2010/0252 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta,

milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse vastuvõtmist, millega kehtestatakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm

1.           Taustteave

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev (KOM(2010) 471 (lõplik) – 2010/0252 COD): || 20. september 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: || 16. veebruar 2011

Euroopa Parlamendi esimese lugemise arvamuse kuupäev: || 11. mai 2011

Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev: || 11. mai 2011 SP(2011) 5858

Nõukogu seisukoha vastuvõtmise kuupäev: || 13. detsember 2011

2.           Komisjoni ettepaneku eesmärk

Kavandatav raadiospektripoliitika programm (RSPP), mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, on vastus parlamendi ja nõukogu poolt raamdirektiivi 2002/21/EÜ (muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ) artikli 8a lõikes 3 esitatud üleskutsele algatada mitmeaastane programm, milles sätestatakse poliitikasuunad ja eesmärgid raadiospektri kasutuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühtlustamiseks.

RSPP osutab sellele, kuivõrd oluline on spektri kättesaadavus ja tõhus kasutamine elektroonilise side siseturu ning ka muude ELi poliitikavaldkondade jaoks nagu transport, teadusuuringud, Maa seire, satelliitnavigatsioonisüsteemid, keskkonnakaitse ja võitlus ülemaailmse soojenemisega. RSPP on osa komisjoni Euroopa digitaalarengu tegevuskavast ning toetab arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitlevat Euroopa 2020. aasta strateegiat, kuna spekter on olulise tähtsusega digitaalühiskonna ja kiirete traadita teenuste, majanduse taastumise ja kasvu, kõrge kvaliteediga töökohtade ja ELi pikaaegse konkurentsivõime jaoks. Ühtse turu aktis kutsutakse samuti parlamenti ja nõukogu üles võtma ettepanek viivitamata vastu.

RSPPga luuakse menetlus, millega määratakse, kuidas spektri kasutamisega saab toetada ELi eesmärke ning optimeerida sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaga seotud hüvesid. See rajaneb ELi õiguslikel põhimõtetel elektroonilise side valdkonnas ja raadiospektrit käsitleval otsusel (676/2002/EÜ), selles kinnitatakse taas kõigi spektri kasutamisviiside suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, kehtestatakse ELi algatuste eesmärgid ja loetletakse võetavad meetmed.

3.           Märkused nõukogu seisukoha kohta

Nõukogu esimese lugemise seisukoha puhul on tegemist kompromissiga, mis saavutati pärast mitteametlikke läbirääkimisi nõukogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel, mis kulmineerusid mitteametliku kolmepoolse kohtumisega 24. oktoobril 2011, ning mida on kinnitatud kaasseadusandjate vahelise kirjavahetusega.

Kõnealune kompromiss hõlmab järgmist:

· selge kohustus viia 1. jaanuariks 2013 lõpule juba ühtlustatud spektri, kaasa arvatud 800 MHz sagedusala loaandmise menetlus;

· komisjoni rakendusmeetmetel põhinev tugev inventuurimehhanism ja selged tähtajad kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks;

· selge eesmärk määrata inventuuri alusel 2015. aastaks kindlaks vähemalt 1200 MHz sagedusi traadita lairibaside jaoks;

· kohustus selgitada läbilaskevõime nõuete põhjal välja vajadus täiendava spektri järele traadita lairibaside jaoks;

· vahendid, mille abil on võimalik tagada konkurents spektri kasutamisel, eelkõige elektrooniliste sideteenuste puhul;

· poliitikaalgatuste väljatöötamine spektri kollektiivse ja jagatud kasutamise jaoks;

· säte, millega tõhustatakse ELi-sisest kooskõlastatust rahvusvahelistel spektriläbirääkimistel;

· kohustus töötada välja poliitikaalgatused muude siseturu sektorite ja ELi poliitikavaldkondade, nagu energia säästmine, Maa vaatlemine ja seire, elanikkonna ohutus ja avalik julgeolek, juhtmeta mikrofonid ja asjade internet, spektrivajaduste rahuldamiseks.

Komisjon võib seepärast nõukogu seisukohaga nõustuda, kuna see kajastab saavutatud kompromissi, ja kutsub parlamenti üles ettepanekut samamoodi, ilma muudatusteta ja nii kiiresti kui võimalik vastu võtma, võttes arvesse küsimuse tähtsust, otsuse eelnõus sätestatud lühikesi tähtaegu ja otsuse kiire rakendamise vajadust.

Komisjon tegi 13. detsembril 2011 toimunud nõukogu istungi protokolli ka kolm avaldust (vt allpool), milles selgitas komisjoni seisukohta seoses teatavate erisätetega.

4.           Kokkuvõte

Komisjon toetab nõukogu seisukohta, tehes kolm alljärgnevalt esitatud avaldust, ning kutsub parlamenti üles nõukogu seisukohta muudatusteta heaks kiitma, kooskõlas 24. oktoobril saavutatud kompromissiga ning niipea kui võimalik, et võimaldada otsuse kiire jõustumine.

5.           Komisjoni ühepoolsed avaldused nõukogu 13. detsembri 2011. aasta istungi protokolli

(1) Raadiospektripoliitika töörühma käsitleva viite lisamise kohta artikli 9 lõikesse 2:

„Komisjon märgib, et artikli 9 lõike 2 kohaselt peab komisjon võtma enne inventuuri käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmist täiel määral arvesse raadiospektripoliitika töörühma (RSPG) seisukohti. Komisjon leiab, et rakendusaktide suhtes kehtivad üksnes ELi toimimise lepingu artiklis 291 sätestatud menetlusnormid. Raadiospektripoliitika töörühma lõi komisjon ise eesmärgiga kasutada töörühma nõuandeid ja ekspertteadmisi ning komisjon teeb seda ka edaspidi, kuna töörühmal on oluline nõuandev roll ja ta annab väärtusliku panuse poliitiliste küsimuste valdkonnas, kuid töörühmaga konsulteerimise üle otsustab komisjon ise.”

(2) Rahvusvahelisi läbirääkimisi käsitleva artikli 10 lõike 1 kohta:

„Komisjon kinnitab, et ta tõlgendab viiteid „liikmesriikide pädevusele” kui pädevusele, mida ei omistata Euroopa Liidule. Samuti tuletab komisjon meelde, et endiselt kohaldatakse täies ulatuses aluslepinguid, vajaduse korral eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9.”

(3) Rakendusaktide vastuvõtmise menetluse kohta seoses artikli 13 lõikega 2:

„Komisjon rõhutab, et süstemaatiline tuginemine artikli 5 lõike 4 teise alalõigu punktile b on vastuolus määruse 182/2011 eesmärgi ja sõnastusega. Seda sätet tohib kasutada vaid siis, kui on vaja teha erand üldreeglist, mille kohaselt võib komisjon rakendusakti eelnõu vastu võtta, kui ei ole esitatud arvamust. Kuna tegemist on artikli 5 lõikes 4 sätestatud üldreeglist kõrvalekalduva erandiga, ei tohi teise alalõigu punktile b tuginemises näha lihtsalt seadusandja „otsustusõigust”, vaid seda tuleb tõlgendada kitsendatult ja see peab olema seega põhjendatud.”

* * *