SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ[1] (edaspidi „käibemaksudirektiiv”) artikliga 397 on ette nähtud, et „nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni ettepaneku alusel vastu käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed”.

Selle alusel võttis nõukogu vastu nõukogu määruse (EL) nr 282/2011,[2] millega on ette nähtud käibemaksudirektiivi teatavate sätete kohaldamise siduvad eeskirjad ja millega muu hulgas anti õiguskindlus mitmetele käibemaksukomitees alates 1977. aastast vastu võetud mittesiduvatele suunistele.

Suur osa määrusest (EÜ) nr 282/2011 koosneb sätetest, mis on seotud direktiivi 2008/8/EÜ[3] vastuvõtmisega. Kõnealuse direktiivi artikkel 5 sisaldab õigusmuudatusi seoses erikordadega, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida mujal kui maksustamise liikmesriigis asuvad tarnijad osutavad mittemaksukohustuslastele. Määrusega (EL) nr 282/2011 ei ole praegu ette nähtud kõnealuste 2015. aastal jõustuvate sätete rakendusmeetmeid. Seepärast oli kõnealust määrust vaja kohandada, et kehtestada siduvad eeskirjad käibemaksudirektiivi vastavate sätete kohaldamiseks.

Nõukogu peaks need meetmed võimalikult kiiresti vastu võtma ja igal juhul hiljemalt 2012. aasta keskpaigaks, et komisjon ja liikmesriigid saaksid kokku leppida kõnealuste erikordade rakendamiseks vajalike IT-süsteemide funktsioonides ja tehnilistes kirjeldustes.

Kavandatud meetmed on seotud üksnes kõnealuste aspektidega (mõisted, kõnealuste kordade kohaldamisala, aruandluskohustused, registreerimine, kõrvalejätmine, käibedeklaratsioonid, vääring, maksed, dokumendid), mille jaoks on enne IT-süsteemide kavandamist vaja luua ühine arusaam. Muude meetmete, eriti kliendi asukoha kindlaksmääramisega seotud meetmete kohta teeb komisjon ettepaneku hiljem.

Üksnes määruse (EL) nr 282/2011 XI peatüki 2. jagu on vaja muuta.

Üldine taust

Selleks et võtta arvesse teenuse osutamise kohta käsitlevate eeskirjade muudatusi, jõustuvad 1. jaanuaril 2015 käibemaksudirektiivi mitu olulist muudatust seoses erikordadega, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida ühendusevälised maksukohustuslased osutavad mittemaksukohustuslastele (nn väike kontaktpunkt). Väikese kontaktpunkti raames kasutab tarnija veebiportaali selles liikmesriigis, kus ta on käibemaksu eesmärgil registreeritud, et tasuda käibemaksu teises liikmesriigis eratarbijatele osutatud kõnealuste teenuste eest. Sellist korda juba kasutatakse elektroonilisi teenuseid osutavate ELi-väliste ettevõtjate suhtes.

Muudatuste tulemusel laiendatakse seda ELi-väliseid ettevõtjaid hõlmavat praegu üksnes elektrooniliste teenuste osutamise suhtes kohaldatavat korda ka telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguteenustele. Samal ajal kehtestatakse ELi ettevõtjate jaoks sama liiki teenuseid hõlmav teine erikord.

Kõnealuste õigusmuudatustega laiendatakse praeguse väikese kontaktpunkti reguleerimisala märkimisväärselt ning seega on tunduvalt suuremal arvul maksukohustuslastel võimalik kasutada ühte erikordadest. See on väljakutse nii maksuametitele kui ka ettevõtjatele, kuna on vaja arendada välja haldustavad ja IT-süsteemid, mis nõuetekohaselt vastavad tulevastele õigusnõuetele.

Õiguskindluse tagamiseks on vaja sätestada selged ja siduvad eeskirjad käibemaksudirektiivi sätete kohaldamiseks seoses 1. jaanuaril 2015 jõustuvate erikordadega, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida ühendusevälised maksukohustuslased osutavad mittemaksukohustuslastele. Määruse (EL) nr 282/2011 praegused väikest kontaktpunkti käsitlevad sätted aeguvad 31. detsembril 2014. Määruse (EL) nr 282/2011 XI peatüki 2. jagu tuleks seega asendada uue üheainsa rakendusmeetmete kogumiga, mis hõlmab nii ELi kui ka ELi-väliste ettevõtjate erikordasid ja mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2015.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Selleks et teha kindlaks valdkonnad, kus oleks vaja rakendusmeetmeid, et tagada käibemaksudirektiivi sätete ühetaoline kohaldamine, peeti liikmesriikidega laialdaselt nõu FISCALISe seminaril ja 1. töörühma kohtumisel. Ettevõtjatega vahetati arvamusi ka käibemaksualases ettevõtjate eksperdirühmas.

