puhul, mis on seotud statistiliste andmete koostamisega.

(12)(12)           Haldusallikatest saadud andmete konfidentsiaalsus peaks olema kaitstud ühiste põhimõtete ja suuniste abil, mida kohaldatakse kõikide Euroopa statistika koostamiseks vajalike konfidentsiaalsete andmete suhtes. Ühtlasi tuleks kehtestada sellistele andmetele kohaldatavad kvaliteedi hindamisraamistikud.

(13)(13)           Euroopa statistika kvaliteeti oleks võimalik tõsta ja kasutajate usaldust tugevdada liikmesriikide valitsuste kaasamise abil Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamisse. Sel eesmärgil tuleks käivitada algatus „konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustused” igas liikmesriigis ja lisada valitsuste poolsed konkreetsed kohustused tegevusjuhise ja kvaliteeditagamise riikliku raamistiku, sealhulgas enesehindamise ja parandusmeetmete rakendamiseks.

(14)(14)           Kuna Euroopa statistika koostamine tuleb ulatusliku sõltumatuse tagamiseks rajada pikaajalisele tegevuse ja finantsplaneerimisele, peaks Euroopa statistikaprogramm katma mitmeaastase finantsraamistikuga sama ajavahemiku.

(15)(15)           Nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 on komisjonile antud volitused kõnealuse määruse teatavate sätete rakendamiseks; seoses Lissaboni lepingu jõustumisega on vaja kohandada komisjonile nimetatud määrusega antud volitused kõnealuse lepingu artiklitega 290 ja 291.

(16)(16)           Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 290, et täiendada või muuta määruse (EÜ) nr 223/2009 teatavaid mitteolemuslikke osi eesmärgiga täpsustada kvaliteedinõudeid, näiteks sihtväärtusi ja statistika koostamise miinimumstandardeid, juhul kui valdkondlikes õigusaktides ei ole neid esitatud. Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.

(17)(17)           Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel tagama asjaomaste dokumentide samaaegse, õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18)(18)           On vaja ühetaolisi tingimusi juurdepääsuks konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikel eesmärkidel. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et kehtestada kord, eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse nimetatud juurdepääsu liidu tasandil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes)[9] artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

(19)(19)           Kuna käesoleva määruse eesmärki saab paremini saavutada ELi kui liikmesriikide tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)(20)           Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 223/2009 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikli 2 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)        „ametialane sõltumatus” – statistika sõltumatu arendamine, koostamine ja levitamine ilma poliitiliste või muude huvirühmade või liidu või siseriiklike asutuste surveta, eriti tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valiku ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisu osas;”

(2) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Riiklik statistikaasutus, mille iga liikmesriik on määranud Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamisega seotud riikliku tasandi tegevuste koordineerimise eest vastutavaks asutuseks, tegutseb komisjoni (Eurostati) kontaktasutusena statistika küsimustes.

Riiklike statistikaametite koordineerimiskohustus hõlmab kõiki muid riiklikke asutusi, mis vastutavad Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise eest. Riiklikud statistikaametid vastutavad riiklikul tasandil eelkõige statistika kavandamise ja sellealase aruandluse, kvaliteedi kontrollimise, metoodika, andmeedastuse ja Euroopa statistikasüsteemi statistikaalaste meetmete kohta teabe jagamise eest.”

(3) Lisatakse artikkel 5a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 5a Riiklike statistikaametite juhid

1.         Riiklike statistikaametite juhid on riiklikes statistikasüsteemides ainupädevad otsustama protsesside, statistiliste meetodite, standardite ja menetluste üle, nagu ka kõikide Euroopa statistikate sisu ja avaldamise ajastuse üle. Neile antakse volitus võtta vastu otsuseid kõigis riikliku statistikaameti juhtimisega seotud küsimustes. Samuti kooskõlastavad nad statistikaalast tegevust kõikide riiklike asutuste vahel, kes osalevad Euroopa statistika arendamises, koostamises ja levitamises. Nimetatud ülesandeid täidavad riiklike statistikaametite juhid sõltumatult; nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt; nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on nende ülesannete täitmisega vastuolus.

2.         Riiklike statistikaametite juhtide töölevõtmise, üleviimise ja töölt vabastamise menetlus on läbipaistev ning põhineb ainult kutsealastel kriteeriumidel.

3.         Riiklike statistikaametite juhid annavad riiklike statistikaametite statistikaalase tegevuse ja eelarve täitmise kohta aru; nad avaldavad aastaaruande ja võivad esitada arvamusi riiklike statistikaametite statistiliste meetmetega seotud eelarveeraldiste kohta.

