ÜHISARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Hongkongi erihalduspiirkond: 2011. aasta aruanne

Sissejuhatus

Pärast Hongkongi üleandmist Hiinale Rahvavabariigile peaaegu viisteist aastat tagasi on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tähelepanelikult jälginud Hongkongi erihalduspiirkonna majanduslikku ja poliitilist arengut. Selleks et täita 1997. aastal Euroopa Parlamendi ees võetud kohustust, esitab komisjon igal aastal aruande Hongkongi erihalduspiirkonna arengu kohta. Käesolev neljateistkümnes aruanne käsitleb 2011. aastat.

2011. aasta jooksul on edukalt juhindutud Hiina ja Ühendkuningriigi ühisdeklaratsioonis ning Hongkongi põhiseaduses esitatud põhimõttest „üks riik, kaks süsteemi”. Tagatud on rahva põhiõigused ja -vabadused, õigusriik, turumajandussüsteem ning ärikeskkond.

ELi ja Hongkongi kahepoolsed suhted on jätkuvalt tihenenud, kulmineerudes Hongkongi erihalduspiirkonna juhi septembri külaskäiguga ELi institutsioonidesse, kus ta kohtus Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga.

Euroopa Liit peab väga tähtsaks Hongkongi stabiilsust, majanduslikku õitsengut ja demokraatlikku arengut. EL toetab endiselt kiiret ja olulist edasiminekut üldise hääleõiguse saavutamise suunas, nagu on sätestatud Hongkongi erihalduspiirkonna põhiseaduses ja nagu soovib Hongkongi rahvas.

Poliitiline areng

2011. aasta jooksul tugevnes Hongkongi põhiseaduslik areng. 2010. aasta juunis kokku lepitud valimiskorra reformi paketti käsitlevad teisesed õigusaktid kiideti heaks, aset leidis jõuline avalik arutelu ja laialdane meediakajastus ning poliitiline surve kasvas kohalike omavalitsuste valimiste ja laiendatud valimiskogu loomise eel, sest märtsis 2012 valib see erihalduspiirkonna järgmise valitsusjuhi.

22. juulil 2011 avaldas põhiseaduslike ja mandriküsimuste minister aruteludokumendi seoses korraldustega seadusandliku kogu vabade kohtade täitmiseks. Avalikud arutelud lõppesid 24. septembril 2011 ning selleks ajaks oli enamik vastanutest leidnud, et järelvalimiste süsteem peaks alles jääma, lükates tagasi valitsuse esialgse ettepaneku, mille kohaselt täidaks vaba koha nimekirjas järgmine kandidaat. Vastuvõtmismenetlus lõpeb 2011/2012. seadusandliku aasta jooksul.

Oma viimases, 12. oktoobri 2011. aasta poliitilises avalduses pealkirjaga „Tugevusest tugevuseni” tõstis valitsusjuht Donald Tsang tähelepanu keskmesse Hongkongi sotsiaalsed väljakutsed. Ta tõi esile eluasemekallidust, Hongkongi kiirelt vananevat elanikkonda ja kasvavat sissetulekute vahet ning lubas astuda samme üldise elukvaliteedi parandamiseks.

Omavalitsuste valimised toimusid 6. novembril 2011. Valimisaktiivsus oli 41,4 % ning oma hääle andis 1,2 miljonit inimest. Hongkongi edendamise demokraatlik ühendus ning ametühingute ühendus said 412 kohast 165. Demokraatlik leer sai vaid 47 kohta. Kohalike omavalitsuste valimised valmistasid ette 2012. aastal aset leidvaid valimisi, sealhulgas järgmised seadusandliku kogu valimised 2012. aasta septembris, kus nendest valitud kohalikest omavalitsustest täidetakse viis uut funktsionaalringkondadele kuuluvat kohta. Uuriti väiteid valijate eeskirju eirava registreerimise kohta.

Hiljuti laiendatud 1200 liikmest koosnev valimiskogu, kes valib märtsis 2012 uue valitsusjuhi, moodustati 10. detsembril 2011 esindajate nimetamisega ettevõtluse, erialasektorite ja kodanikuühiskonna ning piirkondliku ja seadusandliku kogu tasandi poliitikute hulgast. 2011. aasta lõpus teatasid kaks kandidaati oma kavatsusest kandideerida uue valitsusjuhi ametikohale: endine peasekretär Henry Tang tegi vastava teadaande 26. novembril ja endine täidesaatva kogu kokkukutsuja Chun-Ying Leung 27. novembril.