Välisekspertide arvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Kõnealused meetmed on üksnes tehnilist laadi ja nendega sätestatakse üksnes nõukogus vastuvõetud sätete kohaldamine. Seega mõju hindamist ei ole vaja.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt hästi saavutada. Kuigi liikmesriikide pädevusse kuulub ELi õiguse ülevõtmine, on oluline, et sätted ja tehtavad muudatused võetakse siseriiklikku õigusesse üle kooskõlastatult, et hoida ära olukord, kus liikmesriikides vastuvõetud erinevad kohaldamiseeskirjad võivad takistada väikese kontaktpunkti süsteemi tõrgeteta toimimist. Eespool kirjeldatud põhjustel aitavad vaid ELi tasandil võetavad meetmed tagada ettevõtjate ja elanike võrdse kohtlemise kogu Euroopa Liidus. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Proportsionaalsuse põhimõte

Nõukogu määrust (EL) nr 282/2011 on vaja muuta, et kohandada seda käibemaksudirektiivi vastavate sätetega, mida hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2015. Kõnealused uued sätted on seotud direktiiviga 2008/8/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga. Kõnealused meetmed on vajalikud käibemaksudirektiivi rakendamiseks.

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

2012/0001 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 seoses erikordadega, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida ühendusevälised maksukohustuslased osutavad mittemaksukohustuslastele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi,[4] eriti selle artiklit 397,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiiviga 2006/112/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/8/EÜ,[5] on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2015 maksustatakse kõiki telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilisi teenuseid selles liikmesriigis, kus klient asub või kus on tema alaline asukoht või peamine elukoht (edaspidi „tarbimisliikmesriik”), olenemata sellest, kus kõnealuseid teenuseid osutav käibemaksukohustuslane asub.

(2) Selleks et hõlbustada maksukohustuste täitmist kõnealuste teenuste osutamisel mittemaksukohustuslastele, on kehtestatud erikord nende maksukohustuslaste jaoks, kes asuvad ühenduses, aga mitte teenuste osutamise liikmesriigis (edaspidi „liidu kord”). Sarnaselt tuleks väljaspool liitu asuvate maksukohustuslaste suhtes praegu kohaldatavat erikorda laiendada kõigile kõnealustele teenustele (edaspidi „liiduväline kord”). See peaks ühendusevälistel maksukohustuslastel võimaldama määrata registreerimisliikmesriik kui käibemaksu registreerimise ja deklareerimise ühtne elektrooniline kontaktpunkt.

(3) Rohkem kui ühes liikmesriigis asuv maksukohustuslane peaks liidu korra kohaselt saama määrata ükskõik millise asjaomase liikmesriigi registreerimisliikmesriigina, v.a juhul, kui tema äritegemise asukoht on ühenduses. Sel juhul tuleks tagada, et registreerimisliikmesriik on see liikmesriik, kus on maksukohustuslase äritegemise asukoht.

(4) Liidu korda kasutatava maksukohustuslase ebaproportsionaalse koormuse vältimiseks tuleks selgitada, et kui maksukohustuslane on määranud teatava liikmesriigi registreerimisliikmesriigina, ei ole see otsus tema jaoks enam siduv, kui tal ei ole kõnealuses liikmesriigis enam püsivat tegevuskohta.

(5) Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilised teenused, mida osutatakse liikmesriikides, kus on maksukohustuslase asukoht või püsiv tegevuskoht, ei ole erikordadega hõlmatud. Tuleks selgitada, et selline teenuste osutamine tuleks deklareerida vahetult asjaomases liikmesriigis.

(6) Kuna mõlemad erikorrad on vabatahtlikud, võib ühenduseväline maksukohustuslane igal ajal otsustada sellise korra kasutamise lõpetada. Oleks vaja kindlaks määrata, millal selline otsus jõustub.