4.         Riiklike statistikaametite juhid esindavad oma riiklikke statistikasüsteeme Euroopa statistikasüsteemis.”

(4) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.        Liidu tasandil on komisjon (Eurostat) Euroopa statistika koostamise tagamisel sõltumatu vastavalt kehtestatud eeskirjadele ja statistikaalastele põhimõtetele. Seoses sellega on ta ainupädev otsustama protsesside, statistiliste meetodite, standardite ja menetluste üle ning avaldatavate statistiliste andmete sisu ja avaldamise ajakava üle.”

(5) Artiklile 11 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses:

„3.        Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamiseks, et säilitada oma statistika usaldusväärsus. Selleks allkirjastavad ja rakendavad kõik liikmesriigid, keda esindavad nende valitsused, algatuse „konfidentsiaalsete andmetega seotud kohustused”, mille kohaselt võetakse konkreetsed poliitilised kohustused tegevusjuhise rakendamiseks ja kvaliteeditagamise riiklike raamistike, sealhulgas enesehindamiste ja parandusmeetmete, kehtestamiseks. Komisjon annab algatusele kaasallkirja.

Komisjon kontrollib kohustuste täitmist regulaarselt liikmesriikide saadetud aastaaruannete põhjal. Komisjon annab aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealuste kohustuste täitmise kohta kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.”

(6) Artikli 12 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Konkreetsed kvaliteedinõuded, nagu sihtväärtused ja statistika koostamise miinimumstandardid, võib sätestada valdkondlikes õigusaktides. Kui valdkondlikes õigusaktides vastavaid sätteid pole, võib komisjon kõnealused konkreetsed kvaliteedinõuded vastavalt artiklile 26a delegeeritud õigusaktidega heaks kiita.”

(7) Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.        Euroopa statistikaprogrammis esitatakse raamistik Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks, peamised valdkonnad ning kavandatud tegevuste eesmärgid mitmeaastasele finantsraamistikule vastaval ajavahemikul. Sellekohase otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu. Raamistiku mõju ja kulutasuvust hinnatakse sõltumatute ekspertide osavõtul.”

(8) Lisatakse artikkel 17a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 17a

Juurdepääs haldusandmetele, nende kasutamine ja integreerimine

„1.        Andmete esitajate koormuse vähendamiseks on riiklikel statistikaametitel, artiklis 4 sätestatud muudel riiklikel asutustel ja komisjonil (Eurostat) õigus kõikidele haldusandmetele kiiresti ja tasuta juurde pääseda ning neid kasutada ja statistikasse integreerida Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks vajalikul määral.

2.         Riiklike statistikaametite ja komisjoniga (Eurostat) konsulteeritakse ja nad kaasatakse muude asutuste kogutud ja säilitatud haldusandmete esialgsesse väljakujundamisse, edasisse arendamisse ja nende kogumise lõpetamisse, lihtsustades seeläbi nende andmete täiendavat kasutamist statistilistel eesmärkidel. Neil on õigus kooskõlastada standardimistegevust haldusandmete puhul, mis on seotud statistiliste andmete koostamisega.

3.         Riiklike statistikaametite, muude riiklike asutuste ja komisjoni (Eurostati) juurdepääs ja kaasamine vastavalt lõigetele 1 ja 2 piirdub haldusandmetega nende vastavate haldussüsteemide raames.

4.         Riiklikud statistikaametid saavad statistilistel eesmärkidel kasutatavate haldusandmete omanikelt vajalikke metaandmeid.

5.         Riiklikud statistikaametid ja haldusandmete omanikud loovad vajalikud koostöömehhanismid.”

(9) Artikli 23 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kord, eeskirjad ja tingimused, millega reguleeritakse juurdepääsu liidu tasandil, kehtestatakse kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.”

(10) Artikkel 24 jäetakse välja.

(11) Lisatakse artikkel 26a järgmises sõnastuses:

„Artikkel 26a Delegeeritud volituste kasutamine

1.         Komisjonile antakse käesolevas artiklis sätestatud tingimustel volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte.

2.         Artikli 12 lõikes 2 osutatud volitused antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.         Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.         Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.         Artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.”

(12) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27 Komitee

1.         Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.         Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) artiklit 5.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17.4.2012

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

[1]               Komisjoni soovitus siseriiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta, KOM(2005) 217 lõplik, 25.5.2005.

[2]               ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[3]               KOM(2011) 211 (lõplik), 15.4.2011.

[4]               Euroopa statistikasüsteemi komitee kiitis Euroopa statistika tegevusjuhise läbivaatamise heaks 28. septembril 2011.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1175/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) artikli 1 lõige 14; ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

[6]               KOM(2011) 211 lõplik.

[7]               ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[8]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.

[9]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.