Hongkongi ja Taiwani vahelistes suhetes tehti sel aastal oluline samm edasi suhetele ametlikuma vormi andmisega ning ametlike esinduste loomisega Taipeis ja Hongkongis. Juulis 2011 avas Taiwan Hongkongis ametliku esindusena Taipei majandus- ja kultuuriesinduse. Hongkongi esindus Taipeis kannab nime Hongkongi majandus-, kaubandus- ja kultuuriesindus. Hongkong ja Taiwan alustasid üha sisukama kahepoolse tegevuskava elluviimist, mis hõlmab kaubanduse ja investeeringute alast ning lennundus-, tolli- ja kultuurikoostööd.

Õigusriigi säilitamine ja kohtusüsteemi sõltumatus on jätkuvalt määrava tähtsusega Hongkongi pikaajalise õitsengu kindlustamisel. Kõrgeima astme kohtu esimees Geoffrey Ma Tao-li rõhutas oma 10. jaanuaril 2011 peetud seadusandliku aasta avakõnes Hongkongi õigusriigi kolme põhilist tunnust. Nendeks on seadused, mis austavad inimeste õigusi ja väärikust, sõltumatu kohtusüsteem, mis neid seadusi kaitseb, ning nõuetekohane õigusemõistmine. Hongkongi kohtuorganid kaitsevad jätkuvalt Hongkongis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kindlustavad kõigile võrdse ja seadusele vastava kohtlemise.

Sel aastal tehti mitu olulist kohtuotsust. 8. septembril 2011 leidis kõrgeima astme kohus kooskõlas Hiina rahvakongressi alalise komitee tõlgendusega vastavalt põhiseaduse artiklile 158, et põhimõte „üks riik, kaks süsteemi” ei laiene riigi immuniteedi doktriinile kohtujuhtumis FG Hemisphere vs. Congo, ning kinnitas, et võõrriigi majandustegevust ei või Hongkongi kohtutes arutada. Hongkongi advokatuuri sõnul ei ohustanud see otsus mitte mingil juhul kohtute õiguslikku autonoomiat. Nimetatud juhtum hõlmas Kongo Demokraatliku Vabariigi aastakümnete tagust 100 miljoni USA dollari suurust võlga USA fondile FG Hemisphere. Esimese astme kohus otsustas samuti 30. septembril 2011, et võõramaalasest koduabilisele peab võimaldama taotleda linnas alalist elukohta. Valitsus kaebas selle otsuse edasi, kusjuures nimetatud kohtuasi põhjustas laialdase debati võõramaiste teenijate kohtlemise teemal. Apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse Hongkongi-Zhuhai-Aomeni silla ehituse kohta ning andis selle infrastruktuuriprojekti elluviimiseks rohelise tule. Esimese astme kohus oli leidnud, et keskkonnakaitseamet ei viinud läbi eeldatavate keskkonnatingimuste analüüsi, mis pani ehitusprojekti ootele.

2011. aastal kasutasid Hongkongi elanikud jätkuvalt oma sõna- ja ühinemisvabadust, mille haripunktiks oli iga-aastane 1. juuli marss, kuhu kogunes suurim rahvahulk, mida 2004. aastast alates nähtud.

Majanduslik ja kaubanduslik areng

Hongkongi majandus oli 2011. aastal heas olukorras. Aasta esimesel poolel kasvas majandus ühtlasel määral tänu ulatuslikule teenuste ja kaupade ekspordile ning tugevale kodumaisele nõudlusele. Tulenevalt väliskeskkonna nõrgenemisest oli kasvutempo 2011. aasta teisel poolel siiski mõõdukam. SKP reaalkasv aeglustus 2011. aastal tervikuna 5 %ni pärast 2010. aasta 7 % tõusu. Tööturul oli saavutatud täielik tööhõive, kusjuures aastane töötuse määr oli 3,4 %. Inflatsioon kasvas silmatorkavalt 5,3 %ni[1].