(7) Tuleks selgitada, et liikmesriigid peavad lubama mis tahes maksukohustuslasel kasutada liidu korda juhul, kui klient asub või kui tema alaline asukoht või peamine elukoht on muus liikmesriigis kui see, kus maksukohustuslane asub või kus on tema püsiv tegevuskoht.

(8) Registreerimisandmete andmebaasi ajakohastamisel tugineb registreerimisliikmesriik maksukohustuslaselt saadud teabele. Andmebaaside viivitamatu ajakohastamise tagamiseks on vaja sätestada tähtaeg, mille jooksul maksukohustuslane peaks teatama mis tahes asjakohase teabe, mis on seotud erikorraga hõlmatud tegevuse alustamise, lõpetamise või muutmisega.

(9) Ühendusevälisele maksukohustuslasele tuleb määrata käibemaksukohustuslasena registreerimise number enne, kui ta saab erikordasid kasutama hakata. Käibemaksu tasumiseks juba registreeritud isiku poolt korra tagasiulatuva kasutamise vältimiseks, on vaja selgitada, millisest hetkest alates tuleks erikordasid hakata kohaldama.

(10) Selleks et vältida liikmesriikide jurisdiktsiooniga seotud vastuolusid, tuleks täpsustada, milline liikmesriik võib maksukohustuslase erikorra kasutamisest kõrvale jätta, millal liikmesriik peab sellise otsuse tegema ning millal selline otsus peaks jõustuma.

(11) Tuleks selgitada, millal loetakse, et erikorda kasutav ühenduseväline maksukohustuslane on lõpetanud sellise korraga hõlmatud tegevuse. Samuti tuleks selgitada, millist ühendusevälise maksukohustuslase käitumist käsitatakse pideva rikkumisena.

(12) Selleks et edendada eeskirjade järgimist ja vältida maksuhaldurite jaoks põhjendamatut koormust, tuleks pideva rikkumise tõttu ühe erikorra kasutamisest kõrvale jäetud maksukohustuslasel keelata teatud ajavahemiku jooksul liitumine mis tahes kõnealuse süsteemiga.

(13) Kui maksukohustuslane jäetakse ühe erikorra kasutamisest kõrvale, tuleks selgitada, et kõik maksukohustused, sh erikorra alusel varem esitatud käibedeklaratsioonide parandused või selliste deklaratsioonidega seotud käibemaksumaksed tuleb täita asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuhaldurite ees.

(14) Tarbimisliikmesriigis kontrollide tegemise hõlbustamiseks, tuleks iga deklareerimisperioodi käsitleda eraldi ning muuta tuleks üksnes asjaomast käibedeklaratsiooni. Ka tuleks selgitada, et ühte käibedeklaratsiooni on võimalik mitu korda järjest muuta.

(15) Kontrolli eesmärgil on asjakohane nõuda, et ühenduseväline maksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni registreerimisliikmesriigile ka siis, kui deklareerimisperioodi jooksul ei ole teenuseid osutatud. Sisu osas tuleks selgitada, et tuleb märkida käibemaksu täpne summa ilma üles- või allapoole ümardamiseta.

(16) Käibedeklaratsiooni muutmiseks on vaja kehtestada tähtaeg, mille jooksul registreerimisliikmesriik peab deklaratsiooni ühendusevälise maksukohustuslase taotlusel muutma. Tarbimisliikmesriik peaks igal juhul saama vastu võtta või taotleda asjakohast teavet otse maksukohustuslaselt ja saama käsitleda käibemaksuarvestusi.

(17) Kui registreerimisliikmesriik ei ole ühisrahana eurot kasutusele võtnud, peaks kõnealuse liikmesriigi otsus selle kohta, millises vääringus tuleks väljendada erikordade alusel esitatavad käibedeklaratsioonid, olema ühendusevälise maksukohustuslase jaoks siduv.

(18) Maksete ja maksukohustuse paremaks seostamiseks tuleks tagada, et erikordade alusel makstav käibemaksusumma on seotud konkreetse esitatud käibedeklaratsiooniga. Makstud summa edasine muutmine peaks toimuma üksnes viitega sellele deklaratsioonile ning muudatust ei või kanda teise deklaratsiooni ega kohandada järgmises deklaratsioonis.