Inflatsiooniga võitlemist ja kinnisvaramulli tekkimise riski vähendamist peeti 2011. aasta alguses Hongkongi majanduse suurimateks väljakutseteks. Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus kehtestas 2011.–2012. aasta fiskaaleelarves mitmeid meetmeid inflatsiooni mõjuga võitlemiseks ning kinnisvaraturu maharahustamiseks. Sealhulgas pakkus finantsminister ühekordse 6 000 Hongkongi dollari suuruse toetuse kõigile vähemalt 18aastastele elanikele ning võttis tagasi esialgse ettepaneku panna sama summa kohustusliku kogumispensioni kontodele. Otsetoetused olid Hongkongi fiskaalpoliitilises ajaloos enneolematud. Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse eelarveseisund oli stabiilne ja tema märkimisväärsed reservid ulatusid 2011. aasta märtsi lõpuks 595 miljardi Hongkongi dollarini, moodustades 34 % SKPst[2].

2011. aasta teise poole alguses tekitas euroala riigivõla kriis Hongkongis rahutust, kuigi kriisi mõju Hongkongi pankadele oli vähene. Kinnisvaraturg näitas konsolideerumise märke tänu turu suuremale ettevaatlikkusele. Aktsiaturg kukkus järsult ning Hang Sengi indeks sulgus aasta lõpus 20 % madalamal kui 2010. aastal[3]. Kogu Hongkongi börsil teenitud omakapital langes 2011. aastal samuti järsult[4]. Kuid Hongkong oli siiski esmastest avalikest noteerimistest laekunud tulude poolest kolmandat aastat järjest maailmas esikohal.

Kolm peamist 2010. aastal majanduse valdkonnas tehtud õigusakti ettepanekut, milleks olid miinimumpalga seadus, konkurentsiseaduse eelnõu ning maksualase teabevahetuse seadus ja sätted, edenesid 2011. aastal erineval määral. Miinimumpalga seadus, mis määrab miinimumpalgaks 28 Hongkongi dollarit tunnis, jõustus 1. mail 2011. Viimase aasta jooksul püsis tööjõuturg heas seisukorras ning saavutati täistööhõive. Kauaoodatud konkurentsiseaduse eelnõu arutamine seadusandlikus kogus jätkus ettevõtlussektori tugeva vastuseisuga. 2011. aasta oktoobris viis valitsus algsesse eelnõusse sisse muudatused, proovides leida lahendust ettevõtlusringkonna muredele. Alates õigusaktide vastuvõtmisest märtsis 2010 maksualase teabevahetuse kokkulepete rahvusvaheliste standarditega kooskõlla viimiseks on Hongkong vähem kui kahe aastaga allkirjastanud 17 uut maksualase teabevahetuse lepingut kolmandate riikidega (sealhulgas 11 ELi liikmesriikidega).

Esimest korda pühendati Hongkongi erihalduspiirkonnale Hiina 12. viisaastaku plaanis (2011–2015) eraldi peatükk. Nimetatud riiklikus arengustrateegia plaanis lubab Hiina säilitada Hongkongi staatust rahvusvahelise rahandus-, kaubavahetus- ja laevanduskeskusena ning toetada Hongkongi kui Hiina jüaani (renminbi) maksuvaba keskust ja rahvusvahelist varahalduskeskust. Hongkongi külastuse käigus augustis 2011 avaldas Hiina asepeaminister Li Keqiang meetmete paketi, mille eesmärgiks on ergutada Hongkongi finantsteenuste sektorit. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus jüaani välismaiste otseinvesteeringute kaudu kodumaale tagasi tuua, kvalifitseeritud välismaiste institutsionaalsete jüaani investorite skeemi algatamine ning riiklike ja ettevõtete jüaani vääringus võlakirjade emissiooni laiendamine Hongkongis. Uued meetmed laiendavad järk-järgult Hongkongi ja Hiina vahelist jüaani fondide liikuvust ning tugevdavad Hongkongi positsiooni jüaani maksuvaba keskusena. Jüaani äritegevus Hongkongis kasvas eelmisel aastal kiirelt. Hongkongis olid suurimad väljaspool Hiinat asuvad jüaani likviidsed varad ning seal vahendati 84 %[5] Hiina jüaani piiriülestest kaubandustoimingutest. Hongkongis olevate jüaani hoiuste koguväärtus 2011. aasta lõpus oli 588,5 miljardit jüaani, mille kasv võrreldes 2010. aastaga oli 86,9 %. Emiteeritud jüaani võlakirjade koguväärtus oli üle 100 miljardi jüaani[6]. Tänu finantsekspertiisi kättesaadavusele, hästitoimivale finantsmajanduse infrastruktuurile ja, mis on veelgi tähtsam, tänu ainulaadsele suhtele Hiinaga, mängib Hongkong tulevastel aastatel jüaani rahvusvahelistumisel olulist rolli.

Majandusintegratsioon Guangdongi provintsiga süvenes 2010. aastal allkirjastatud Hongkongi-Guangdongi koostöö raamlepingu raames. 12. viisaastaku plaan lubab ka edaspidi toetada Guangdongi juhtivat rolli teenindussektori avamisel Hongkongi jaoks ning soovitab Guangdongi, Hongkongi ja Aomeni vaheliste suurte koostööprojektide võimalikult kiiret rakendamist. Hongkong ja Guangdong on lubanud tõhustada koostööd mitmes valdkonnas, nagu piiriülesed infrastruktuurirajatised, kaasaegne teenindustööstus, tootmistööstuse innovatsioon ja tehnoloogia, keskkond ning haridus.

Detsembris 2011 allkirjastasid Hongkong ja Hiina tihedama majanduspartnerluse kokkuleppe (CEPA) kaheksanda lisa. Kaheksas lisa sisaldab kokku 32 meedet teenuste liberaliseerimiseks ja investeerimise hõlbustamiseks, millest 15 on seotud jüaani maksuvabade toimingutega. See lõdvendab ka päritolukriteeriume kaubavahetuses ning mõistet „Hongkongi teenusepakkujad”, andes neile Hiinas paremaid ettevõtlusvõimalusi. Koos CEPA kaheksanda lisa meetmetega on 47 teenindussektoris kokku 301 liberaliseerimismeedet. Asepeaminister Li Kenqiang ütles, et Hiina liberaliseerib teenindussektorid Hongkongi jaoks täielikult 2015. aasta lõpuks.

Lisaks CEPA-le on Hongkong suurendanud jõupingutusi kahepoolsete ja regionaalsete kokkulepete sõlmimiseks. Juunis 2011 allkirjastasid Hongkong ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) vabakaubanduslepingu. See on Hongkongi kolmas vabakaubandusleping, lisandudes Hiina ja Uus-Meremaaga sõlmitud lepingutele. On alustatud vabakaubanduslepingu teemalisi läbirääkimisi Tšiiliga. Hiina abiga on Hongkong edastanud ASEANile oma soovi ühineda Hiina-ASEANi vabakaubanduspiirkonnaga. Üldisemas plaanis on Hongkong väljendanud soovi jätkata Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majanduskoostöö aktiivse liikmena, et liikuda kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimise suunas.

Euroopa Liidu ja Hongkongi suhted ja koostöö

2011. aastal jätkati Euroopa Liidu ja Hongkongi kahepoolsete suhete ja koostöö süvendamist. Hongkong on piirkonnas oluline partner ning ELi ja Mandri-Hiina vaheliste kaubandus- ja investeeringuvoogude vahendusplatvorm.

2011. aastal oli EL jätkuvalt Mandri-Hiina järel Hongkongi suuruselt teine kaubanduspartner. Hongkong oli ELi suuruselt 16. kaubanduspartner. Kahepoolne kaubavahetus ELi ja Hongkongi vahel kasvas 2011. aasta esimese üheksa kuu jooksul stabiilselt 8,8 % võrra 30 miljardi euroni.