(19) Selleks et hõlbustada käibemaksu kogumist ja tagada, et erikorraga hõlmatud teenuste eest makstakse õige summa, on oluline vastavalt täpsustada registreerimisliikmesriigi ja tarbimisliikmesriigi kohustused juhul, kui ühenduseväline maksukohustuslane jätab maksmata, maksab liiga vähe või palju, samuti seoses intresside, rahaliste karistuste ja muude kaasnevate tasudega.

(20) Ühendusevälise maksukohustuslase säilitatavad dokumendid peavad olema piisavalt üksikasjalikud. Tuleks sätestada, millised üksikasjad tuleb sellistes dokumentides kindlasti esitada.

(21) Selleks et hõlbustada erikordade rakendamist ja et alates 1. jaanuarist 2015. osutatavaid teenuseid saaks kõnealuste erikordadega hõlmata, peaks ühendusevälisel maksukohustuslasel olema võimalik alates 1. oktoobrist 2014 esitada registreerimiseks vajalikud üksikasjad liikmesriigile, mille ta on määranud oma registreerimisliikmesriigiks.

(22) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 282/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 282/2011

XI peatüki 2. jagu asendatakse järgmisega:

„2 JAGU

Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate ühenduseväliste maksukohustuslaste suhtes kohaldatavad erikorrad (Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 358–369k)

1. alajagu

Mõisted

Artikkel 57a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)          „liiduväline kord” – direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 2. jao kohane väljaspool ühendust asuva maksukohustuslase osutatavaid telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid hõlmav erikord;

(2)          „liidu kord” – direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 3. jao kohane ühenduses, kuid mitte tarbimisliikmesriigis asuva maksukohustuslase osutatavaid telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid hõlmav erikord;

(3)          „erikorrad” – liiduväline kord ja liidu kord;

(4)          „maksukohustuslane” – direktiivi 2006/112/EÜ artikli 358a lõike 1 kohane maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, või kõnealuse direktiivi artikli 369a lõike 1 kohane maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis.

2. alajagu

Erikordade kohaldamine

Artikkel 57b

Maksukohustuslane, kellel on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, võib märkida registreerimisliikmesriigiks mis tahes asukohaliikmesriigi vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 369a.

Kui maksukohustuslase äritegevuse asukoht on ühenduses, määratakse registreerimisliikmesriigiks äritegemise asukoha liikmesriik.

Artikkel 57c

Kui liidu korda kasutava maksukohustuslase püsiv tegevuskoht ei ole enam direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369a teise lõigu kohaselt maksukohustuslase märgitud registreerimisliikmesriik, ei ole kõnealune otsus tema jaoks enam siduv.

3. alajagu

Erikordade kohaldamisala

Artikkel 57d

Liidu korda ei kohaldata selliste telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste suhtes, mida osutatakse liikmesriigis, kus maksukohustuslane asub või kus on tema püsiv tegevuskoht. Selline teenuste osutamine deklareeritakse hoopis kõnealuse liikmesriigi maksuhalduritele esitatavas käibedeklaratsioonis vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 250.

Artikkel 57e

Piiramata artikli 57d kohaldamist, lubavad liikmesriigid mis tahes maksukohustuslasel kasutada liidu korda, kui klient asub või tema alaline asukoht või peamine elukoht on mis tahes liikmesriigis.

4. alajagu

Aruandluskohustused

Artikkel 57f

Maksukohustuslane edastab direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 360, 361 ja 369c kohaselt nõutava teabe, samuti esitatud teabe mis tahes muudatused registreerimisliikmesriigile 30 päeva jooksul alates päevast, mil see teave talle kättesaadavaks muutub.

5. alajagu

Registreerimine

Artikkel 57g

Kui maksukohustuslane väidab registreerimisliikmesriigile, et ta hakkab tegevust teostama ühe erikorra alusel, hakatakse kõnealust korda kohaldama alates järgneva kalendrikvartali esimesest päevast.

Kui tegevusi teostatakse esimest korda ja teenuseid osutatakse enne järgneva kvartali esimest päeva, kohaldatakse korda alates teenuse esimese osutamise kuupäevast, tingimusel et teenus osutatakse teatamise kalendrikvartali jooksul.

Artikkel 57h

Liikmesriik lubab ühte erikorda kasutaval mis tahes maksukohustuslasel lõpetada taotluse korral kõnealuse korra kasutamine. Maksukohustuslane teatab korra kasutamise lõpetamisest registreerimisliikmesriigile vähemalt 10 päeva enne selle kalendrikvartali lõppu, pärast mida ta kavatseb lõpetada korra kasutamise. Lõpetamine jõustub järgneva kalendrikvartali esimesel pädeval.