EL oli Mandri-Hiina ja Briti Neitsisaarte järel suurim välisinvestor Hongkongis, tehes 2010. aastal 9,9 % kõigist välismaistest otseinvesteeringutest. Hongkongi investeeringud kui üks peamisi Aasia otseinvesteeringute allikaid Euroopas on stabiilselt suurenenud. Hongkong on vaatamata ülemaailmsele majanduskriisile jätkuvalt ühe suurima Euroopa ärikogukonna asupaik Aasias ja meelitab endiselt paljusid Euroopa kodanikke sinna elama ja töötama. Hongkongi ametlike andmete kohaselt oli selliseid inimesi 2011. aasta lõpus 31 930[7]. EL on suurim Hongkongis asuvate välisfirmade päritolupaik ja tal on 2011. aasta juuni seisuga seal 454 piirkondlikku peakorterit, 695 piirkondlikku ja 670 kohalikku filiaali,[8] mida on rohkem kui Ameerika Ühendriikide ja Jaapani ettevõtjate esindusi. ELi äriesindused esindavad paljusid erinevaid sektoreid, peamiselt finants- ja äriteenuseid, kaubavahetust, logistikat, ehitust ja jaekaubandust. ELi ettevõtjad on muu hulgas olulised turuosalised Hongkongi pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberisektoris.

Hongkong on ka EList Hiinasse ning vastupidi liikuvate välismaiste otseinvesteeringute tähtis sõlmpunkt. Sellele aitavad kaasa Hongkongi lähedus ja hästitoimivad ärisuhted Mandri-Hiinaga, Hongkongi lihtne maksusüsteem, kvaliteetteenuste pakkujate olemasolu finants-, raamatupidamis- ja õigusabivaldkonnas ning ka ELi ja Mandri-Hiina ettevõtete füüsiline kohalolu järjest rohkemates Hongkongi ettevõtetes. Lisaks pakub Hongkong ideaalset keskkonda investeeringuteks kapitali leidmiseks või äritegevuse laiendamiseks, olgu see siis esmase avaliku noteerimise, mitmel väärtpaberibörsil noteerimise või võlakirjamissiooni (sealhulgas jüaani võlakirjad) kaudu.

8. detsembril 2011 toimus Brüsselis viies kohtumine Euroopa Komisjoni ja Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse struktureeritud dialoogi raames. Kohtumisel arutati mitmeid erinevaid küsimusi alates majandussuhetest, sealhulgas kaubandus ja investeeringud, kuni teemadeni, nagu lennundus, keskkond, teadustöö, tehnoloogia, innovatsioon ja hariduskoostöö, finantsteenused, konkurentsiseadused, Hiina traditsiooniline meditsiin, heitmetega kauplemine ja kliimamuutused ning tolliküsimused. Mõlemad pooled märkisid, et nende kaubandus- ja majandussuhted süvenesid ning kahepoolne kaubavahetus naasis samale tasemele kui enne 2008.–2009. aasta finantskriisi. Jätkus konstruktiivne ja tehniline arutelu finantsteenuste sektori õigusaktide reformi ning testimise ja sertifitseerimise teemal. Struktureeritud dialoog on hästi toimiv alus, mille põhjalt EL ja Hongkong saavad oma suhetes edasi liikuda. Lisaks on EL jätkuvalt pühendunud ettevalmistavatele kõnelustele hoiuste maksustamise alal võimaliku süvendatud koostöö saavutamiseks.

Hoolimata Euroopa Komisjoni ja Hongkongi vahelisest 2010. aasta lepingust seoses ELi-Hongkongi vaheliste kahepoolsete lennuteenuste kokkulepete õiguskindluse taastamisega, on Hongkongi ja asjaomaste ELi liikmesriikide vahelistes kahepoolsetes läbirääkimistes tehtud vaid piiratud edusamme. Selleks et õiguskindlusetust lõpetada, on ülimalt soovitatav, et Hongkong viiks lõpule oma lennuteenuste muutmise protsessi kooskõlastamise kõigi asjaomaste ELi liikmesriikidega, kas siis kahepoolsete läbirääkimiste või ELiga „horisontaalse lepingu” sõlmimise teel. 2011. aastal suurenes Euroopa Liidu institutsioonide ja Hongkongi erihalduspiirkonna vaheliste kõrgetasemeliste külastuste arv, mille haripunktiks oli kõrgetasemeline kohtumine ELi Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy ja Hongkongi valitsusjuhi Donald Tsangi vahel septembris ning kohtumine kaubandusvoliniku Karel de Guchtiga. Vahetused ministrite tasandil on samuti süvenenud, näiteks kliimameetmete voliniku Connie Hedegaardi maikuise külaskäiguga Hongkongi, kus ta esines põhisõnavõtuga ülemaailmsel tarbijate konverentsil, ning Hongkongi justiitsministri oktoobrikuine külaskäik Brüsselisse, kus ta kohtus asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingiga. Regulaarsed kõrgemate esindajate külastused on aidanud alal hoida märkimisväärseid vahetusi ühiste huvide valdkondades, nagu finantsteenuste reguleerimine ja korruptsioonivastane tegevus. Samuti on koostööle kaasa aidanud Hongkongi külastanud Euroopa Parlamendi liikmete delegatsioonid.

ELi äriteabeprogrammi meetmed Hongkongi ja Aomeni jaoks (EUBIP), mida rahastatakse koos Euroopa Komisjoniga ja Hongkongi Euroopa Kaubanduskoja juhtimisel, on muutunud arvukamaks ja mitmekesisemaks. 2011. aastal olid prioriteetideks Euroopa riigivõla kriis, finantsteenuste reguleerimine, CEPA, keskkond ja kliimamuutused ning kaubandussuhted ELi ja Hiina vahel. EUBIPi ettevõtlusnõukogud, mis loodi sektorite jaoks, kus Euroopa ettevõtjatel ja töösturitel on juhtiv positsioon, näiteks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja finantsteenused, on jätkuvalt pakkunud olulist tööstusteemalist sisendit valitsustevahelisse arvamustevahetusse. EUBIP on jätkuvalt ELi ja Hongkongi äriringkondade vastastikuse mõistmise parandamise edukaks kanaliks.

Selleks et Hongkongiga sidemeid tihendada, on EL ja tema liikmesriigid, kes on Hongkongis ametlikult esindatud, suurendanud avaliku diplomaatia jõupingutusi eesmärgiga muuta ELi Hongkongis nähtavamaks ning anda teavet ELi poliitika kohta, sealhulgas kaubandus- ja õiguspoliitika, energia ja kliimamuutused, finantsteenuste reguleerimine, tolliküsimused, võrdõiguslikkus, kultuuridevaheline dialoog ja ELi roll maailmas. Nad on teinud ka tihedat koostööd, et tugevdada inimestevahelisi kontakte ning edendada haridusalaseid vahetusi sellise ühistegevuse raames nagu ELi haridusmess ning ELi filmifestival. 2011. aasta lõpus algatas EL projektikonkursi, et saada ettepanekuid ELi Hongkongi 2012.–2015. aasta akadeemilise programmi jaoks. Peamine eesmärk on teavitustegevuse arendamine, et parandada ELi nähtavust ning süvendada akadeemilist koostööd ELi kõrgharidusasutustega, sealhulgas julgustada rohkemaid teadlasi ja üliõpilasi alustama ELi-teemalisi õpinguid ja tegema uurimustöid.

Komisjon arendab ka edaspidi oma suhteid Hongkongi erihalduspiirkonnaga, tugevdab majandus- ja kaubandussidemeid, süvendab koostööd äriringkondade ja kodanikuühiskonnaga ning edendab liikuvust ja vahetusi Hongkongi elanikkonnaga.

[1]               Kõik majandusandmed Hongkongi majanduse kohta pärinevad Hongkongi valitsuse statistika- ja rahvaloendusameti avaldatud ametlikust statistikast.

[2]               Allikas: Hongkongi finantsteenuste ja riigikassa amet.

[3]               Hongkongi börsi (Hong Kong Stock Exchange and Clearing Ltd. (HKEx)) kohaselt sulgus Hang Sengi indeks 2011. aasta lõpus 18434 punkti juures.

[4]               Hongkongi börsi kohaselt vähenes kogu teenitud omakapital, sealhulgas esmaemissioonid, põhinimekirja emissioonijärgsed asetused ja kasvuettevõtete turg 2011. aastal 42,6 % 488,3 miljardi Hongkongi dollarini. Selle kogusumma hulgas vähenes esmaste avalike noteerimiste kaudu teenitud kapital 41,8 % protsenti 258,9 miljardi Hongkongi dollarini.

[5]               Allikas: Hongkongi rahandusamet, kuni 2011. aasta esimese pooleni.

[6]               Allikas: Hongkongi rahandusamet.

[7]               Allikas: Hongkongi sisserändeamet

[8]               Allikas: Hongkongi rahvaloendus- ja statistikaamet.