Kui maksukohustuslane kavatseb lõpetada ühe erikorra kasutamise, jäetakse ta kõnealuse korra kasutamisest mis tahes liikmesriigis kõrvale vähemalt ühe kalendriaasta jooksul.

6. alajagu

Kõrvalejätmine

Artikkel 58

Kui ühte erikorda kasutav maksukohustuslane täidab vähemalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 363 või 369e sätestatud ühte kõrvalejätmise kriteeriumi, jätab registreerimisliikmesriik kõnealuse maksukohustuslase kõnealuse korra kohaldamisest kõrvale.

Üksnes registreerimisliikmesriigil on lubatud jätta maksukohustuslane kõrvale erikordade kasutamisest.

Registreerimisliikmesriik võib teha otsuse kõrvalejätmise kohta mis tahes kättesaadava teabe, sh mis tahes muu liikmesriigi esitatud teabe alusel.

Kõrvalejätmine jõustub järgneva kalendrikvartali esimesel päeval.

Artikkel 58a

Kui ühte erikorda kasutav maksukohustuslane ei ole üheski tarbimisliikmesriigis kõnealuse korraga hõlmatud teenuseid osutanud kaheksa järjestikuse kalendrikvartali jooksul, loetakse ta oma maksustatava tegevuse lõpetanuks direktiivi 2006/112/EÜ artikli 363 punkti b või artikli 369e punkti b tähenduses.

Artikkel 58b

Kui maksukohustuslane jäetakse ühe erikorra kasutamisest kõrvale kõnealuse korra eeskirjade pideva rikkumise tõttu, jäetakse kõnealune isik mõlema korra kasutamisest mis tahes liikmesriigis kõrvale kuni teise kalendriaasta lõpuni, mis järgneb kalendriaastale, millal kõnealune maksukohustuslane kõrvale jäeti.

Loetakse, et maksukohustuslane on pidevalt ühe erikorra eeskirju rikkunud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 363 punkti d või artikli 369e punkti d tähenduses vähemalt järgmistel juhtudel:

a)           kui ta ei ole esitanud käibedeklaratsioone kolme järjestikuse kalendrikvartali jooksul;

b)           kui ta ei ole tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksnud kolme järjestikuse kalendrikvartali jooksul.

Artikkel 58c

Kui maksukohustuslane jäetakse ühe erikorra kasutamisest kõrvale, täidab kõnealune maksukohustuslane telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste osutamisega seotud käibemaksukohustused, sh teeb enne kõrvalejätmist või käibemaksumaksete tegemist esitatud käibedeklaratsioonidesse teha tulevad parandused vahetult asjaomase tarbimisliikmesriigi maksuameti ees.

7. alajagu

Käibedeklaratsioon

Artikkel 59

Iga deklareerimisperiood direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 või artikli 369f tähenduses on omaette deklareerimisperiood.

Kui maksukohustuslane on käesoleva määruse artikli 57g teise lõigu kohaselt registreeritud ühe erikorra alusel deklareerimisperioodi jooksul, esitab ta kogu deklareerimisperioodi hõlmava käibedeklaratsiooni.

Artikkel 59a

Kui deklareerimisperioodi jooksul erikordadega hõlmatud teenuseid ei osutata, esitab maksukohustuslane käibedeklaratsiooni, märkides et kõnealusel perioodil teenuseid ei osutatud (nullsummaline käibedeklaratsioon).

Artikkel 60

Erikordade alusel esitatud käibedeklaratsioonide summasid ei ümardata lähima täisarvulise rahaühikuni üles- ega allapoole. Deklaratsioonis esitatakse ja kantakse üle käibemaksu täpne summa.

Artikkel 61

Kui käibedeklaratsioon on juba esitatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 või artikli 369f kohaselt, muudetakse selles esitatud arvandmeid edaspidi üksnes kõnealuse deklaratsiooni muutmisega, mitte järgmise deklaratsiooni kohandamisega. Sama deklaratsiooni on lubatud muuta mitu korda järjest.

Deklaratsiooni selline muutmine on erikordade raames lubatud kuni viie aasta pikkuse perioodi jooksul alates päevast, mil esitati esialgne deklaratsioon. See ei piira mis tahes tarbimisliikmesriigi õigust aktsepteerida maksukohustuslase esitatud sellist muudatust või nõuda selle tegemist.

8. alajagu

Vääring

Artikkel 61a

Kui registreerimisliikmesriik, kes ei ole ühisrahana eurot kasutusele võtnud, otsustab, et käibedeklaratsioon esitatakse tema vääringus, kehtib see kõigi maksukohuslaste suhtes.

9. alajagu

Maksed

Artikkel 62

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 367 või artikli 369i alusel makstud käibemaksusummad on seotud kõnealuse direktiivi artikli 364 või artikli 369f kohaselt esitatud käibedeklaratsiooniga. Makstud summa edasisi kohandamisi võib teha üksnes sellele deklaratsioonile viidates ning neid ei või kanda teise deklaratsiooni ega kohandada järgmises deklaratsioonis. Iga makse puhul viidatakse kõnealuse konkreetse deklaratsiooni viitenumbrile.

Artikkel 63

Kui registreerimisliikmesriik on saanud direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 364 või 369f vastavast käibedeklaratsioonist tuleneva summaga võrreldes suurema makse, tagastab ta enammakstud summa otse asjaomasele maksukohustuslasele.

Kui registreerimisliikmesriik on saanud seoses hiljem valeks osutunud käibedeklaratsiooniga teatava summa ja on selle summa juba jaotanud tarbimisliikmesriikidele, maksavad kõnealused liikmesriigid enammakstud summa otse asjaomasele maksukohustuslasele. Sel juhul teavitavad kõnealused liikmesriigid registreerimisliikmesriiki kõnealustest tagasimakstud summadest.

Artikkel 63a

Maksukohustuslane teeb mis tahes makse otse registreerimisliikmesriigile.

Kui makse ei vasta direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 või artikli 369f kohaselt esitatud käibedeklaratsioonist tulenevale summale, tuletab registreerimisliikmesriik võlgnetavat käibemaksusummat elektrooniliste vahendite abil maksukohustuslasele meelde 10 päeva jooksul alates direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 367 või artiklis 369i osutatud ajavahemiku lõpust.

Käibemaksusumma kogumiseks tehtavad mis tahes edasised meeldetuletused ja võetavad meetmed jäävad asjaomase tarbimisliikmesriigi ülesandeks.

Artikkel 63b

Kui käibedeklaratsioon ei ole täielik või on vale, esitatakse hilja või käibemaksu makstakse hilja, siis makstakse intressid, rahalised karistused või muud makstaolevad tasud otse tarbimisliikmesriigile.

10. alajagu

Dokumendid

Artikkel 63c

1. Maksukohustuslase säilitatavad dokumendid sisaldavad direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 369 ja 369k kohaselt piisavalt üksikasjalikuks peetavat järgmist teavet:

a)           tarbimisliikmesriik, kuhu teenust osutatakse;

b)           osutatud teenuste liik;

c)           teenuse osutamise kuupäev;

d)           maksustatav summa;

e)           maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;

f)            kohaldatav käibemaksumäär;

g)           tasumisele kuuluv käibemaksusumma;

h)           saadud maksete kuupäev ja summa;

i)            enne teenuse osutamist tehtud ettemaksed;

j)            arve väljastamise korral arves sisalduv teave;

k)           kliendi nimi, kui see on maksukohustuslasele teada;

l)            kliendi asukoht või tema alaline aadress või peamine elukoht, kui see on maksukohustuslasele teada.

2. Maksukohustuslane säilitab lõikes 1 osutatud teabe viivitamata kättesaadavaks tehtaval viisil ja iga osutatud teenuse kohta.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Siiski lubavad liikmesriigid ühendusevälistel maksukohustuslastel alates 1. oktoobrist 2014 esitada direktiivi 2006/112/EÜ (mida on muudetud direktiiviga 2008/8/EÜ) artikli 360 või artikli 369c kohaselt nõutava teabe, et registreerida nad vastavalt erikordadele, mis hõlmavad telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid, mida ühendusevälised maksukohustuslased osutavad mittemaksukohustuslastele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

[2]               Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (uuesti sõnastatud) (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).

[3]               Nõukogu direktiiv 2008/8/EÜ, 12. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga (ELT L 44, 20.2.2008, lk 11).

[4]               ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

[5]               ELT L 44, 20.2.2008, lk 11.